3.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 94/5

—

võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut käibemaksu tuleviku kohta (KOM(2010)0695),

—

võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2010)1455),

—

võttes arvesse Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act” (KOM(2008)0394),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava” (KOM(2010)0245),

—

võttes arvesse PriceWaterhouseCoopersi uuringut, mis käsitleb nüüdisaegsete tehnoloogiate ja/või finantsvahendajate abil käibemaksu kogumise parandamisele ja lihtsustamisele suunatud alternatiivsete meetodite teostatavust,

—

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1),

—

võttes arvesse OECD suuniseid käibemaksu neutraalsuse kohta,

—

võttes arvesse komisjoni trükist „Maksusuundumused ELis” (2010. a väljaanne),

—

võttes arvesse OECD väljaannet „Tarbimismaksu suundumused aastal 2010”,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2008. aasta raportit maksupettusevastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 8/2007 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas koos komisjoni vastustega (2),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A7-0318/2011),

A.

arvestades, et ELi praegust käibemaksusüsteemi, mis on kehtinud 17 aastat, on peetud ajutiseks süsteemiks, millelt tuleks ettenähtud ajal uuele süsteemile üle minna; arvestades, et komisjoni rohelises raamatus sisalduv uus algatus on üksnes tõenäoliselt pika, raske ja keeruka protsessi algus ja selle õnnestumine sõltub liikmesriikide tegelikust soovist luua lihtsam, kindlam ja tõhusam käibemaksusüsteem, mis oleks läbipaistvam ja mille aluseks oleks liikmesriikide vahel subsidiaarsuse põhimõtte alusel toimuv tihe koostöö ja parimate tavade vahetamine;

B.

arvestades, et ühise käibemaksusüsteemi eesmärk on edendada siseturgu, sest see on ELi konkurentsivõime säilitamiseks ülitähtis vahend;

C.

arvestades, et 99 % Euroopa Liidu ettevõtjatest on väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd);

D.

arvestades, et väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” abil soovib Euroopa Liit ühtse turu võimaluste ja eeliste kaudu VKEde majanduskasvu edendada;

E.

arvestades, et VKEde suhtes kohaldatavad käibemaksust vabastamise künnised on liikmesriigiti erinevad ja neid kohaldatakse ainult ühe konkreetse liikmesriigi tasandil;

F.

arvestades, et OECD tunnistab, et kogu maailmas toimub üleminek otseselt maksustamiselt kaudsele maksustamisele ning käibemaksusüsteemide osatähtsus suureneb pidevalt; arvestades, et ka parlament tunnistab seda suundumust, kui rõhutab samal ajal, et otsene maksustamine on maksusüsteemi progressiivsuse jaoks; arvestades, et ka OECD juhib tähelepanu sellele, et käibemaksu tõhusus on OECD riigiti erinev, mis tähendab, et käibemaksu tõhusamaks muutmisel on palju arenguruumi; arvestades, et käibemaksu tõhustamise meetmetega peaks kaasnema pettusevastased meetmed ja meetmed, mille eesmärk on selgitada asjaomaste tagajärgede analüüsi põhjal võimalusi finantstehingute käibemaksuvabastuse kaotamiseks, võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv (2007/0267(CNS));

1.

kiidab praeguse käibemaksusüsteemi ülevaatamist ja reformimist käsitleva komisjoni rohelise raamatu heaks ning nõustub sellega, et laiaulatuslik käibemaksusüsteem peaks vähendama kasutajate tegevuskulusid ja ametiasutuste halduskulusid maksupettusega võitlemisel, mis on suureks koormaks riikide rahandussüsteemidele ja tarbijatele;

2.

rõhutab, et arvestades liikmesriikide suuri kaotusi, mis võivad ulatuda 100 miljardi euroni, peab käibemaksusüsteemi pettusekindlaks muutmine olema peamine prioriteet; erilist tähelepanu tuleb pöörata niinimetatud karussellpettusele; tuletab meelde oma 2. septembri 2008. aasta resolutsiooni maksupettuste vastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia kohta (3) üksikasjalikke soovitusi, mis kehtivad endiselt ja mida tuleks viivitamata rakendada;

3.

märgib, et sellised määratlused nagu „sotsiaalne heaolu” ja „sotsiaalsed põhjused”, millega määratletakse käibemaksuvabu või vähendatud käibemaksumääraga teenuseid, on väga ebamäärased, sest neid kehtestavad riiklikud kohtud liikmesriikide seaduste alusel ja seetõttu kujutavad need alalist konkurentsi moonutamise ohtu;

4.

