18.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 390/18

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle XVIII jaotist;

—

võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (1);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (2);

—

võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta otsust 2006/702/EÜ ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste kohta (3);

—

võttes arvesse oma 7. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni ELi ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika kohta pärast 2013. aastat (4);

—

võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia ja makropiirkondade osa kohta tulevases ühtekuuluvuspoliitikas (5);

—

võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni määrusega (EÜ) nr 1080/2006 (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi) teadus- ja uuendustegevuseks ning teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi raames teadusuuringuteks ja uuendustegevuseks eraldatud vahendite koostoime rakendamise kohta linnades ja piirkondades, samuti liikmesriikides ja liidus (6);

—

võttes arvesse oma 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva rohelise raamatu ja ühtekuuluvuspoliitika tulevase reformi üle toimuva mõttevahetuse hetkeseisu kohta (7);

—

võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi läbivaatamise kohta (8);

—

võttes arvesse oma 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta järelmeetmete kohta – Euroopa ruumilise arengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse tegevusprogramm (9);

—

võttes arvesse oma 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni „Euroregioonide” rolli kohta regionaalpoliitika arengus (10);

—

võttes arvesse oma 28. septembri 2005. aasta resolutsiooni territoriaalse ühtekuuluvuse rolli kohta regionaalarengus (11);

—

võttes arvesse komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatist ELi Doonau piirkonna strateegia kohta (KOM(2010)0715) ja strateegiaga kaasnevat soovituslikku tegevuskava (SEK(2010)1489);

—

võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2010. aasta teatist „Majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva viienda aruande järeldused: ühtekuuluvuspoliitika tulevik” (KOM(2010)0642);

—

võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatist ELi eelarve läbivaatamise kohta (KOM(2010)0700) ja selle tehnilisi lisasid (SEK(2010)7000);

—

võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Regionaalpoliitika panus aruka majanduskasvu saavutamisse Euroopa 2020. aasta strateegia raames” (KOM(2010)0553);

—

võttes arvesse komisjoni 31. märtsi 2010. aasta teatist „Ühtekuuluvuspoliitika: 2010. aasta strateegiaaruanne 2007.–2013. aasta programmide rakendamise kohta” (KOM(2010)0110);

—

võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2009. aasta teatist, mis käsitleb ELi Läänemere piirkonna strateegiat (KOM(2009)0248) ning strateegiaga kaasnevat soovituslikku tegevuskava (SEK(2009)0712/2);

—

arvestades oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa strateegiat Atlandi piirkonna kohta (12) ja milles mainitakse 2011. aastaks kavandatud komisjoni teatise avaldamist;

—

võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2008. aasta teatist pealkirjaga „Roheline raamat territoriaalse ühtekuuluvuse kohta: Territoriaalse mitmekesisuse muutmine Euroopa tugevaks küljeks” (KOM(2008)0616);

—

võttes arvesse Regioonide Komitee 27. jaanuari 2011. aasta omaalgatuslikku arvamust „Uued väljavaated ETKRi käsitleva määruse läbivaatamisel”;

—

võttes arvesse komisjoni taotlusel koostatud sõltumatut raportit „Ühenduse algatus Interreg III (2000–2006): järelhindamine” (nr 2008.CE.16.0.AT.016);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

—

võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A7-0110/2011),

A.

arvestades, et Euroopa Liidu territoorium hõlmab 27 liikmesriiki ja 271 piirkonda;

B.

arvestades, et piirialadel elab ligikaudu 37,5 % Euroopa rahvastikust;

C.

arvestades, et mitteametlik koostöö, euroregioonid, Eurodistrict-piirkonnad, ETKRid, Euroopa Nõukogu algatused, järjestikused aluslepingud ja Euroopa Liidu teisesed õigusaktid on kõik kaasa aidanud territooriumide vahel tugevamate ja kestvamate sidemete loomisele;

D.

arvestades, et ehkki territoriaalsele koostööle on alus pandud, on siiski veel palju probleeme ning nende probleemide olemus sõltub koostöösuhete ajaloost ja küpsusastmest;

