52011DC0354

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Kokkuvõte liikmesriikide aruannetest 3

3. Püügivõimsuse suundumused 2009. aastal 8

3.1. Emamaalaevastiku tulemused (välja arvatud äärepoolseimates piirkondades registreeritud laevad) 8

3.2. Äärepoolseimates piirkondades registreeritud kalalaevastike tulemused 8

4. Püügivõimsuse reguleerimise eeskirjade täitmine 8

5. Liikmesriikide aruannete kvaliteet 8

6. Komisjoni järeldused 13

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

liikmesriikide 2009. aasta jõupingutuste kohta püsiva tasakaalu saavutamiseks püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel

SISSEJUHATUS

Liikmesriigid peavad esitama komisjonile igal aastal enne 1. maid aruande selle kohta, milliseid jõupingutusi on eelnenud aastal tehtud püsiva tasakaalu saavutamiseks laevastiku püügivõimsuse ja olemasolevate kalapüügivõimaluste vahel[1]. Komisjon koostas esitatud aruannete ja ELi kalalaevastiku registri andmete põhjal 2009. aasta kohta kokkuvõtte ja esitas selle kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteele (STECF) ning kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomiteele. Käesoleva aruandega esitab komisjon nõukogule ja Euroopa Parlamendile liikmesriikide aruannete kokkuvõtte, millele on lisatud tehniline lisa (komisjoni talituste töödokument SEK(2011) 759) ja eespool nimetatud komiteede arvamused (komisjoni talituste töödokument SEK(2011) 760).

KOKKUVÕTE LIIKMESRIIKIDE ARUANNETEST

Sel aastal esitas oma aruande õigel ajal kümme liikmesriiki; ülejäänud liikmesriigid esitasid oma aruanded üks kuni kaksteist nädalat hiljem. Viivitustele vaatamata esitas komisjon koondaruande eespool nimetatud komiteedele 31. juuliks 2010. Tuleks lisada, et kuigi enamik liikmesriike järgis määruse (EÜ) nr 1438/2003 artiklis 13 sätestatud aruande koostamise juhiseid, ei olnud esitatud teabe kvaliteet käesoleva aruande koostamiseks alati piisav.

Käesolevas aruandes võetakse kokku liikmesriikide kirjeldused oma kalalaevastike kohta, olemasolevate püügikoormuse vähendamise kavade mõju ning laevastiku koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise kava järgimine liikmesriikides.

Belgia. Aruandes oli suuniseid kasutatud piimtraali kasutava laevastikuosa puhul, millega püütakse peamiselt lesta ja harilikku merikeelt. Bioloogilise näitaja keskmine väärtus oli nii lesta kui ka merikeele puhul alla ühe, kuid see ei olnud nii iga eraldiseisva kalavaru puhul. Seitse piimtraali kasutavat laeva (üle 221 kW) lammutati vanarauaks ja kaks laeva kõrvaldati kasutusest osaliselt. 24–40 m pikkustest piimtraallaevadest koosneva laevastikuosa puhul kasutati aktiivselt lesta- ja merikeele püügikvoote kõigis püügipiirkondades, v.a VIIa püügipiirkond. Aruande kohaselt oli püügivõimsuse vähene kasutamine kõnealuses piirkonnas tingitud peamiselt riikliku kvoodi suurenemisest vahetuste tõttu. Laevastiku püügivõimsuse vähendamist laevade kasutusest kõrvaldamise kaudu kavas ei ole.

Bulgaaria. Bulgaarial on 2 100 alla 12 m pikkust kalalaeva ja need moodustavad ligikaudu 95 % kõigist Bulgaaria laevadest. Aruande kohaselt ei tegutsenud 2009. aastal 2 206 laevast 1 304 laeva. Viis laeva arvati laevastiku koosseisu enne ühinemist vastuvõetud haldusotsuse alusel. 2009. aastal arvati 366 laeva laevastiku koosseisust välja riigi abi kasutamata, neist 344 laeva passiivseid laevu käsitlevate riiklike haldusmeetmetega. Bulgaaria aruandes oli kasutatud suuniseid. Tehniline näitaja osutab püügivõimsuse vähesele kasutamisele kõigi laevastikuosade puhul, kuid kolmes laevastikuosas kasutati rohkem merepäevi kui eelmisel aastal. Alla 12 m pikkuste laevade puhul oli hinnang kõige halvem. Bulgaaria kavatseb passiivsete laevade suhtes kasutusele võtta rangemad seadusandlikud meetmed. Bulgaaria kohaldab kvoodisüsteemi üksnes kahe peamise liigi suhtes: kammeljas ja kilu.

