52011DC0859

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsuse nr 1297/2008/EÜ (Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programmi (MEETS) kohta) rakendamise kohta

SISSEJUHATUS

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU 16. DETSEMBRI 2008. AASTA OTSUSE NR 1297/2008/EÜ (EUROOPA ETTEVÕTLUS- JA KAUBANDUSSTATISTIKA KAASAJASTAMISE PROGRAMMI (MEETS) KOHTA; EDASPIDI „PROGRAMMI MEETS KÄSITLEV OTSUS”) ARTIKLI 6 KOHASELT ESITAB KOMISJON HILJEMALT 31. DETSEMBRIKS 2010 JA SEEJÄREL IGAL AASTAL KUNI 2013. AASTANI EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE PROGRAMMI MEETS RAKENDAMISE ARUANDE.

Käesolev aruanne on teine selline aruanne, milles antakse ülevaade liikmesriikide ja komisjoni (Eurostat) edusammudest programmi MEETS raames meetmete rakendamisel pärast eelmist aruandeperioodi. Esimeses aruandes pöörati põhitähelepanu meetmetele, mille rakendamist alustati ja/või jätkati 2009. ja 2010. aasta töökavade alusel. Kõnealusel esimesel kahel aastal oli programmi MEETS tegevusassigneeringute kasutamise tase peaaegu 80 %[1]. Selle põhjuseks on peamiselt asjaolu, et pärast 2008. aasta majandus- ja finantskriisi vähenes liikmesriikide suutlikus osaleda ELi projektides.

Käesolevas teises aruandes käsitletakse esialgseid peamisi tulemusi, mida senini on saavutatud, ning 2010. aastal vastuvõetud 2011. aasta töökavas sisalduvaid suuremaid algatusi.

Kõik programmi MEETS meetmed on kooskõlas strateegiaga, mis on sätestatud komisjoni 10. augusti 2009. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Liidu statistika koostamise metoodika kohta: vaade järgmisele kümnendile”[2].

EESMÄRGID, TEGEVUSED JA PRIORITEEDID

Kuigi programmi MEETS rakendatakse 2013. aasta lõpuni, tehti esimene üldine hindamine 2010. aasta lõpus. Pärast hindamist kohandati programmi MEETS 2011. aasta töökava. Programmi ühtlustati ja selle tulemusel vaadati läbi mitu programmi MEETS projekti ning meedet ja vähendati strateegiliste eesmärkide arvu.

Programmi MEETS peamisi tugisambaid korraldatakse jätkuvalt Euroopa statistikasüsteemi (ESS) koostöövõrgustike (ESSnets) raames. Kõik kaheksa kavandatud ESSnetsi on praegu täielikult toimivad, kusjuures viimane neist alustas tegevust 2011. aasta alguses. Programmi ühtlustamise tulemusena on 2011. aasta töökavas mitme ESSnetsi puhul ette nähtud pikem toetusperiood mitmeaastaste toetuste vormis aastaste toetuste asemel.

Rahalisi vahendeid on antud ka riiklike statistikaametitega sõlmitud konkreetsete toetuslepingute jaoks ning samuti on tellitud mitu välisuuringut. Muud projektid, millel finantsmõju puudub või mis on liidetud teiste meetmetega, on pooleli.

Kokku nähti 2011. aasta töökava jaoks ELi eelarves ette veidi üle 11 miljoni euro ja selle summaga kaetakse 19 meedet ning programmi rakendamiseks vajalik tehniline ja haldusabi. Toetused, kas siis ESSnetsi või konkreetsete toetuslepingute raames, olid jätkuvalt meetmete rahastamise kõige tavapärasem viis (umbes 90 %).

