52011DC0005

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 18.1.2011

KOM(2011) 5 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide vahearuanne

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide vahearuanne

Sissejuhatus

Käesolev aruanne on määruse (EÜ) nr 683/2008 (edaspidi „määrus”) artikliga 22 ettenähtud aastaaruanne ja vahearuanne. Selles tehakse kokkuvõte programmide edusammudest ja esitatakse tulevased väljakutsed.

Käesolevas aruandes 2013. aasta järgse perioodi kohta esitatud arvud on üksnes teavitamise eesmärgil. Need ei mõjuta komisjoni lõppotsust programmide lõpliku sisu või struktuuri kohta. Selle kohta esitab komisjon aastal 2011 tulevase mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamise raames õigusakti ettepaneku.

Esitatud arvud eeldavad ka, et süsteemid ehitatakse kõigi määruses (EÜ) nr 683/2008 ettenähtud teenuste osutamiseks. Alternatiivseid lahendusi analüüsitakse programme käsitleva õigusakti ettepanekule eelneva mõjuhinnangu raames.

Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammid käivitati rohkem kui kümme aastat tagasi ja selle projekti poliitiline eesmärk oli välja töötada ja võtta kasutusele kogu maailma kattev süsteem, mis võimaldaks Euroopa Liidul (edaspidi „EL”) saada strateegilist ja majanduslikku kasu, saavutada sõltumatus Venemaa ja USA süsteemidest ning osutada täiuslikult tsiviilkasutuseks kohandatud satelliit-raadionavigatsiooniteenuseid.

Kui 2007. aastal viidi läbi programmide põhjalik reform, otsustasid nõukogu ja Euroopa Parlament lõpetada avaliku ja erasektori läbirääkimised, rõhutades taaskord vajadust usaldada loodava Euroopa satelliit-navigatsioonisüsteemi rahastamine ja riskijuhtimine täielikult avalikule sektorile, ning tõstsid esile selle projekti strateegilist tähtsust ja majanduslikku lisandväärtust. ELi sõltumatuse ja autonoomia kindlustamine nii olulises sektoris on suurejooneline plaan.

Selline ametiasutuste võetud kohustus kõrgetasemeliste satelliit-raadionavigatsiooniteenuste toetuseks äratab kogu maailma kasutajate ja teenuseosutajate seas kõrgeid ootusi. Nende teenuste uued põlvkonnad pakuvad tohutuid võimalusi kõigile tegevusvaldkondadele, luues arvukalt töökohti seoses sellega, et turud on viimaste aastate jooksul kasvanud 30 % aastas. Hinnanguliselt sõltub juba praegu 6-7 % lääneriikide SKPst satelliit-raadionavigatsioonist (Euroopa Liidus 800 miljardit eurot). Selle tehnoloogia edendamine, mis on võimas kriisist väljumise vahend, sobib täielikult Euroopa 2020. aasta strateegia ja säästva arengu poliitika konteksti. Seetõttu paluti komisjonil Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuse „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” raames „töötada välja tõhus kosmosepoliitika, et luua vahendid teatavate oluliste üleilmsete probleemide lahendamiseks ning eelkõige Galileo ja GMESi rakendamiseks”.

2007. aastal toimunud haldusreformiga, mis oli märkimisväärne uuendus Euroopa ülesehitamise ajaloos, anti ühelt poolt üleeuroopaliste võrkude lahutamatuks osaks olevate programmide Galileo ja EGNOS raames valminud infrastruktuuride omandiõigus ELile ning teiselt poolt usaldati komisjonile ELi esindajana nende programmide haldamine. Arvestades võetavate otsuste olulisust ja mõju nii julgeoleku seisukohast kui ka rahvusvahelisest, rahalisest ja tööstuslikust aspektist, on iseenesest mõistetav, et valiti komisjon, mis on poliitiliselt vastutav avalik-õiguslik institutsioon.

Võttes arvesse talle antud volitusi on komisjon seisukohal, et tal on piisavalt andmeid, et anda Euroopa Parlamendile ja nõukogule käeoleva aruande vahendusel vajalikku teavet projektide edenemise kohta.

1. Programmide areng alates aastast 2007

Kui komisjon 2008. aastal programmide Galileo ja EGNOS juhtimise üle võttis, oli mõlema puhul tuvastatud märkimisväärseid hilinemisi ja lisakulusid ning tõsiseid juhtimisprobleeme. Hoolimata selliste projektide juhtimisega kaasnevatest probleemidest on viimase kolme aasta jooksul täheldatud olulist arengut tänu eri osapoolte (sealhulgas tööstuspartnerite) tegevusele ning liikmesriikide, parlamendi ja nõukogu toetusele.

Galileo institutsioonidevaheline toimkond osales protsessis ja tegi võimalikuks tiheda koostöö komisjoni, parlamendi ja nõukogu vahel vastavalt väljakutsetele, millega programmid peavad toime tulema. Nimetatud toimkonda ning parlamendikomisjone on projektide edenemisest korrapäraselt teavitatud. Arvestades teema olulisust ning isegi kui komisjon jääb vastutavaks programmide juhtimise eest, peavad kolm institutsiooni tegutsema partneritena ja jagama omavahel lõplikku poliitilist vastutust.

1.1. Peamised saavutused

1.1.1. Uue juhtimisraamistiku loomine

Määrusega määratakse kindlaks haldamise ja rahastamise selge raamistik, mis võimaldab programme nende praeguses etapis tõhusalt juhtida. Programmide juhtimise eest, sealhulgas „kõigi süsteemide julgeolekuga seonduvate küsimuste” eest vastutab komisjon. Teised kaks peamist partnerit on Euroopa Kosmoseagentuur (edaspidi „ESA”) ja Euroopa GNSSi[1] agentuur (edaspidi „GNSSi agentuur”).

Avalik-õiguslike strateegiliste kosmoseinfrastruktuuride loomiseni viivate suurte tööstusprogrammide haldaja roll on komisjoni jaoks uus. Selle olulise ülesande edukaks täitmiseks pidi ta omandama vajalikke kogemusi ja teatavad talitused ümber korraldama. Samuti kasutas komisjon vastavalt oma lubadusele sõltumatu projektijuhtimisalase ekspertrühma abi. Vastavalt määruse artiklile 15 võttis komisjon vastu ka strateegilise raamistiku,[2] mis sisaldab peamisi toiminguid, hinnangulist eelarvet ja ajakava, mida on vaja määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Liikmesriigid kaasati tihedalt projektide juhtimisse, nad osalesid Euroopa GNSSi programmide komitee töös ja eri töörühmades, näiteks Euroopa süsteemide turvalisuse eksperdirühmas.

Kuna ESA tehniline oskusteave on ELi jaoks hindamatu väärtusega, täpsustati kosmoseagentuuri rolli kahes ELi ja ESA vahel sõlmitud delegeerimislepingus, millest üks sõlmiti Galileo kasutuselevõtuga seotud tööstustegevuse lõpuleviimiseks ja teine EGNOSe infrastruktuuri vananemisele reageerimiseks ja süsteemi pidevaks täiendamiseks.

Uues määruses (EL) nr 912/2010 viiakse GNSSi agentuuri tegevus määrusega kooskõlla. Sellised olulised ülesanded nagu süsteemide turvalisuse akrediteerimine ja turvakeskuse juhtimine tuginevad nüüd kindlale alusele.

1.1.2. Iga programmi üksikasjalik juhtimine

1.1.2.1. Programm EGNOS

EGNOS, mis kajastab ELi oskusteavet satelliit-raadionavigatsiooni valdkonnas, on täiesti iseseisev süsteem, mis peab Galileo süsteemiga pikaajaliselt koos eksisteerima. Sel on juba praegu mitmeid olulisi kasutajaid näiteks põllumajanduses, tsiviillennunduses, inimeste abistamise valdkonnas, geograafilise asukoha määramise teenuse puhul mobiilsides, kartograafias jms valdkondades.

EL, mida esindab komisjon, omandas 1. aprillil 2009 kõik EGNOSe programmiga seotud materiaalse ja immateriaalse vara, mis kuni selle ajani kuulus ESA valdusse. See omandamine oli süsteemi kasutamise vältimatu eeltingimus.

EGNOSe avatud teenus käivitati ametlikult 1. oktoobril 2009. Sellest saadik on süsteem toiminud kooskõlas nõutavate standarditega. Seda käitab komisjoniga sõlmitud lepingu alusel teenusepakkuja (edaspidi „ESSP”). Avatud teenuse ja ohutusteenuse (nn „Safety of Life Service” või SoL) katkestusteta osutamine on lepingu peamine tingimus.

Üks oluline etapp läbiti juba 2010. aasta juulis, kui ESSP vastavalt ühtse Euroopa taeva määrustele sertifitseeriti. EGNOSe süsteemi väljatöötamise periood peaks peagi lõppema ja 2011. aasta alguses peaks välja kuulutatama ohutusteenus tsiviillennunduse tarbeks.