E.

arvestades, et pärast piiride kaotamist aluslepingutes on oluline neid vähendada meie kodanike igapäevases elus;

F.

arvestades, et regionaalpoliitika eesmärk on edendada piirkondade ühtlast arengut, tugevdades majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus;

G.

arvestades, et territoriaalse koostöö eesmärk aitab ühtekuuluvuspoliitika osana luua „Euroopa rahvaste üha tihedamat liitu”, võimaldades vähendada takistusi territooriumide ja piirkondade vahel;

H.

arvestades, et ELi välispiiridel on territoriaalse koostöö eesmärk osa ühinemiseelsest protsessist ja ka naabruspoliitika rakendamisest ning seetõttu tuleb tugevdada seda valdkonda puudutavate ühenduse mehhanismide koordineerimist;

I.

arvestades, et territoriaalne koostöö, mis ajendab eri piirkondade kodanikke koostööd tegema, on pidev õppimisprotsess, mis loob ühtekuuluvuse ja ühise tuleviku tunde;

J.

arvestades, et territoriaalse koostöö prioriteetides tuleb kesksele kohale seada kodanik, mistõttu tuleks toetada asukohapõhist lähenemist;

K.

arvestades, et tihedam territoriaalne koostöö sõltub edusammudest, mida tehakse Euroopa integratsiooni ja kooskõlastamise alal kõikides valdkondades, mis aitavad kaasa Euroopa integratsioonile ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, ja arvestades, et territoriaalne koostöö on iseenesest Euroopa integratsiooni katselabor;

L.

arvestades, et piirialadel investeeritakse vähe riikidevahelistesse transpordivõrkudesse (TEN), kuigi just piiriülestes kokkupuutekohtades oleks moderniseerimine hädavajalik, ja et piiriüleste infrastruktuuritakistuste kõrvaldamises on tajutav traditsiooniline lisandväärtus Euroopa jaoks;

M.

arvestades, et struktuurifondide üldmäärus ja Lissaboni lepingu jõustumine on märkimisväärselt tõstnud territoriaalse koostöö tähtsust;

N.

arvestades, et INTERREG III 2000.–2006. aasta programmitöö perioodi programmide järelhindamine tõendab selle eesmärgi lisandväärtust Euroopa projekti jaoks,

1.

tuletab meelde, et territoriaalse koostöö eesmärk on ergutada territooriume ja piirkondi tegema koostööd, et lahendada ühiseid ülesandeid, vähendada füüsilisi, kultuurilisi, halduslikke ja regulatiivseid takistusi, mis seda koostööd pidurdavad, ja leevendada nn piiriefekti;

2.

on veendunud territoriaalse koostöö Euroopa lisandväärtuses ning selle rolli tähtsuses siseturu süvendamisel ja Euroopa tihedamal integreerimisel mitme valdkondliku poliitika raames ning nõuab, et territoriaalne koostöö jääks üheks ühtekuuluvuspoliitika tugisambaks;

3.

rõhutab, et majanduslikul, sotsiaalsel ja territoriaalsel ühtekuuluvusel rajanev territoriaalse koostöö eesmärk puudutab kõiki ELi piirkondi, sest see aitab edendada kogu Euroopa Liidu harmoonilist arengut;

4.

on seisukohal, et territoriaalne koostöö on tõestanud oma tõhusust ning selle potentsiaali ja konkurentsivõime võimalusi ei ole piisavalt ära kasutatud, kuna territoriaalsele koostööle on eraldatud vähe vahendeid; nõuab, et territoriaalse koostöö eesmärgi eelarvet suurendataks praeguse programmitöö perioodi 2,5 % suuruselt määralt vähemalt 7 %ni järgmiseks programmitöö perioodiks ettenähtud ühtekuuluvuspoliitika üldeelarvest;

5.

