2.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 259/48

—

palub, et kõikides ELi tasandil vastu võetud infrastruktuurialgatustes võetaks arvesse nende küsimuste käsitlemist kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

—

palub, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli ja vajadusi võetaks kõikide energiainfrastruktuuri arendamise projektide uurimisel arvesse ning et hinnataks põhjalikult kulusid ja tulusid, mida sellised projektid võivad kohalikul, piirkondlikul või isegi makropiirkondade tasandil kaasa tuua;

—

leiab, et energiainfrastruktuuri hindamisel tuleks mõõta projektide mõju nii energiajulgeolekule kui ka keskkonnale, maastikule ja sotsiaalmajanduslikule arengule piirkondades;

—

toetab tugevalt seda, et komisjon peab arukate võrkude loomiseks vajaliku tehnoloogia arendamist prioriteetseks. Need võrgud on energiaturu sujuvaks toimimiseks väga olulised, kuna nad võimaldavad ressursse tõhusamalt ning otstarbekamalt kasutada;

—

on mures, et Euroopa Komisjon ei suuda esitada energiainfrastruktuuri arenguprogrammi terviklikku ja üksikasjalikku rahastamiskava;

—

palub, et ta saaks esitada arvamust selliste oluliste küsimuste kohta nagu energiainfrastruktuuri investeerimise programmi eelarve, kavandatud rahastamisviisid ning osalemise tasandid, mis avaldavad mõju kõikidele sidusrühmadele, eelkõige kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kuid samas ka kõigile tarbijatele.

Raportöör

Michel LEBRUN (BE/EPP), Prantsuskeelse kogukonna parlamendi liige

Viitedokument

„Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda – Euroopa integreeritud energiavõrgu väljaarendamise kava” ”

KOM(2010) 677 lõplik

1.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Liit on täielikult pühendunud tohutule ja väga olulisele ülesandele arendada samaaegselt välja Euroopa supervõrk, tõhusad ühendused ja arukad detsentraliseeritud võrgud. Regioonide Komitee on väga rõõmus, et nimetatud algatuse raames arvestatakse lõpuks ometi piisavalt äärepoolsemate piirkondadega ja ühendatakse nad kõnealustesse võrkudesse. Selliste struktuuride loomine tugevdab territoriaalset ühtekuuluvust ja piirkondade solidaarsust tingimusel, et kõikide muresid ja huve võetakse projektide koostamisel täielikult arvesse;

2.

hindab seetõttu asjaolu, et Euroopa Komisjon märgib oma teatises „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda”, kui oluline on tagada, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused osalevad nii Euroopa energiainfrastruktuuri moderniseerimist kui ka tulevase integreeritud supervõrgu arengut puudutava otsustusprotsessi kõikides etappides. Regioonide Komitee rõhutab, et neid tuleks kaasata juba alates projektide uurimise esimestest etappidest;

3.

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on Euroopa Komisjoni esitatud projektide edukal elluviimisel oluline roll, sest nende pädevus- ja vastutusalasse jäävad arvukad planeerimise, lubade andmise, investeerimise, riigihangete ning energia tootmise, ülekande, jaotuse, energiatarbimise kontrollimise ja energiatõhususe parandamise, samuti jäätmekäitluse ja jäätmete ladustamisega seotud küsimused. Selles mõttes peaksid kõik ELi tasandil vastu võetud infrastruktuurialgatused võtma arvesse nende küsimuste käsitlemist kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

4.

hindab eelkõige seda, et tähelepanu on pööratud piirkondlike klastrite mehhanismidele. Spetsialiseerunud piirkondlike platvormide süstemaatiline loomine mitte ainult ei lihtsusta ja kiirenda kavandatud projektide planeerimis-, rahastamis-, rakendus-, järelevalve- ja kontrollimenetlust, vaid on hädavajalik ka selleks, et tagada, et kõik uute energiainfrastruktuuride rajamisest mõjutatud kohalikud ja piirkondlikud sidusrühmad teeksid täiel määral koostööd ja oleksid projekti kaasatud;

5.

palub pöörata erilist tähelepanu sellele, et kodanikele esitatakse õigel ajal ja regulaarselt teavet uute infrastruktuuride rajamise kohta. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, kes on inimestega vahetus kontaktis, peavad tingimata olema vahendid ja struktuurid, mis võimaldavad neil piisavalt üldsust teavitada ja üldsusega konsulteerida, et tagada projektile inimeste toetus ja nõusolek. Komisjon peaks ka hoolitsema selle eest, et nende energiainfrastruktuuride vajadust kindlaks teha võimaldavad mudelid oleksid selgemad, et eri mudelid konkureeriksid omavahel ja et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid aru nende mudelite koostamisel kasutatud parameetritest ja arvutusmeetoditest;