Taani. Taani aruandes oli suuniseid kasutatud 11 laevastikuosa puhul, mis on liigitatud vastavalt andmekogumismäärusele. Analüüs näitab, et praegune olukord on üsna stabiilne ja viitab sellele, et olulist pikaajalist liigset püügivõimsust ei ole. Kui aga siiski lisada passiivsed laevad, võib väikelaevade laevastikuosas täheldada liigset püügivõimsust. Keeruliste majandustingimuste tõttu võivad majandusnäitajad näidata liigse püügivõimsuse kasvu majanduslikus mõttes. Püügivõimsus vähenes kõige rohkem 12–24 m pikkustest laevadest koosnevas laevastikuosas. Lammutatud laevade võimsus oli 2009. aastal 4 684 GT, mis moodustas 6 % koguvõimsusest. Kvootide ülekandmise võimalus põhjustas Taanis kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate laevade arvu vähenemise. Haldussüsteemi nõrkus muudab raskeks selle kontrollimise, kas mootorivõimsus on õigesti esitatud.

Saksamaa. Aruandes ei olnud kasutatud suuniseid. Aruandes hinnati iga laevastikuosa püügivõimsuse suundumust võrreldes suundumustega peamiste asjaomaste kalavarude arvukuses. Saksamaa kalalaevastikust arvati välja 55 laeva (–3 %), kogutonnaaži vähendati 552 GT (0,8 %) ja mootorivõimsus suurenes 1 026 kW (0,64 %). Aruande kohaselt oli püügivõimsuse vähendamise kavade mõju laevastiku võimsuse vähendamisele piiratud ning seda ei määratletud. Riik ei võtnud meetmeid laevastiku arendamiseks, sest laevastik on kohanenud nii ühise kalanduspoliitika raames kehtestatud majandustingimustega kui ka kalavarude piiratud kättesaadavusega.

Eesti. Aruandes oli osaliselt kasutatud suuniseid. Tehniline näitaja osutab märkimisväärsele liigsele püügivõimsusele üle 12 m pikkuste traalerite laevastikuosas. 11 laeva kustutati riigi abiga 2009. aastal kalalaevade registrist. Alates 2004. aastast on Eesti kalalaevastiku püügivõimsus vähenenud 40 %. Aruandes väidetakse, et Eesti kalalaevastiku praegune püügivõimsus on väiksem minimaalsest püügivõimsusest, mis on vajalik tema kvoodile vastavaks püügiks. Läänemere tursavarude taastamiseks võetud meetmete mõju kohta ei olnud hinnangut esitatud.

Kreeka. Aruanne ei hõlmanud suunistes soovitatud näitajatearvutamist. Aruandes ei olnud võimalik esitada sotsiaalmajanduslikke ja bioloogilisi näitajaid, kuna riiklikku kalandusandmete kogumise programmi ei teostatud. Siiski esitatakse aruandes teiste programmide raames kogutud saagiandmete ja püügikoormuse andmete põhjal järeldus, et püügitegevus ja bioloogiliste varude olukord (vaatamata biomassi väikestele muutustele, mille põhjuseks oli bioloogiline tsükkel) ei muutunud võrreldes möödunud aastaga. 2009. aasta jooksul jätkati püügivõimsuse vähendamist riigi toel, mille tulemusena kõrvaldati kasutusest 23 laeva koguvõimsusega 523 GT ja 1 873 kW.

Hispaania: Aruandes ei olnud suuniseid kasutatud ning selles ei esitatud ka kalalaevastiku püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahelise tasakaalu hinnangut. Laevastiku püügivõimsuse vähendamine jätkus nagu varasematel aastatel: 66 laeva koguvõimsusega 4 949 GT kõrvaldati kasutusest riigiabi toel; mõned laevad arvati välja haldusotsusega, kuna neil puudus püügitegevus. Laevastikku tuli juurde 85 uut laeva koguvõimsusega veidi üle 1 000 GT. Hispaania laevastik peab järgima uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari taastamiskava ning samuti mitut riiklikku kava. Siiski ei ole esitatud mingit teavet selle kohta, kuidas kõnealuste kavadega kehtestatud püügikoormuse piirangud on mõjunud laevastike püügivõimsusele.

Prantsusmaa. Aruandes esitati laevastiku ja selle ressursibaasi laiaulatuslik kirjeldus, kuid suuniseid ei olnud kasutatud. Ei olnud esitatud hinnangut laevastiku suuruse ja eraldatud kalapüügivõimaluste vahelise tasakaalu kohta. Sellega seoses väidetakse aruandes, et võetud haldusmeetmete tulemusena on vähenenud laevastiku püügivõimsus ja laevastikku on järk-järgult kohandatud eraldatud kalapüügivõimalustega. Aruande kohaselt oli 2009. aastal pooleli viie laeva kasutuselt kõrvaldamise kava rakendamine. Kõnealuste kavadega on laevastikust välja arvatud 110 laeva koguvõimsusega umbes 8 200 GT. Teatatakse märkimisväärsest püügikoormuse vähendamisest tursavarude taastamise kava raames ja süvamereliikide osas.