leiab, et praeguse käibemaksusüsteemi puhul seisavad liikmesriigid dilemma ees: maksundusalase piirikontrolli kaotamist 1993. aastal ei ole asendatud liikmesriikide vahelise piisava koostööga; märgib, et seetõttu on liikmesriigid kaotanud suure osa potentsiaalsest käibemaksutulust ja muudest maksutuludest, sest mõned seadusekuulekad ettevõtjad võivad hoiduda ühtse turuga liitumast ja petturid kasutavad praegust killustatud käibemaksusüsteemi ära;

5.

kutsub seetõttu liikmesriike üles jätkama usaldusel, läbipaistvusel ja riikide maksuametite vahelisel koostööl põhinevate suhete arendamist ja looma maksundusalaseid partnerlusi ettevõtetega, kes tegelevad tasumata maksude sissenõudmisega maksuasutuste jaoks;

6.

nõuab, et komisjon töötaks maksupettusevastase võitluse tõhustamiseks välja kooskõlastatud strateegia, sest käibemaksupettused kahjustavad ühenduse finantshuve;

7.

kutsub liikmesriike üles liikuma laiaulatusliku käibemaksusüsteemi poole; peale selle rõhutab, et praeguses finantskeskkonnas esineb suuri probleeme ja otseselt maksustamiselt kaudsele üleminekust üksi majanduskeskkonna stabiilsuse tagamiseks ei piisa; nõuab seetõttu õiglaste alternatiivsete sissetulekuallikate leidmist;

8.

rõhutab, et otseselt maksustamiselt kaudsele maksustamisele ülemineku kaalumisel tuleb üksikasjalikult uurida selle tagajärgi liikmesriikide piirkondade autonoomiale;

9.

tuletab meelde, et üks käibemaksu olulisemaid omadusi on neutraalsuse põhimõte, ning seetõttu tuleks ettevõtted võimalikult suures ulatuses käibemaksu kogumisest vabastada; juhib tähelepanu sellele, et liikmesriigid peaksid tagama, et kõiki äritehinguid maksustatakse niivõrd kui see on võimalik ja erandeid kohaldatakse piiratult, tagades ühtlasi, et sarnaseid kaupu ja teenuseid koheldakse käibemaksuga maksustamisel sarnaselt; rõhutab, et olenemata formaadist tuleks näiteks kõiki raamatuid, ajalehti ja ajakirju käsitleda ühtemoodi, mis tähendab, et allalaaditavate ja voogedastatavate raamatute, ajalehtede ja ajakirjade suhtes tuleks kohaldada sama käibemaksu mis füüsilistel kandjatel raamatute suhtes, ning et erinevaid piiriüleseid transporditeenuseid tuleks olenemata transpordiviisist ühtmoodi käibemaksuga maksustada; märgib, et kui käibemaksuvabastus siseturu nõuetekohast toimimist ei takista, tuleks liikmesriikidele jätta õigus kohaldada maksuvabastust piiratud sotsiaalsete ja kultuuriliste kriteeriumide alusel;

10.

nõuab kõikide ELi-siseste piiriüleste reisijatevedude suhtes transpordiliigist sõltumata ühtlustatud standardi või vähendatud käibemaksumäära kohaldamist ning käibemaksu mahaarvamist käsitlevate ühtlustatud eeskirjade kehtestamist;

11.

on seisukohal, et müügiviisist (internetis või väljaspool internetti) olenemata peab kultuurikaupade ja -teenuste käibemaksumäär peab olema ühesugune; on seisukohal, et selline ühtlustamine aitaks kaasa e-kaubanduse arengule ja pakuks tarbijatele kultuuri- ja haridushüvesid, edendades samal ajal kiiresti kasvava digitaalsektori arengut;

12.

märgib, et transpordisektoris esineb turumoonutusi, sest mõni transpordiliik, nagu bussi- ja rongitransport, kuulub käibemaksuga maksustamisele, kuid mõni on maksukohustusest vabastatud; märgib, et see loob ebavõrdsed võimalused, kuna kõik transpordiliigid konkureerivad samade piiriüleste transporditeenuste osutamiseks;

13.

nõuab, et koostataks roheline käibemaksustrateegia, mille raames kehtestataks keskkonnasõbralikele toodetele ja teenustele alandatud käibemaksumäärad, mis tasakaalustaks kauba või teenuse hinnas kajastamata välismõjudest tulenevat ebaausat konkurentsi;

14.