Lisaks on kavas laiendada EGNOSe teenuste osutamise piirkonda järk-järgult kõigile Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi riikidele. Samuti uuritakse võimalust laiendada seda piirkonda ka Aafrikale, Araabiamaadele ja Euroopa Liidu idanaabritele.

1.1.2.2. Galileo programm

Väljaarendamisetapi kohta võib öelda, et kaks eksperimentaalset satelliiti, Giove A ja Giove B, toimivad väga hästi. See on võimaldanud kinnitada järgmiste satelliitide tehnoloogiavaliku ja tagada Galileo programmile rahvusvaheliste organisatsioonide poolt eraldatud sageduste kasutamise.

Lisaks kinnitas ESA, et lõppjärgus on tulevase süsteemi nelja esimese satelliidi koostamine, mis saadetakse orbiidile aastatel 2011–2012. Samal ajal jätkub infrastruktuuri maapealse osa rajamine; see hõlmab kohtade valikut ja paljude jaamade ehitamist maailma eri riikides ja piirkondades (Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Hispaania, Madalmaad, Ühendkuningriik, Uus-Kaledoonia, Réunion, Prantsuse Guajaana, Tahiti, Rootsi, Norra, Ameerika Ühendriigid, Antarktika (Troll, Adélie maa) jne).

Kasutuselevõtu etapi tööd algasid 2008. aastal ja jätkuvad aktiivselt. Tööd on jaotatud kuueks paketiks, mille kohta on välja kuulutatud hankemenetlused. Alustatud menetluste kõige tähtsamaks osaks on võistleva dialoogi pidamine pakkujatega.

Selle tulemusena sõlmiti aastal 2010 neli esimest hankelepingut (kogusummas 1250 miljonit eurot) järgmiste pakettide osas: „süsteemi tehnilise projekteerimise toetamine”, „satelliitide ehitamine” koos esimese 14 satelliidi tellimusega, „kanderaketid” 10 satelliidi orbiidile viimiseks, kuid lisatellimuse võimalusega, ja „operatsioonid”. Hankelepingud ülejäänud kahe paketi osas, mis käsitlevad maapealset infrastruktuuri, sõlmitakse 2011. aastal. Samuti tuleb samal aastal sõlmida hankelepingud täiendavate rajatiste ja seadmete osas. Kuna hankelepingud olid võistlevat laadi, siis oli võimalik kulusid kokku hoida võrreldes esialgse hinnanguga ; monopolide puhul ei olnud see võimalik.

Nende hankelepingute raames alustatud töödes osaleb juba mitusada ettevõtet enamikust liikmesriikidest, mis annavad sel eesmärgil tööd tuhandetele kõrgelt kvalifitseeritud inimestele. Komisjon on püüdnud ka jälgida määruse artikli 17 lõike 3 punktis c sätestatud 40 % piirmäära, mille eesmärk on anda võimalikult suurele osale ELi tööstusest võimalus programmides osaleda. Kuna aga kõik hankelepingud ei ole veel sõlmitud ja kõik alltöövõtjad ei ole teada, siis ei ole praegu veel võimalik esitada täpseid arve. Igal juhul osalevad praegu ELis arvukad tööstusettevõtjad koos teadusringkondadega aktiivselt kõigis satelliit-raadionavigatsiooniga (sh selle järelturgudega) seotud tegevustes.

Mis puudutab avalikku reguleeritud teenust (edaspidi „PRS teenus”), siis esitas komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepaneku, milles käsitletakse sellisele teenusele juurdepääsu võimaldamise korda ja milles keskendutakse peamiselt turvalisuse küsimustele. Ettepaneku vastuvõtmine on teenuse osutamise vältimatu eeltingimus. Lisaks kavatseb komisjon koostöös GNSSi agentuuriga koostada katseprojektid, mis võimaldavad katsetada otsuse ettepanekus ettenähtud menetlusi ja mehhanisme koos liikmesriikidega väljavalitud konkreetsete juhtumite peal ja need siis heaks kiita.

1.1.3. Horisontaalsed meetmed

Rahvusvahelisel tasandil on Hiina, Ameerika Ühendriikide, Venemaa, India ja Jaapaniga ning ÜRO raames toimuvate keerukate arutelude keskmes süsteemide ühilduvus ja koostalitusvõime. Hiina puhul on ELi ja liikmesriikide turvalisuse jaoks suurimaks probleemiks sageduste kattumise küsimus, mida hoolimata liikmesriikide ja komisjoni tegevusest ei ole veel lahendatud ja mida ei saagi lahendada ilma osapoolte ja Euroopa Parlamendi poliitilise toetuseta.

USAs, Venemaal, Hiinas, Jaapanis ja Indias väljatöötatud ülemaailmsete ja piirkondlike süsteemide puhul on Euroopa programmide jaoks tõsiseks probleemiks mitte üksnes sageduste ühilduvus ja koostalitlus, vaid ka konkurents, kuna on oluline, et programmide raames pakutaks peagi kõrgekvaliteetseid teenuseid, et edukalt nende riikide turgudele pääseda.

Euroopa Majanduspiirkonnas kehtib Norra suhtes alates 2010. aastast samasugune kohtlemine kui ELi liikmesriikide suhtes. Samuti edenevad läbirääkimised Šveitsiga.

Järelturgude arengu osas võttis komisjon 2010. aasta juunis vastu GNSS rakenduste tegevuskava, mille eesmärk on edendada satelliit-raadionavigatsiooni kasutamist prioriteetsetes tegevusvaldkondades. Rakendamine on oluline, et mitte luua kasutajateta infrastruktuuri, mis soodustaks liidu sõltuvuse püsimist välismaistest militaarsüsteemidest, mis neid teenuseid pakuvad.

Ülemaailmsed satelliit-raadionavigatsioonisüsteemid võimaldavad edastada positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteavet kõikjal maailmas. Need süsteemid aitavad rikkust suurendada ja on majandustegevuse katalüsaatorid paljudes valdkondades, eelkõige aga järgmistes sektorites: isikute liikuvus; tsiviillennundus (eriti piirkondliku tähtsusega lennujaamad ja helikopterijaamad); kodanikukaitse; hädaabiteenused (eriti üleujutuste, maavärinate või terroristide rünnakute korral); humanitaarabi; laevade, rongide, veokite ja konteinerite liikumise jälgimine; piiratud liikumisvõimega isikute abistamine; ohtlike paikade lokaliseerimine; täppispõllumajandus; otsingu- ja päästeteenused; ohtlike kaupade liikumise jälgimine, maamõõtmine ja välimõõtmised, eriti ühise põllumajanduspoliitika raames; telekommunikatsiooni- ja energiavõrkude sünkroniseerimine; tundlike infrastruktuuride kaitse; finantstehingute varustamine ajatempliga. Lisaks sellele on kavas rajada ELi mere- ja maapiiride seireks EUROSURi raames operatiivteenus, mis tugineb maavaatlussatelliitidele (programm GMES). Galileo ja EGNOSe süsteeme saab suurepäraselt kasutada kontrollrühmade täpse asukoha määramiseks.

Euroopa süsteemide rajamine ja käitamine toob otsest kasu sadadele ettevõtetele kogu ELis, juurde luuakse tuhandeid kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti. Samuti pakuvad ettevõtetele ainulaadset kasvuvõimalust satelliit-raadionavigatsiooniga seotud arvukad rakendused. Tegevuskava kaudseid sotsiaalmajanduslikke eeliseid on kirjeldatud punktis 2.2.5 ja lähemalt selgitatud ka lisas.

Lisaks reguleerivatele meetmetele sisaldab tegevuskava eelkõige stiimuleid teadus- ja arendustegevuseks, eriti VKEdele, ning standardimise, koordineerimise ja akrediteerimisega seotud meetmeid, muu hulgas lennunduse ja meretranspordi jaoks. Samuti sisaldab kava tööstusele ja kasutajatele suunatud teavitusmeetmeid. Näiteks on oluline korrapäraselt ajakohastada tehnilisi dokumente Galileo vastuvõtjate ehitamiseks. Sellega seoses prognoosib komisjon, et eelkõige tänu koostalitlusleppele GPSiga kasutab 2014. aastal vähemalt 80 % GNSS vastuvõtjatest üle maailma Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi.

Seoses vastuvõtjate tehnoloogia ja rakenduste arendamisega on teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 7. raamprogrammi raames esitatud kolm konkursikutset kogusummas umbes 120 miljonit eurot. Kaks esimest võimaldasid rahastada umbes sadat projekti, mille esialgseid tulemusi tutvustati 2010. aasta märtsis. Kolmas ja viimane konkursikutse on praegu avatud.

Mis puudutab tehnoloogia arendamist tulevaste infrastruktuuride jaoks, siis ESA jätkab tööd spetsiaalse valikprogrammi raames.