soovitab säilitada eesmärgi nr 3 praeguse ülesehituse, mis jaguneb kolmeks tegevussuunaks – piiriülene (tegevussuund A), riikidevaheline (tegevussuund B), piirkondadevaheline (tegevussuund C) – ja et piiriülene tegevussuund säilitaks oma valdava tähtsuse võrreldes teiste tegevussuundadega ning sellele eraldataks vähemalt 70 % territoriaalse koostöö eelarvest; märgib, et programmi raames tuleb rahalisi vahendeid jaotada kõikide piirkondade vahel õiglaselt ja erapooletult;

6.

on seisukohal, et kui edaspidi tuleb jätkuvalt eristada piiriülest tegevussuunda (tegevussuund A), mis vastab piiriüleste asustuskeskuste kohalikele vajadustele, ja riikidevahelist tegevussuunda (tegevussuund B), sealhulgas nn makroregionaalset mõõdet, mis võimaldab teha koostööd ulatuslikumates strateegilistes valdkondades, on vaja püüelda nende kahe tegevussuuna parema koordineerimise poole;

7.

nõuab lisaks territoriaalse tegevuse kooskõla ja järjepidevuse tagamiseks vastavalt projektide strateegilisele laadile paindlikumalt kasutada Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse artiklis 21 pakutud võimalusi seoses piiriülese ja riikidevahelise koostöö raames aset leidva tegevuse asukohaga, sealhulgas merepiirkondades; seepärast nõuab teatavat paindlikkust ranniku- ja merepiirkondade piiriülesele koostööle kehtestatud 150 km raadiuse piirmäära kohaldamisel;

8.

on siiski arvamusel, et selliste piirkondade integratsiooni ELi geograafilistest piiridest väljapoole jäävate aladega ja avatust nende suhtes ei tohiks hinnata vaid tulenevalt nende piirkondade geograafiliselt kõrvalisest asukohast, sest rikkalikud ajaloolised, keelelised ja kultuurilised tegurid, mis ühendavad neid maailma eri aladega, annavad neile eelisseisundi nimetatud suhete süvendamiseks, tuues eelisena kaasa ELi ülemaailmse kohaoleku;

9.

toonitab territoriaalse koostöö üliolulist rolli EL 2020. aasta eesmärkide saavutamisel; nõuab tulevikupõhist mõtlemist, et kindlaks teha iga piiriala ja koostöövaldkonna strateegilised vajadused seoses nimetatud strateegiaga, ning Euroopa territoriaalse koostööga arvestamist kõikidel strateegilise planeerimise tasanditel ja selle vastavat kohandamist – Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; nõuab tungivalt, et komisjon täpsustaks viivitamata nende ettepanekute sisu kohta, mis käsitlevad ressursside temaatilist koondamist seoses ELi 2020. aasta strateegia nn temaatilise menüüga;

10.

soovib, et igale territoriaalse koostöö programmile eraldataks vahendeid ühtlustatud kriteeriumide põhjal, et vastata strateegiliselt ja integreeritult iga territooriumi ja iga koostööruumi vajadustele ja eripärale; palub Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel selles osas kaaluda teisi asjassepuutuvaid, strateegilisi ja mõõdetavaid kriteeriume, mis võivad kajastada territooriumide vajadusi ilma põhikriteeriumi – demograafia kahjustamist;

11.

toonitab uuesti, kui oluline on piirkondadevaheline koostöö (tegevussuund C), kuid taunib sellele eraldatud vahendite puudust; soovitab seepärast kaaluda ELi kaasrahastamise piirmäära nimetatud suuna osas, pöörates samuti tähelepanu selle stimuleerimisvõimele selles programmis eesmärgi „konkurentsivõimelisus ja tööhõive” piirkondadest pärit osalejate puhul, et suurendada tegevussuuna C projektide arvu, ja nõuab, et koostöö teemavaldkondi laiendataks juhtimisküsimustele ja rakenduskavade haldamisele ning samuti piirkondlikule arengule;

12.

ergutab samuti piirkondi kasutama oma rakenduskavades paremini algmääruse (13) raames pakutavaid piirkondadevahelise koostöö võimalusi; soovitab selleks, et eesmärgi nr 3 piirkondadevaheline tegevussuund hõlmaks samuti nende projektide koordineerimist ja elavdamist, teadmiste kapitaliseerimist ja heade tavade jagamist;