rõhutab, et neutraalsuse tagamiseks peaks nendelt kaupadelt ja teenustelt tasutav käibemaks, mida kasutatakse maksustatavaks majandustegevuseks, olema mahaarvatav; märgib, et praegusel ajal on sisendkäibemaksu mahaarvamise eeskirjad keerukad ja põhjustavad ettevõtetele probleeme seoses nende tegevuse eesmärgi (kohaldamisala), teenuse liigi (maksuvabastus) ja teenuse olemusega (mahaarvamine);

15.

märgib piiriüleste ühendusesiseste tehingutega seoses, et praeguse käibemaksusüsteemi puhul ei täideta enam liikmesriikide esialgset kohustust rakendada päritolukoha põhimõtet, sest liikmesriikides puudub kõnealuse põhimõtte rakendamiseks vajalikule koostööle poliitiline toetus;

16.

nõustub seega komisjoni ettepanekuga status quo tunnistamise ja sihtliikmesriigi põhimõtte suunas liikumise kohta; leiab, et nii kaupade kui ka teenuste tarbimise asukohal põhineval käibemaksusüsteemil oleks ilmselt perspektiivi ja selle analüüsimist tuleks jätkata; liikmesriikidel tuleb sellist süsteemi täiendada hästitoimivate koondsüsteemide rakendamisega; rõhutab, et käibemaksu koondsüsteemide kasutuselevõtmine alates 1. jaanuarist 2015 peab olema jätkuvalt üheks ELi olulisematest prioriteetidest;

17.

arvestades suundumust harilike käibemaksumäärade ühtlustumise poole, kutsub liikmesriike üles harilike määrade erinevusi veelgi väiksemaks muutma; tunnistab, et liikmesriikidele tuleks anda õigus määrata käibemaksumäärasid vastavalt sellele, milline tähtsus käibemaksul eelarves on;

18.

palub komisjonil esitada 2012. aasta detsembri lõpuks ettepanek piiriülese maksustamise lihtsustamiseks;

19.

rõhutab, et mittetulundusorganisatsioonid on Euroopas demokraatia, majanduskasvu ja jõukuse edendamisel väga olulised ja kasulikud; palub komisjonil teha ettepanek mehhanismi kohta, mis võimaldaks kodanikuühiskonda tugevdada soovivatel liikmesriikidel vabastada käibemaksust kõik mittetulundusorganisatsioonide tegevused ja tehingud või enamik neist; rõhutab, et mehhanismi tuleks kohaldada vähemalt väiksemate mittetulundusorganisatsioonide suhtes;

20.

palub liikmesriikidel leppida 2012. aasta jaanuariks kokku ühiste kaupade ja teenuste loetelus, mille suhtes tuleks kohaldada maksuvabastust või maksumäära vähendamist;

21.

kutsub liikmesriike tegema tihedat koostööd käibemaksukomiteega, et jõuda kokkuleppele asjakohase õigusterminoloogia ühise tõlgendamise suhtes, sest vastasel korral jääksid Euroopa tasandil kõik teised kaubad ja teenused toetusõigustest ilma;

22.

palub komisjonil esitada 2013. aasta lõpuks Euroopa Parlamendile ja nõukogule raport, mis sisaldab liikmesriikide ja käibemaksukomitee järelduste alusel koostatud siduv loetelu ühistest kaupadest ja teenustest, mille suhtes võib käibemaksudirektiivi raames kohaldada vähendatud maksumäära või maksuvabastust;

23.

kutsub liikmesriike üles haldustavasid paremini koordineerima ja ühtlustama, keskendudes parimatele tavadele, ja rakendama meetmeid, mis komisjon 2009. aastal välja pakkus, et vähendada ELi käibemaksualastest õigusaktidest tingitud halduskoormust, vähendades eelkõige käibemaksudeklaratsioonide esitamise sagedust, lihtsustades ekspordi suhtes käibemaksuerandi kohaldamisel vajalike tõendite esitamist, kaotades „nulltasemel” ELi-sisesed müügiloendid, suurendades kooskõlas Euroopa digitaalse tegevuskava suunistega e-riigi lahenduste kasutamist – eriti käibemaksudeklaratsioonide ja loendite elektrooniliseks esitamiseks –, kaotades intressi- ja trahvimaksed käibemaksult, mis on seotud vormipuudustega, juhul kui iseseisev juriidiline üksus ei ole põhjustanud kõnealusele liikmesriigile käibemaksutulu saamata jäämist, ning kaaludes kogu ELis ühtse käibemaksumäära tagastamise menetluse, käibemaksukohuslase numbri ja käibemaksu elektroonilise registreerimise süsteemi kasutuselevõtmist;

24.