Iirimaa. Aruandes ei olnud suuniseid kasutatud ning sellele ei olnud lisatud hinnangut laevastiku suuruse ja eraldatud kalapüügivõimaluste vahelise tasakaalu kohta. Aruandes väidetakse siiski, et paljud sihtliigid on väljaspool ohutuid bioloogilisi piire. Kalavarude taastamise kavade reguleerimisalasse jäävad püügipiirkondades (ICES VIa ja VIIa piirkond) püütakse väga mitmeid liike. Seepärast on Iiri ametiasutused leidnud, et püügikoormuse vähendamise kavade mõju on keeruline hinnata. 2009. aastal lubati võimsust suurendada 11 GT võrra „ohutu võimsuse” tagamiseks.

Itaalia. Aruandes oli kasutatud suuniseid. Bioloogilisi näitajaid ei olnud siiski arvutatud, kuna Vahemere kalavarude osas ei olnud määratletud lubatud kogupüüki, v.a hariliku tuuni puhul. Ajavahemikul 2004–2008 oli saak püügivõimsuse ühiku kohta väikelaevade ja seinerite puhul langeva suundumusega, kuid jäi samale tasemele õngepüügilaevade ja traalerite puhul. Majandusnäitajad osutasid halvenemisele peaaegu kõigi laevastikuosade puhul. Siiski väidetakse aruandes, et 2008. aasta näitajate põhjal paistvaid negatiivseid väärtusi ei saa seostada laevastiku püügivõimsuse ja selle püügivõimaluste vahelise tasakaalu puudumisega, pigem on see väga kõrgete kütusehindade tulemus. Itaalia laevastiku võimsust vähendati 2009. aasta jooksul umbes 1 % nii tonnaaži kui ka mootorivõimsuse väljenduses.

Küpros. Aruandes esitati näitajate kohta arvutused ja tõlgendus, kuid ei esitatud hinnangut laevastiku võimsuse ja kalapüügivõimaluste vahelise tasakaalu kohta. Kaht bioloogilist näitajat ei ole võimalik arvutada, kuna püütavate kalavarude kohta puuduvad kvoodiosad ning nende suhtes ei ole kehtestatud püügimäära eesmärke (v.a hariliku tuuni puhul). Mitmeotstarbeliste 12–24 m pikkuste, seisevpüünistega laevastikuosas vähenes sissetulek märkimisväärselt, kuna järsult langes pikkuim-tuuni, selles laevakategoorias kõige tähtsama tööndusliku liigi püük. Sama mõju võib näha ka triivõngejadadega püütud pikkuim-tuuni CPUE-väärtuse (saak püügikoormuse ühiku kohta) vähenemisest. 2009. aastal arvati riigi abiga laevastikust välja 12 kalalaeva ja ilma riigi abita 19 laeva.

Läti. 2009. aastal vähenes kalalaevastik 47 laeva võrra ja koosneb nüüd 794 laevast. Samal ajal suurenes üldine püügivõimsus haldusotsuste tagajärjel, mis võeti vastu enne ühinemist ( coups parties) . Alates 2004. aastast on kokku 160 laeva lammutatud vanarauaks rahalise toetuse abil. Läti aruandes oli kasutatud suuniseid. Püügivõimsuse kasutamise tase on üsna madal. Bioloogiliste näitajate kogumile tuginedes on Läti järeldanud, et tema puhul on kalapüük lähenemas püügikoormuse ja püügivõimaluste vahelise tasakaalu saavutamisele. Majanduslik näitaja CR/BER (tegeliku tulu ja rentaablusläve suhe) ja sotsiaalsed näitajad viitavad positiivsele suundumusele kalalaevastiku majanduslikus tasuvuses. Selle peamine põhjus on kalalaevade arvu vähenemine. Kavas on kõrvaldada kasutusest 70 laeva Läänemere laevastikuosas ja 110 laeva väikelaevade laevastikuosas.

Leedu . Suuniseid kasutati Läänemere idaosa tursavarusid kasutavate laevastikuosade puhul. Analüüs näitab, et Läänemere idaosa tursavarusid kasutavate laevastikuosade püügivõimsus on tasakaalus kalavaru praeguse suurusega. Pelaagiliste kalavarude ja lõhe püügiga tegeleva laevastikuosa püügivõimsus on samuti tasakaalus püügivõimalustega. Püügikoormuse ja püügivõimaluste vaheline tasakaal tuleb saavutada Leedu püügikoormuse kava rakendamise abil. Eesmärk on vähendada väikeste rannapüügilaevade laevastikuosa 2013. aastaks 50 %, mis moodustab 12 % rannapüügiga tegelevate laevade püügivõimsusest. 2009. aastal arvati riigi abi kasutades laevastiku koosseisust välja 17 väikelaeva ja üks avamerelaev. 24–40 meetri pikkuste põhjatraalerite laevastikuosas paranesid majanduslikud tulemused 2009. aastal laevade arvu vähendamise tõttu tunduvalt.