1. eesmärk: prioriteetide läbivaatamine ja eesmärgiks seatavate näitajate väljatöötamine uutes valdkondades

Vähemtähtsate valdkondade tuvastamine

Pärast seda, kui Euroopa statistikasüsteemi komitee (ESSC) võttis 2010. aasta novembris vastu uue strateegiapõhise lähenemisviisi, tuvastatakse ettevõtlus- ja kaubandusstatistika vähemtähtsad valdkonnad Eurostati prioriteetide iga-aastase strateegilise läbivaatamise raames. 2010. aasta läbivaatamise tulemusena ühtlustati programmi MEETS ja tuvastati mitu negatiivset prioriteeti, mis tuleb edasi arendada olemasolevate õigusaktide muutmise konkreetseteks ettepanekuteks. Need käsitlevad ettevõtluse struktuurstatistika määruse[3] II ja IV lisas nimetatud kohaliku tegevusalaüksuse ning kiirstatistika määruse[4] A lisas nimetatud uute tööstustellimuste muutuja statistilisi andmeid / andmete sarju. Lisaks sellele jätkatakse Intrastatile esitatavate nõuete leevendamist ning kaupu ja teenuseid käsitleva rahvusvahelise kaubandusstatistika tasakaalustamist teenuste kasuks.

Uute valdkondade väljatöötamine (ettevõtete grupid, globaliseerumine, ettevõtlus, innovatsioon)

2010. aasta lõpus alustati esialgse uuringu tulemuste põhjal metoodikaalast tööd ettevõtete gruppe kirjeldava statistika väljatöötamiseks kahes prioriteetses valdkonnas, nimelt: kauplemine grupisiseselt ning teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon. Seoses neid andmeid hõlmava keskse aruandluse teostatavusega emaettevõttes korraldati üle-euroopaline konsulteerimine rahvusvaheliste ettevõtjatega. Lisaks töötati pärast liikmesriikide ja Euroopa Liidu tasandil praegu olemasolevat teavet käsitleva põhjaliku uuringu tegemist välja nimekiri võimalikest erinevatest andmekogumise viisidest ettevõtete gruppidega seotud kahes põhivaldkonnas. Mõlema tegevuse tulemusena esitati soovitused, kuidas saaks andmeid asjaomases kahes valdkonnas kõige paremini koguda, ja loodi Euroopa statistikasüsteemi jaoks metoodiline alus ettevõtete gruppide kohta andmete kogumiseks nende emaettevõtete kaudu. Suurte ja keeruliste rahvusvaheliste ettevõtete gruppide kindlakstegemist (profileerimist) käsitleva ESSneti tegevuses võetakse enne katsetuste alustamist arvesse kõnealuse metoodikaalase töö esialgset hinnangut (vt 2. eesmärk).

2011. aasta alguses lõpetati uuring, milles käsitleti Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) majanduse globaliseerumise näitajate käsiraamatus soovitatud näitajate kättesaadavust Euroopa statistikasüsteemis ning nende arvutamist. Programmi MEETS ühtlustamise järel jätkub metoodikaalane töö ja katsetuste korraldamine ülemaailmsete väärtusahelate mõõtmist käsitleva ESSneti raames (vt 3. eesmärk).

Ettevõtlusega seonduvate põhimõtete jälgimisega seoses töötatakse välja tööandjate ettevõtlusalase demograafia kohta ühtlustatud andmete kogumise õigusraamistik. Lisaks algatati 2011. aastal innovaatiliste ettevõtetega seoses väljapakutud suure kasvu näitajaid hõlmav esimene üle-euroopaline vabatahtlik andmete kogumine, mis on aluseks Euroopa 2020. aasta strateegiaga seoses hiljuti loodud „innovaatilise liidu peamisele näitajale”. Koostöö OECDga jätkus ka ühise, ettevõtluse näitajaid käsitleva programmi (EIP) arendamiseks ning ettevõtlust käsitlevate muutujate väljatöötamiseks, võttes arvesse 2010. aasta lõpus korraldatud seminari tulemusi.

2. eesmärk: luua ettevõtlusega seotud statistika ühtlustatud raamistik

Põhimõtete ja meetodite hõlmamine õigusraamistikuga

2010. aasta loodud, ettevõtlus- ja kaubandusstatistika põhimõtete ja meetodite kooskõla käsitlev ESSnet alustas andmete kogumist statistiliste ühikute rakendamise ja määratlemise kohta liikmesriikides. 2011. aastal alguses korraldati Eurostati ja riiklike statistikaametite ekspertide seminarid ning koostati täiendavate andmete kogumiseks küsimustik ja katsetati seda. Lisaks koostati aruanne, milles kirjeldati peamisi küsimusi, mida tuleb uurida, ning kavandatud meetodeid ja menetlusi. Peale selle tehti ettevalmistusi, et alustada 2012. alguses tööd seoses sihtrühmade, raamide, vaatlusperioodi, klassifikaatorite ja nende rakendustega (jaotus, konkreetsed koondandmed) ning karakteristikute ja mõistetega.