13.

rõhutab, et tulevaste territoriaalse koostöö rakenduskavade puhul on oluline INTERACTi toetus ja abikavadest, mis võiksid tugineda RC LACE projekti eeskujule, saadav kasu; nõuab, et suurendataks INTERACTi koordineerimist URBACTi, ESPONi ja tegevussuunaga C, et edendada eesmärgi nr 3 rakendamist;

14.

toetab programmi ESPON tegevust, kuid soovitab võimaldada kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel aktiivselt osaleda territoriaalse arengu küsimuste alases uurimistöös, kuna nii on uurimistulemuste praktiline kasutuselevõtt paremini tagatud;

15.

tunneb heameelt programmi URBACT edu üle säästvas linnaarenduses ning palub seda pikendada ja laiendada kui märkimisväärset, laialdase kõlapinnaga algatust, mis pakub üksteiselt õppimise võimalusi ja ülekantavust kohalike linnakeskkonna küsimuste valdkonnas;

16.

kutsub komisjoni üles uurima, kuidas kaasata kohalike ja piirkondlike volikogude liikmeid nendesse kogemuste ja heade tavade jagamise Euroopa võrgustikesse, mis oleks esimene samm Erasmuse projekti rakendamisel kohalike ja piirkondlike valitud esindajate jaoks;

17.

kordab, et territoriaalse ühtekuuluvuse tulemusliku rakendamise eelduseks on kohalike osapoolte kaasamine ELi eesmärkide saavutamisse;

18.

on arvamusel, et territoriaalse koostöö eesmärk tuleb ühitada lähenemise ning konkurentsivõime ja tööhõive eesmärkidega; nõuab programmitöö senisest paremat koordineerimist; soovitab, et piirkondlikes rakenduskavades oleks võimalik tutvuda nendega seotud piiriüleste, riikidevaheliste ja piirkondadevaheliste projektidega ja neis osaleda, määratledes assigneeringute määramise territoriaalse lähenemise selliste prioriteetsete projektide soodustamiseks nagu riikidevahelised transpordivõrgud piirialadel, mis on eelnevalt kindlaksmääratud ja programmipartneritega kooskõlastatud vastavalt mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtetele, mis võimaldavad territoriaalse koostöö võimaluste paremat ärakasutamist tänu avaliku ja erasektori osalejate seas arenevatele piiriülestele suhetele;

19.

ergutab liikmesriike ja piirkondi koostama mitut piirkonda hõlmavaid rakenduskavasid territooriumide ühiste probleemide lahendamiseks; pidades silmas probleeme nagu mäemassiivi või jõe valgala olemasolu, mis territooriumi liigendab;

20.

julgustab komisjoni ja liikmeriike edendama koostööd piirialade ning tööturu poliitika valdkonnas, et vältida majandusliku ja territoriaalse integratsiooni raames tekkida võivaid konkurentsimoonutusi;

21.

on seisukohal, et piiriülese koostöö programmide puhul on samuti oluline, et strateegiad, mis käsitlevad vaesuse vähendamist ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade integreerimist Euroopa ühiskonda, oleksid tõhusad ja tulemuslikud; nõuab, et seda küsimust võetakse arvesse reguleeriva raamistiku kavandamisel ning tagatakse, et ebasoodsates piirkondades oleksid kättesaadavad Euroopa regionaalarengu programmides osalemise meetmed;

22.

tõdeb, et Läänemere strateegiaga sarnased lähenemisviisid võivad tugevdada piiriülest koostööd; leiab, et makroregionaalsed strateegiad peavad sünergia loomiseks igakülgselt arvestama ka muid regionaalseid koostööprogramme; juhib tähelepanu asjaolule, et nõukogu algatus – makroregioonide idee, on katsetuslik koordineerimisloogika ühistes projektides, mis hõlmavad väga suurt ühiste territoriaalsete probleemide alusel piiritletud territooriumi ja mille eesmärk on kasutada ära integreeritud, mitut sektorit hõlmava ja territoriaalse lähenemisviisi eelised ühistes strateegilistes meetmetes, mida rahastatakse olemasolevatest vahenditest;