Malta. Aruandes oli kasutatud suuniseid. Tehniline näitaja osutab laevastiku püügivõimsuse vähesele kasutamisele, kusjuures aktiivpüüniseid kasutavate laevade (traalerite) puhul on püügivõimsuse kasutamine vähenemas ning seisevpüüniseid kasutavate laevade puhul on see suhteliselt stabiilne. Aruande kohaselt osutab see näitaja, et vähem kui poolt Malta praegusest laevastikust ei kasutata. Aruandes esitatakse järeldus, et Malta kalalaevastiku poolt püütavate kalavarude olukord on nii hea, et püügivõimsust pole vaja vähendada. Malta laevastiku suhtes ei kohaldatud ühtki püügikoormuse kohandamise kava. 2009. aastal peatas neli laeva oma kalastustegevuse püügikoormuse kohandamise kava kaudu.

Madalmaad. 2009. aastal vähenes veidi nii kalalaevastiku püügivõimsus kui ka püügikoormus. Suuniseid oli kohaldatud piimtraale kasutavate laevade ja pelaagiliste külmutustraalerite laevastikuosa puhul. Lesta- ja merikeelevarude kalastussuremus on oluliselt vähenenud, kuid seda tuleb veelgi vähendada. Majanduslikud ja sotsiaalsed näitajad halvenesid madalate kalahindade (lest ja merikeel) ja kõrgete kütusehindade tõttu. Madalmaad on 2009. aastal vähendanud seisevvõrke kasutavate laevade püügivõimsust, mis oli mõned aastad pidevalt kasvanud. Aruande kohaselt on kõrgetel kütusehindadel suur mõju kalalaevastiku majanduslikule elujõulisusele ning kütuse tõhusam kasutamine on Madalmaade kalalaevastikule väga oluline.

Poola. Aruandes oli kasutatud suuniseid, kuid see piirnes bioloogiliste näitajatega, Kalalaevastiku püügivõimsuse hinnangut seoses püügivõimalustega ei olnud antud. 2009. aastal arvati riigi abiga Läänemere laevastikuosast välja 46 laeva. Aruande kohaselt vähenes püügikoormuse vähendamise tulemusena Läänemere laevastikuosa püügipäevade arv 2008. aastal 41,57 % võrreldes 2004. aastaga. Aastatel 2004–2008 vähenes tursapüügipäevade arv 38 %. Tursapüügilubade arvu vähendamine 2009. aastal saavutati 2/3 Läänemere kalalaevastiku kõrvaldamisega tursapüügilt. Ainult 147 laeva said tursapüügiloa.

Portugal. Portugali aruandes oli kasutatud suuniseid, kuid see ei sisaldanud kalalaevastiku püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahelise tasakaalu hinnangut. Kokku 24 laeva mitmest laevastikuosast lammutati vanarauaks riigiabi toel, 21 neist lammutati uusmeremaa merluusivarude või norra salehomaarivarude taastamise kavade põhjal. Riigiabi toel ehitati 34 laeva, mis liitusid Assooride laevastikuga 2009. aastal. Kõnealuste kavadega hõlmatud laevade kogutegevus suurenes võrreldes 2008. aastaga, ehkki kasutati ära ainult 85 % neile eraldatud merepäevadest. Järgides 2008. aastal vastu võetud kohandamiskava, milles käsitletakse laevu, millel on luba kasutada põhjatragisid merekarpide püüdmiseks lõunapoolses piirkonnas, kiideti 2009. aastal heaks kaks avaldust laevade tegevuse lõpetamiseks. NAFO piirkonnas tegutsevate laevade suhtes kohaldatakse süvalesta taastamise kava. Püügipäevade koguarv suurenes võrreldes 2008. aastaga, kuid jäi ikkagi 31 % väiksemaks kui 2003. aastal.

Rumeenia. Aruandes ei olnud suuniseid kasutatud, ehkki selles väidetakse, et laevastik tegutseb jätkusuutlikult ning et kalaliike on piisavas koguses. Üldiselt on Rumeenia kalalaevastik vana ja tehniliselt halvas olukorras. Kõigist 443 laevastikuregistris olevast laevast olid 2009. aastal aktiivsed ainult 160 laeva. Euroopa Kalandusfondi 2007.–2013. aasta programmiperioodiks on kavandatud laevade vanametalliks lammutamine. 2009. aastal arvati laevastiku koosseisu 11 laeva enne ühinemist vastuvõetud haldusotsuse alusel ning kuus laeva arvati laevastikust välja ilma riigi abita. Rumeenia soovib säilitada oma kalalaevastiku minimaalse taseme ( minimum vitalis ), mis on hinnanguliselt 12–13 kaasaegset ja hästitoimivat kalalaeva.

Sloveenia. Sloveenia aruandes oli suuniseid osaliselt kasutatud. Tehniline näitaja osutab püügivõimsuse vähesele kasutamisele (< 0,7). Bioloogilist näitajat ei olnud võimalik arvutada. Investorite usaldamatuse tõttu ei ole Sloveenia kalandusse peaaegu üldse investeeritud. 2009. aastal lisandus alla 12 m pikkuste laevade laevastikuossa neli laeva. Kalalaevastikul on struktuuriprobleeme, eelkõige vanade laevade ja aegunud püüniste tõttu. Euroopa Kalandusfondi 2007.–2013. aasta programmiperioodiks on kavandatud laevade vanametalliks lammutamine. Sloveenia on rakendanud esimese majanduskava Sloveenia merekalapüügi ajaloos. Alates 2008. aastast rakendatakse meedet, millega nähakse ette traalvõrkude arvu vähendamine.

