18.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 390/35

—

võttes arvesse 20. aprillil 2011. aastal komisjoni poolt vastu võetud 2012. aasta eelarveprojekti (SEK(2011)0498);

—

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (1);

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314;

—

võttes arvesse oma 24. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üldsuuniste kohta 2012. aasta eelarve koostamiseks (2);

—

võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta järeldusi 2012. aasta eelarvesuuniste kohta;

—

võttes arvesse kodukorra II osa 7. peatükki;

—

võttes arvesse kalanduskomisjoni kirja;

—

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning väliskomisjoni, arengukomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, põhiseaduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0230/2011);

A.

arvestades, et 2012. aasta eelarvemenetlus on teine Lissaboni lepingu alusel läbiviidav menetlus ja et eelmise aasta kogemustest on võimalik teha olulisi õpetlikke järeldusi;

B.

arvestades, et juulis toimuv kolmepoolne kohtumine peaks võimaldama eelarvepädevate institutsioonide esindajatel arutada prioriteete, mille nad on 2012. aasta eelarve osas kindlaks määranud, ja võimaluse korral leida ühine alus, mida oleks võimalik oma vastavatel lugemistel arvesse võtta;

C.

arvestades, et eesistujariigid Poola ja Ungari on võtnud avalikult kohustuse alustada Euroopa Parlamendiga eelarveküsimustes avatud, konstruktiivset ja poliitilist dialoogi;

D.

arvestades, et seetõttu oodatakse, et nõukogu kui tervik tegutseks kogu menetluse vältel usaldusväärse poliitilise partnerina ning väldiks seejuures meelevaldsete või puhtalt aritmeetiliste kärbete tegemist kõikides eelarveridades,

1.

tuletab meelde, et oma 24. märtsi 2011. aasta resolutsioonis seadis Euroopa Parlament arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu käsitleva Euroopa 2020. aasta strateegia ELi 2012. aasta eelarve strateegia keskmesse, et aidata Euroopal majandus- ja sotsiaalkriisist taastuda ja väljuda sellest tugevamana;

2.

tuletab meelde, et aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduse edendamine, mis loob töökohti ja arendab kvaliteetset tööhõivet Euroopa 2020. aasta strateegia seitsme juhtalgatuse elluviimise abil, on 27 liikmesriigi ja ELi institutsioonide ühiselt toetatav eesmärk; tuletab meelde, et kõnealuse strateegia rakendamine eeldab kuni 2020. aastani väga suuri tulevikku suunatud investeeringuid, mille hinnanguline maht on komisjoni teatise „ELi eelarve läbivaatamine” (KOM(2010)0700) kohaselt vähemalt 1 800 miljardit eurot; toonitab seepärast, et vajalikud investeeringud – nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil – tuleb teha kohe, ilma edasi lükkamata, et parandada hariduse taset, tugevdada sotsiaalset kaasatust, eeskätt vaesuse vähendamise kaudu, ning arendada teadmisepõhist ühiskonda, mille aluseks on ELi üldine teaduslik ja tehnoloogiline suutlikkus; rõhutab sellega seoses vajadust toetada teadusuuringuid, arendustegevust, innovatsiooni ja VKEsid ning ressursitõhusate tehnoloogiate arendamist;

3.

tunneb selle taustal sügavat muret asjaolu pärast, et praegune kriis on toonud kaasa mõnedes nimetatud valdkondadest riiklike investeeringute vähenemise liikmesriikide poolt eelarves tehtud kohanduste tõttu; nõuab selle suundumuse muutmist ja usub kindlalt, et investeeringud ELi ja riikide tasandil peavad olema tagatud, kui EL tervikuna soovib ELi 2020. aasta strateegia ellu viia; on arvamusel, et ELi eelarve peab toimima liikmesriikide majanduse elavdamise poliitika võimendusvahendina, algatades ja toetades riiklikke investeeringuid majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks; toonitab seega, et ELi eelarve ühitamine ELi 2020. aasta strateegia eesmärkidega on äärmiselt oluline; tuletab sellega seoses meelde, et noorte koolituse, mobiilsuse ja tööhõive, VKEde, teadusuuringute ja arendustegevuse toetamine peab olema ELi eelarve peamine prioriteet; toonitab, et see on täielikult kooskõlas Euroopa poolaasta dünaamikaga, kusjuures Euroopa poolaasta kui Euroopa majanduse edendatud juhtimise uue mehhanismi eesmärk on suurendada ELi ja riikide eelarvete vahelist kooskõla, sünergiat ja vastastikust täiendavust ühiselt kokkulepitud Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisel;

4.

tuletab meelde, et ELi 2020. aasta strateegia ja Euroopa poolaasta vajavad tugevat parlamentaarset mõõdet, ja on kindlalt veendunud, et parlamentide jõulisem kaasamine parandaks märkimisväärselt selle protsessi demokraatlikkust ja läbipaistvust;

5.

märgib, et komisjoni kavandatud ELi 2012. aasta eelarveprojekt sisaldab kulukohustuste assigneeringuid 147,435 miljardit eurot (146,676 miljardit eurot, kui arvata välja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja hädaabireserv) ning maksete assigneeringuid 132,738 miljardit eurot; märgib, et need summad moodustavad vastavalt 1,12 % ja 1,01 % ELi prognoositavast rahvamajanduse kogutulust (RKT) 2012. aastal, ning toonitab, et kõnealune vahekord on 2012. aastal 2011. aastaga võrreldes märkimisväärselt stabiilne, kusjuures komisjoni hinnangul suureneb RTK 2012. aastal vähemalt + 4,7 % (jooksvates hindades);

6.

tunnistab, et kui ELi eelarvega soovitakse aidata kaasa liikmesriikide ühisele pingutusele majanduslikult rasketel aegadel, peaks kõnealune pingutus olema sellele vastav suuruse, konkreetsete komponentide ja tegeliku majandusliku mõju osas; on seisukohal, et tuleb arvesse võtta riiklike eelarvete konsolideerimise püüdeid, mis leiavad aset mitmetes liikmesriikides eelarvedistsipliini varasema rikkumise tõttu, kuid tuletab meelde, et aluslepingu sätete kohaselt ei tohi ELi eelarve olla puudujäägis ning et see moodustab vaid 2 % avaliku sektori kogukuludest ELis;

7.

märgib, et 2011. aastal on EL-27 aastane inflatsioonimäär hinnanguliselt 2,7 %, mis tähendab, et kavandatud 2012. aasta kulukohustuse assigneeringute 3,7 % nominaalkasv ja maksete assigneeringute 4,9 % nominaalkasv on 2011. aasta eelarvega võrreldes reaalväärtuses 1 % ja 2,2 %; toonitab asjaolu, et mitmed liikmesriigid kavandavad oma riigieelarvetes kasvu, mis on Euroopa Komisjoni poolt ELi eelarve puhul kavandatust suurem; võtab teadmiseks ka mõnede liikmesriikide pingutused vähendada eelarve puudujääki ja pidurdada riigivõla kasvu, vähendades seda jätkusuutlikumale tasemele;

8.