23.

juhib tähelepanu asjaolule, et sellised juba olemasolevad või tulevikus elluviidavad strateegiad peaksid olema asjakohaste territoriaalse koostöö instrumentide kaudu realiseeritavate strateegilisemate ja ühtsemate lähenemisviiside aluseks, kuid nende jaoks ei tule liidu eelarvest luua uusi fonde, need ei nõua uute institutsioonide loomist ega eelda uute õigusaktide kohaldamist;

24.

palub komisjonil põhjalikult uurida esimeste rakendatud makroregionaalsete strateegiate tulemusi; usub, et see protsess on äratanud huvi ja seda huvi tuleks otstarbekalt ära kasutada ning võtta arvesse saadud kogemusi tulevaste uute makroregionaalsete strateegiate rakendamisel;

25.

juhib tähelepanu sellele, et territoriaalse koostöö eesmärgi alla võib kuuluda ka makroregionaalsel tasandil tehtav koostöö, eriti just riikidevahelises tegevusvaldkonnas;

26.

soovitab, et riikidevahelised programmid oleksid nendele territoriaalsetele strateegiatele toeks, koordineerides makroregionaalsete strateegiate kujundamist, määratlemist ja juhtimist, ilma et see põhjustaks ELi eelarvestruktuuri tarbetut dubleerimist eri makroregioonide jaoks eelarveridade loomise teel;

27.

rõhutab samal ajal, et makropiirkondlike strateegiate eesmärgid täiendavad mikropiirkondliku piiriülese koostöö eesmärke ning võivad neid hõlmata, kuid mitte asendada; rõhutab sel põhjusel, et territoriaalse koostöö piiriülest komponenti tuleb säilitada täieõigusliku selge ja õiguspärase elemendina;

28.

on veendunud, et eesmärgi nr 3 riikidevaheline tegevussuund võib makropiirkondlikes strateegiates aidata parandada koostööd piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna suurema osalemise abil konkreetsete algatuste rakendamisel;

29.

on arvamusel, et kõigis riikidevahelistes strateegiates tuleb nõuetekohaselt arvestada kooskõlastamist üleeuroopaliste transpordivõrkude suunistega ja integreeritud merenduspoliitika strateegiatega;

30.

tuletab meelde, et territoriaalne koostöö puudutab Euroopa Liidu sise- ja välispiire, sealhulgas nii praeguseid kui ka tulevasi makropiirkondlikke strateegiaid; rõhutab raskusi, mida valmistab kolmandatele riikidele kaasrahastamine ERFi määruse koostööalaseid sätteid kasutades; palub komisjonil arutada, kuidas luua paremat koostoimet Euroopa Regionaalarengu Fondi, ühinemiseelse abi rahastamisvahendi, Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse vahendi ning Euroopa Arengufondi raames tehtavate algatuste vahel ning esitada võimalikult kiiresti ettepanek uue naabruspoliitika kohta; nõuab erinevatele rahastamisallikate ligipääsureeglite lihtsustamist ja ühtlustamist, et tagada nende ühilduvus ning hõlbustada nende kasutamist toetuse saajate poolt;

31.

palub komisjonil Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse vahendi eripärast tulenevalt viia nimetatud vahend komisjoni regionaalarengu peadirektoraadi juhtimise alla, arvestades seejuures välissuhete aspekti; märgib, et Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse vahend ei anna praegusel kujul piisavalt lähtekohti piiriülese koostöö erijoonte arvestamiseks; on arvamusel, et selle üleviimist välissuhete peadirektoraadi juhtimise alt tuleks kaaluda vähemalt neil juhtudel, kus koostööd rahastavad ka välispiiril tehtavas koostöös osalevad kolmandad riigid;

32.