Soome. Aruandes ei olnud suuniseid kasutatud, ehkki esitatakse järeldus, et Soome kalalaevastikku tervikuna võib käsitada kalavarude suhtes vastuvõetavas tasakaalus olevana. Ühtki kvooti ei kasutatud 2009. aasta jooksul täielikult ära. 2009. aastal rakendati uut püügivõimsuse vähendamise kava. Selles kavas peeti silmas üksnes seisevpüüniseid kasutavaid laevu, sest avamere lõhepüük kannatab 2008. aastal jõustunud triivvõrguga püüdmise keelu tagajärjel kehva tasuvuse all. 2009. aasta laevade lammutamise kavade tulemusena on riigi abiga laevastikust välja arvatud laevu koguvõimsusega 245 GT ja 1698 kW. Hoolimata püügivõimsuse vähenemisest võrreldes 2003. aastaga on Soome kalalaevastiku kogupüügikoormus alates 2005. aastast suurenenud, stabiliseerudes alles 2008. ja 2009. aastal.

Rootsi. Aruandes oli kasutatud suuniseid. Nii bioloogilised kui ka tehnilised näitajad osutavad mitme laevastikuosa liigsele püügivõimsusele. Euroopa Kalandusfondi 2007.–2013. aasta programmide raames on Rootsi rakenduskavas eelistatud laevade lammutamiseks antavat abi ning on ellu viidud lammutamiskampaaniaid nii Läänemere kui ka Põhjamere laevastikuosas. Pelaagiliste liikide püügi laevastikuosas kehtestati 2007. aastal iga-aastased kvoodid, mis on toonud kaasa struktuurimuutuse ja püügivõimsuse mõningase vähendamise. Kõnealuse aasta jooksul on pelaagiliste liikide püügiks kehtestatud ka ülekantavad kalapüügiõigused. Näitajatest saadav teave viitab laevastiku liigsele püügivõimsusele. Kogulisandväärtus näitab, et kõik laevastikuosad panustavad Rootsi majanduse arengusse.

Ühendkuningriik. Suuniseid ei olnud kasutatud, kuigi esitati mõned muud tehnilised, bioloogilised ja sotsiaalmajanduslikud andmed. Ajavahemikul 2000–2009 vähendati püügivõimsust kõigis laevastikuosades (v.a lõkse ja lõkspüüniseid kasutavad laevad). Aruandes esitatakse järeldus, et Ühendkuningriigi kalalaevastik tervikuna ületab oma püügivõimaluste taseme. 2009. aastal oli passiivse laevastiku koguvõimsus 23 000 GT (11 % kõigist registreeritud laevadest) ja 140 000 kW (17 % kõigist registreeritud laevadest). Ranniku lähedal kala püüdva Inglise laevastiku (alla 10 m pikkused laevad) probleemid tulenesid tasakaalu puudumisest laevastiku püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahel. 2009. aastal arvati laevastikust välja kokku 65 alla 10 m pikkust laeva ning kehtestati lubade piirmäärade süsteem.

PÜÜGIVÕIMSUSE SUUNDUMUSED 2009. AASTAL

ELi kalalaevastiku registri 31. detsembri 2009 andmete põhjal oli ELi kalalaevastikus 84 301 laeva kogupüügivõimsusega 1 797 183 GT ja 6 606 556 kW. 2009. aasta jooksul vähenes laevade arv 1,53 %, tonnaaž 2,84 % ja mootorivõimsus 2,24 %. Nende arvude hulka on arvatud ka äärepoolseimates piirkondades registreeritud laevad.

Seitsmeaastase ajavahemiku jooksul aastatel 2003–2009 arvati ELi kalalaevastiku koosseisust (kaasa arvatud äärepoolseimates piirkondades) riigiabi toel välja ligikaudu 305 212 GT ja 969 597 kW, millest 39 273 GT ja 117 236 kW arvati koosseisust välja 2009. aastal.

Emamaalaevastiku tulemused (välja arvatud äärepoolseimates piirkondades registreeritud laevad)

Laevastiku koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise kavaga hõlmatud laevastikuosas (st välja arvatud äärepoolseimates piirkondades registreeritud laevad ja üksnes vesiviljeluses kasutatavad laevad) vähendati 2009. aastal püügivõimsust umbes 2,80 % tonnaažis ja 2,55 % võimsuses. Vaatamata 2004. ja 2007. aasta laienemisele on ELi kalalaevastik praegu väiksem kui see oli 1. jaanuaril 2003.

Seitsmeaastase ajavahemiku jooksul aastatel 2003–2009 vähendati EL 15 laevastikku umbes 16 % tonnaažis ja võimsuses. EL 10 laevastikku vähendati 31 % tonnaažis ja 27 % võimsuses. Rumeenia ja Bulgaaria on vähendanud oma laevade püügivõimsust umbes 7 % kW.