toonitab asjaolu, et ELi 2012. aasta eelarves kavandatud arvnäitajad on kooskõlas ELi kulude profiiliga, mis on sätestatud mitmeaastases finantsraamistikus (2007–2013), juhul, kui eelarvepädevad institutsioonid jõuavad mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise osas kokkuleppele nii, et võetakse arvesse ITERi täiendavaid rahastamisvajadusi; toonitab, et mis tahes kasvu (või kahanemist) 2011. aasta eelarve suhtes tuleb seetõttu hinnata, pidades silmas selle mõju mitmeaastaste programmide elluviimisele; rõhutab, et see on ELi projekti institutsioonilise usaldusväärsuse ja sidususe küsimus, kuna ELi vastutus ja kohustused pidevalt kasvavad; on sellest seisukohast vaadatuna veendunud, et sihiks võetud poliitikavaldkondadele ja ELi tasandil kehtestatud uutele pädevustele märkimisväärsete ja nähtavate rahaliste vahendite eraldamine on prioriteet;

9.

märgib, et 2012. aasta eelarveprojekti kohaselt on kulukohustuste assigneeringute osas mitmeaastases finantsraamistikus 2012. aastaks kokkulepitud ülemmäära piires 1,603 miljardi euro suurune üldvaru; on kindlalt otsustanud kasutada vajaduse korral ära seda olemasolevat varu ning (vajaduse korral) muid paindlikkusmehhanisme, mis on ette nähtud praeguses institutsioonidevahelises kokkuleppes, et toetada ja tugevdada teatavaid sihipäraseid poliitilisi eesmärke, mida ei ole kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus asjakohaselt käsitletud; ootab nõukogult täieliku koostöö tegemist kõnealuste mehhanismide kasutamisel;

10.

tuletab meelde, et eelarveprioriteetide üle peetavate arutelude esimene voor on Euroopa Parlamendis juba 2012. aasta eelarve pearaportööri poolse vastavate parlamendikomisjonidega ulatusliku konsulteerimise vormis alanud; toonitab, et kõnealust protsessi tuleb nüüd igas komisjonis oma vastava pädevusvaldkonna osas viimistleda, et määrata kindlaks 2012. aasta eelarve positiivsed ja negatiivsed prioriteedid;

11.

võtab teadmiseks komisjoni eelarvestuse, mille kohaselt on kokku 43,5 % 2012. aasta eelarveprojektist (kulukohustuste assigneeringute osas) suunatud ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele; peab seda eelarvestust positiivseks, kuid siiski mitte piisavaks; tunnistab, et komisjoni seatud prioriteedid näivad olevat kooskõlas prioriteetidega, mille Euroopa Parlament on määratlenud oma resolutsioonis üldsuuniste kohta 2012. aasta eelarve koostamiseks, kuid nõuab ambitsioonikamat lähenemist Euroopa 2020. aasta strateegia rahastamisele; on siiski kindlalt otsustanud kõnealuseid arvnäitajaid täielikus koostöös kõikide erikomisjonidega põhjalikumalt analüüsida;

12.

on seisukohal, et lisaks ELi 2020. aasta strateegia elluviimisele tuleks ELi 2012. aasta eelarve assigneeringud määrata asjakohasel tasemel, et tagada ELi poliitika jätkamine ja ELi eesmärkide saavutamine; toonitab eriti vajadust võimaldada ELil kanda oma ülemaailmset vastutust, eelkõige araabia kevade ja Lähis-Ida rahutuste järel;

13.

märgib, et ELis valitseva raske majandusliku olukorra tõttu on komisjon teinud esimese katse selgitada teatavates poliitikavaldkondades välja negatiivsed prioriteedid ja kokkuhoiuvõimalused algselt finantsplaneeringus ette nähtuga võrreldes, eelkõige niisugustes poliitikavaldkondades, mida on lähiminevikus iseloomustanud nõrk tulemuslikkus ja madalad täitmise määrad, nagu Euroopa Parlament oma 24. märtsi 2011. aasta resolutsioonis taotles; palub siiski komisjonil esitada täiendavat teavet, mis toetaks tema hinnanguid, et võimaldada Euroopa Parlamendil määrata selgelt kindlaks positiivsed ja negatiivsed prioriteedid poliitika ja eelarve valdkonnas, samuti edasise kokkuhoiu ja ümberjaotamise võimalused, kuna on oluline, et ELi tasandil jätkuks ELi programmide ja meetmete rakendamine, sealhulgas selliste meetmete rahastamine, mis on suunatud kriisi mõjule reageerimisele ja kasvu edendamisele;

14.

hoiatab tungivalt nõukogu igasuguste katsete suhtes teha eelarves horisontaalseid kärpeid, otsustades eelnevalt assigneeringute üldise taseme üle, võtmata asjakohaselt arvesse täpset hinnangut tegelike vajaduste kohta, et saavutada liidu kokkulepitud eesmärgid ja pidada kinni poliitilistest kohustustest; palub – juhul, kui kärpeid tehakse –, et nõukogu selle asemel avalikult selgitaks ja määraks selgelt kindlaks, milliseid ELi poliitilisi prioriteete või projekte võiks edasi lükata või millest võiks täielikult loobuda;

15.

võtab teadmiseks kavandatud maksete assigneeringute suurendamise 4,9 % võrra 2011. aastaga võrreldes; on veendunud, et komisjon on kavandanud sellised arvnäitajad niisuguste prognooside põhjaliku ja kriitilise analüüsi alusel, mille on esitanud liikmesriigid, kes ühiselt haldavad 80 % ELi eelarvest; märgib, et kõnealuse kasvu põhiosa on seotud õiguslike vajadustega, mis tulenevad seitsmendast teadusuuringute programmist ning struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist; on veendunud, et kavandatud maksete assigneeringute maht vastab vaid miinimumile, mis on vajalik ELi eelnenud aastatel võetud juriidiliste kohustuste täitmiseks, ning et ELi ülesanne on täita kõnealustest kohustustest tulenevaid juriidilisi kohustusi ja tagada, et avalduks programmide täielik potentsiaal ja nende elluviimine toimuks täiskiirusel; nõuab seetõttu väga tungivalt, et nõukogu hoiduks kavandatud maksete assigneeringute kärpimisest; väljendab oma kavatsust hoida maksete tase komisjoni eelarveprojektis kavandatud tasemel, pidades eelkõige silmas 2011. aasta alguses nõukogu ilmutatud vastumeelsust täita oma 2010. aasta detsembris võetud ametlikku kohustust näha vajaduse korral ette uued assigneeringud;

16.

märgib ühtlasi, et mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära kohane maksete assigneeringute üldvaru suuruses 8,815 miljardit eurot on jätkuvalt suur; toonitab asjaolu, et mis tahes vähendamine allapoole komisjoni kavandatud arvnäitajat halvendaks omakorda olukorda, mis on seotud tungiva vajadusega vähendada täitmata kulukohustuste enneolematut mahtu ning tagada ELi poliitika ja programmide nõuetekohane rakendamine;

17.

tuletab sellega seoses meelde, et paranduseelarve projektis nr 3/2011 on esitatud 4,54 miljardi euro suurune eelarveülejääk 2010. aasta maksete assigneeringute osas, millest 1,28 miljardit moodustub trahvidest ja viivistest; on pettunud komisjoni ettepanekus vähendada liikmesriikide osamakseid kogu selle summa võrra; rõhutab, et kuigi see ei mõjuta liikmesriikide üldist puudujäägi taset, võib kõnealune ülejäägi osa ELi aastaeelarve jaoks tähendada selget erinevust ja võib samal ajal avaldada survet liikmesriikide eelarvetele, mida tuleb vähendada juhul, kui peaks olema vaja teha täiendavaid makseid ELi eelarvesse sellisteks vajadusteks, mida iga-aastase eelarve koostamise ajal ette ei osatud näha; on seetõttu seisukohal, et trahvidest ja viivistest tulenevat tulu ei tohiks maha arvata RKT põhistest omavahenditest vaid see tuleks lisada ELi eelarve ‘assigneeringute reservi’, mille eesmärk on katta lisamakse vajadused, mis võivad aasta jooksul tekkida;

18.

võtab teadmiseks 2012. aasta eelarveprojektis esitatud komisjoni ettepaneku suurendada 2011. aasta eelarvega võrreldes kulukohustuste assigneeringuid 12,6 % (15,223 miljardi euroni) ja maksete assigneeringuid 8,1 % (12,566 miljardi euroni), kuna alamrubriik 1a on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise osas mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) tähtsaim rubriik tänu oma otsesele või kaudsele panusele strateegia kõigi viie peamise eesmärgi ja seitsme juhtalgatuse rahastamisse;

19.

peab siiski kahetsusväärseks, et suurem osa selle rubriigi all 2012. aastaks kavandatud kasvust ei ületa Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt nende programmide ja meetmete vastuvõtmisel kokku lepitud lihtsat mitmeaastaste üldsummade iga-aastast jaotust; toonitab seetõttu, et komisjon ei ole teinud üldist ettepanekut tugevdada (lisaks algselt kavandatule) niisuguste investeeringute toetamist, mis on hädavajalikud seitsme juhtalgatuse elluviimiseks, ning märgib, et komisjon kaldub kahetsusväärselt lükkama vajalikku ühiste finantsalaste jõupingutuste suurendamist edasi 2013. aasta järgsesse mitmeaastasesse finantsraamistikku; on veendunud, et niisugune suhtumine ohustab tõsiselt peaeesmärkide saavutamist 2020. aastaks;

20.

toonitab, et 2012. aasta eelarveprojekti ja ajakohastatud 2013. aasta finantsplaneeringu alusel saab peamistele ELi 2020. aasta strateegia elluviimiseks ettenähtud programmidele, nt EÜ seitsmes teadusuuringute raamprogramm (EÜ seitsmes raamprogramm), saastetõrjemeetmed, Marco Polo II, PROGRESS, Galileo ja GMES, 2013. aastaks eraldatud rahaliste vahendite kogusumma olema väiksem kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt kõnealuste programmide vastuvõtmisel kokku lepitud baassumma; märgib, et kõnealuseid baassummasid ületatakse seevastu natuke järgmiste Euroopa 2020. aasta strateegia peamiste programmide puhul: konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm, üleeuroopaline transpordivõrk, üleeuroopaline energiavõrk, Erasmus Mundus ja eluskestev õpe; kavatseb vajaduse korral täielikult ära kasutada institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 37 alusel lubatud 5 %-list õiguskohast paindlikkusvaru, et veelgi edendada keskse tähtsusega ja kiireloomulisi investeeringuid;

21.

märgib lisaks, et oluline osa alamrubriigi 1a nominaalkasvust 2012. aasta eelarveprojektis võrreldes 2011. aasta eelarvega on seotud täiendavate vahenditega suuruses 750 miljonit eurot (kulukohustuste assigneeringutena), mida ITER vajab 2012. aastal ning millest 650 miljonit eurot on tõepoolest täiendavad vahendid ja 100 miljonit eurot on paigutatud ümber kõikidelt EÜ seitsmenda raamprogrammi eelarveridadelt; kinnitab veel kord tugevalt oma vastuseisu mis tahes ümberpaigutamistele EÜ seitsmendast raamprogrammist, kuna see ohustaks selle edukat rakendamist ja vähendaks märkimisväärselt selle panust Euroopa 2020. aasta strateegia peaeesmärkide saavutamisse ja juhtalgatuste elluviimisse;

22.

tuletab meelde, et ITERi rahastamiseks peavad eelarvepädevad institutsioonid jõudma kokkuleppele komisjoni samaaegse ettepaneku (KOM(2011)0226) osas, millega muudetakse mitmeaastast finantsraamistikku (2007–2013) ning milles tehakse ettepanek rahastada ITERi puhul 2012. ja 2013. aastal puuduolevad 1,3 miljardit eurot, kasutades ära mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) rubriikide 2 ja 5 olemasolevaid kasutamata 2011. aasta varusid kogusummas 840 miljonit eurot ning paigutades EÜ seitsmendast raamprogrammist 2012. ja 2013. aastal ümber 460 miljonit eurot; väljendab valmisolekut alustada nõukoguga läbirääkimisi komisjoni ettepaneku muutmiseks kehtivas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud erinevaid vahendeid kasutades;

23.

märgib murelikult, et lisaks kavandatud 100 miljoni euro ümberpaigutamisele ITERi tarbeks on finantsplaneeringuga võrreldes tehtud EÜ seitsmendas raamprogrammis täiendavaid kärpeid 64 miljoni euro ulatuses; nõuab, et komisjon teeks ettepaneku kasutada kõiki (kokku 190 miljoni euro suuruseid) sääste, mis tulenevad 2012. aastal personalivajaduste ümberhindamisest ja teatavatele ühisettevõtetele makstavatest väiksematest rahalistest toetustest, EÜ seitsmenda raamprogrammi tegevuskulude katteks;

24.

juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele parandada rahastamistingimusi säästva energia prioriteetide, energia salvestamise tehnoloogiate ja muude äsja kasutusele võetud Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava taastuvate energiaallikate alaste prioriteetide osas, sh energiatõhususe osas, mis on väga olulised majandus-, energia- ja kliimaalaste probleemidega toimetulekuks; usub, et säästva energia poliitika ja energiatõhususe alased selged eesmärgid aitavad jõuda kulutõhusate lahendusteni, mis oleksid Euroopa majandusele kui tervikule kasulikud; märgib ühtlasi, et 2012. aasta eelarvemenetluse raames võiks uurida uuenduslikke meetodeid (nt riskijagamisrahastut (RSFF)) investeeringute finantsvõimendamiseks ning teadus- ja uuendustegevuse edendamiseks;

25.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et 2011. aasta eelarvega võrreldes 2012. aasta eelarveprojektis programmile PROGRESS ette nähtud vahendite piiratud kasvust tulenevalt ei ole komisjon võimeline taastama 20 miljoni euro suurust summat aastateks 2011–2013, milleks ta kohustus 2010. aastal, et hüvitada osaliselt programmist PROGRESS mikrokrediidirahastu kasuks tehtud ümberpaigutusi; tuletab meelde programmi PROGRESS panust ELi 2020. aasta strateegia kahte juhtalgatusse „Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm” ja „Noorte liikuvus”; juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning riiklikud ja piirkondlikud organid saavad programmi PROGRESS raames rahalisi vahendeid soolist võrdõiguslikkust arvestava eelarvestamise meetmete rakendamiseks;

26.

tunneb heameelt asjaolu üle, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kulukohustuste assigneeringute üldist mahtu on algselt ettenähtuga võrreldes suurendatud (+ 5,7 miljonit eurot); loodab, et kõnealune kasv aitab parandada VKEde juurdepääsu kõnealusele programmile ning töötada välja eriprogramme ja uuenduslikke finantsmehhanisme; tuletab sellega seoses meelde, et VKEdel on ELi majanduse tugevdamise tagamisel keskne roll, ja toetab eelkõige konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi (CIP-EIP) kui kriisist taastumise hädavajalikku vahendit; toonitab, et VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele ja ELi eri rahastamisvõimalustele tuleb parandada, muutes rahastamise menetlused lihtsamaks, kiiremaks ja vähem bürokraatlikuks;

27.

kordab ühtse turu tähtsust ELi ettevõtete konkurentsivõime ja Euroopa majanduse kasvu ja stabiilsuse seisukohast ning tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et ühtse turu eeskirjade rakendamise parandamiseks tuleb tagada piisavad rahalised vahendid;

28.

rõhutab lisandväärtust, mida annavad Euroopale piiriülesesse transporti tehtavad investeeringud (eelkõige üleeuroopalise transpordivõrgu programm), mille abil parandatakse piiriüleseid ja eri transpordiliike hõlmavaid ühendusi, edendades seega majanduslikku arengut ja tööhõivet; tuletades meelde üleeuroopalise transpordivõrgu tavapärast alarahastamist, nõuab tungivalt, et selleks eraldataks rohkem vahendeid, sh alternatiivsete rahastamisallikate, nt avaliku ja erasektori partnerluste, tulude sihtotstarbe kindlaksmääramise ning muud liiki rahastamisvahendite kasutamise abil; toonitab, et Ühtekuuluvusfond ja regionaalarengu fond peaksid olema tihedalt seotud üleeuroopalise transpordivõrgu projektidega;

29.

on seisukohal, et suurt Euroopa lisandväärtust arvesse võttes tuleks elukestva õppe programmi toetamist 2012. aastal jätkata ja suurendada, kuna see annab olulise panuse juhtalgatustesse „Noorte liikuvus” ja „Innovatiivne liit”; rõhutab eelkõige, et Euroopas täiskasvanute koolituses osalevate inimeste arvu kasvu arvesse võttes tuleks suurendada programmi Grundtvig rahastamist, mis praegu moodustab vaid 4 % elukestva õppe programmi eraldistest;

30.

tunneb muret liidu statistikaprogrammi assigneeringute kavandatud vähendamise pärast ning personalikulude väga piiratud (alla inflatsioonimäära) suurenemise pärast „Statistika” poliitikavaldkonnas; toonitab, et kindlasti on vaja jätkuvalt tagada, et Eurostati vahendid vastaksid suurenevale töökoormusele ja kõrgematele kvaliteedinõuetele niisuguses keskse tähtsusega valdkonnas nagu majandus- ja finantsstatistika;

31.

tuletab meelde, et suurem osa Lissaboni lepinguga kehtestatud ELi uutest pädevustest energia, turismi ja kosmose valdkonnas kuuluvad alamrubriigi 1a alla; väljendab pettumust asjaolu üle, et komisjon ei ole kolmandal aastal pärast Lissaboni lepingu jõustumist teinud ettepanekut kõnealuste uute poliitikavaldkondade täiendavaks rahastamiseks; toonitab, et ei Galileo ega GMES (ELi kaks peamist kosmoseprogrammi) ei saa kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku lõpuks täiendavaid rahalisi vahendeid ja Galileo rahastamine väheneb 2012. aastal 2011. aastaga võrreldes; kordab vajadust kehtestada teatavad konkreetsed ja nähtavad meetmed turismi toetamiseks, võttes arvesse kõnealuse sektori majanduslikku olulisust, kuna turism on Euroopas tööhõive ja SKP loomise poolest kolmas sotsiaal-majanduslik tegevusala, ning peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole esitanud uut õiguslikku alust kõnealuse valdkonna kolme ettevalmistava tegevuse asendamiseks, mida ei ole 2012. aastal võimalik pikendada; palub, et turismisektorile eraldataks 2012. ja 2013. aastal ning tulevases mitmeaastases finantsraamistikus asjakohased vahendid;

32.

märgib, et kriis on selgelt esile toonud, kui oluline on valitsemissektori rahanduse tugevuse seisukohast tulemuslike ja pettusekindlate maksukogumissüsteemide olemasolu; rõhutab, et võitlus maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu peab olema tähtis prioriteet ning et programmile „Fiscalis” ettenähtud assigneerinud peavad võimaldama programmil sellele ambitsioonile vastata;

33.

tunneb heameelt komisjoni otsuse üle lisada teist aastat järjest eelarveprojekti maksete assigneeringud (50 miljonit eurot) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi jaoks; toonitab asjaolu, et see ei muuda kõnealust fondi mitte üksnes nähtavamaks, vaid sellega välditakse ka ümberpaigutusi muudelt eelarveridadelt, millega taotletakse muid eesmärke ja täidetakse muid vajadusi; ootab huviga, et komisjon esitaks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi määruse vahehindamise eesmärgiga selgitada välja vahendid fondi kasutuselevõtu menetluse kiirendamiseks ja juhtimisalaste eeskirjade lihtsustamiseks;

34.

rõhutab ühtekuuluvuspoliitika otsustavat panust majanduskasvu ja tööhõivesse, samuti ELi piirkondade ja liikmesriikide vahelisse majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika on vahend, mis võimaldab ELi kõikidel piirkondadel osaleda Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamises ja toetab piirkondlike investeeringuid, mis on suunatud kõikide juhtalgatuste elluviimisele; on seega arvamusel, et selle ümberjaotav iseloom ja selle eesmärk vähendada piirkondlikke erinevusi tuleks küll säilitada, kuid ühtekuuluvuspoliitika peab siiski jääma kogu ELi hõlmavaks investeerimispoliitikaks ning kõikidele ELi piirkondadele ja kodanikele kättesaadavaks;

35.

märgib, et alamrubriigi 1b prognoositavad kogukulud on kulukohustuste assigneeringute osas 52,739 miljardit eurot, mis tähendab 2011. aastaga võrreldes 3,4 % kasvu, mis on täielikult kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus (2007–2013) kehtestatud eraldistega, kusjuures arvesse on võetud hiljutisi 2010. aastal teatavate liikmesriikide kasuks tehtud kohandusi; märgib, et ülemmäära piiresse jääv kasutada olev (22,1 miljoni euro suurune) varu tuleneb peamiselt tehnilise abi eraldisest ja moodustab vaid 0,04 % kõnealuse rubriigi kogueraldisest;

36.

tunneb heameelt 2012. aastaks kavandatava maksete assigneeringute suurendamise üle 8,4 % 45,134 miljardi euroni ning usub, et kõnealune kasv võimaldab programmide rakendamist kiirendada pärast väga aeglast programmide käivitumist perioodi 2007–2013 alguses; toonitab, et kõnealune suurendamine peaks võimaldama katta täiendavaid maksevajadusi, mis tulenevad hiljutistest õigusaktide muudatustest, kõikide haldus- ja kontrollisüsteemide heakskiitmisest ning aastate 2000–2006 programmide lõpetamisest;

37.

rõhutab seetõttu, et kõnealune maksete tase kujutab endast vaid miinimumi ja on täielikult kooskõlas realistliku eelarve koostamisega, võttes nõuetekohaselt arvesse kogu perioodi üldist maksete profiili, liikmesriikide olemasolevaid prognoose komisjonile esitatavate maksetaotluste osas ja vajadust kaotada kulukohustuste ja maksete vaheline lõhe; toonitab asjaolu, et kõnelaused rahavood aitavad ühtlasi kiirendada Euroopa majanduse elavdamist ja toetada Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimist piirkondades; on seetõttu kindlalt vastu maksete taseme mis tahes võimalikule alandamisele eelarveprojektis komisjoni kavandatuga võrreldes;

38.

palub komisjonil koguda demograafilisi andmeid ühtekuuluvuspoliitika alusel ja eriti Euroopa Sotsiaalfondist abisaajate kohta, et teostada järelevalvet inimkapitali arenguks ja tööturule kinnitumiseks antavate rahaliste vahendite tegeliku mõju kohta, pidades silmas eriti murettekitavat probleemi, milleks on noorte tööpuudus;

39.

palub komisjonil jätkata tihedat koostööd madala toetuste kasutamise määraga liikmesriikidega, et veelgi parandada kohapeal toetuste kasutamist; nõuab seetõttu, et veelgi edendataks üksteiselt õppimist, parimate tavade vahetamist ja haldussuutlikkuse parandamist liikmesriikides ning kandidaatriikides, pöörates tähelepanu ühinemiseelse abi rahastamisvahendi nõuetekohasele toimimisele, et toetada riikide ettevalmistusi ühenduse programmide täitmiseks;

40.

nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks jätkuvalt ka seda, kuidas lihtsustada ELi ja/või siseriiklike õigusaktidega kehtestatud keerulist eeskirjade ja nõuete süsteemi ning vähendada bürokraatlikku koormust, et keskenduda seaduslikkuse ja korrektsuse kõrval tunduvalt enam konkreetsete eesmärkide saavutamisele, rikkumata seejuures läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise aluspõhimõtteid;

41.

märgib, et 2012. aasta eelarveprojektis on 2011. aasta eelarvega võrreldes kavandatud suurendada kulukohustuste assigneeringuid 2,6 % 60,158 miljardi euroni ja maksete assigneeringuid 2,8 % 57,948 miljardi euroni; toonitab, et need suurendamised jäävad alla komisjoni poolt kogu eelarve jaoks kavandatud kasvu;

42.

märgib, et kõnealused suurendamised tulenevad eelkõige jätkuvast otsetoetuste järkjärgulisest kasutuselevõtust uutes liikmesriikides ja maaelu arengu toetamise täiendavatest vajadustest; toonitab asjaolu, et turusekkumine on 2011. aasta eelarvega võrreldes jäänud peaaegu muutumatuks, samas kui hindade kõikumine ja ebastabiilsus teatavatel turgudel mõjutab jätkuvalt põllumajandussektorit; palub komisjonil töötada välja ettepanekud pikemaajalisema lähenemise kohaldamiseks kõigis põllumajandussektorites, samuti konkreetsed ettepanekud turgudel toimuva hindade kõikumisega tegelemiseks;

43.

märgib, et 2011. aasta sügisel esitatava traditsioonilise põllumajandust käsitleva kirjaliku muutmisettepanekuga kohandatakse praegust eelarvestust vastavalt tegelike vajaduste täpsemale hinnangule; juhib selle taustal tähelepanu 2012. aastal kasutada olevate sihtotstarbeliste tulude lõplikule mahule (nõuetekohasuse kontroll, eeskirjade eiramine ja piimamaks), mis lõppkokkuvõttes määrab 2012. aasta eelarves vastuvõetavate uute assigneeringute mahu; peab praegust järelejäänud varu (6 516 miljonit eurot) piisavaks kõnealuse rubriigi vajaduste rahuldamiseks, kui ei esine ettenägematuid asjaolusid;

44.

rõhutab, et viimastel aastatel on eelarvepädevad institutsioonid tänu erilistele asjaoludele saanud kasutada kõnealuse rubriigi ülemmäära piires kasutada olevaid jaotamata vahendeid (varu) aastaeelarvetes üldise kokkuleppeni jõudmiseks institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 23 tuginedes;

45.

kiidab heaks koolide puuviljaprogrammide ja enim puudust kannatavate isikute abistamise programmi jätkuva toetamise; taunib seevastu eelarveliste vahendite vähendamist koolipiima programmi puhul ning tunneb muret veterinaar- ja fütosanitaarmeetmete osas tehtud kärbete pärast;

46.

nõuab eksporditoetuste edasist vähendamist ja avaldab kahetsust tubakatootmise jätkuva toetamise pärast ELis, mis on vastuolus ELi tervishoiupoliitika eesmärkidega;

47.

rõhutab, et osa rubriigi 2 raames tehtavatest kulutustest on olulised Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks; toonitab, et kõnealuse strateegia esmatähtsaid eesmärke (majanduskasv ja tööhõive) viiakse ellu ka maaelu arengu programmide abil; peab toiduga kindlustatust ja jätkusuutlikkust ÜPP kaheks peamiseks väljakutseks; tuletab meelde, et otsetoetustes tuleb paremini arvestada keskkonna- ja sotsiaaleesmärkidega ning nõuab jätkusuutlikumat ÜPPd, mis peaks aitama veelgi kaasa ka ELi ees seisvate suurte keskkonnaalaste väljakutsetega, sh veereostusega toimetulekule, seadmata seejuures ohtu ELi põllumajandustootjate konkurentsivõimet;

48.

tunneb sellega seoses heameelt programmi LIFE+ assigneeringute suurendamise üle (vastavalt + 4,3 % ja + 1,9 % kulukohustuste ja maksete osas), millega antakse selge prioriteet keskkonna- ja kliimameetmete projektidele; tuletab veel kord meelde, et keskkonnaprobleemid ja nende lahendused ei tunne riigipiire, seega on selle küsimusega tegelemine ELi tasandil iseenesestmõistetav; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et LIFE+ assigneeringud on jätkuvalt üsna piiratud;

49.

toonitab, et energiatõhusus, kliimamuutuse vastu võitlemine ja taastuvenergia edendamine on horisontaalsed prioriteedid, mida on võimalik rahastada ELi eelarve mitmest rubriigist, ja et Euroopa Parlament pöörab erilist tähelepanu nende rahastamisele eelarveridade lõikes ja üldiselt; nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks niisuguseid prioriteete, samuti veekaitset ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ulatuslikumalt ka muudes poliitikavaldkondades, mis hõlmaks ühtlasi ELi rahalist toetust arenguriikidele; on arvamusel, et kehtivate kõnealuseid teemasid käsitlevate õigusaktide nõuetekohane rakendamine on ülimalt oluline, ning palub seetõttu komisjonil hoolikalt analüüsida, kas ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise põhjalikuks kontrollimiseks on vaja rohkem vahendeid, ja anda sellest aru Euroopa Parlamendile;

50.

juhib tähelepanu asjaolule, et ühise kalanduspoliitika rahastamine ja olemasolevad meetmed tuleks selle poliitilisest tähtsusest tulenevalt säilitada ja hoida kavandatud eelarveprojekti tasemel, eriti selle eelseisvat reformi silmas pidades; on arvamusel, et integreeritud merenduspoliitika rahastamine, mis peaks jõudma 2012. aastal asjakohase mahuni, ei tohiks kahjustada kalandusmeetme ja -programmide rahastamist rubriigi 2 raames; peab ühtlasi oluliseks jätkata Euroopa kalalaevastiku suuruse jälgimist, liikmesriikidele sellega seonduva asjakohase toetuse andmist ning eelkõige võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu; peab tõhusat kalavarude majandamist võtmeküsimuseks kalavarude säilitamisel ja ülepüügi takistamisel;

51.

märgib, et 2012. aasta eelarveprojektis selle rubriigi alla kuuluvate meetmete jaoks kavandanud rahaliste vahendite üldine suurendamine (kulukohustuste assigneeringud + 17,7 %, maksete assigneeringud + 6,8 %) 2011. aasta eelarvega võrreldes on kooskõlas ELi suurenevate eesmärkidega vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhineval alal, nagu on sätestatud nii Lissaboni lepingus kui ka Stockholmi programmis (2010–2014), mille Euroopa Ülemkogu ise 2009. aasta detsembris vastu võttis;

52.

märgib, et vahendite suurendamine on peamiselt seotud kolme programmiga solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise neljast programmist: Välispiirifond (+ 38 %), Euroopa Tagasipöördumisfond (+ 43 %) ja Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fond (+ 24 %); toonitab siiski, et 2012. aastaks selles rubriigis kavandatud vahendite suurenemine tuleneb üksnes sellest, et parlamendi ja nõukogu vahel programmide ja meetmete vastuvõtmise ajal kokkulepitud mitmeaastased summad on jagatud mitmele aastale;

53.

peab väga kahetsusväärseks, et komisjon edastab sõnumi pagulaste tõrjumise kohta, kui ta suurendab oluliselt Välispiirifondi ja Euroopa Tagasipöördumisfondi, jättes samas Euroopa Pagulasfondi vahendid 2011. aasta tasemele; usub, et EL peaks võtma pagulaste suhtes vastutulelikuma hoiaku, eriti arvestades sõjategevust Liibüas ja meeleavalduste jätkuvat ränka mahasurumist mitmes Araabia riigis;

54.

ootab seetõttu suure huviga, kas komisjoni esitatud eelarveprojekt on muu hulgas Vahemere lõunarannikul toimuvaid sündmusi arvestades ELi praegustele probleemidele asja- ja ajakohane lahendus; tuletab meelde, et on tungivalt nõudnud seadusliku rände juhtimise ja ebaseadusliku rände pidurdamise probleemide asjakohast ja tasakaalukat lahendamist; märgib, et ELi liikmesriigid peavad järgima ELi õigusakte, ning rõhutab sellega seoses, et hädaolukordade lahendamiseks sisekaitse-eeskirju, inimõigusi ja liikmesriikide vahelist solidaarsust arvestades on piisavalt rahalisi ja toetavaid vahendeid; rõhutab eriti Euroopa Pagulasfondi rolli ja toetust, sealhulgas erakorralisi meetmeid pagulaste massilise sissevoolu puhuks, ning peab äärmiselt kahetsusväärseks, et komisjon ei teinud ettepanekut suurendada seda fondi rohkem, kui finantsplaneeringus oli algselt ette nähtud;

55.

märgib Euroopa Ülemkogu korduvaid üleskutseid tugevdada suureneva rändesurve ajal FRONTEXi toimevõimet ja rolli; palub komisjonil esitada teave selle kohta, milline on FRONTEXi käimasoleva läbivaatamise täielik mõju 2012. aasta eelarvele, ja anda selgem ülevaade liikmesriikide rahalisest osalemisest FRONTEXi toimimises;

56.

märgib, et pärast järgmiste tehniliste sammude esitlemist vabastasid eelarvepädevad institutsioonid reservi määratud 2011. aasta SIS II assigneeringud; rõhutab, et eelarvepädevad institutsioonid jätkavad SIS II puudutavate sündmuste käigu hoolikat jälgimist ning jätavad endale õiguse vajaduse korral meetmeid võtta;

57.

tuletab meelde, et kuigi rubriik 3b on assigneeringute poolest kõige väiksem mitmeaastase finantsraamistiku rubriik, hõlmab see Euroopa kodanikele olulisi küsimusi, nagu noored, haridus- ja kultuuriprogrammid, rahvatervis, tarbijakaitse, kodanikukaitse rahastamisvahend ja teabevahetuspoliitika;

58.

peab seetõttu äärmiselt kahetsusväärseks, et selle rubriigi üldised assigneeringud vähenevad kolmandat aastat järjest, kusjuures kulukohustuste assigneeringuid kärbitakse 2011. aasta eelarvega võrreldes 0,1 % (683,5 miljoni euroni) ja maksete assigneeringuid 0,3 % (645,7 miljoni euroni) (v.a ELi Solidaarsusfond), mille tulemusel jääb varuks 15,5 miljonit eurot;

59.

on seisukohal, et selle rubriigi alla kuuluvad programmid ja meetmed on Euroopa 2020. aasta strateegia peamiste eesmärkide ja juhtalgatuste saavutamiseks väga olulised; kordab, et haridus, koolitus ja kultuur on majandusliku väärtusega, sest nad aitavad oluliselt kaasa majanduskasvule ja kvaliteetsete töökohtade loomisele ning toetavad aktiivse kodanikkonna väljakujunemist;

60.

rõhutab seetõttu, et väga väike varu annab vaid piiratud tegutsemisruumi uute meetmete kavandamisel ja otseselt kodanikke puudutavatele prioriteetidele eraldatavate rahaliste vahendite suurendamist puudutavate otsuste tegemisel;

61.

võtab nõuetekohaselt arvesse komisjoni ettepanekut suurendada programmi „Aktiivsed noored” - mis on üks „Noorte liikuvuse” juhtalgatuse peamisi vahendeid ning mis toetab noorte mitteformaalset õpet ja nende kujunemist aktiivseteks kodanikeks - 2012. aasta assigneeringuid algses finantsplaneeringus ettenähtuga võrreldes 8 miljoni euro võrra (134,6 miljonit eurot 2012. aastaks);

62.

peab kahetsusväärseks, et sarnast suurendamist ei ole ette nähtud sellistele programmidele nagu MEDIA ja „Kultuur 2007”, kuigi need annavad suure panuse Euroopa kultuuri rikkuse ja mitmekesisuse säilitamisse ja toetavad meetmeid, mida liikmesriigid üksi ei rahastaks;

63.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole oma 2012. aasta eelarveprojektis teinud ettepanekut ühegi konkreetse spordivaldkonna meetme kohta, kuigi liidul on selles valdkonnas nüüd Lissaboni lepingu kohaselt täielik pädevus; märgib siiski, et mõned rahalised vahendid - kuigi piiratud ulatuses - on olemas ka 2012. aasta eelarves;

64.

avaldab heameelt rahvatervise programmi assigneeringute suurendamise üle, kuna rahvatervisest on saanud vananevates Euroopa ühiskondades oluline konkurentsivõimet edendav tegur; tunnustab komisjoni pingutusi leida rahastamislahendused oluliste hariduskampaaniate, näiteks tubakavaba elu edendava Help-kampaania jätkamiseks;

65.

taunib rahaliste vahendite vähendamist kodanikukaitse rahastamisvahendile võrreldes finantsplaneeringuga (– 1,8 miljonit eurot) ning palub komisjonil esitada täpsemad selgitused nimetatud vähendamise kohta, arvestades et kodanikukaitse on nüüd üks ELi uutest pädevusvaldkondadest;

66.

tuletab meelde, et läbipaistvuse ja Euroopa Parlamendi ning selle liikmete täieliku kaasamise tagamiseks peab Euroopa avalikul ruumil olema eraldi eelarverida; väljendab kahetsust komisjoni ettepaneku üle see rida kaotada ja liita Euroopa avaliku ruumi assigneeringud komisjoni esinduse eelarverea assigneeringutega; tuletab meelde, et Euroopa avalikku ruumi haldavad ühiselt komisjon ja Euroopa Parlament ning seetõttu peaks selle ruumi eelarve olema lahus komisjoni esinduste eelarvest, nii nagu see oli 2010. ja 2011. aasta eelarvetes; toonitab, et parlament ei soostu ühegi püüdega eelarvepädevate institutsioonide tahet selles küsimuses muuta;

67.

märgib, et 2012. aasta eelarveprojektis taotletavad kulukohustuste ja maksete assigneeringud on suurenenud võrreldes 2011. aasta eelarvega 2,9 % ja 0,8 %, vastavalt 9,0093 ja 7,2937 miljardi euroni (arvestatud on hädaabireservi); märgib, et need suurenemised jäävad allapoole komisjoni soovitatud eelarve kui terviku kasvule;

68.

tuletab meelde, et komisjon ei ole siiani vahendeid (240 miljonit eurot), mida kasutati rahastamisvahendi jaoks kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades, rubriiki 4 ja eelkõige stabiliseerimisvahendisse tagasi kandnud, kuigi 12. oktoobril 2009 vastu võetud raporti A7-0038/2009 lõikes 28 eelarvekomisjon seda nõudis;

69.

on kindlalt veendunud, et kõigi Euroopa olemasolevate vahendite (mitte ainult ELi eelarves olevate summade, vaid ka EIP ja EBRD hallatavate vahendite) ja liikmesriikide meetmete optimaalseks ja kooskõlastatud kasutamiseks tuleks teha konkreetseid pingutusi; toonitab, et ELi vahendite kavandamisel ja rakendamisel tuleb veelgi parandada paindlikkust, et asjakohaselt ja tõhusalt reageerida poliitilistele ja humanitaarkriisidele kolmandates riikides ilma pikaajalisi poliitilisi kohustusi ja prioriteete kahjustamata; nõuab sellega seoses, et komisjon, Euroopa välisteenistus ja Euroopa Investeerimispank kooskõlastaksid oma tegevuse, et ELi välistegevuse eesmärgid oleksid võimalikult sihipärased ja tulemuslikud;

70.

on veendunud, et ELil on kohustus reageerida asjakohaselt ja kõikehõlmavalt hiljutistele poliitilistele muutustele Vahemere äärsetes ELi naaberriikides ning anda toetust ja abi demokraatlike väärtuste ja õigusriigi põhimõtete kehtestamise eest võitlevatele liikumistele; kordab, et rahalise abi suurendamine nendele riikidele ei tohi kahjustada prioriteete ja vahendeid, mis on suunatud Ida-Euroopas asuvatele ELi naaberriikidele;

71.

tunneb seetõttu sügavat muret, et rubriigi 4 jaoks kavandatud 246,7 miljoni euro suurune varu, mis hoolimata sellest, et see on palju suurem kui 2011. aasta jaanuaris toimunud finantsplaneeringu ajakohastamise tulemusena ette nähtud 132,2 miljoni eurot, võib osutuda ebapiisavaks rubriigi 4 uute vajaduste rahuldamiseks, sest tundub, et see põhineb mõne ELi põhiprogrammi kärbetel; on kindlalt otsustanud nende kärbete mõju täpsemalt kontrollida ja analüüsida;

72.

tuletab meelde, et parlament ja nõukogu ei ole ikka veel kokku leppinud, milline on õiguslik alus banaanisektori kaasnevate meetmete puhul ning koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumidega (ICI+), ning et sellel kokkuleppel on mõju 2012. aasta eelarve assigneeringutele; peab kahetsusväärseks komisjoni ettepanekut Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaadega tehtavale koostööle ettenähtud vahendeid kärpida; nõuab, et ICI+ õigusaktid võetaks kiiresti vastu ning Aasiale ja Ladina-Ameerikale piisavate rahaliste vahendite tagamist;

73.

palub seetõttu komisjonil, selleks et suurendada ELi abi mõju maailmas, oma tulevases kirjalikus muutmisettepanekus mitte piirduda vaid Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise mõjuga eelarvele, vaid pöörata tähelepanu ka kõigile muudele lahendamata küsimustele ja vajadustele (vajaduse korral koos kõigi institutsioonidevahelises kokkuleppes ettenähtud vahendite kasutamisega), sealhulgas Palestiina ja UNRWA rahastamisele, mida 2011. aasta eelarvega võrreldes on vähendatud 100 miljoni euro võrra,

74.

taunib ühinemiseelse abi rahastamisvahendi summade kavandatud kasvu piiramist 139 miljonilt eurolt ainult 79 miljonile eurole võrreldes 2011. aasta eelarvega;

75.

märgib arengukoostöö rahastamisvahendi raames keskkonnale ja loodusvarade säästvale haldamisele täiendava 51,8 miljoni euro kavandatavat eraldamist finantsplaneeringuga võrreldes, et rahastada kliimamuutuse meetme kiiret käivitamist; on jõuliselt vastu muudele vähendamistele (kokku 78 miljonit eurot) arengukoostöö rahastamisvahendi geograafilistes programmides, sest see on vastuolus ELi pingutustega aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele ja pidada maksimaalselt kinni ELi kohustusest, et 2015. aastaks eraldatakse arengukoostööks 0,7 % kogurahvatulust;

76.

tuletab meelde, et on kindlalt vastu igasugustele süstemaatilistele, poolautomaatsetele ja mõnikord kaalutlemata kärbetele rubriigi 4 halduskuludes teise eelarvepädeva institutsiooni poolt vaid seetõttu, et vähendada assigneeringuid, sest see jätaks ELi ilma vahenditest, millega oma programme nõuetekohaselt ja tõhusalt rakendada;

77.

märgib, et kõigi institutsioonide halduskulud kokku on hinnanguliselt 8,281 miljardit eurot, mis annab 2011. aastaga võrreldes kasvuks 1,3 % ja jätab varuks 472,5 miljonit eurot;

78.

võtab teadmiseks eelarve ja finantsplaneerimise voliniku 3. veebruari 2011. aasta kirja, milles võrreldes 2011. aastaga lubatakse rubriiki 5 suurendada alla 1 % ja ei nähta ette uusi töötajaid ning kutsutakse kõiki institutsioone üles järgima sama suunda oma eelarvetes;

79.

täheldab, et komisjon, nõukogu, kontrollikoda ja ombudsman ning andmekaitseinspektor on nii juba teinud; rõhutab, et Euroopa Parlamendil õnnestus oma enda eelarvestust võrreldes esialgse eelarvestuse projekti esimese ettepanekuga 50 miljoni euro võrra vähendada; rõhutab, et parlament kontrollib põhjalikult muude institutsioonide eelarvestust, sealhulgas lisavajadusi ja -tegevusi seoses Lissaboni lepingu jõustumisega;

80.

tõdeb, et komisjon teeb suuri pingutusi oma halduskulude nominaalväärtuses külmutamiseks; märgib, et see sai võimalikuks seetõttu, et õigusaktidest ja lepingulistest kohustustest tulenevate suurendamise tõttu tehti märkimisväärseid kärpeid halduskuludes; on siiski mures võimalike tagajärgede pärast;

81.

rõhutab, et igasugune edasine 2012. aasta haldusassigneeringute vähendamine III jao alla kuuluvatel, sealhulgas haldustoetuskulude eelarveridadel (endised BA read), võib omada kahjulikku mõju programmide rakendamisele, eriti Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevate ELi uute ülesannete valguses; nõuab tungivalt, et haldustoetuskulude vähendamisest saavutatud sääst jääks asjaomaste programmide kasutada, et tõhustada programmide elluviimist kohapeal; rõhutab ka, et ELi pädevuste pideva suurenemise tingimustes ei ole see suundumus pikaajaliselt jätkusuutlik ning pärsib ELi meetmete ja programmide kiiret, korrapärast ja tulemuslikku rakendamist;

82.

avaldab komisjonile tunnustust selle eest, et komisjon hoidub lisaametikohtade taotlemisest ja püüab täita kõik vajadused, kaasa arvatud uute prioriteetide ja ELi toimimise lepingu jõustumisega seotud vajadused, ainult olemasoleva inimressursi sisemise ümberpaigutamisega; palub lisateavet eelkõige selle kohta, kust tuuakse üle 230 täiendavat ametikohta, mida on vaja liikmesriikide majandusliku ja finantsolukorra asjakohase järelevalve tagamiseks majanduse ja rahanduse peadirektoraadis ning milline saab olema 70 ametikoha kadumise mõju haldustoetuse ja programmide haldamise valdkonnas pärast vastavates peadirektoraatides tehtud ametikohtade ümberpaigutamist; rõhutab, et personaliküsimus muutub veelgi olulisemaks, sest majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraati tuleb pärast majandusjuhtimispaketi vastuvõtmist oluliste lisaülesannetega toimetulemiseks tõenäoliselt tugevdada;

83.

rõhutab, et EPSO assigneeringute suurendamine (+ 5,4 % nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute osas) tundub olevat vastuolus komisjoni püüdlustega halduskulusid vähendada; nõuab EPSO assigneeringute kavandatud suurendamise ja EPSO peamiste teenuste välistele pakkujatele delegeerimise kohta rohkem teavet;

84.

märgib, et pensionikulud suurenevad 4 % (2011. aastal võrreldes 2010. aastaga oli suurenemine + 5,2 %) seoses paljude ametnike pensionile siirdumisega; kutsub komisjoni üles tegema põhjalikumat analüüsi selle suundumuse pikaajaliste eelarvemõjude kohta ning samal ajal kaaluma, millised võiksid olla ELi pensioniskeemi muutmise otsesed ja kaudsed tagajärjed Euroopa Liidu avaliku teenistuse atraktiivsusele, kvaliteedile ja sõltumatusele; toonitab, et selliseid muudatusi tuleks teha ainult pärast nõuetekohast dialoogi tööturu osapooltega;

85.

on seisukohal, et Euroopa koolidele tuleks ELi institutsioonide töötajate laste eriolukorda arvestades tagada piisavad rahalised vahendid; analüüsib põhjalikult kavandatavat suurendamist võrreldes 2011. aastaga 1,7 % võrra, mis on väiksem kui finantsplaneeringus ette nähtu, samuti iga Euroopa kooli eelarvet, ning teeb eelarve lugemise ajal vajalikud parandused;

86.

rõhutab, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on olulised vahendid, mis võimaldavad kujundada poliitilisi prioriteete ning valmistada ette uusi algatusi, mis võivad kujuneda ELi kodanike elu tõenäoliselt paremaks muutvateks ELi meetmeteks ja programmideks; kavatseb seetõttu toetada kõigi võimalike vahenditega oma ettepanekuid katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kohta 2012. aasta eelarves, rõhutades samas vajadust hoolikalt uurida eeldatavalt 2011. aasta juulis valmivat komisjoni eelhinnangut tasakaalustatud lõpliku kogupaketi kindlaksmääramise kohta selles küsimuses;

87.

kavatseb seetõttu edastada komisjonile institutsioonidevahelise kokkuleppe II lisa D osa kohaselt esimese esialgse nimekirja võimalikest katseprojektidest ja ettevalmistavatest meetmetest 2012. aasta eelarve jaoks; ootab, et komisjon esitaks parlamendi esialgsete ettepanekute kohta hästi põhjendatud analüüsi; rõhutab, et see esimene esialgne nimekiri ei välista katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid käsitlevate muudatusettepanekute ametlikku esitamist ja vastuvõtmist eelarve lugemise käigus Euroopa Parlamendis;

88.

märgib, et komisjon on esitanud ühe uue katseprojekti ja viis ettevalmistavat tegevust (millest kaks on uued) erinevate rubriikide all; väljendab kindlat kavatsust analüüsida hiljuti pakutud algatuste sisu ja eesmärki eelseisvate läbirääkimiste käigus;

89.

võtab teadmiseks, et 2012. aasta eelarveprojektis on ELi detsentraliseeritud asutustele määratud kogusumma 720,8 miljonit eurot (s.o 0,49 % kogu ELi eelarvest), mis tähendab, et ELi eraldatav kogusumma on võrreldes 2011. aasta eelarvega 34,6 miljonit eurot ehk 4,9 % suurem; on teadlik, et nimetatud suurenemine on peamiselt tingitud ühest uuest (3) ja seitsmest alles käivitunud ametist (4), et tagada neile piisav rahastamine; rõhutab, kui oluline on täiendav rahastamine neile 10 ametile (5), kelle ülesandeid on suurendatud, et mitte takistada nende tegevust; märgib, et ELi eraldiste suurendamine täielikult toimivatele ametitele on vastavuses inflatsioonikorrektsiooniga (2 %) või isegi alla selle, kusjuures lisapersonali ei ole ette nähtud;

90.

rõhutab, et ELi ametitele eraldatavad eelarvevahendid ei koosne mitte ainult halduskuludest, vaid nendega aidatakse ka saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke ja ELi eesmärke üldiselt, nagu on otsustanud seadusandja; kiidab seetõttu kokkuhoiu ajal heaks komisjoni piirava lähenemisviisi otsuste tegemisele ELi detsentraliseeritud ametitele ELi eelarvest toetuse andmise kohta, kuid taunib endiselt sihtotstarbeliste tulude kasutamist selleks, et vähendada ELi eelarvest makstavat toetust tasudest sõltuvatele ametitele, ning seda, et komisjon kasutab neid tulusid hoopis varude kunstlikuks suurendamiseks, ning on sellega seoses mures, et komisjon eirab jälle Euroopa Parlamendi poliitilist tahet;

91.

rõhutab, et Euroopa järelevalveasutustel on turgude stabiilsuse tagamisel tähtis roll ning neid asutusi tuleb piisavalt rahastada, et reguleerimise reformid oleksid tulemuslikud; kordab, et üksainuke järelevalveasutus oleks kulutõhusam; väljendab heameelt kõigi kolme asutuse eelarve kavandatud suurendamise üle, mis on tähtis samm nende ülesehitusprotsessis, ning nõuab samal ajal lisavahendeid ühiskomitee jaoks; rõhutab, et kõnealustele asutustele antavate mis tahes lisaülesannetega peab kiiresti kaasnema vastav lisavahendite eraldamine; toonitab muu hulgas, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jaoks kavandatud uued kohustused lühikeseks müügi ja tuletisinstrumentide valdkonnas peavad kajastuma 2012. aasta eelarvemenetluses, niipea kui õiguslikud alused on paigas;

92.

märgib, et ametite ametikohtade loetelus sisalduvast 213 uuest ametikohast (kokku on ametikohti 4 854) eraldatakse 80 ametikohta uutele või alustamisetapis olevatele ametitele ning ülejäänud ametikohad ametitele, kelle ülesannete ulatust laiendatakse; nõuab erilähenemist erialaste kogemustega spetsialiseerunud teadustöötajate töölevõtmiseks, eriti kui asjaomaseid ametikohti rahastatakse üksnes tasudest ja seega need ELi eelarvet ei mõjuta;

93.

ei nõustu komisjoni otsusega muuta kahe end ise finantseeriva ameti - Siseturu Ühtlustamise Ameti ja Ühenduse Sordiameti - kajastamist 2012. aasta eelarveprojektis, st kustutada vastavad eelarveread ja mitte avaldada nende ametikohtade loetelu; märgib, et need ametid ei ole seotud ühegi toetuste taset või personali puudutava eelarvepädevate institutsioonide otsusega; kavatseb selle teabe läbipaistvuse huvides eelarves siiski välja tuua; kordab veel kord, et Siseturu Ühtlustamise Ameti lõivude määruse tõttu tekkinud ülemäärasele ülejäägile tuleb leida lahendus;

94.

on seisukohal, et 11. juulil 2011. aastal toimuval kolmepoolsel kohtumisel pakuvad erilist huvi järgmised küsimused:

95.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.