kiidab heaks digitaalset siseturgu käsitleva uuringu; nõuab komisjonilt digitaalsete allkirjade koostoimimisvõime parandamist, et luua õiguslik raamistik turvaliste elektroonilise sertifitseerimise süsteemide tunnustamiseks, ning palub kaaluda elektroonilist allkirja käsitleva direktiivi läbivaatamist ja laiendamist, et vähendada ettevõtete, eelkõige VKEde halduskoormust; rõhutab elektroonilise isikutuvastamise ja elektroonilise autentimise vastastikuse tunnustamise vajadust kogu ELis;

25.

väljendab heameelt asjaolu üle, et 2010. aastal võeti ELis kasutusele uus käibemaksutagastuse süsteem; palub, et komisjon teavitaks parlamenti hiljemalt 2012. aasta juuliks uue süsteemi rakendamise tulemustest ning selle tugevatest ja nõrkadest külgedest; rõhutab, et uued eeskirjad tuleb korrapäraselt läbi vaadata kindlustamaks, et need pakuvad piisavat kaitset pettusekatsete vastu;

26.

kutsub komisjoni üles esitama mõistliku aja jooksul ettepanekut võtta piiriüleste tehingute hõlbustamiseks ja ettevõtete kulude vähendamiseks kasutusele standardne Euroopa arve (paberarve ja elektrooniline arve), mis põhineb keeleliselt neutraalsel mallil ja mis võiks sisaldada sellist teavet, nagu täielik nimi ja aadress, käibemaksukohuslase numbri registreerimise ja sulgemise kuupäev, kontserni käibemaksuinfo;

27.

kutsub liikmesriike ja komisjoni koostöös ettevõtjatega üles komisjoni tegevuskava kriitiliselt hindama, et saavutada parema õigusloome tegevuskava põhiprioriteet, st vähendada halduskoormust 2012. aastaks 25 %; märgib, et on selge, et nõukogu on juba võtnud vastu või arutab komisjoni käibemaksu tegevuskava nende meetmete vastuvõtmist, millel on suurim potentsiaalne mõju; märgib, et ülejäänud meetmed võivad vähendada veidi ettevõtjate halduskoormust ELis, aga ei pruugi tuua kasu kogu ELis;

28.

rõhutab, et e-riigi lahendusi tuleb ulatuslikumalt kasutada ja toetada ja seda eelkõige käibemaksudeklaratsioonide ja loendite elektrooniliseks esitamiseks;

29.

kutsub liikmesriike üles leppima ELi tasandil lühikeses / keskpikas plaanis kokku standardsetes maksimaalsetes käibemaksukohustustes, mida liikmesriigid võivad ettevõtetele kehtestada; kutsub liikmesriike üles koostöös ettevõtjatega uurima käibemaksukohustusi ja haldustavasid ning määratlema põhilised ettevõtlust segavad tegurid praeguses käibemaksusüsteemis, vahetama ideid ja häid tavasid selle lihtsustamiseks, selguse suurendamiseks, halduskoormuse ja kaubandustõkete vähendamiseks;

30.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma käibemaksust vabastamise künnist VKEde jaoks kogu ELis viisil, mis vähendaks kulusid, hõlbustades laiemat juurdepääsu siseturule;

31.

palub komisjonil kaaluda hoolikalt mittetulundusorganisatsioonide käibemaksubürokraatia edasist vähendamist; rõhutab, et käibemaksusüsteem peaks olema paindlikum liikmesriikidele, kes soovivad võtta julgeid meetmeid, et leevendada nende organisatsioonide käibemaksualast halduskoormust;

32.

nõustub komisjoniga, et käibemaksu kogumise tõhusust tuleb parandada, et vähendada käibemaksulõhet, piirata pettusevõimalusi ning et kaitsta heauskseid kauplejaid käibemaksupettuste eest; rõhutab, et rahanduspettuste vastu võitlemine Euroopa Liidus on prioriteet, ning õhutab liikmesriike, Europoli, Eurojusti ning Euroopa Pettusevastast Ametit tegema otsesemat koostööd; peale selle nõuab, et selgitataks mõisteid ja määratlusi, nagu „kohapealne tarbijariik” ning „ettevõtte asukohariik”;

33.

rõhutab, et ühendusesiseste käibemaksupettustega seotud piiriülest kriminaaljälitustegevust tuleb liikmesriikides parandada ning kõnealuse valdkonna aruandluse ja riskide kohta tuleb rohkem teavet anda;

34.