Äärepoolseimates piirkondades registreeritud kalalaevastike tulemused

Äärepoolseimates piirkondades registreeritud laevastike võimsuse suundumus on kokku võetud tehnilise lisa tabelis 4. Kanaari saartel registreeritud laevastiku võimsust on vähendatud nii tonnaažis kui ka mootorivõimsuses. Prantsusmaa ülemeredepartemangude puhul on laevastiku tonnaaž veidi vähenenud, kuid mootorivõimsus suurenenud peamiselt mootorivõimsuse seadustamise tõttu, mis järgnes sihttasemete suurendamisele. Assooridel ja Madeiral suurenes laevastiku võimsus pärast laevastiku arengukava rakendamist, ehkki laevastiku tonnaaži vähenemine jätkus. Kõigil juhtudel järgiti kõigis laevastikuosades sihttasemeid.

PÜÜGIVÕIMSUSE REGULEERIMISE EESKIRJADE TÄITMINE

Kõik liikmesriigid on täitnud kõnealuseid eeskirju, sh äärepoolseimates piirkondades registreeritud kalalaevastike eripiiranguid. ELi kalalaevastiku püügivõimsus on keskmiselt 9 % allpool püügivõimsuste ülempiire, mis tulenevad püügivõimsuse reguleerimise eeskirjadest. Käesoleva aruande tehnilise lisa tabelites 1 ja 2 on esitatud laevastiku koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise kava ja sihttasemete täitmine 31. detsembri 2009 seisuga.

LIIKMESRIIKIDE ARUANNETE KVALITEET

Püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahelise tasakaalu hindamise suuniseid olid riiklike aruannete koostamisel mõningal määral kasutanud 14 liikmesriiki. Suuniste kohaldatavusega seotud tehnilised raskused, andmete puudumine ja koostöö koordineerimatus, eriti liikmesriikide teadusasutustega, raskendavad jätkuvalt nende rakendamist. Kui liikmesriigid on kasutanud suuniseid, siis ei ole nad alati teinud konkreetseid järeldusi nende rakendamise tagajärgedest. Siiski näitavad tasakaalunäitaja arvutamiseks esitatud väärtused mitmel juhul liigset püügivõimsust.

Enamikus aruannetes ei tooda välja seoseid püügikoormuse vähendamise kavade ja laevastiku püügivõimsuse kohandamise vahel. Tuleks pöörata tähelepanu sellele, et mõne kalapüügiviisi või -piirkonna, nt Vahemere jaoks ei ole koostatud püügikoormuse kohandamise kava. Kui püügikoormuse kohandamise kava on olemas, ei ole sageli selget teavet selle kohta, millised on tegeliku püügikoormuse suundumused konkreetses püügipiirkonnas või terves laevastikus. Üldiselt näib, et püügikoormuse kohandamise meetmete mõju laevastiku püügivõimsuse suhtes on piiratud, kuid mõnes laevastikus väljenduvad selle tagajärjed vähese tegutsemisena.

STECFi hinnang võeti kokku järgmiselt.

- Üldiselt on liikmesriikide 2009. aasta aruannete täielikkus ja kvaliteet erinev, kuid üldiselt on näha paranemist täielikkuses, võrreldes 2008. aasta aruannetega. Seekord oli jälle liikmesriikide aruannete ühiseks tugevaks küljeks laevastike kirjeldus, muudatused aasta vältel ning seosed püügiviisi ja -piirkonnaga. Peamised tähelepanuväärsed punktid on järgmised:

- üldiselt on selgelt paranenud nõutavate elementide esitamine liikmesriikide aruannetes võrreldes 2008. aasta aruannetega;

- mitu liikmesriiki oli märkinud, et nad ei olnud täitnud nõutud elemente 2008. aasta aruandes, kuid olid need elemendid lisanud 2009. aasta aruandesse;

- Rootsi, Hispaania ja Ühendkuningriik ei olnud kirjeldanud oma kalalaevastikku seoses kalapüügiga;

- kõik liikmesriigid märkisid ära, kas nad järgivad laevastiku koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise kava;

- viis liikmesriiki (Belgia, Küpros, Eesti, Kreeka ja Hispaania) ei esitanud kokkuvõtet oma laevastiku haldamise süsteemi tugevate ja nõrkade külgede kohta;

- 11 liikmesriigi aruandes ei esitatud laevastiku haldamise süsteemi parandamise kava;

- seitse liikmesriiki ei esitanud andmeid laevastikupoliitika meetmete järgimise taseme kohta; See oli 2008. aasta aruannetega võrreldes edasiminek;

- kaheksa liikmesriiki ei esitanud üldist arvamust selle kohta, kas nende laevastiku võimsus on tasakaalus 2009. aasta püügivõimalustega (võrreldes 14 liikmesriigiga 2008. aasta aruannetes);

- Kreeka oli saavutatud punktisummaga kõige rohkem oma tulemusi parandanud liikmesriik.

STCEF koostas ka järgnevalt esitatud tulemustabeli liikmesriikide aruannete kohta.