1.2. Omandatud kogemused: seniste edusammude hindamine

Määrusega komisjonile antud volitused ulatuvad palju kaugemale tema tavapärasest tegevusest tööstus-, infrastruktuuri- ja teadusprojektide puhul, milles ta üldiselt osaleb vaid toetuste andjana ja mitte põhiosalisena.

Et tagada programmide jätkumine rahuldaval tasemel, on komisjon tänu oma talituste jõupingutustele ja vaatamata jäikadele eeskirjadele, mida tuleb järgida, välja töötanud tööstusprojekti juhtimiseks sobivad lahendused. Alates 2007. aastast omandatud kogemused võimaldavad veelgi parandada programmide ja nendega seotud ootamatuste haldamist ning riskijuhtimist.

1.2.1. Programmide juhtimine

Sisetasandil lõi komisjon kiiresti struktuuri, mis võimaldab programme praeguses etapis juhtida. Eelkõige võttis komisjon üle osa GNSSi agentuuri personalist, kellel olid vajalikud oskused uute ülesannete täitmiseks, et tagada järjepidevus projektide rakendamisel. Ta integreeris need meeskonnad, et hallata kõiki programmide aspekte kooskõlas määrusega. Samuti koostas komisjon delegeerimislepingu ESAga ja juhtimiskava, mis reguleerivad suhteid kahe organisatsiooni vahel, luues nõnda vajaliku sünergia oma talituste ning ESA ja GNSSi agentuuri vahel. Samuti kasutas komisjon liikmesriikide eksperdirühmade abi.

Tuleb märkida, et komisjon pidi täitma kõrgete kvalifikatsiooninõuetega ametikohad, et tagada programmide tõhus juhtimine. Tulenevalt töö laadist olid aga sisesed ümberpaigutusvõimalused väikesed ja asutusevälise värbamise menetlused rangelt piiritletud. Suurem osa värvatud personalist on praegu ajutise töötaja staatusega ning nende lepingud kehtivad 2013. aastani. Oluline on hoida need töötajad alles ka pärast seda tähtaega, kuna omandatud kogemuste säilitamine on programmide jätkamiseks esmatähtis.

ELi eelarvelises raamistikus, mis tugineb ajaliselt piiratud finantsperspektiividele, on keeruline kanda rahastamist ühest perioodist teise; see raskendab pikaajalist planeerimist, mis on aastakümneid kestvate projektide puhul hädavajalik. Komisjoni arvates tuleks luua eelarvemehhanismid ja -vahendid selliste olukordadega toimetulekuks.

Välises plaanis tuleb tegeleda küsimustega, mis puudutavad ESA rolli ja süsteemide turvalisusega seotud otsuste mõju.

Galileo programmi puhul oli ESA sunnitud võtma enda kanda projekti ülevaataja rolli pärast seda, kui konsortsium ESNIS tegevuse lõpetas. Uus tööjaotus, mille tulemusena sai ESAst de facto ELi nimel tegutsev rakendusagentuur, annab häid tulemusi, aga töökorraldust tuleb kohandada programmide arengu ja nende käitamise käigus esilekerkivate probleemidega.

Mis puudutab EGNOSt, siis komisjon on praegu programmi juht, ESA vastutab süsteemi tehnilise poole, st selle projekteerimise ja arendamise eest, ning ESSP on teenusepakkuja. Integreeritud juhtimismudel võimaldab säilitada praegused meeskonnad, luues aga tsentraliseeritud töökorralduse, mis aitab paremini hallata EGNOSe teenuse osutamisega seotud riske ja tõhusamalt koordineerida praegu ESA ja ESSP vahel jaotatud tööstustegevust.

Süsteemi edasisel arendamisel tuleks arvesse võtta ka erinevate kasutajarühmade kogemust, eriti lennundussektori oma, täpsemalt ühisettevõttes SESAR ja ESA arenguprogrammi raames tehtud tööd.

Seoses turvalisusega tuleb märkida, et kuigi komisjon vastutab määruse kohaselt turvasüsteemide juhtimise eest, on tema tegevusvabadus selles valdkonnas kahel viisil piiratud.

- Esiteks määratlevad liikmesriigid oma turvavajadused ise. Kuna tundlike infrastruktuuride, nt satelliit-raadionavigatsioonisüsteemide turvalisust ähvardavad ohud pidevalt muutuvad, tuleb süsteeme seetõttu pidevalt ümber projekteerida. Liikmesriigid peavad katma osa neist ohtudest.

- Teiseks vastutab määruse kohaselt GNSSi agentuur süsteemide turvalisuse akrediteerimise eest. Juhtimise ja akrediteerimise lahushoidmine on hea valitsemistava, mille kasutamine on seda liiki projektide puhul esmatähtis.

Mõlemal juhul võivad tehtavad valikud ja otsused programmide maksumust ja tähtaegu märkimisväärselt mõjutada.

1.2.2. Programmidega seotud ootamatused

Kindlasti tuleb arvestada, et nii keerukate programmide puhul tuleb ette ootamatusi. Sellepärast tuleks luua tõhus riskijuhtimissüsteem ja olla valmis selleks, et vahel tuleb vastu võtta delikaatseid otsuseid.

Galileo programmi arendusetapis[3] põhjustas tööstuskonsortsiumi ESNIS tegevuse lõpetamine ja ESA määramine projekti ülevaatajaks viivitusi ja ettenägematuid kulusid, mis tulenesid vajadusest teatavad lepingud uuesti sõlmida ja uue töökorraldusega seotud nõuetest. Peale selle tuli orbiidile saata teine katsesatelliit, et mitte kaotada Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu antud sagedusi. Lõpuks vaadati üle programmi ajakava ja kulud, et võtta arvesse teatavate turvaküsimustega seotud tehnilisi piiranguid ning viivitusi nende lepingute sõlmimisel, mis olid vajalikud süsteemi kasutuselevõtuks.

Niiviisi suurenesid arendusetapi kulud kokku umbes 500 miljonit eurot. Komisjon võttis liikmesriikide taotlusel need kulud enda kanda, et tagada programmi jätkumine. Nimelt on kinnitus orbiidile saadetud süsteemi toimimise kohta Galileo programmi jaoks elutähtis ning rahaliste vahendite puudumine oleks ohustanud projekti jätkumist, mis omakorda oleks tähendanud tööstusliku oskusteabe ja osaliselt valminud seadmete raiskuminekut.

Kasutuselevõtu etapis osutus võistleva dialoogi menetlus sobivaks valikuks. Võistlev pakkumismenetlus hoidis pakkujad konkurentsisurve all. Teatavad pakkumises osalejad olid aga monopoolses seisundis, mis tõi kaasa hinnatõusu. Näiteks suurenesid orbiidile saatmise kulud võrreldes esialgse eelarvega teenuse hinna tõusu tõttu rohkem kui 500 miljonit eurot[4].

Lisaks sellele mõjutavad programmi rahastamist Galileo ohutusteenuse nõuded, eeskätt seoses infrastruktuuri maapealse osaga. Praegu uuritakse teenuse ümberkujundamise võimalusi, et võtta arvesse kasutajate uuenenud vajadusi ja tehnika arengut. Samuti on vaja süsteemi lihtsustada, vähendada riske ja kulusid ning suurendada ühilduvust GPS süsteemiga. Vastavad otsused tuleb vastu võtta lähiaastatel.

EGNOSe puhul on kulud kerkinud süsteemi hooldus- ja arendusvajaduste tõttu, samas ei ole Euroopa geograafiline katvus ikka veel rahuldav.

Kokkuvõttes võib öelda, et esialgsetest kuluhinnangutest ei ole kinni peetud, sest programmide algetappides, mis olid äärmiselt keerulised, realiseerusid teatavad riskid, mis olid seotud eeskätt tehniliste aspektide, turvanõuete ja turgude olukorraga.

Komisjoni sekkumine aitas nende tegurite mõju leevendada. Projekti lõppeesmärke see siiski ei kõiguta, sest olemasolev eelarve võimaldab valmis ehitada (koos infrastruktuuri maapealse osaga) ja oribiidile saata koguni 18 satelliiti ning alustada teenuste pakkumist alates 2014. või 2015. aastast. See hõlmab ka EGNOSe teenuste käikulaskmist. Pooleliolevate uuringutega püütakse leida parimaid lahendusi, kuidas programme tulevikus eelarvekohaselt juhtida. Nende uuringute esialgsed tulemused on esitatud peatükis 2.2.

1.2.3. Kaasnevad riskid

Komisjoni tegevus keskendub riskijuhtimisele, mille olulisust rõhutati juba 2007. aastal toimunud programmide haldusreformi käigus. Kõik programmidega seotud riskid on talletatud keskregistris, kuhu on koondatud ka riskid, mis on seotud tööstusliku tarneahela, ESA, GNSSi agentuuri, välistegurite (nt poliitiliste ametkondade ja turvanõuete mõju) ning siseteguritega (nt programmide korraldus). Iga riski puhul on täpsustatud selle realiseerumise tõenäosus ja mõjuaste. Riskiregister sisaldab ka realiseerumise tõenäosust vähendavate meetmete nimekirja. Riskide kategooriad on järgmised.