Projekt „Maksebilanssi ja rahvusvahelisi tehinguid kirjeldava statistika järjepidevuse parandamine” on lõpetatud. Selle projekti tulemused, kaasa arvatud soovitused ja täielik vastavustabel, toetasid maksebilansi- ja kaubandusstatistika järjepidevust käsitleva töörühma tööd.

Ettevõtete gruppe kirjeldava statistika väljatöötamine

EuroGroups i registriga[5] seoses tehti suuri edusamme; registri eesmärk on tagada globaliseerumist käsitleva kvaliteetse statistika jaoks järjepidev ja kooskõlastatud uurimistegevuse raamistik.

EuroGroupsi registri metoodikat käsitlev ESSnet arendas edasi kesksete ja riiklike EuroGroupsi registri protsesside metoodikat ning andmemudelit (EuroGroupsi registri versioon 2). EuroGroupsi registrisse kanti 5 000 rahvusvaheliste ettevõtete gruppi ja alustati tööd nende arvu suurendamiseks kokku 10 000 grupini. Liikmesriikidele saadeti EuroGroupsi registri metoodika suunised. Praegu analüüsitakse kõigi EuroGroupsi registrisse kantud gruppide kasutamist välismaiste tütarettevõtete statistika (FATS) ja välismaiste otseinvesteeringute (FDI) statistika koostamiseks.

Lisaks toetati (2009. aastal 16 toetust ja 2010. aastal 8 toetust) EuroGroupsi registri protsesside ja meetodite kindlaksmääramist riiklikul tasandil EuroGroupsi registri andmete importimiseks, valideerimiseks, ühendamiseks ja eksportimiseks riiklike registrite keskkonnas. See hõlmas ka EuroGroupsi registri protsesside riiklikul tasandil automatiseerimise ja EuroGroupsi registri andmete kvaliteedi tõstmise vahendite kindlaksmääramist ning väljatöötamise alustamist. Kõigil liikmesriikidel on võimalik kõnealuste toetusmeetmete tulemustega tutvuda ja nad saavad neid seega kasutada EuroGroupsi registri riikliku rakendamise ettevalmistamiseks ning arendamiseks.

EuroGroupsi registri raamistikku kuulub suurte ja keeruliste rahvusvaheliste ettevõtete gruppide kindlakstegemisega (profileerimisega) tegelev ESSnet . Selle eesmärk on saavutada kooskõlastatud ja mõistlikud statistiliste ühikute struktuurid ning ettevõtete gruppe käsitleva statistika aruandluse alased kokkulepped. 2010. aastal tehti rahvusvahelist profileerimist käsitlev teostatavusuuring ja rahvusvaheliste ettevõtete gruppidega seotud statistiliste ühikute uuring. Neist tulenevat metoodikaalast tööd jätkatakse, võttes arvesse tegelikku katsetamist. Järjepidevust käsitleva ESSneti tegevuse raames hinnatakse ettevõtte mõistega seoses antud soovituste rakendatavust.

Ettevõtete koormuse vähendamiseks liidu uuringute tegemine

Valmistatakse ette uuringut, mis käsitleb andmete kogumisel ELi valimite moodustamise kavade kasutamisega seotud metoodikaalaseid küsimusi.

3. eesmärk: toetada ettevõtlus- ja kaubandusstatistika koostamise tõhusama meetodi rakendamist

Statistikasüsteemis olemasolevate andmete, sh hindamisvõimaluste parem kasutamine