Liikmesriikide punktid nõutavate elementide kajastamise eest aastaaruannetes[2]

Q |Aruandes nõutav element |Maksimumpunktid |BE |BG |CY |DK |EE |FI |DE |EL |EI |IT |LV |LT |MT |NL |PL |PT |RO |SI |ES |SE |UK | |1A |i) laevastiku kirjeldus |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 | | |ii) seos kalapüügiga |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |0 |0 |0 | | |iii) laevastiku areng |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |0 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |0 |3 |3 | |1B |i) teave püügikoormuse vähendamise kavade kohta |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |0 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 | | |ii) püügikoormuse vähendamise kavade mõju püügivõimsusele |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |0 |3 |3 | |1C |Teave koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise kava ja sihttasemete järgimise kohta |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 |2 | |1D |i) laevastiku haldamise süsteemi tugevate ja nõrkade külgede kokkuvõte |1 |0 |1 |0 |1 |0 |1 |1 |0 |1 |1 |1 |1 |1 |1 |1 |1 |1 |1 |0 |1 |1 | | |ii) laevastiku haldamise süsteemi parandamise kava |2 |0 |2 |2 |2 |0 |0 |0 |2 |0 |2 |0 |0 |0 |0 |2 |2 |0 |2 |0 |2 |2 | | |iii) üldine teave laevastikupoliitika meetmete järgimise taseme kohta |1 |0 |1 |0 |0 |0 |1 |0 |1 |0 |1 |1 |0 |1 |1 |1 |1 |1 |1 |1 |1 |1 | |1E |Teave muudatuste kohta halduskorras, mis on oluline laevastiku haldamisel |1 |0 |1 |1 |1 |0 |1 |1 |1 |0 |1 |1 |0 |1 |1 |1 |1 |1 |1 |1 |1 |1 | |2 |Kas aruanne on 10 lk või vähem? |1 |1 |1 |0 |1 |1 |1 |1 |1 |1 |0 |1 |1 |0 |1 |1 |0 |1 |0 |0 |1 |0 | |O |Üldine: kas aruandes hinnatakse püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahelist tasakaalu? |3 |3 |3 |0 |3 |3 |0 |3 |3 |0 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |0 |0 |0 |0 |0 |3 | | Punkte kokku: |24 |19 |24 |18 |23 |19 |19 |19 |23 |14 |23 |22 |20 |21 |22 |24 |20 |19 |20 |8 |18 |20 | |

Liikmesriikide punktid nõutavate elementide kvaliteedi eest aastaaruannetes

Q |Aruandes nõutav element |Maksimumpunktid |BE |BG |CY |DK |EE |FI |DE |EL |EI |IT |LV |LT |MT |NL |PL |PT |RO |SI |ES |SE |UK | |1A |i) laevastiku kirjeldus |3 |3 |3 |3 |3 |2.5 |3 |3 |3 |3 |1.5 |3 |2 |2 |3 |1.5 |2 |3 |3 |3 |3 |3 | | |ii) seos kalapüügiga |3 |1 |2 |3 |2 |2,5 |3 |3 |2,5 |2 |3 |3 |2 |2,5 |2 |1,5 |2,5 |3 |0,5 |0 |0 |0 | | |iii) laevastiku areng |3 |2 |2,5 |0,5 |3 |2,5 |3 |3 |1 |0 |1 |3 |1,5 |2 |2 |1,5 |2 |3 |2 |0 |3 |3 | |1B |i) teave püügikoormuse vähendamise kava kohta |3 |2,5 |0,5 |3 |3 |3 |3 |0 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |3 |2,5 |3 |3 |3 |3 | | |ii) püügikoormuse vähendamise kavade mõju püügivõimsusele |3 |2 |2 |3 |3 |3 |2,5 |1 |3 |1,5 |3 |1,5 |3 |3 |2 |3 |3 |3 |0,5 |0 |1,5 |3 | |1C |Teave koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise kava ja sihttasemete järgimise kohta |3 |1,5 |3 |3 |3 |3 |2,5 |3 |3 |3 |3 |2,5 |1,5 |3 |0 |2,5 |3 |3 |3 |2 |0 |3 | |1D |i) laevastiku haldamise süsteemi tugevate ja nõrkade külgede kokkuvõte |3 |0 |1,5 |0 |3 |0 |1,5 |2 |0 |0 |1,5 |3 |2,5 |1,5 |3 |3 |1,5 |3 |3 |0 |1,5 |0 | | |ii) laevastiku haldamise süsteemi parandamise kava |3 |0 |1,5 |2 |2 |0 |0 |0 |1,5 |0 |2,5 |0 |0 |0 |0 |3 |2,5 |0 |3 |0 |1,5 |3 | | |iii) üldine teave laevastikupoliitika meetmete järgimise taseme kohta |3 |0 |0,5 |0 |0 |0 |1,5 |0 |0,5 |0 |0,5 |0 |0 |2 |1 |3 |2,5 |1 |2 |1,5 |1,5 |0 | |1E |Teave muudatuste kohta halduskorras, mis on oluline laevastiku haldamisel |3 |0 |1,5 |3 |3 |0 |2,5 |3 |2,5 |0 |1 |3 |0 |1,5 |3 |3 |1,5 |2 |2 |0 |1,5 |3 | |2 |Kas aruanne on 10 lk või vähem? |puudub | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |O |Üldine: kas aruandes hinnatakse püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahelist tasakaalu? |3 |2 |2 |0 |3 |2 |0 |2 |1,5 |0 |1,5 |1,5 |2 |0 |1,5 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |3 | | Punkte kokku: |33 |14,0 |20,0 |20,5 |28,0 |18,5 |22,5 |20,0 |21,5 |12,5 |21,5 |23,5 |17,5 |20,5 |20,5 |25,0 |23,5 |23,5 |22,0 |9,5 |16,5 |24,0 | |