- tehnoloogilised riskid: satelliit-raadionavigatsioon tugineb tipptehnoloogiale, mis alles ootab hinnangut ja mille tehnilised nõuded pidevalt muutuvad;

- tööstusriskid: infrastruktuuride rajamisest võtavad osa paljud tööstusettevõtted erinevatest riikidest, kelle tööd tuleb tõhusalt koordineerida, et valminud süsteemid oleksid usaldusväärsed ja täielikult integreeritud, eeskätt turvalisuse seisukohast;

- tururisk: kui süsteemi tehniline jõudlus on oodatust madalam, jätab see kogu maailma tarbijatele negatiivse mulje ja infrastruktuure ei võeta kasutusele – sellist olukorda tuleks vältida. Muu hulgas tuleb alates 2014. ja 2015. aastast tagada kvaliteetsete vastuvõtjate kättesaadavus Galileo projekti raames pakutavate esimeste teenuste, eriti PRS teenuse jaoks;

- Ajarisk: süsteemi rakendamisega viivitamine võib tähendada soodsa võimaluse kaotamist ja kaasa tuua kulude suurenemise;

- juhtimisrisk: programmide juhtimisel peavad erinevad üksused tegema omavahel koostööd, mistõttu on oluline tagada sobiv töökorraldus ja stabiilsus. Arvestada tuleb ka eri osaliste, eeskätt liikmesriikide, erinevaid arvamusi olulisemates küsimustes. Seetõttu tuleks kaaluda teatavate riskide, eriti finants- ja turvariskide jagamist osaliste vahel, kes neid riske paremini katta suudavad;

- vastutusega seotud risk: nagu kõik infrastruktuurid, võivad ka kaks kõnealust Euroopa süsteemi põhjustada kasutajatele või kolmandatele isikutele otsest või kaudset kahju. Komisjoni analüüsist nähtub, et praegu kehtivad õigusaktid ei paku asjakohast õigusraamistikku, mis võimaldaks saavutada õiglase tasakaalu ohvrite huvide ja Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemide omanike ja käitajate huvide vahel. Sellepärast tuleks võtta sobivaid meetmeid nii Euroopa kui ka globaalsel tasandil, et lahendada see olukord enne 2014. aastat. Komisjon on alustanud selleteemalisi uuringuid koostöös rahvusvaheliste asutustega.

Arvestades neid riske, toetab komisjon oma otsustes kinnipidamist 2014. aasta tähtajast, mis on ette nähtud Galileo esimeste teenuste käivitamiseks. Pikemaajalises perspektiivis on lõppeesmärk endine – pakkuda kvaliteetseid teenuseid, mis vastaksid määruse nõuetele ja kasutajate vajadustele ning mille kvaliteet oleks sama või parem kui teiste süsteemide pakutavatel teenustel. Turvaküsimustes võetakse otsuseid vastu tihedas koostöös liikmesriikidega.

1.3. Ülevaade programmide finantseerimisest

EL toetab programme Galileo ja EGNOS ajavahemikul 2007–2013 3,4 miljardi euroga, millele lisandub ka Norra panus. See eelarve on jagatud kolme peamise projekti vahel: Galileo arendusetapi lõpetamine (u. 600 miljonit eurot), Galileo kasutuselevõtuetapp (u. 2,4 miljardit eurot) ja EGNOSe käitamine (u. 400 miljonit eurot).

Mis puudutab Galileo kasutuselevõttu, siis on ligikaudu kaks kolmandikku eelarvest juba jaotatud, peamiselt 2010. aastal allkirjastatud hankelepingute raames. Kui välja arvata ootamatuste reserv, saab allesjäänud eelarvest eraldada kaks viimast paketti infrastruktuuri maapealse osa rajamiseks.

Ootamatuste reservi puhul tuleb kaetavaid vajadusi üksikasjalikult hinnata. Rahastatavad eelarvekirjed valitakse sõltuvalt riski või selle realiseerumise tõenäosusest. Peamised kindlakstehtud riskid on seotud järgmiste asjaoludega: jõudluse oluline langus (juhul kui süsteem peaks töötama vaid 18 satelliidil);[5] orbiidile saatmise teenused ei ole kättesaadavad; teatavaid valitud asukohti ei ole võimalik kasutada; infrastruktuuride maapealsete osade nappus või projekteerimis- ja integreerimisvead. Selleks et ära hoida rikkeid ja reageerida süsteemi vananemisele, tuleks sõlmida lepingud hooldusteenuste pakkujatega ning osta varuseadmeid.

EGNOSe puhul jaguneb eelarve peamiselt ESSPga sõlmitud lepingu ja ESA delegeerimislepingu vahel, et tagada teenuste pakkumine ja süsteemi töökindlus.

Programmidele Galileo ja EGNOS praeguse finantsraamistiku kohaselt eraldatud summad on kokku võetud järgmises tabelis:

[pic]

2. EDASISED VÄLJAKUTSED

Komisjonile on määrusega antud ülesanne rajada satelliit-raadionavigatsiooni infrastruktuur, mis pakuks ülemaailmsel ja piirkondlikul tasandil kvaliteetseid teenuseid lisaks olemasolevate süsteemide pakutavatele teenustele. See lõppeesmärk jääb muutumatuks, sest igasugune teenuste kvaliteedi kahtluse alla seadmine mõjutaks kohe programmi stabiilsust ja põhjustaks turgude huvi languse.

Siinkohal tuleb meenutada, et turud on kindlal tõusuteel ja et 2020. aastaks peaks nende aastakäive ulatuma 240 miljardi euroni. Tänu eelistele konkureerivate süsteemide ees peaks järgmise 20 aasta jooksul programmidega Galileo et EGNOS seotud majanduslik ja sotsiaalne kasu olema ligikaudu 60 kuni 90 miljardit eurot[6].

See saab aga toimuda vaid siis, kui Galileo infrastruktuurid on täielikult valmis ja süsteemide käitamine võimaldab pakkuda usaldusväärset teenust. Kuna arendus- ja kasutuselevõtuetapid nõudsid lisakulusid (vt punkt 1.2.2), on komisjon seisukohal, et infrastruktuuride lõpuleviimiseks (vt punkt 2.2.1) tuleks eraldada lisasumma 1,9 miljardit eurot. Hinnangute kohaselt küünivad iga-aastased käitamiskulud keskmiselt 0,8 miljardi euroni (vt punkt 2.2.2). Seetõttu tuleks luua sobivad rahastamismehhanismid.

Asjade seisu arvestades ei ole komisjon[7] seni teinud ettepanekut eraldada programmidele praeguses finantsraamistikus lisavahendeid. See tähendab, et tõenäoliselt hilineb programmi Galileo infrastruktuuride valmimine neli aastat ja toob kaasa lisakulusid.

Kui enne 2014. aastat lisavahendeid ei eraldata, tuleb programmide kasutuselevõtu strateegia ümber sõnastada, püüdes korvata ühelt poolt süsteemi jõudlust ja lisakulusid ning teiselt poolt vajadust pakkuda piisavalt kvaliteetset teenust, et säilitada positsioon turul.

2.1. Programmide lühiajaline juhtimine

Turgude ootustele vastamiseks on komisjon välja töötanud sobiva strateegia, mis näeb ette teenuste võimalikult kiire käivitamise ja süsteemi tööetapi ettevalmistamise.

2.1.1. Vajadus alustada teenuste pakkumist 2014. või 2015. aastal

Satelliit-raadionavigatsiooniga otseselt seotud toodete ja teenuste ülemaailmne aastakäive oli 2010. aastal hinnanguliselt umbes 130 miljardit eurot. Lähiaastatel peaks vastavate turgude kasvumääraks olema kahekohaline arv. Ekspertide arvates ületab nende turgude käive 2020. aastal 240 miljardit eurot[8]. Selle muljetavaldava kasvu põhjus on vastuvõtjate tehnoloogia areng ja uute rakenduste levik, mis tekitab juurde tarbijanõudlust.

Ülemaailmsete turgude peadpööritava kasvu eestvedajaks on seni olnud vaid USA GPS-süsteem. Keskpikas perspektiivis peaksid aga turule tulema ka teised globaalsed satelliit-raadionavigatsioonisüsteemid (edaspidi „GNSS süsteem”), eeskätt Vene ja Hiina omad. Sellepärast on äärmiselt oluline, et Euroopa süsteem kujuneks kiiresti GPSiga võrdväärseks suureks GNSS süsteemiks, eriti vastuvõtjate tootjate hulgas.