2010. aasta teisel poolel loodud ESSnet tegeleb projektiga „ Andmeaidandus ja andmete seostamine ettevõtlusstatistika koostamises ”. Esimeses etapis kogus ESSnet teavet andmete seostamise ja andmeaidanduse valdkonnas kasutatavate lähenemisviiside kohta. Töötati välja küsimustik, mis saadeti Euroopa statistikasüsteemi liikmesriikidele ja Šveitsile, et koostada ettevõtlusandmete integreeritud süsteemide valdkonnas hetkel kasutatavate parimate tavade nimekiri ja saada ülevaade tekkinud probleemidest ning soovitavatest lahendustest. Selle tulemused esitati ja neid arutati 2011. aasta aprillis korraldatud seminaril. Uuring ja arutelud tõendasid vajadust analüüsida andmeaida loomise ja tegevusega seotud laia teemaderingi. Analüüsida tuleks muu hulgas statistilise andmeaida täpset määratlemist/ulatust selles ESSnetis, metaandmeid, ettevõtlusregistri seisundit/rolli ning andmete konfidentsiaalsust, järjekindlusetust ja kvaliteeti. ESSnet on eksperdirühm, kes koostab teadmusbaasi ja töötab välja suunised ning osutab ka selliseid teenuseid nagu vastastikuse eksperdihinnangu andmine ja konsulteerimine.

Lisaks sellele tehti suuri edusamme seoses kolme projektiga, mis käsitlesid mikroandmete seostamist teatava konkreetse statistika koostamisel.

- Analüüsiti ettevõtluse struktuurstatistikat, väliskaubandust ja rahvusvahelisi hankeid käsitlevate mikroandmete seostamist ning töötati välja selliste andmete saamise ja mikroandmete seostamise metoodika. Tulemusi võetakse arvesse teises suures meetmes, mille rakendamist alustati 2011. aasta alguses ülemaailmsete väärtusahelate mõõtmist käsitleva ESSneti loomisega. Kõnealune ESSnet tegeleb ühega Euroopa 2020. aasta strateegias väljapakutud olulistest algatustest ja selle eesmärk on koguda andmeid üha rohkem globaliseeruva äritegevuse ja -korralduse kohta ning selle mõju kohta uute töökohtade loomisele ja jätkusuutlikule majanduskasvule. Samuti püütakse selle projekti kaudu aidata poliitikutel teha suuremal teadlikkusel põhinevaid otsuseid ning jälgida majanduse globaliseerumist/rahvusvahelistumist, töötades välja ja kehtestades majandusliku globaliseerumise näitajad.

- Projekti „ Ettevõtluskarakteristikutes kasutatavad uued statistilised näitajad väliskaubanduse kohta” jaoks tehtud uuringu tulemusel valmis statistika koostajate jaoks juhis rahvusvahelist kaubandust kirjeldava statistika koostamiseks ettevõtluskarakteristikute alusel, tuginedes kaubandusandmete ja ettevõtlusregistri andmete vahelisele seosele. Uuring andis ka teavet metoodikaalastes küsimustes, mis on seotud väliskaubandus- ja ettevõtlusstatistika ühendamisega. Selle tulemusel lisati Intrastati ja Extrastati muudetud määrustesse nõue koostada kord aastas selline statistika. Seda hakati korrapäraselt koostama 2011. aastal ja 2009. aasta oli esimene vaatlusaasta. Praegu on veel pooleli mitu katseuuringut, mille tegemiseks anti liikmesriikidele toetust ning mille raames tehakse kindlaks ja töötatakse välja kaubandus- ja ettevõtlusstatistikat ühendavad uued statistilised näitajad. Nende uuringute abil püütakse ka lahendada kõnealuste uute näitajate koostamisega seotud kvaliteedi- ja metoodikaalased probleemid.

- Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist käsitlevate mikroandmete seostamisega tegelev ESSnet uurib praegu alternatiivsete uurimisstrateegiate kasutamise võimalust, et parandada andmete representatiivsust seotud andmekogudes, kaasa arvatud nende kulude-tulude analüüsi.

Projekti „ Nüüdisaegse ettevõtlusstatistika metoodika (optimaalne valimi moodustamine, mudelipõhine hinnangute koostamine, andmete lisamine) ” raames vaadatakse läbi Euroopa ettevõtlusstatistika metoodika käsiraamat ja arendatakse metoodikat sellistes põhivaldkondades nagu uuringute ühendamine, nüüdisaegsed andmekogumise meetodid ja arenenud hindamistehnikad.