KOMISJONI JÄRELDUSED

Laevastiku üldine vähendamine jäi ka 2009. aastal 2 % ja 3 % vahele nagu ka eelnevatel aastatel. Püügivõimsuse üldises suundumuses alates 1992. aastast, mis on esitatud tehnilise lisa joonistel 3–5, ei ole näha märgatavat suundumuse muutumist.

Komisjoni teeb murelikuks asjaolu, et ELi ja liikmesriikide registrites kirjas olev laevastiku üldvõimsus ei pruugi kajastada merel tegelikult kasutatud võimsust; see on küsimus, mida hakatakse käsitlema uue kontrollimääruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldamise abil.

Enamiku liikmesriikide 2009. aasta majandusnäitajaid ei olnud kättesaadavad, sel juhul sisaldavad aruanded 2008. aasta andmeid. Iga-aastases majandusaruandes[3] kajastub majandustulemuste halvenemine 2008. aastal. Mõistlik järeldus on, et kalalaevastiku 2009. aasta majandustulemusi mõjutasid 2008. aasta kõrge kütusehind ja järgnev majanduskriis. Veel võib liikmesriikide aruannetest näha, et püügitegevus, st keskmine merel viibitud päevade arv laeva kohta oli üsna väike, ning sageli, kui aegread on kättesaadavad, on näha langev suundumus.

Riigiabi toel kõrvaldati 2009. aastal kasutusest umbes 10 % rohkem püügivõimsust kui 2008. aastal. 2009. aastal kokku vähendatud püügivõimsusest vähendati riigiabi toel 73 % GT ja 79 % kW. See näib viitavat sellele, et majanduslike probleemide ja püügivõimaluste nappuse tõttu, mille on põhjustanud kalavarude ülepüük, ollakse sunnitud laevastikke vähendama. Paljude liikmesriikide laevastike suurused jäävad tunduvalt allapoole püügivõimsuste ülempiiridest, mis tulenevad laevade koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise korrast, nagu märgitud eespool. Lisaks on tegevuse lõpetamist käsitlevad programmid, mis on alati olnud laevaomanikele vaba valik, sageli olnud ajendatud viletsatest majandustulemustest ja mitte kalavarude halvast seisukorrast. Need järeldused panevad mõtlema püügivõimsuse piiramise rolli üle ja seavad küsimuse alla selle, kas püügivõimsuse vähendamine riigiabi toel on vajalik ja tõhus.

Ülekantavate individuaalsete kalapüügiõiguste rakendamine mõnes püügipiirkonnas on andnud tulemuseks võimsuse vähendamise ilma riigi abita. Ülekantavate individuaalsete kalapüügiõiguste kavade laiendamine rohkemates püügipiirkondades, eriti neis, kus on üleliigset püügivõimsust, võiks aidata kaasa nende kohandamisele.

Vaatamata sellele, et mõnel konkreetsel laevastikul näib olevat saavutatud mõistlik tasakaal oma püügivõimalustega, viitab üldine hinnang liigsele püügivõimsusele. Sellise järelduse võib teha, kui liita ülepüük, st mõne kalavaru liigne kalastussuremus, mis nõuab püügivõimsuse vähendamist; püügivõimsuse vähene kasutamine, st väga väike keskmine püügipäevade arv laeva kohta ning madal tasuvus. Püügivõimsuse vähendamiste, mida hüvitab vähemalt osaliselt tehniline areng, praegune tase muudab raskeks liigse võimsuse likvideerimise lühikese aja jooksul, kui praeguses poliitikas ei tehta mingeid muudatusi.

Võimalust rakendada poliitilisi muudatusi, mis on vajalikud laevastiku liigse püügivõimsuse vähendamiseks ühise kalanduspoliitika tulevase reformi raames, ei tohi kasutamata jätta.

[1] Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikliga 14 ja määruse (EÜ) nr 1438/2003 artikliga 12.

[2] Prantsusmaa aruannet ei esitatud õigeaegselt STECFi töörühmale hindamiseks.

[3] 2010. aasta majandusaruanne Euroopa kalalaevastiku kohta, ISBN 978-92-79-17117-8.