2.1.2. Esialgne käitamisetapp

Tänu sõlmitud hankelepingutele saab komisjon kohandada oma strateegiat, et pidada kinni 2014. aasta tähtajast. Arendus- ja kasutuselevõtuetapp kulgevad paralleelselt kuni 2012. aastani, mil lõpeb arendusetapp; esimesed teenused käivitatakse 2014. aastal.

2014. ja 2015. aastal võetakse esialgu kasutusele osa infrastruktuurist (esialgse tegevusvõime saavutamine) ning hakatakse pakkuma avatud teenust, otsingu- ja päästeteenust ning avalikke reguleeritud teenuseid. Teenuse täpsus ja kättesaadavus ei saavuta selles etapis siiski veel optimaaltaset.

Esialgne etapp, mille jooksul süsteemi katsetatakse, peab siiski olema võimalikult lühike, kuna see ei võimalda kasutada süsteemi kogu potentsiaali ega rahulda kõikide kasutajate vajadusi. Seetõttu peab liit andma sellel esimesel etapil kindla garantii infrastruktuuride valmimise kohta kooskõlas Galileo programmi eesmärkidega, et suurendada kasutajate usaldust ja õhutada neid investeerima.

Lisaks sellele teeb komisjon ettepaneku kohandada EGNOSe süsteemi, et parandada Galileo programmil põhineva süsteemi avatud teenuse täpsust samamoodi, nagu too parandab praegu GPSi teenust. EGNOS on ainus ELi käsutuses olev süsteem, mille kaudu ta saab lähiaastatel pakkuda ohutusteenust.

2.2. Pikaajaline planeerimine

Euroopa süsteemil on teiste GNSS süsteemidega võrreldes väga oluline eelis: see on ainus süsteem, mis on loodud tsiviilkasutuseks ja on tsiviilkontrolli all. Sel on ka teisi potentsiaalseid eeliseid, mida ei tohi alahinnata, nagu kaubandusteenus, mis võimaldaks signaale autentida ja seeläbi avatud teenuse täpsust veelgi tõsta. Pealegi täiendab Euroopa süsteemi avatud teenus ameeriklaste GPSi ja on sellega koostalitlusvõimeline. Kahe süsteemi kombineeritud kasutusega saavutatakse usaldusväärsuse ja täpsuse tase, mis peaks rahuldada enamiku klientide vajadusi selle sektori massiturul.

Suuremat osa nimetatud eelistest saab aga kasutada alles siis, kui süsteemi infrastruktuur on täielikult valmis.

2.2.1. Infrastruktuuride valmimine

Nagu on selgitatud eespool punktis 1.2.2, ei piisa 3400 miljonist eurost Galileo programmiga seotud infrastruktuuride lõpetamiseks järgmistel põhjustel: arendusetapi kallinemine, kanderakettide hinna tõus, konkurentsi puudumine teatavates hankemenetlustes, programmi EGNOS lisakulud ja rahastamise ülekandmine 2013. aasta järgsesse perioodi[9].

Komisjon tellis pärast ESAga konsulteerimist[10] mitu uuringut, et hinnata süsteemide maksumust. Need hinnangud lähtusid erinevatest võimalikest stsenaariumidest, mis puudutavad infrastruktuuride hanke, kasutuselevõtu ja käitamise etappe (sh hooldus ja remont), praegustest hinnapakkumistest ja kogemustest teiste samalaadsete kosmosesüsteemidega. Hinnangute kohaselt on Galileo programmiga seotud infrastruktuuride valmimiseks vaja ligikaudu 1900 miljoni eurost lisainvesteeringut, mille arvelt saab rajada 30 satelliidist koosneva süsteemi, mis pakub määruses sätestatud teenuseid.

Selle summa eest saab osta satelliidid ja kanderaketid, mis on vajalikud Galileo satelliitsüsteemi loomiseks, ja ehitada valmis infrastruktuuri maapealse osa, et pakkuda täielikku teenustevalikut. Nagu sedasorti riskantsete tööstusprojektide puhul tavaks, on summa sisse arvestatud ka 20 % reserv, et tulla toime võimalike ootamatustega, eeskätt viimase, integratsioonietapiga seotud tehniliste riskidega. Rahastamisvajadused on kokku võetud allolevas tabelis.

Alustatud on lisauuringuid, mille käigus analüüsitakse rahastamisvajaduse kärpimise võimalust teenuste astmelise käivitamise ja ohutusteenuse kohandamise kaudu.

[pic]

2.2.2. Tegevuskulud

Süsteemide tegevuskulud hõlmavad infrastruktuuride käitamise, teenuste juhtimise ning piiratud kasutusajaga[11] osade parandamise ja väljevahetamise kulusid. Siia on arvestatud ka süsteemide pideva arendamise kulud, sest teenuseid tuleb kohandada tarbijate vajadustega.

Ettenähtud summad sisaldavad ka ootamatuste reservi, mis on loodud kõrgtehnoloogiliste programmidega seotud riskide katmiseks. Sellegipoolest ei ole arvesse võetud teatud riske, mis võivad eelarvet mõjutada, kuna nende realiseerumise tõenäosus on tühine. See kehtib turvalisuskonteksti muutumise, teiste süsteemidega koostalitlemise võime ja tehnoloogiliste riskide (nt kellade kasutusaja) kohta. Uurida tuleks asjakohaseid mehhanisme, et vältida nende summade kulutamist.

Kui tegevuskulusid enam ei rahastata, langeb kohe teenuste kvaliteet või lakkab teenus hoopis, mis ei sobi kokku avalikku teenust osutava süsteemi tegevuspõhimõttega.

Koostöös ESAga hinnati tegevuskulusid ning liikmesriikide eksperdid ja sõltumatud eksperdid[12] kinnitasid selle hindamise tulemused. Hindamine näitas, et iga-aastased keskmised tegevuskulud on ligikaudu 800 miljonit eurot (sh 110 miljonit EGNOSe kulu) 2010. aasta hindades inflatsiooniga korrigeerimata; satelliitide standardseks kasutusajaks arvestati 12 aastat.

Siinkohal tuleb arvestada, et esimestel, st 2014. ja 2015. aastale järgnevatel tegevusaastatel on kulud väiksemad, kuivõrd teenused käivitatakse järk-järgult vastavalt infrastruktuuri valmimisele. Kaetud on vaid infrastruktuuride sujuva toimimise ja hoolduse, teenuste osutamise ja esimeste kasutuskõlbmatuks muutunud satelliitide asendamise kulud. Hiljem lisanduvad juba süsteemide uute põlvkondade arenduse ja kasutuselevõtu kulud.

Allpool tabelis on esitatud valminud infrastruktuuri keskmiste käituskulude põhijaotus.

[pic]

2.2.3. Uurimis- ja arendustegevuseks antav abi

GNSS toodete ja teenuste järelturu kasv on peamine vahend, mis aitab luua Galileo ja EGNOSe programmidele kaudset lisandväärtust. Oluline on rahastada ja edendada uusi rakendusi, et tagada Euroopa ettevõtete kohalolu ja soodne positsioon satelliitnavigatsiooniga seotud toodete ja teenuste turgudel. Vajalikud summad võib hankida selliste rahastamisvahendite kaudu nagu uurimis- ja arendustegevuse raamprogramm või CIPile järgnev programm.

2.2.4. Rahastamismeetod ja eeldatav ajakava

Nagu eespool märgitud, nõuab Galileo programmiga seotud infrastruktuuride valmimine praeguste hinnangute kohaselt 1900 miljoni euro suurust investeeringut ajavahemikul 2014–2019. Sellele summale tuleb lisada 2014. või 2015. aastal töövalmis saava süsteemi tegevuskulud.

Hoolimata avalike hankemenetluste korraldamisest osutus raskeks püsida eri töödeks ettenähtud eelarvete piires ja kohustada programmide tööstuspartnereid eelnevalt fikseeritud hinnatasemest kinni pidama. Nimelt on käesoleval juhul tegemist ainulaadsete ja keeruliste süsteemidega, mille koostisosi projekteerib ja toodab konkreetselt ELi jaoks väike arv tootjaid. Pealegi võib koostisosade kokkupanekul omakorda probleeme tekkida. Et vältida finantskõrvalekaldeid, tuleks eelkõige vähendada riske ja kohandada halduskorda, et tagada programmide tõhus juhtimine.

Selleks tugevdas komisjon oma riskijuhtimissüsteemi, nagu osutatud eespool, samuti kuludest ja ajakavast kinnipidamise kontrolli. Programmi edukuse tagamiseks on väga tähtis tõsta ka kõigi selles osalejate vastutustunnet.

Edukat halduskorraldust, mis aitab tulevikus kõrvelkaldeid paremini ohjata, on üksikasjalikumalt kirjeldatud punktis 2.2.6.

Komisjon tegi 19. oktoobri 2010. aasta teatises[13] ettepaneku, mille kohaselt tuleks sellistele suurprojektidele nagu ITER või Galileo eraldada ELi eelarvest igal aastal kindel summa ja kõik lisakulud tuleks katta teistest rahastamisallikatest.