nõuab komisjoni teatises KOM(2004)0343 välja kuulutatud ELi äärepoolseimate piirkondade laiema naabruspoliitika tegevuskava rakendamist; rõhutab sellega seoses, kui oluline on mitut sektorit hõlmav sidus tegevus ELi poliitikavaldkondades, mis puudutavad äärepoolsemaid piirkondi, pidades eriti silmas paremat välise ja sisese tegevussuuna koordineerimist, võttes vastu ühe valdkonnastrateegia;

33.

tuletab meelde, et territoriaalset ühtekuuluvust käsitlev valge raamat kui rohelise raamatu järg oleks õigeaegseks vahendiks, kus selgitatakse, kuidas rakendada territoriaalset ühtekuuluvust tulevase regionaalpoliitika mitmetasandilise juhtimise abil ja antakse ainet järgmise seadusandliku paketi aruteluks;

34.

nendib, et Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi piiriülese koostöö tingimused ei vasta selle nõuetekohase väljaarendamise vajadustele; soovitab selleks Euroopa Komisjoni asjaomaseid eri peadirektoraate tulemuslikumalt koordineerida; on veendunud, et Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmid tuleb kindlasti uuesti integreerida ühtekuuluvuspoliitika territoriaalse koostöö eesmärgiga;

35.

on seisukohal, et ETKRid on ainulaadne ja väärtuslik territoriaalse haldamise vahend, mis vastab struktureeritud koostöö vajadustele finantsaspekti, projektide õigusliku staatuse ja mitmetasandilise valitsemise aspekti osas; tuletab meelde, et ETKRe tuleb edendada kui piiriülese juhtimise süsteeme loovat vahendit, tagades isevastutuse piirkondliku ja kohaliku tasandi eri poliitika valdkondades; rõhutab ETKRide olulist rolli mitmetasandilise poliitilise mudeli eduka arengu rakendamisel;

36.

rõhutab, et ETKRid võivad aidata kaasa mitte ainult territoriaalse, vaid ka sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamisele: juhib tähelepanu asjaolule, et see vahend võimaldab kõige edukamalt lähendada erinevaid kultuurilisi ja keelelisi kogukondi üksteisele, edendada mitmekesise Euroopa rahumeelset kooseksisteerimist ning muuta Euroopa lisandväärtus kodanikule nähtavaks;

37.

soovitab anda esimese hinnangu juba loodud ETKRidele, et teha esimeste kogemuste põhjal järeldusi;

38.

leiab siiski, et ETKRide asutamist tuleb lihtsustada ning palub komisjonil esitada viivitamata muudatusettepanekud ETKRi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006 kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning juba loodud rühmituste tuvastatud probleeme ning lähtudes Regioonide Komitee tehtud tööst järgmistel eesmärkidel:

39.

nõuab üldiste toetuste andmist ETKRidele, kes esitavad asjaomaste koostööprogrammide strateegiate ja eesmärkidega kooskõlas olevad projektid ühise piiriülese arengustrateegia alusel, et võimaldada neil struktuurivahendeid ja programme majandada otse, ning et teistes Euroopa fonde reguleerivates määrustes võetaks rohkem arvesse ETKRide rahvusvahelisust ja mitmepoolset olemust, et hõlbustada nende juurdepääsu teistele rahastamisallikatele;

40.

väljendab heameelt Regioonide Komitee algatatud ETKRide Euroopa platvormi üle, mille eesmärk on vahetada kogemusi, kasutada ära häid tavasid ja toetada tehniliselt ETKRe;

41.

on seisukohal, et piiriülesed ETKRid on äärmiselt kohased, et ehitada üles Euroopat territoriaalsel tasandil Euroopa Liidu kodanike osalusel; palub piiriülestel ETKRidel luua kodanikuühiskonna piiriülene foorum ja seda vajaduse korral juhtida ning toetada piiriüleseid kodanikualgatusi;

42.

usub, et territoriaalse koostöö programmide rakendamine on veel liiga keeruline ning arvab, et eesmärk nr 3 vajab eraldi määrust, milles kajastuks selle rahvusvahelise iseloomuga tegevus; on seisukohal, et praegu tuleb programmide rakendamiseks kaasata liiga palju erinevaid haldusasutusi ja nõuab seepärast korra olulist lihtsustamist;