Majanduses juba olemasolevate andmete parem kasutamine

Selleks et aidata liikmesriikidel kasutada administratiivandmeid statistika eesmärkidel kõige tõhusamalt, antakse programmi MEETS raames riiklikele statistikaametitele rahalist toetust nende andmete kogumise ja töötlemise süsteemide arendamiseks. 2009. aastal 16 riikliku statistikaametiga sõlmitud toetuslepingute tulemusel võeti kasutusele uued viisid ettevõtlusregistrite ajakohastamiseks statistika eesmärkidel ja innovaatilised meetodid mikro- ja väikeettevõtete andmete hindamiseks ning töötati välja kvaliteedikontrolli, vigade parandamise ja andmete säilitamise vahendid. See aitab vähendada ettevõtete aruandluskoormust ja parandab statistiliste andmete kvaliteeti.

2009. aasta loodud, administratiiv- ja raamatupidamisandmete kasutamist käsitlev ESSnet jätkab praktiliste küsimuste uurimist, mis on seotud selliste andmete kasutamisega kõigile riiklikele statistikaametitele ühise statistika koostamiseks. Esimesel kahel tegevusaastal tehtud uurimistöö ja analüüside tulemused arendatakse edasi soovitusteks ja hea tava levitamiseks. Senini on saavutatud järgmised peamised tulemused: on koostatud ülevaade administratiivandmete kasutamise tavade kohta liikmesriikides, kirjeldatud liikmesriikide tavasid eri meetodite kasutamisel mittetäielike andmekogude hindamiseks, kui administratiivandmeid kasutatakse kiirstatistika jaoks, ja koostatud nimekiri näitajatest, mille abil saab administratiivandmete põhjal hinnata ettevõtlusstatistika kvaliteeti.

Tõhusamate vahendite väljatöötamine andmetest väljavõtete tegemiseks, andmete edastamiseks ja töötlemiseks

Projekti „Tolliasutustelt saadavate andmete parem kasutamine väliskaubandusstatistika koostamisel (Extrastat)” raames sõlmiti liikmesriikidega 2010. aasta lõpus mitu toetuslepingut. Eesmärk on anda abi nende Extrastati jaoks andmete kogumise süsteemide kohandamiseks uutele tollisüsteemidele, mis kehtestati ajakohastatud tolliseadustikuga[6]. Esialgseid tulemusi oodatakse 2012. aasta alguses.

Projekti „Kombineeritud nomenklatuuri kasutamise lihtsustamine” raames riiklikele statistikaametitele antud üksiktoetuste tulemusel tehti Intrastati süsteemis deklaratsioonide esitajatele kättesaadavaks klassifitseerimise abivahendid. Õigete kaubakoodide tuvastamise lihtsustamiseks töötati välja veebipõhised vahendid ja muud materjalid. See parandab andmete kvaliteeti ja vähendab vastajate koormust.

Liikmesriigid said 2011. aasta aprillis kutse osaleda projektis „Ettevõtetelt saadavate andmete lihtsustatud edastamine riiklikele statistikaametitele”. Toetust antakse ettevõtetelt statistika kogumiseks ettenähtud infotehnoloogiasüsteemide arendamiseks, riiklike statistiliste taksonoomiate arendamiseks ja riiklike statistiliste XBRL-taksonoomiate loomiseks.

4. eesmärk: ajakohastada Intrastat

Meetodite ühtlustamine kvaliteedi parandamiseks lihtsustatud Intrastati süsteemis

Ühtlustamise tulemusena ühendati programmi MEETS algusetapis algatatud kaks projekti – „Andmete kvaliteedi tõstmine lihtsustatud Intrastati süsteemi raames” ja „Intrastati süsteemi ebasümmeetria vähendamine” – 2010. aasta lõpus üheks projektiks „Ühtlustamismeetodid ELi-sisese kaubandusstatistika kvaliteedi parandamiseks”.

Selle uue projekti raames saavad liikmesriigid jätkuvalt toetust ebasümmeetria vähendamiseks ning kvaliteeti parandavate meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks, kohaldades teenuste hankelepingu alusel 2010. aastal väljatöötatud metoodilisi juhiseid. 2009. ja 2010. aastal korraldatud kahe üleeuroopalise kooskõlastamisvooru tulemusel parandati mitu olulist ebasümmeetriat ja/või neid ennetati ning tehti kindlaks vajadus veelgi täiustada teatavaid konkreetseid kaupu (gaas, elekter, veesõidukid, õhusõidukid) käsitlevaid metoodilisi juhiseid. Liikmesriikidele anti kooskõlastamise jaoks toetust.