Mis puudutab Galileo programmi, siis kavatseb komisjon analüüsida võimalikke rahastamisvahendeid, võttes seejuures arvesse komisjoni töömeetodeid, iga variandi mõju programmi eri aspektidele ning vajadust kontrollida kulusid ja tagada tööde sujuv jätkumine.

Lahenduste otsimisel tuleb arvestada sellega, et programmide kulud võib jagada kolme suurde kategooriasse:

- esiteks süsteemi rajamiskulud ning hooldus- ja käituskulud, kusjuures viimast kululiiki saab täpsemalt hinnata alles pärast süsteemi kasutuselevõttu;

- teiseks sedavõrd keerukate programmide puhul ettetulevad ootamatud kulud, mida võib katta tavaliselt loodavast „ootamatuste reservist”; selliste ettenägematute asjaolude mõju saab leevendada programmi eri etappides tehtava kulude kontrolli ja kõigi osalejate vastutustundlikkuse tõstmise kaudu;

- kolmandaks kulud, mis on seotud programmide juhtimisest sõltumatute suurriskide realiseerumisega, nagu nt olulistest projekteerimisvigadest või lepinguvälise vastutuse vaidlustamisest tulenevad riskid; selliste riskide realiseerumise oht on väike, aga kui see juhtub, ei saa neid katta tavareservist.

Sellega seoses on võimalikud kolm lahendust:

- esiteks on võimalik jätkata programmide rahastamist üksnes ELi eelarvest;

- teiseks võib rahastada kahte esimest eelnimetatud kulukategooriat ELi eelarvest ning lasta liikmesriikidel katta riskid, mis ei sõltu programmi juhtimisest;

- kolmandaks võib programmidele eraldada ELi eelarvest igal aastal kindlaksmääratud summa ja lasta liikmesriikidel rahastada ülejäänud vajadused.

Mõjuhinnangus analüüsitakse üksikasjalikult kõiki neid variante, mille seast komisjon valib välja eelisvariandi, mille ta esitab peatses määruse muutmisettepanekus.

Võttes arvesse eelnimetatud uuringute käigus laekuvat teavet, ei pea komisjon praegu otstarbekaks rahastada kõiki programmidega seotud kulutusi ja riske üksnes ELi eelarvest. Arvestades ELi eelarve mahtu, seaks see variant ohtu teiste prioriteetsete ELi projektide ja programmide rahastamise. Pealegi näitavad omandatud kogemused, et eelistatud variandi puhul tuleks tõsta kõigi programmides osalejate vastutustundlikkust kulude ohjamisel.

Allpool tabelis on esitatud Galileo programmiga seotud infrastruktuuride valmimise ja käitamise esialgne ajakava (ilma viivitusteta).

Infrastruktuurid peaksid saavutama täieliku töövõime aastatel 2019 ja 2020. See tähtaeg võib muutuda olenevalt rahastamisvõimalustest, tehnilistest probleemidest ja tööstusettevõtete edukusest.

[pic]

2.2.5. Kasumlikkuse väljavaated ja kaudne tulu

ELi väljavaade saada süsteemide käitamisest otsest finantstulu on väga väike, nagu toodi esile juba 2004.–2007. aastal toimunud läbirääkimistel avaliku ja erasektori partnerluse üle. Madal tulupotentsiaal oligi nende läbirääkimiste nurjumise üheks põhjuseks.

- EGNOSe ja Galileo süsteemide avatud teenuste suhtes ei kehtestata maksu, sest nii on ette nähtud määrusega ning tavaks juba kasutusel olevate ja tulevaste süsteemide puhul. Need teenused on suunatud massiturule ja seetõttu on oluline, et nendega liituks võimalikult palju inimesi, mis aitab saavutada oodatud majanduslikku ja sotsiaalset kasu kooskõlas avalikku teenust osutava süsteemi tegevuspõhimõttega. Galileo või EGNOSe signaali kasutavatele kiipidele kasutajamaksu kehtestamine, nagu varem plaaniti, oleks selle eesmärgiga vastuolus. Sellest otsusest saadav otsene kasu oleks tunduvalt väiksem kui kahjum, mida saamatajäänud kaudne tulu ELile kaasa tooks.

- Tasuta peaks olema ka Galileo programmil põhineva süsteemi pakutav otsingu- ja päästeteenus, mis on Euroopa panus COSPAS-SARSAT süsteemi. Tasu ei võeta ka asjaomase kosmosesegmendi kasutamise ega COSPAS-SARSATi raames sissetulevate hoiatuste eest.

- EGNOSe ohutusteenus, mis oli algselt ette nähtud kasutamiseks peamiselt tsiviillennunduses, ei too pikemas perspektiivis samuti tulu sisse. Mis tahes maksu kehtestamine võiks heidutada potentsiaalseid kasutajaid, sest sarnased süsteemid, näiteks ameeriklaste WAAS, on tasuta. Teisiti võib aga minna Galileo programmil põhineva süsteemi ohutusteenusega, kuna ühest küljest konsulteeriti selle projekteerimisel kasutajatega, et võtta arvesse nende erivajadusi, ning teisest küljest on kõnealune teenus ja selle hind sama mis GPSil.

Praegusel ajahetkel saavad tulu toota vaid Galileo programmil põhineva süsteemi raames pakutavad avalikud reguleeritud teenused ja kaubandusteenused, kusjuures nende teenuste aastakäive peaks pidevalt suurenema, saavutades pikemas perspektiivis keskmiselt 70 miljoni euro taseme. Need tulud maksimeeritakse alles pikas perspektiivis. Avalikest reguleeritud teenusest laekunud tulu sõltub sisuliselt poliitilistest otsustest.

Kuigi nende kahe süsteemi teenitav otsene finantstulu tundub kasin, võib neist avalikest infrastruktuuridest saadavat majanduslikku ja sotsiaalset kasu mingis mõttes võrrelda interneti tasuta levikust saadava kasuga ja see on märkimisväärne, jäädes ajavahemikul 2010–2027 hinnanguliselt 60 ja 90 miljardi euro vahele[14]. See kasu tuleneb järelturgude kasvust, kasvanud ühiskondlikust kasust (nt transpordi efektiivsuse suurenemine või õnnetuste arvu vähenemine) ning kogu kosmosesektoris tehtud investeeringute kaudsest mõjust. Kuna nende süsteemide käitamine kujutab endast avaliku teenust, on ELi huvides optimeerida majanduslikku ja sotsiaalsest kasu võimalikult suure otsese finantstulu taotlemise asemel. Siinkohal tuleb märkida, et Galileo ja EGNOSe programmil on tuntav positiivne mõju majandusarengule ja need ergutavad majanduskasvu.

2.2.6. Programmide haldamine

2.2.6.1. Galileo kasutuselevõtuetapp

Hiljuti määrusega (EL) nr 912/2010 täiendatud GNSSi määruse peamine eesmärk oli luua stabiilne ja tõhus haldusraamistik arendus- ja kasutuselevõtuetapi juhtimiseks, mis toetuks integreeritud mudelile, mis sisaldab ka ülesannete delegeerimist ESA-le. Lisaks asjaolule, et see raamistik on tänaseni osutunud rahuldavaks, kuigi seda on võimalik veelgi parandada, ei oleks lühikeses ja keskmises perspektiivis otstarbekas seda märkimisväärselt muuta.

Kuna kasutuselevõtuetapp ei lõpe enne aastakümne lõppu, ohustaks haldustingimuste oluline muutmine enne seda tähtaega kindlasti programmi nõuetekohast toimimist. Stabiilsus tagab järjepidevuse ja ühtsuse, ühest küljest eri osapoolte tegevuse osas, ja teisest küljest kogu programmide rakendamise aja jooksul võetud erinevate otsuste osas. Lisaks tagab see programmide tõsiseltvõetavuse kolmandate isikute silmis.

2009. aastal avaldatud aruandes tõi kontrollikoda esile enne 2007. aastat toimunud liiga sagedaste juhtimissüsteemi muudatuste negatiivsed küljed.

2.2.6.2. Infrastruktuuri käitamine

Infrastruktuuri käitamise (sealhulgas hoolduse ja uuendamise) juhtimine hõlmab nelja elementi: projekteerimine, ehitamine, operatsioonid ja teenuste osutamine. EGNOSe abil saadud kogemustest ilmneb, et nende nelja elemendi juhtimist ei või osadeks jagada, vaid tuleb eelistada integreeritud juhtimismudelit.