rõhutab, et kõnealuste pettustega seotud tõhusate piiriüleste juurdluste ja pettuste eest kohtumõistmise võimaldamiseks tuleb ELi õigusaktides kasutusele võtta käibemaksupettuse skeemi ehk käibemaksu-karussellpettuse - mis on käibemaksupettuse levinuim vorm - terviklik ja ühtne määratlus ning ühtlustatud halduskaritused;

35.

märgib, et käibemaksupettuste ulatuse kohta puudub täpne hinnang; nõuab tungivalt, et käibemaksupettuste täpseks hindamiseks töötataks välja vahend, mille abil oleks võimalik ka asjaomaseid liikmesriikidevahelisi võrdlusi teha;

36.

rõhutab, et liikmesriigid peavad tegema tõhusamat ja ladusamat koostööd, teabevahetust tuleb paremini kontrollida ning kohalike maksuametite vahel peab olema rohkem otsekontakte ühise interneti teabeportaali näol, sest nii saavad liikmesriigid üksteist paremini aidata; kutsub tungivalt üles tõhustama õigusalast koostööd liikmesriikide õigusasutuste, Eurojusti, Europoli ja OLAFi vahel;

37.

kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid ühenduse pettusevastaste õigusaktide lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks ning tegema puuduste kõrvaldamiseks selle protsessi raames liikmesriikidega koostööd;

38.

kutsub komisjoni üles tagama, et hiljuti (2010. aasta novembris) loodud EUROFISC annaks liikmesriikidele piiriüleste käibemaksupettuste uurimisel praktilist lisandväärtust, ning andma parlamendile korrapäraselt aru EUROFISCi toimimisest ning need aruanded üldsusele kättesaadavaks tegema;

39.

rõhutab, et uute tehnoloogiate ja uuenduslike lahenduste suurema kasutusega saab käibemaksupettusi oluliselt vähendada; nõuab tungivalt, et komisjon muudaks käibemaksuteabe vahetamise süsteemi veelgi tõhusamaks, lühendades andmete kogumise ja salvestamise aega ning laiendaks andmetele otsest juurdepääsu;

40.

leiab siiski, et arutelu käibemaksu kogumise viiside üle on käesoleval etapil praegustest eeskirjadest ja menetlustest tulenevate puuduste ja probleemide järel teisejärguline, ning et praegusel etapil tuleks eelkõige tegeleda ühtlustamise puudumise, menetluste standardimise ja keeleliste takistuste vähendamise probleemiga; samuti tuleb vähendada võimalust süsteemis pettusi korraldada;

41.

juhib tähelepanu sellele, et vaja on Euroopa organit, kes tegeleks ühese tõlgendamisega ja kellelt liikmesriigid saaksid ühise maksumetoodika ja käibemaksueeskirjade võrdse kohaldamise vallas selgeid vastuseid;

42.

tuletab meelde, et rahvusvahelised ettevõtjad suudavad probleemidega, mis tulenevad ülemaailmsest äritegevusest, enamasti toime tulla, kuid maksuametitel sageli samasugusel tasemel ekspertteadmisi ei ole; toonitab seega, et koostöö tuleb kujundada selliselt, et ausaid osalejaid oleks võimalik petturitest eristada ja muuta süsteem arusaadavaks mõlemale poolele;

43.

leiab, et piiratud käibemaksuandmebaas (koos standardse auditifailiga (4)) on koos sertifitseeritud maksukohustuslase mudeliga komisjoni uuringus hetkel käsitletavatest käibemaksu kogumise mudelitest kõige paljulubavamad, sest neid rakendatakse juba edukalt mõnes liikmesriigis, ja on tõestatud, et need suurendavad käibemaksu kogumise tõhusust;

44.

leiab, et äriringkonnad vajavad selgeid käibemaksueeskirju, mis suurendavad õiguskindlust ja liikmesriikidepoolse ühetaolise tõlgenduse tõenäosust; samuti leiab, et kehtivad nõukogu direktiivid sisaldavad ebaselgeid sätteid, mis suurendavad eri tõlgenduste võimalikkust, ning seetõttu tekkiv keerukas käibemaksusüsteem takistab piiriülest tegevust ja põhjustab tarbetut halduskoormust; on seisukohal, et käibemaksueeskirjad ei tohiks kahjustada muid ELi poliitikavaldkondi, nagu jätkusuutlikkus;

45.

kutsub seetõttu liikmesriike üles suurendama ühtlustamise taset alljärgneval viisil:

46.

leiab, et ettevõtjatel on vaja selgeid ja üheselt mõistetavaid ELi käibemaksueeskirju, et toetada piiriülest tegevust, minimeerida halduskoormust ja seega ka ettevõtjate kulusid; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama kvaliteeti ja selgust alljärgneval viisil:

47.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.