Administratiivandmete parem kasutamine

2010. aastal anti toetust, et liikmesriigid kasutaksid Intrastati süsteemile statistika koostamiseks rohkem administratiivandmeid. Projektid on veel pooleli. Need käsitlevad administratiivandmete kasutamist Intrastati süsteemis kogutud andmete valideerimiseks ning mitmes liikmesriigis ühiste andmekogumise süsteemide (edasi)arendamist Intrastati süsteemi, käibemaksu andmebaaside ja käibemaksualase teabevahetuse süsteemi (VIES) jaoks.

Intrastatis andmete vahetamise täiustamine ja hõlbustamine

Tehtud uuringute ja liikmesriikidele antud toetuste tulemusel suurenes elektrooniliste vahendite ja tehnoloogiate kasutamine andmete valideerimiseks automaatsete protsessidega ning täiustatud statistiliste põhimõtete rakendamine vigade avastamiseks ja automaatseks parandamiseks.

KOKKUVÕTE

Programmi MEETS käsitlevas otsuses kirjeldatakse meetmeid, mida tuleb programmiga hõlmatud ajavahemikul rahastada. See õigustab programmi esimesel kahel aastal rakendatud algatuste suhteliselt suurt arvu. 2008. aasta majandus- ja finantskriisi üks tulemusi oli siiski rahastamisvõimaluste üleküllus riiklikes statistikaametites, mis tulenes inimressursside vähesusest. Seepärast oli vaja programmi ühtlustada, liites teatavad algatused ja/või suunates nende põhitähelepanu kuuele ESSnetside kaudu korraldatavale põhivaldkonnale: põhimõtete ja meetodite järjepidevus, EuroGroupsi register, suurte ja keeruliste rahvusvaheliste ettevõtete gruppide kindlakstegemine (profileerimine), mikroandmete seostamine ja andmeaidandus statistika koostamisel, ettevõtlusstatistika meetodid ning administratiiv- ja raamatupidamisandmete kasutamine.

2009. aastal või 2010. aasta alguses tegevust alustanud ESSnetsid tegid suurt tööd, eelkõige EuroGroupsi registri metoodika, profileerimise ja administratiivandmete kasutamise valdkonnas. Programmi MEETS muude peamiste tugisammaste (õigusaktide järjepidevus, andmeaida algatus ja andmete seostamise algatus) puhul tehti ettevalmistavat tööd, rajades põhilise infrastruktuuri (ESSnetside tegevuse alustamine, mitme abisaajaga toetuslepingud jmt) ning luues liikmesriikide ekspertide võrgustikud.

Lisaks jätkati rahastamist üksiktoetuste kaudu, peamiselt selleks, et pidada sammu metoodika arenguga ja katsetada teatavaid metoodikaalaseid soovitusi, kuid samuti andmetest väljavõtete tegemise ning andmete edastamise ja töötlemise tõhusamate vahendite arendamiseks. Paljud tulemused on juba kättesaadavad, kuid enamik meetmeid on veel rakendamisel.

Selleks et muuta ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kogumise menetlused liikmesriikides tõhusamaks, tuleb kõigisse meetmetesse suhtuda kui üksteisega seotud algatustesse. See nõuab pikaajalisi kohustusi ja pidevat jälgimist. Seepärast avaldatakse 2012. ja 2013. aastal järgmised eduaruanded. Lõplik hindamine toimub 2014. aasta alguses.

[1] Eurostat viitas 2010. aasta tegevusaruandes programmi MEETS 2010. aasta eelarveassigneeringute kasutamisega seotud erandile. Seda erandit võeti arvesse programmi MEETS tegevusassigneeringute kasutamise taseme arvutamisel esimesel kahel aastal.

[2] KOM(2009) 404.

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 295/2008, 11. märts 2008, ettevõtluse struktuurstatistika kohta (uuestisõnastamine), ELT L 97, 9.4.2008, lk 13.

[4] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1165/98, 19. mai 1998, kiirstatistika kohta, EÜT L 162, 5.6.1998, lk 1.

[5] Õiguslik alus kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 177/2008, millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2186/93, ELT L 61, 5.3.2008, lk 6.

[6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2008, 23. aprill 2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik), ELT L 145, 4.6.2008, lk 1.