Võttes arvesse programmide juhtimisel saadud kogemusi, on igal juhul juba praegu selge, et lisaks nelja koostisosa integreerimisele tuleb käitamise juhtimisel järgida järgmiseid põhimõtteid:

- juhtimine peab olema kooskõlas ELi rolliga süsteemide omanikuna ja komisjoni rolliga programmide juhtimise eest vastutajana, ainus otsuseid tegev organ peab olema komisjon;

- see peab põhinema lihtsal integreeritud mudelil, mis pakub avaliku sektori jaoks selge ja ühtse käitumisviisi;

- see peab tagama stabiilse pikaajalise raamistiku, olema piisavalt paindlik finants- ja personalijuhtimise osas, olema korraldatud tõhusalt, usaldusväärselt ja läbipaistvalt, sisaldama selgeid protseduure, mis võimaldavad kiiresti otsuseid teha;

- see peab võimaldama säilitada kogu programmide rakendamise aja jooksul kogunenud oskusteavet ja teadmisi, eelkõige tuleb säilitada ESA teadmisi;

- see peab tugevdama tööstussektori ja peatöövõtja vastutust;

- see peab tagama süsteemide turvalisuse akrediteerimise sõltumatuse;

- see peab piisavalt arvestama pakutavate teenuste avalikku iseloomu;

- see peab võimaldama koordineerida Euroopa tasandil süsteemide kaitsemeetmeid, kuna tegemist on eriti tundliku teemaga.

Seega tuleks usaldada käitamise juhtimine komisjoni kontrolli all tegutsevale tugistruktuurile. Selleks võib kaaluda mitmesuguseid alternatiive.

EGNOSe puhul võib tugistruktuuriks olla ESA, GNSSi agentuur, uus avalik-õiguslik üksus või hoopis Eurocontroli tegevusüksus. Komisjon soovitab iga võimaluse eeliseid ja puuduseid arutada ning esitab seejärel aastal 2012 Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku ettepaneku. Väljavalitud süsteemi tuleb hakata rakendama enne aastat 2014.

Galileo puhul algab esimeste teenuste ekspluatatsioonifaas järkjärguliselt alates aastast 2014. Sellest tuleneb, et umbes viie aasta jooksul toimuvad paralleelselt kasutuselevõtu- ja ekspluatatsioonifaas. Selle aja jooksul tuleb programmide juhtimist järk-järgult kohandada uutele vajadustele, mis tulenevad esimeste teenuste osutamisest.

Samuti tuleb rõhutada, et käitaja peab täitma vajalikud tingimused, et teda saaks tunnustada aeronavigatsiooniteenuse osutajana vastavalt ühtset Euroopa taevast käsitlevatele määrustele.

Tulevaste finantsraamistikku käsitlevate arutelude põhjal esitab komisjon parlamendile ja nõukogule õigeaegselt eri võimalused käitamise juhtimiseks pärast infrastruktuuri täielikku valmimist.

Kokkuvõte

Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammid ületavad ühe liikmesriigi rahalisi ja tehnilisi võimalusi ja kuuluvad seega täielikult ELi pädevusse. Arvestades eelkõige julgeolekualaseid nõudmisi, peavad kõik ELi liikmesriigid olema programmidesse kaasatud.

Pärast programmide juhtimise reformi aastal 2007 on komisjon saavutanud edu mitmes valdkonnas: EGNOS on käivitunud ja andnud suurepäraseid tulemusi, Galileo kasutuselevõtul tehakse edusamme. Samal ajal on õigusloome valdkonnas võetud mitmeid infrastruktuuride kasutuselevõttu toetavaid horisontaalseid meetmeid seoses rahvusvaheliste aspektide ja tulevaste kasutusviisidega.

Siiski on programmid praegu vastamisi uute väljakutsetega seoses teatavate komisjoni poolt varem kindlaks tehtud ohtude teostumisega ning programmide korraldust tuleb veel lihvida, et suurendada nende tõhusust. Projekti puhul on tekkinud lisakulusid, eelkõige seoses arendusetapi kallinemisega, kanderakettide hinnatõusuga, konkurentsi puudumisega teatavate hankelepingute sõlmimisel ja programmidega seotud lisakulutustega.

Tulenevalt ELi ja liikmesriikide majanduslikust olukorrast ei ole komisjon siiani taotlenud lisavahendite eraldamist praeguse mitmeaastase finantsraamistiku sees, kuigi see põhjustab viivitusi Galileo täieliku kasutuselevõtu lõpuleviimises ja üldkulude suurenemist.

Välja tuleb töötada uus alus Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide tööks, et edasiminek saaks jätkuda, seadmata ohtu Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt määratud eesmärke. Soovitatud lähenemisviis näeb ette praeguse korralduse säilitamise ja parandamise vähemalt kümne aasta jooksul, kuid sõltuvalt käitamisetapi vajadustest peab praegune korraldus siiski edasi arenema.

Poliitilisel tasandil tuleb võtta mitmeid otsuseid. Arvestades, et Euroopa majanduslik ja sotsiaalne areng sõltuvad tugevalt tipptehnoloogia valdamisest ja kasutamisest näiteks tuumasünteesi, kosmose, lennuliikluse korraldamise ja bioteaduste valdkonnas, on oluline jõuda otsusele nende tehnoloogiatega kaasnevate ohtudega toimetulekuks vajalike vahendite, eelkõige eelarvevahendite kohta. Samuti tuleb sellest teha järeldusi ELi eelarve arengu kohta ning riskide jaotamise kohta ELi ja liikmesriikide vahel. Otsused, millega kinnitatakse eelarve- ja finantspõhimõtted Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide jätkamise kohta, tuleb teha paralleelselt haldusraamistikku käsitlevate otsustega. Viimase eesmärk peab olema suurendada kõigi osalejate vastutust, et tagada sujuv üleminek tulevasele juhtimisskeemile, tugevdades samas kontrolli projekti ja sellega seotud kulude üle.

Selliste poliitiliste otsuste vastuvõtmine nõuab aega ja järelemõtlemist. Komisjon töötab üksikasjalikud ettepanekud välja hiljem Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt käesoleva aruande valgusel koostatud suuniste põhjal.

Lisa

Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide kasutusviiside ja eeldatavate tagajärgede koondtabel

Valdkond | Kirjeldus | Mõju |

Maanteetransport | - liiklusohutuse parandamine (eelkõige hädaolukordades) autode ja busside jaoks ning ohtlike kaupade veol - teede parem haldamine ja liiklusummikute vähendamine, juhtide abistamine tänu reaalajas antavale teabele marsruudi, teede ja liikluse kohta - teemaksude ja elektroonilise maksukogumise parandamine - reisijatele osutatavate teenuste taseme parandamine | Sõiduaja ja kütusekulu vähenemine |

Logistika | - konteinerite tõhusam haldamine sadamates ja raudteejaamades - klientidele osutatavate teenuste taseme parandamine | Veoaja vähenemine |

Meretransport | - liikluse parem haldamine, eelkõige suure liiklusega sadamates või kaubaveokoridorides - mereliikluse suurem turvalisus - meretranspordi politseijärelevalve parandamine ning kontrollide kiirendamine - abi hädaohus olevatele laevadele | Sadamate läbilaskevõime parandamine Halduskoormuse ja viivituste vähendamine |

Lennutransport | - halvemini varustatud lennujaamade lihtsam kasutamine tsiviillennunduses - panus ühtse taeva poliitika ja SESARi üldeesmärkidesse - lennuliikluse korraldamise parandamine ja lennujaamade turvalisuse suurendamine | Ärajäetud lendude arvu vähenemine, lennujaamade (eriti väikelennujaamade) suurem läbilaskevõime |

Põllumajandus | - katastri parem kavandamine ja ajakohastamine - täppisviljeluse rakendamise ja tootmise kontrolli võimalus - parem kontroll Euroopa Liidu toetuste kasutamise üle | Põllumeeste tootlikkuse suurendamine 10-20 % võrra, ÜPP rakendamise kulude vähendamine |

Kalandus | - laevade liikumise järelevalve | Halduskoormuse ja viivituste vähendamine |

Abi kolmandatele riikidele | - arengumaadele lihtsalt hooldatava infrastruktuuri loomine põhivajaduste katmiseks (eelkõige transpordi valdkonnas) | Täiendav välispoliitikavahend |

Mobiilside | - telefoniteenuste arvu suurendamine ja kvaliteedi parandamine | Uute teenuste pakkumine |

Merendustegevused | - otsingu- ja päästeteenuste parandamine | Ohvrite arvu vähendamine |

Julgeolek | - liikmesriikide aitamine võitluses terrorismi, kuritegevuse ja ebaseadusliku sisserände vastu | Julgeoleku tugevdamine |

Puuetega inimesed, haiged ja eakad | - eakatele, puuetega inimestele ja haigetele suunatud abivahendite parandamine, et lihtsustada nende liikuvust | Parem elukvaliteet |

Kalandus ja meretransport | - laevade liikumise järelevalve - abioperatsioonide järelevalve | Järelevalve teostamise võimalus Naftareostuse esinemise sageduse ja tõsiduse piiramine |

Energeetika | - energiatranspordi järelevalve - osalemine jõujaamade turvalisuses | Võrgu optimeerimine |

Keskkonnakaitse ja kodanikukaitse | - kriiside ohjamise parandamine, kaasa arvatud kolmandates riikides - päästemeeskondade ohutuse suurendamine | Reageerimisaja vähendamine Järelevalve tugevdamine |

Sõnastik – lühendite loetelu

Euroopa GNSSi Agentuur

- Agentuuri ülesanded hõlmavad peamiselt Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemide turvalisuse akrediteerimist ja nende turuleviimise ettevalmistamist (agentuuri uus õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 912/2010 millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008)

ESA: Euroopa Kosmoseagentuur.