43.

kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku erimeetmete kohta, mis lihtsustaksid auditi- ja kontrollieeskirju, mille juhtpõhimõtteks oleks „üks korraldusasutus programmi kohta“, mis võimaldaksid süstemaatilisemalt määrata kindlaks kindla suurusega kulusid ja väikeprojektide rahastamist kindlaksmääratud summade abil, määratledes ELi kulude abikõlblikkuse eeskirjade jaoks täpsema raamistiku, mis tagaksid paindlikkuse kulukohustustest automaatselt vabastamisel ja suurendaksid tehnilist abi, et korraldusasutused saaksid rõhku asetada pigem projektide algatamisele ning nende strateegilisele toele ja tulemuste saavutamisele kui lihtsalt juhtimisele ja kandidatuuride haldusnõuetele vastavusele;

44.

kutsub liikmesriike üles lihtsustama riigisiseseid õigusnorme, mille halduskoormus ületab väga sageli ühenduse eeskirjades nõutava;

45.

nõuab komisjonilt, et ta täpsustaks võimalikul kiiresti territoriaalse koostöö jaoks ette nähtud tingimuslikkuse põhimõtte üksikasjalikud sätted; on seisukohal, et kui kõnealune tingimuslikkus peab looma tingimused rahaliste vahendite parema tulemuslikuma kasutamise jaoks, ei tohiks see muuta rakendamist keerulisemaks programmide juhtidele ja nende kaudu toetuse saajatele;

46.

toonitab samuti, et erasektori sidusrühmade kaasamise korda tuleb laiendada ja lihtsustada; soovitab luua finantskorraldussüsteemid JEREMIE ja JESSICA mudelite järgi, et hõlbustada piiriüleseid projekte, mis on majandusarengu vektoriteks, erasektori sidusrühmade osalemist ning avaliku ja erasektori partnerluste loomist;

47.

avaldab kahetsust, et territoriaalne koostöö ei ole piisavalt nähtav riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste tasemel ega kodanike silmis ja seega julgustab edendama juba läbiviidud projektide alase teabe vahetust;

48.

palub, et komisjon leiaks viisi, mille abil saaks ETKRe ja nende tegevust territoriaalse koostöö sidusrühmade ja kodanike seas nähtavamaks muuta;

49.

on arvamusel, et ajalooliselt tihedaid kultuurilisi ja keelelisi sidemeid eri liimesriikide piirialade vahel tuleb kasutada ära piiriülese koostöö elavdamiseks;

50.

on arvamusel, et suurem haridus- ja kultuurikoostöö, mis aitab saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias seatud aruka ja kaasava majanduskasvu eesmärke, muudaks kodanike ja valitsusväliste organisatsioonide osaluse paremini nähtavaks, aitaks kaasa territoriaalse koostöö nähtavamaks muutmisele ning kaotaks nn vaimsed piirid, mis takistavad kodanikevahelist lähenemist;

51.

nõuab piiriüleste programmide rakendamisel paremat koostööd korraldusasutuste ja olemasolevate piiriüleste institutsioonide, näiteks euroregioonide vahel, et tagada projektide kvaliteetsus, läbipaistvus ja kodanikulähedus;

52.

nõuab kõikide territoriaalse koostöö rakendamise protsessi kaasatud sidusrühmade vahelise suhtlemise paremat koordineerimist, soovitab, et kõikides sama tegevussuuna programmides võetaks paralleelselt iga programmi logoga kasutusele ühtne identifitseeritav visuaalne tunnus (logo) (nt võib taaskehtestada tuntud „INTERREGi” sümboli), mille visuaalse suuruse võiks standardida, ning palub komisjonil järgmise programmitöö perioodi alguses pakkuda piiriregioonides välja meedia kaudu ulatuslik teavituskampaania territoriaalse koostöö eeliste ja saavutuste kohta;

53.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikidele.