Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52011AR0334

Regioonide Komitee arvamus „Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond perioodil 2014–2020”

ELT C 225, 27.7.2012, p. 159–166 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

27.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 225/159


Regioonide Komitee arvamus „Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond perioodil 2014–2020”

2012/C 225/12

REGIOONIDE KOMITEE

tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut jätkata EGFiga ka pärast 2013. aastat ja toetab eelkõige 2009. aastal kehtestatud muudetud ulatuse ja sekkumiskriteeriumide aspektide säilitamist;

väljendab kahetsust nõukogu otsuse üle mitte jätkata kriisiga seotud erandi meetmete rakendamist pärast 31. detsembrit 2011;

leiab, et EGFi ettevõtlussamba raames antavale toetusele peaksid kehtima teiste sammastega võrreldes kõrgemad kaasrahastamismäärad, et julgustada ettevõtete loomist ja ettevõtlust;

on kavandatud EGFi põllumajandustootjatele laiendamise vastu ja rõhutab, et kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel tuleb tagada kooskõla ühise põllumajanduspoliitikaga;

rõhutab, et praegune määrus võimaldab liikmesriikidel nimetada piirkondi, kes võivad otse esitada taotluse EGFist toetuse saamiseks. Seetõttu kutsub komitee liikmesriike üles kasutama seda võimalust korrapärasemalt;

leiab, et ettepanekule tuleksid kasuks selgemad viited kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, eelkõige artikli 8 lõikes 2, kus taotlusse tuleks lisada teave kohalike ja piirkondlike omavalitsustega konsulteerimise menetluste kohta ning nimetada meetmete paketti pakkuvad asutused, ning artikli 11 lõikes 4, kuhu tuleks lisada viide kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele mõeldud juhtnööridele EGFi kasutamise kohta.

Raportöör

Gerry BREEN (IE/EPP), Dublini linnavolikogu ja Dublini piirkondliku omavalitsuse liige

Viitedokument

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta (2014–2020)

COM(2011) 608/3 final

I   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

1.

leiab, et Globaliseerimisega Kohanemisega Euroopa Fond (EGF) on oluline sekkumisvahend märkimisväärsete koondamiste puhul, et vältida pikaajalist töötust ajal, mil tööturul on rasked tingimused, ning samuti oluline Euroopa Liidu mehhanism solidaarsuse ülesnäitamiseks töö kaotanud töötajatega;

2.

tunnistab, et EGF on suutnud toetada umbes 10 % ELis ajavahemikul 2009–2010 koondatud töötajatest ning et 40 % fondilt toetust saanud töötajatest on taas edukalt tööturule integreeritud (1), ent kordab oma üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele parandada koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning muude sidusrühmadega EGFi rakendamisel;

3.

toetab Euroopa Sotsiaalfondi kui pikaajaliste aktiivsete tööturupoliitika meetmete toetajat ning töötuse ennetamise ja varase sekkumise abistajat, kuid leiab, et vaja on kiiret sekkumismehhanismi nagu EGF, kes abistaks tööhõivekriiside korral;

4.

tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut jätkata EGFiga ka pärast 2013. aastat ja toetab eelkõige 2009. aastal kehtestatud muudetud ulatuse ja sekkumiskriteeriumide aspektide säilitamist. Komitee märgib, et sellest ajast saadik kasvanud taotluste arv näitab selget nõudlust sekkumiste järele 500 või vähema koondamise korral, kuid komitee nõustub, et EGFi kasutamine on siiani olnud kaugelt alla selle soovitusliku eelarve ülempiiri;

5.

toetab jõupingutusi EGFi parandamiseks ja lihtsustamiseks, ent leiab, et tulevikus on jätkuvalt EGFi peamised väljakutsed järgmised:

vajadus olla tõhusam ja reageerimisvõimelisem – olla tõeliselt kiire sekkumismehhanism;

vajadus olla sobiv ja atraktiivne võimalus liikmesriikidele massiivsete koondamiste puhul; see eeldab vajadust lihtsamate menetluste, kõrgemate kaasrahastamismäärade ja suurema rakendamispaindlikkuse järele;

vajadus pakkuda täiendavat väärtust, mis läheks kaugemale ELi teiste rahastute pakutavast ning riigi või ELi õigusega või kollektiivlepingutega ette nähtud lisameetmete pakutavast ja suurendaks seda;

6.

leiab, et ettepanek laiendada EGFi põllumajandustootjatele, keda mõjutavad kaubanduslepingud, näitab põhimõttelist ebakõla ELi kaubanduspoliitika ja põllumajanduspoliitika vahel;

7.

arvab, et EGFi laiendamine põllumajandussektorile kujutab endast fondi olemuse väga radikaalset muutust, ning on mures, et kõnealuse ettepanekuga luuakse tegelikult kaks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, üks põllumajandussektori töötajatele ja teine muudele töötajatele, kusjuures viimane on teistsuguste kriteeriumide, rakendusmenetluste ning juhtimise ja finantskontrolli sätetega;

8.

mõistab vastavat põhjendust, ent kahtleb, kas EGF ja teised väljapakutud kriisimehhanismid peaksid olema väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku;

9.

väljendab kahetsust nõukogu otsuse üle mitte jätkata kriisiga seotud erandi meetmete rakendamist pärast 31. detsembrit 2011 (2), seda eelkõige ajal, mil mitmed riigid on hädas ja võitlevad jätkuva riigivõlakriisi tagajärgedega, neist tuleneva survega tööhõivele ja halvenevate sotsiaaltingimustega. Lisaks on komiteel kahju, et see otsus langetati ajal, mil EGFi taotluste arv on märkimisväärselt tõusnud 2009. aastal sisseviidud erandite tulemusel ning mil fond saavutab positiivseid tulemusi;

10.

rõhutab, et nõukogu otsus ei tohiks mõjutada läbirääkimisi ettepaneku üle, mis käsitleb EGFi aastatel 2014–2020;

EGFi määruse reguleerimisala

11.

tervitab EGFi laiendamist mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juhtidena tegutsevatele omanikele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, ent arvab, et vajalikuks võivad osutuda täiendavad selgitused EGFi kasutuse kohta füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, võttes arvesse liikmesriigiti ette tulevaid erinevusi viimaste töötuse staatuses;

12.

tervitab paindlikkust kohaldada EGFi määrust väikestel tööturgudel või eriolukordades, kuid soovitab Euroopa Komisjonil pakkuda täiendavaid suuniseid kriteeriumide kohta, millest neil juhtudel lähtuda. Komitee rõhutab, et arvesse tuleb võtta koondamise mõju ulatust kohalikul või piirkondlikul tasandil, mitte ainult koondamiste absoluutarvu;

13.

pooldab seda, et lisatakse finantssäte investeeringute kohta füüsilisest isikust ettevõtjate ja ettevõtlusega alustajate füüsilisse varasse, sest see rikastab EGFi toetatavate teenuste paketti. Komitee arvates peaksid EGFi ettevõtlussamba raames antavale toetusele kehtima teiste sammastega võrreldes kõrgemad kaasrahastamismäärad, et julgustada ettevõtete loomist ja ettevõtlust;

14.

rõhutab, et juurdepääs kõrghariduse toetusele on praegu piiratud akadeemilise tsükliga, sest koondamise ajastus piirab EGFi õigust toetada koondatud töötajaid kahe terve õppeaasta vältel. Komitee teeb ettepaneku, et EGFi raames saaksid koondatud töötajad abi vähemalt kahe terve õppeaasta vältel ja et selle võimaldamiseks leevendataks praeguseid piiranguid või toodaks rahastamine abiperioodi algusesse;

15.

rõhutab, et EGF peab toetama üksnes täiendavaid meetmeid, mitte asendama riigi või ELi õiguse või kollektiivlepingutega ette nähtud meetmeid. Komitee rõhutab, et EGFi eesmärkide ja mõne liikmesriigi poliitikaraamistiku paindumatuse vahel on olnud konflikte, mis võivad pidurdada EGFi tõhusust. Komitee kutsub liikmesriike üle nägema kõnealust fondi võimalusena arendada uusi ja dünaamilisi lahendusi koondatud töötajate toetamiseks;

16.

tervitab ettepanekut jätta liikmesriikidele võimalus muuta töötajate tugiteenuste paketti, lisades teisi abikõlblikke meetmeid. Komitee nõuab (näiteks ühe kuu pikkuse) maksimumtähtaja kehtestamist Euroopa Komisjonile nende muudatustega nõustumiseks;

Taotlusprotsess – kiirem sekkumine ja lihtsamad menetlused

17.

hindab ELi institutsioonide soovi kiirendada taotluste ja heakskiidu andmise menetlusi, kuid väljendab kahetsust, et ettepanek on mõnevõrra ebapiisav EGFi kasutuselevõtuks tõeliselt kiire sekkumismehhanismina;

18.

leiab, et mõned EGFi tõhususele suunatud meetmed võivad tegelikkuses anda tulemuseks suurema halduskoormuse ja kulutused rakendusasutustele. Komitee rõhutab, et keerukamad kontrolli- ja aruandlusnõuded võivad muuta EGFi liikmesriikidele vähem atraktiivseks võimaluseks, mida tööhõivekriisi ajal kasutada;

19.

leiab, et koondamist reguleerivate riiklike eeskirjade puudumisel oleks kasulik töötajate või nende esindajate otsene varakult kaasamine taotlemismenetlusse, ning soovitab, et ametiasutused ergutaksid töötajate kaasatust protsessi, näidates, et nad saaksid EGFi kaudu täiendavat toetust (mis on suurem seadusega ette nähtud toetusest);

20.

teeb ettepaneku, et artikli 8 lõikes 2 nähakse ette ka see, et taotlustes esitataks koondatud töötajate profiil ja esmane hinnang nende haridus- ja koolitusvajaduste ning ettevõtte loomise soovide kohta, et luua kohandatud individuaalsete toetuste pakett, millega vastata töötajate vajadustele ja fondi ootustele;

21.

teeb ettepaneku, et lisaks sotsiaalpartneritele peaksid liikmesriigid taotlemismenetluses konsulteerima ka vastavate kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning taotlustes tuleks selgelt esitada rakendusmenetlused, sh asutustevaheline kooskõlastamine, menetlused töötajatega suhtlemiseks ja nende teavitamiseks olemasolevatest toetustest ja taotlemismenetlustest;

22.

soovitab, et suunistes taotluste esitamise kohta viidataks ka tööturuandmetele ja eelkõige ülevaatele oskuste kohta Euroopa Liidus (3), et EGFi rahastatavad meetmed vastaksid paremini ELi tööturu vajadustele. Komitee leiab, et EGFi määrusega ette nähtud liikuvustoetust võiks kasutada selleks, et toetada töötajaid, kes võiksid täita oskuste puudujäägi tööturul mujal ELis;

23.

väljendab heameelt pingutuste üle lihtsustada kulude toetuskõlblikkust. Samas on kogemus näidanud, et liikmesriigid ei soovi võtta enda kanda kulusid enne, kui on tehtud otsus EGFi taotluse kohta. Komitee märgib, et see tekitab ebavajalikke viivitusi, vähendab töötajate lootust ja õõnestab EGFi tõhusust ja usaldusväärust. Komitee leiab, et vaja on suuremat kindlust, kui töötajaid tahetakse toetada kiiresti;

24.

soovitab, et järgmise institutsioonidevahelise kokkuleppe raames kiirendataks taotluste heakskiitmisprotsessi. Kui seda ei tehta, siis teeb komitee ettepaneku, et Euroopa Komisjon teeks pärast taotluse esimest hindamist ja kontrollimist liikmesriikidele vahemakse. Selle eesmärk oleks tagada suurem kindlus, samuti tegeleda sellega, et aeg on koondamisel kriitiline aspekt, ning vähendada viivitust EGFi antava toetuse edastamisel koondatud töötajatele;

25.

loodab, et taotluste kvaliteet paraneb, kui EGF muutub tuntumaks. Selles suhtes kutsub komitee liikmesriike üles hoidma ühiseid teadmisi EGFi ja selle rakendamise kohta. Samuti soovitab komitee, et Euroopa Komisjon leiaks eksperdid, kel on kogemusi EGFi taotluste menetlusega ja kes saavad toimida taotluse eelsete nõustajatena ning vahendada kogemusi potentsiaalsetele uutele taotlejatele;

Kaasrahastamise määrad

26.

pidades silmas nõukogu otsust kehtestada taas 50 % kaasrahastamise määr (alates 1. jaanuarist 2012), toetab aga komitee EGFi puhul pakutust kõrgema kaasrahastamismäära kehtestamist, et ületada kaasrahastamisvahendite puudumise probleem ning suurendada EGFi atraktiivsust;

27.

leiab, et ettepanekus kirjeldatud kaasrahastamise määra diferentseerimise mudel (50–65 %) ei ole sobiv;

28.

tervitab asjaolu, et ette on nähtud toetus EGFi taotlust menetlevate asutuste ettevalmistus-, haldus-, teavitamis-, reklaami- ning kontrolli- ja aruandlusmeetmetega tekkivate kulude katmiseks (artikli 7 lõige 3), ning teeb ettepanek, et see ei tohiks olla rohkem kui 5 % kogukuludest;

EGFi laiendamine põllumajandussektorile

29.

on kavandatud EGFi põllumajandustootjatele laiendamise vastu ja rõhutab, et kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel tuleb tagada kooskõla ühise põllumajanduspoliitikaga;

30.

arvab, et EGFi laiendamine põllumajandustootjatele, võimaldades põllumajandustootjatel kohandada oma tegevust põllumajanduse raames ja/või väljaspool seda, on osaliselt vastuolus ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega säilitada põllumajandus kogu territooriumil ning sooviga kaitsta põllumajandussektori mitmekesisust Euroopa tasandil;

31.

seoses eelarve ülemmäära kärpimise, toetuse saajate ringi laiendamise ja püüdlustega muuta EGF ligipääsetavamaks ja atraktiivsemaks küsib, kas soovitatud eelarveeraldiste jaotus on fondi eesmärgi saavutamiseks piisav, kui põllumajandussektorile on reserveeritud maksimaalselt 2,5 miljardit eurot (3 miljardi eurosest kogueelarvest). Komitee arvates näib see liiga suur EGFi kui kiire sekkumisvahendi jaoks ja liiga väike, et hüvitada prognoositavat tegelikku kahju põllumajandus- ja toidusektorile, kui täidetakse teatud kahepoolsed kaubanduslepingud;

32.

arvestades neid põhimõttelisi reservatsioone EGFi laiendamisel põllumajandussektorile, on komiteel mitmeid muid märkusi ettepaneku selle aspekti suhtes:

leiab, et ettepanek on liiga ebamäärane selles osas, millal kohaldatakse EGFi üksikutele põllumajandustootjatele. Eelkõige ei ole selge see, mida loetakse põllumajandustegevuse kohandamiseks turuolukorra muutustele reageerimisel;

leiab lisaks, et EGFi toetuse saamiseks kavandatud menetlused põllumajandussektorile eeldavad mitme delegeeritud akti vastuvõtmist Euroopa Komisjonis, mistõttu tuleks seda põhjalikumalt uurida;

peab kolmeaastast toetusperioodi alates kaubanduslepingu rakendamisest ebapiisavaks, arvestades, et selliste lepingute mõju põllumajandustegevusele ei pruugi olla kohene;

teeb ettepaneku, et EGFi laiendamisel põllumajandussektorile ei tohiks piirduda põllumajandustootjate ja põllumajandustöötajatega, vaid seda tuleks kasutada individuaalse toetuse pakkumiseks töötajatele ja tarnijatele, kes tegutsevad tootmisahela järgmise etapi tegevusaladel, mida samuti mõjutavad kaubanduslepingud, näiteks toidutöötlemise valdkonnas;

33.

tunnistab, et fondi ei tohiks kasutada lisasissetulekute pakkumiseks põllumajandustootjatele, keda on kahjustanud kaubanduslepingud. Komitee leiab, et seosed Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (EAFRD) ei ole ettepanekus piisavalt hästi välja arendatud, ja soovitab Euroopa Komisjonil neid aspekte täpsustada;

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll

34.

rõhutab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste potentsiaali ei ole liikmesriikides EGFi raames täielikult ära kasutatud, ning kutsub üles järgima partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtet (4) EGFi taotluste ettevalmistamisel ja rakendamisel ning fondi tõhususe jälgimisel ja hindamisel;

35.

soovitab senistele kogemustele tuginedes järgida EGFi tõhustamiseks kohalike asutuste vahelist kooskõlastatud lähenemisviisi töötajatele suunatud koordineeritud meetmete paketi kavandamisel ja teostamisel ning luua kohalikud kontaktpunktid, kus antakse selgeid ja järjepidevaid nõuandeid ja suuniseid koondatud töötajatele;

36.

rõhutab, et praegune määrus võimaldab liikmesriikidel nimetada piirkondi, kes võivad otse esitada taotluse EGFist toetuse saamiseks. Seetõttu kutsub komitee liikmesriike üles kasutama seda võimalust korrapärasemalt, eelkõige juhtudel, kui piirkondade on pädevus koolituses ja hariduses ja/või roll ettevõtete toetamises ja –arendamises. Komitee leiab, et sellega välditaks taotlemisel tekkivaid viivitusi ja suutlikkusprobleeme riiklikul tasandil, sest riigi ministeeriumidel ei ole sageli piisavat suutlikkust ega ressursse kohalike ja piirkondlike tugiteenuste väljatöötamiseks ja pakkumiseks;

37.

teeb ettepaneku, et Euroopa Komisjon koostaks parimate tavade rakendamise andmebaasi ning et taotluste esitamise juhistesse (artikli 12 lõige 2) lisataks mitmetasandilise partnerluse kriteerium;

38.

arvab, et käimasoleva riigivõlakriisi ajal ja sellest tuleneva surve tõttu avaliku sektori eelarvele võiks kaaluda EGFi laiendamist juhtudele, mil avalik sektor koondab märkimisväärse arvu töötajaid ning kui sel on negatiivne mõju mõnele kohalikule ja piirkondlikule tööturule;

39.

leiab, et ettepanekule tuleksid kasuks selgemad viited kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, eelkõige artikli 8 lõikes 2, kus taotlusse tuleks lisada teave kohalike ja piirkondlike omavalitsustega konsulteerimise menetluste kohta ning nimetada meetmete paketti pakkuvad asutused, ning artikli 11 lõikes 4, kuhu tuleks lisada viide kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele mõeldud juhtnööridele EGFi kasutamise kohta;

40.

leiab, et teabevahetuskanaleid tuleb parandada: a) selgem teabevahetus EGFi rakendamise eest vastutavate asutuste vahel – see puudutab nii Euroopa Komisjoni kui ka riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke asutusi; b) tõhusam personaliseeritud teabevahetus abi saavate töötajate vahel. Komitee teeb seetõttu ettepaneku, et taotluste jaoks loodaks veebileht üldteabega ning veebiportaal, kus vahetada konfidentsiaalset isiklikku teavet koondatud töötajate ja toetusasutuste vahel.

II   SOOVITUSED MUUDATUSETTEPANEKUTEKS

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 10

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Aktiivsete tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi koostamisel peaksid liikmesriigid eelistama meetmeid, mis aitavad märkimisväärselt kaasa koondatud töötajate tööhõive edendamisele. Liikmesriigid peaksid püüdlema eesmärgi poole, et vähemalt 50 % töötajatest, kellele meetmed on suunatud, leiaksid tööd või uue tegevuse 12 kuu jooksul alates taotluse esitamisest.

Aktiivsete tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi koostamisel peaksid liikmesriigid eelistama meetmeid, mis aitavad märkimisväärselt kaasa koondatud töötajate tööhõive edendamisele. Liikmesriigid peaksid püüdlema eesmärgi poole, et vähemalt 50 % töötajatest, kellele meetmed on suunatud, leiaksid tööd või uue tegevuse 12 kuu jooksul alates .

Motivatsioon

Taotluse esitamisest kuni vahendite eraldamise otsuseni kulub tavaliselt 12 kuni 17 kuud. Paljud liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ei suuda sellel perioodil finantsvahendite käsutusse andmist tagada. Nõue, et vähemalt 50 % töötajatest leiaksid tööd 12 kuu jooksul alates taotluse esitamisest, viib mõningatel juhtudel selleni, et finantsabitaotlusi enam ei esitatagi.

Muudatusettepanek 2

Artikli 4 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 4

Sekkumiskriteeriumid

2.   Väikestel tööturgudel või eriolukorras võib liikmesriigi poolt fondi toetuse saamiseks esitatud nõuetekohaselt põhjendatud taotlust käsitada vastuvõetavana isegi juhul, kui käesoleva artikli punktides a või b sätestatud sekkumiskriteeriumid ei ole täielikult täidetud, tingimusel et koondamistel on tööhõivele ja kohalikule majandusele ulatuslik negatiivne mõju. Liikmesriik peab täpsustama, milline lõike 1 punktides a ja b sätestatud sekkumiskriteerium ei ole täielikult täidetud.

Artikkel 4

Sekkumiskriteeriumid

2.   Väikeste tööturgude l või eriolukorras, võib liikmesriigi poolt fondi toetuse saamiseks esitatud nõuetekohaselt põhjendatud taotlust käsitada vastuvõetavana isegi juhul, kui käesoleva artikli punktides a või b sätestatud sekkumiskriteeriumid ei ole täielikult täidetud, tingimusel et koondamistel on tööhõivele ja kohalikule majandusele ulatuslik negatiivne mõju. Liikmesriik peab täpsustama, milline lõike 1 punktides a ja b sätestatud sekkumiskriteerium ei ole täielikult täidetud.

Motivatsioon

Määruse ettepaneku põhjenduses 6 on see võimalus kirjas, mistõttu oleks õiguskindluse tugevdamiseks asjakohane lisada see ka määruse artiklitesse. Kuna EGFi määruse ettepanekus mainitakse selgesõnaliselt äärepoolsemaid piirkondi, siis peavad muudatusettepaneku esitajad ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaselt väga oluliseks, et oleks selge, et kaugemate piirkondade all mõeldakse äärepoolseimaid piirkondi, et neile saaks ka mitmeid erandeid teha, mis võimaldaksid täiel määral sellest fondist abi saada. Tuleb arvestada, et äärepoolseimate piirkondade seas on Euroopa piirkondi, kus töötuse tase on kõrgem, ja et nende majanduse väiksus ei võimalda neil luua ettevõtteid, kus töötab nii palju töötajaid, nagu nõutakse EGFist toetuse taotlemiseks, mistõttu oleksid nad selgelt ebasoodsas olukorras.

Muudatusettepanek 3

Artikli 8 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Taotlus hõlmab järgmist teavet:

(a)

põhjendatud analüüs koondamiste ja maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste või ootamatu kriisi poolt vallandatud kohaliku, piirkondliku või liikmesriigi majanduse ulatusliku häire või uue turuolukorra kohta liikmesriigi põllumajandussektoris, mis tuleneb Euroopa Liidu poolt GATTi lepingute artikli XXIV alusel sõlmitud kahepoolsetest lepingutest või mitmepoolsetest lepingutest, mis on sõlmitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames, vastavalt artikli 2 punktile c. Kõnealune analüüs peab põhinema kõige asjakohasemal statistilise ja muu teabe tasandil, et tõestada artiklis 4 sätestatud sekkumiskriteeriumide täitmist.

(b)

hinnanguline koondamiste arv vastavalt artiklile 5 ja koondamisi põhjustanud sündmuste selgitus;

(c)

vajaduse korral koondamisi teostavate ettevõtete, tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate, sektorite ning asjaomaste töötajate kategooriate kindlaksmääramine;

(d)

koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele;

(e)

koondatud töötajatele suunatud individuaalse kooskõlastatud teenustepaketi iga osa hinnanguline maksumus;

(f)

kuupäevad, mil hakati või kavatsetakse hakata individuaalseid teenuseid osutama või EGFi meetmeid rakendama, nagu on sätestatud vastavalt artikli 7 lõikes 1 ja 3;

(g)

vajaduse korral menetlused, mida järgitakse sotsiaalpartneritega või muude asjaomaste organisatsioonidega konsulteerimiseks;

(h)

kinnitus, et EGFi toetus vastab Euroopa Liidu riigiabi menetluslikele ja sisulistele eeskirjadele, ning kinnitus, et individuaalsed teenused ei asenda meetmeid, mida ettevõtted peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;

(i)

riikliku kaasrahastamise allikad;

(j)

vajaduse korral kõik muud nõuded, mis võivad olla kehtestatud artikli 4 lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis.

Taotlus hõlmab järgmist teavet:

(a)

põhjendatud analüüs koondamiste ja maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste või ootamatu kriisi poolt vallandatud kohaliku, piirkondliku või liikmesriigi majanduse ulatusliku häire või uue turuolukorra kohta liikmesriigi põllumajandussektoris, mis tuleneb Euroopa Liidu poolt GATTi lepingute artikli XXIV alusel sõlmitud kahepoolsetest lepingutest või mitmepoolsetest lepingutest, mis on sõlmitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames, vastavalt artikli 2 punktile c. Kõnealune analüüs peab põhinema kõige asjakohasemal statistilise ja muu teabe tasandil, et tõestada artiklis 4 sätestatud sekkumiskriteeriumide täitmist.

(b)

hinnanguline koondamiste arv vastavalt artiklile 5 ja koondamisi põhjustanud sündmuste selgitus;

(c)

vajaduse korral koondamisi teostavate ettevõtete, tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate, sektorite ning asjaomaste töötajate kategooriate kindlaksmääramine;

(d)

koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele;

()

koondatud töötajatele suunatud individuaalse kooskõlastatud teenustepaketi iga osa hinnanguline maksumus;

()

kuupäevad, mil hakati või kavatsetakse hakata individuaalseid teenuseid osutama või EGFi meetmeid rakendama, nagu on sätestatud vastavalt artikli 7 lõikes 1 ja 3;

()

vajaduse korral menetlused, mida järgitakse sotsiaalpartnerite või muude asjaomaste organisatsioonidega konsulteerimiseks;

()

kinnitus, et EGFi toetus vastab Euroopa Liidu riigiabi menetluslikele ja sisulistele eeskirjadele, ning kinnitus, et individuaalsed teenused ei asenda meetmeid, mida ettevõtted peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;

()

riikliku kaasrahastamise allikad;

()

vajaduse korral kõik muud nõuded, mis võivad olla kehtestatud artikli 4 lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis.

Motivatsioon

Nende täiendustega soovitakse tagada, et taotlused EGFi abi saamiseks vastaksid paremini koondatud töötajate vajadustele ja ootustele ning et rahastatavad meetmed täiendaksid täiel määral ELi ja liikmesriikide poliitikaraamistikku.

Muudatusettepanek 4

Artikli 11 lõige 4

Tehniline abi komisjoni algatusel

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Komisjoni tehniline abi hõlmab liikmesriikidele teabe ja suuniste andmist fondi kasutamiseks, järelevalveks ja fondi töö hindamiseks. Komisjon võib samuti anda teavet fondi kasutamise kohta Euroopa ja siseriiklikele sotsiaalpartneritele.

Komisjoni tehniline abi hõlmab liikmesriikidele teabe ja suuniste andmist fondi kasutamiseks, järelevalveks ja fondi töö hindamiseks. Komisjon samuti fondi kasutamise kohta Euroopa ja siseriiklikele sotsiaalpartneritele .

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 5

Artikli 13 lõige 1

Rahalise toetuse kindlaksmääramine

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikli 8 lõike 3 kohaselt tehtud hindamise alusel hindab komisjon ja teeb võimalikult kiiresti ettepaneku rahalise toetuse suuruse kohta, mis võidakse eraldada kättesaadavate vahendite piires, võttes eelkõige arvesse toetatavate töötajate arvu, kavandatud meetmeid ja nendeeeldatavat maksumust. Summa ei tohi ületada 50 % artikli 8 lõike 2 punktis e osutatud hinnangulistest kogukuludest või 65 % nendest kuludest, juhul kui liikmesriik on esitanud taotluse territooriumi kohta, milles vähemalt üks NUTS II tasandi piirkond on abikõlblik struktuurifondide lähenemiseesmärgi raames. Selliste olukordade hindamisel otsustab komisjon, kas 65 % kaasrahastamise määr on põhjendatud.

Artikli 8 lõike 3 kohaselt tehtud hindamise alusel hindab komisjon ja teeb võimalikult kiiresti ettepaneku rahalise toetuse suuruse kohta, mis võidakse eraldada kättesaadavate vahendite piires, võttes eelkõige arvesse toetatavate töötajate arvu, kavandatud meetmeid ja nendeeeldatavat maksumust. Summa ei tohi ületada artikli 8 lõike 2 punktis e osutatud hinnangulistest kogukuludest või nendest kuludest, juhul kui liikmesriik on esitanud taotluse territooriumi kohta, milles vähemalt üks NUTS II tasandi piirkond on . Selliste olukordade hindamisel otsustab komisjon, kas kaasrahastamise määr on põhjendatud.

Motivatsioon

Euroopa Komisjoni ettepanekus puudub selgus, kindlus ja võrdsus. Tööhõive küsimuste nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsuse valgel minna tagasi 50 % kaasrahastamise määra juurde tehakse muudatusega ettepanek tõsta kaasrahastamise alusmäära ja abimäära liikmesriikidele, kes kannatavad kõige raskemalt praeguse riikide võlakriisi all. See peaks aitama ületada kaasrahastamisvahendite puudumise probleemi ning tagama liikmesriikidele taotluse esitamisel suurema kindluse.

Brüssel, 3. mai 2012

Regioonide Komitee president

Mercedes BRESSO


(1)  COM(2011) 500 final.

(2)  Tööhõive küsimuste nõukogu, 1. detsember 2011.

(3)  Nagu kirjas Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuses „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”.

(4)  Partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine, nagu kirjeldatud määruses, millega kehtestatakse ühissätted struktuurifondide ja teiste ELi fondide kohta (COM(2011) 615 final).


Top