- Euroopa Kosmoseagentuur on rahvusvaheline organisatsioon, mis tagab Euroopale juurdepääsu kosmosele. Tema ülesanne on kujundada meetmeid Euroopa kosmosealase suutlikkuse arendamiseks ja teha nii, et Euroopa kodanikud saaksid kosmosevaldkonnas tehtud investeeringutest kasu.

CS: „ Commercial Service” .

- Sentimeetrise täpsusega ja krüpteeritud kaubandusteenus (CS, Commercial Service) võimaldab töötada välja professionaalseid või kaubanduslikke rakendusi, mida on võrreldes „avatud teenuse” rakendustega tehniliselt rohkem arendatud ja mis pakub laiemaid kasutusvõimalusi.

Cospas-Sarsat:

- Programm Cospas-Sarsat edastab hädasignaale ning täpseid ja usaldusväärseid asukohaandmeid, et otsingu- ja päästeteenistused (SAR) saaksid hädas olevatele kasutajatele appi tulla, peamiselt mere- ja õhutranspordi sektoris.

- Süsteemi eesmärk on vähendada nii palju kui võimalik hädasignaalide otsingu- ja päästeteenistustele edastamise aega ning hädasolija asukoha kindlaksmääramise ja abi osutamiseks vajalikku aega. Reageerimisaeg mõjutab otseselt merel või maa peal hädaolukorras oleva isiku ellujäämise tõenäosust.

EGNOS: „European Geostationary Navigation Overlay Service” ehk Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem.

- See on Euroopa esimene samm satelliitnavigatsiooni valdkonnas. Süsteem töötati välja selleks, et suurendada satelliitnavigatsiooni usaldusväärsust ja täpsust, täiustades Ameerika GPS süsteemi.

- EGNOS parandab olemasolevaid satelliitnavigatsiooniteenuseid ohutuse seisukohalt oluliste rakenduste jaoks, nagu lennuki juhtimine ja maandamine või laevade juhtimine läbi kitsaste kanalite.

ESSP: „European Satellite Services Provider ”.

- Selle 2001. aastal asutatud ettevõtte eesmärk on tagada EGNOSe süsteemi käitamine.

FOC: „Full Operational Capability ”.

- Täielik tegevusvõime, saavutatakse siis, kui kõik Galileo maapealsed ja kosmoses asuvad infrastruktuurid on valminud.

Galileo:

- Galileo on Euroopa Liidu poolt välja töötatud globaalne navigatsioonisatelliitide süsteem. See koosneb orbiidil asuvatest satelliitidest ja maapealsest infrastruktuurist.

- Tulevikus on see suuteline andma seniolematu täpsuse ja usaldusväärsusega positsioneerimisalast teavet. Plaanide kohaselt katab Galileo süsteem planeedi Maa tervikuna, iga konkreetset punkti katab igal ajahetkel kuus kuni kaheksa satelliiti. See võimaldab saada täielikke ja väga täpseid positsioneerimisandmeid kogu planeedi kohta.

GNSS: „Global Navigation Satellite System ” (globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem).

- GNSS on üldmõiste ülemaailmse ulatusega geograafilise asukoha määramise teenust pakkuvate satelliitnavigatsioonisüsteemide kohta. Laiendatult hõlmab see ka piirkondlikke tugisüsteeme nagu EGNOS ja selle ameerika ekvivalenti WAAS.

GPS: „Global Positioning System ” (globaalne positsioneerimissüsteem).

- GPS on kogu maailmas toimiv Ameerika süsteem asukoha määramiseks satelliitide abil.

IOC: „ Initial Operational Capability ”.

- Galileo süsteemi miinimumkonfiguratsioon esimeste teenuste osutamiseks. See etapp saavutatakse siis, kui esimesed 18 satelliiti on töövalmis.

OS: „ Open Service ”.

- Meetrise positsioneerimistäpsusega avatud teenus (OS, open service) on vabalt kättesaadav, suunatud massiturule ning mõeldud kasutamiseks autojuhtimisel ja asukoha määramise teenuse osutamisel mobiilsides. See satelliitnavigatsiooni massiturule suunatud teenus on kasutajale tasuta ja pakub positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteavet.

PRS: „ Public Regulated Service ”.

- Avalik reguleeritud teenus (PRS, Public Regulated Service) on mõeldud üksnes valitsuselt vastava loa saanud kasutajatele, kasutamiseks selliste tundlike rakenduste puhul, kus on oluline tagada katkematu teenus. Teenus on krüpteeritud ja vastupidavam, kuna on varustatud segamisvastaste seadmetega ja usaldusväärse tõrgete avastamise süsteemiga. Teenus on suunatud julgeoleku- ja strateegiliste infrastruktuuride (näiteks energeetika, telekommunikatsioon, rahandus) sektorile.

Määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta.

- Määruses on sätestatud eeskirjad Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide rakendamise jätkamise kohta, sealhulgas juhtimise ja ühenduse rahalise toetuse kohta.

SAR: „Search and Rescue ”

- Galileo ülemaailmne otsingu- ja päästeteenus (SAR, Search and Rescue Service) aitab edastada hädasignaale päästetööde koordineerimise keskusele, võttes vastu radarimajakate saadetavaid hädasignaale ja edastades neile sõnumeid.

SESAR: „Single European Sky Air Traffic Management Research ”.

- SESAR tähistab programmi, mille eesmärk on luua Euroopa jaoks tõhus lennuliikluse korraldamise süsteem, et praeguseid süsteeme ajakohastada. See programm on ühtse taeva programmi tehnoloogiline tugi.

SoL: „Safety of Life ”.

- Ohutusteenus (SoL, Safety of Life Service) teavitab kasutajaid automaatselt mõne sekundi jooksul kõikidest satelliidi riketest või muudest sarnastest satelliidi toimimist mõjutavatest probleemidest. Teenus on mõeldud ohutuse seisukohalt oluliste rakenduste jaoks, näiteks rongide käitamine, autojuhtimine, navigeerimine ja lennundus. Teenus rahuldab ka teatavates sektorites tekkivaid vajadusi seoses katkematuse, kättesaadavuse ja täpsusega ning sisaldab funktsiooni, mis võimaldab teavitada kasutajat süsteemis esinevast häirest.

-

[1] GNSS: Global Navigation Satellite System (ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem)

[2] KOM(2008) 8378, 12.12.2008.

[3] Määruse kohaselt hõlmab arendusetapp „esimeste satelliitide valmistamist ja orbiidile saatmist, esimest maapealsete infrastruktuuride paigaldamist ning kõiki töid, mis on vajalikud süsteemi hindamiseks orbiidil”.

[4] Kõnealust olukorda turgudel ja selle tagajärgi käsitletakse üldisemalt tulevases komisjoni teatises Euroopa kosmosepoliitika arengu kohta.

[5] Satelliidi kaotamise tõttu orbiidile saatmisel või orbiidil.

[6] Allikas: GNSSi agentuuri turu-uuringud (GNSSi turujärelevalve ja -prognoosi vahend – 2010. aasta näitajad). Galileo ja EGNOSe toodetava netotulu väärtus perioodil 2010-2027 sõltub kuupäevast, mil Galileo süsteem on täielikult töövalmis. Iga viivitatud aasta vähendab kasumit 10%–15% saamatajäänud tulu arvelt ning alternatiivlahenduste ja konkureerivate süsteemide väljatöötamise tõttu.

[7] KOM(2010) 700, 19.10.2010.

[8] Allikas: GNSSi agentuuri turujärelevalve aruanne (2010).

[9] Nende komponentide summa võrdub lisarahastamise vajadusega.

[10] Komisjoni ja ESA talitused kohtusid mitmel korral, sh 2010. aasta suvel.

[11] Satelliitide ettenähtud kasutusaeg on 12 aastat. Infrastruktuuri maapealse osa kasutusaeg on veel lühem.

[12] Need konsultatsioonid toimusid 2010. aasta suvel programmide rakendamise uuringu raames, mis oli tellitud sõltumatutelt konsultantidelt.

[13] KOM(2010) 700.

[14] Tulude tase sõltub kasutuselevõtuetapi lõppkuupäevast. Hiljutised viivitused mõjusid seetõttu süsteemide oodatavale kasumile negatiivselt (vt joonealune märkus lk 6).