6.

nõustub Euroopa Komisjoniga, et Euroopa Liit ei suuda taastuva energia, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise, energiatarbimise vähendamise ja varustuskindluse eesmärke saavutada, kui ta ei investeeri märkimisväärselt kõige energiatõhusama majanduse arendamisse, mis hõlmab võrkude moderniseerimist, ühenduste väljaarendamist ja taastuva energia prioriteetset kaasamist nendesse võrkudesse, sh arendades ulatuslikult kesk- ja madalpinge jaotusvõrke, mis on vajalik eeltingimus taastuvatest energiaallikatest detsentraliseeritult energia tootmiseks;

7.

pöörab komisjoni tähelepanu Regioonide Komitee hiljutisele resolutsioonile „Jaapani looduskatastroofide ja tuumakatastroofi tagajärjed – mida on Euroopa Liidul sellest õppida” ja eelkõige selle punktidele 14–16 ning palub, et edaspidisel energiainfrastruktuuri kavandamisel võetaks seda arvamust arvesse. Komitee kutsub ka nõuetekohaselt arvestama kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkidega 2050. aastaks. Äärmiselt oluline on rangelt jälgida, et kõik riigid saavutaksid või ületaksid selliste fossiilkütuste nagu kivisüsi, nafta ja maagaas kasutamisel tekkiva heite vähendamise osas püstitatud eesmärke;

8.

rõhutab vajadust teha olulisuse järgi kindlaks, kus võiks olemasolevat infrastruktuuri parandada või ajakohastada ning kus on vajalik uus ulatuslik infrastruktuur;

9.

rõhutab vajadust võtta lisameetmeid nõudluse reguleerimiseks ning selliseid meetmeid, mis on vajalikud energia säästmise ja tõhususe alal 2020. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks. Vajadus täiendava energiainfrastruktuuri järele sõltub meie võimest oma tarbimist ratsionaliseerida;

10.

juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide ja Euroopa asjakohane poliitika võimaldaks tulevasel Euroopa supervõrgul anda hoogu elektri ja maagaasi siseturu väljakujundamisele, mis looks kõnealuses valdkonnas tõelise konkurentsi. Regioonide Komitee leiab, et selle tõhusa ühtse turu projekti lõpuleviimine ning Euroopa integreeritud ja tõhusa energiavõrgu loomine on tingimata vajalik selleks, et tagada selline heaolu ja ühtekuuluvuse tase, nagu sõnastati Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia eesmärkides;

11.

mõistab, kui oluline on tõhus gaasiinfrastruktuur energiaallikate mitmekesistamise ja varustuskindluse tugevdamiseks ja mõnede piirkondade energiasõltuvuse vähendamiseks, ning rõhutab, kui vajalik on gaasiinfrastruktuuri puhul selliste reeglite kehtestamine, mis tagavad suurema paindlikkuse, eelkõige selleks, et võimaldada peavoolule vastupidiseid gaasiülekandeid, et mõned piirkonnad ei sõltuks enam ainult ühest tarneallikast. Komitee leiab, et gaasiinfrastruktuuri tuleks arendada täiel määral veeldatud maagaasi / surumaagaasi terminalide panust arvestades;

12.

leiab, et Euroopa Komisjoni teatises pakutud meetmed täiendavad kolmandat energiapaketti, kuna nendega püütakse vastata vajadusele investeerida energiatootmisse ja -ülekandesse;

13.

tunnistab sellega seoses energiaturgu reguleerivate ametite rolli, kuna nad tagavad, et nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud energiainfrastruktuuride investeeringuid on asjakohased ja tõhusad;

14.

toetab tugevalt seda, et arukate võrkude loomiseks vajaliku tehnoloogia arendamist peetakse prioriteetseks. Need võrgud on energiaturu sujuvaks toimimiseks väga olulised, kuna nad võimaldavad ressursse tõhusamalt ning otstarbekamalt kasutada. Regioonide Komitee kutsub üles looma tulevase aruka võrgustiku teemalise nõustamis-, teabe- ja arvamustevahetuse platvormi;

15.

on seisukohal, et energiatõhusus kujutab endast võimsat ja tulusat vahendit energiasäästliku tuleviku saavutamisel ning et selle abil on võimalik osaliselt vähendada vajadust energiainfrastruktuuri investeerimise järele;

16.

on mures, et Euroopa Komisjon ei suuda esitada energiainfrastruktuuri arenguprogrammi terviklikku ja üksikasjalikku rahastamiskava. Seega peab komitee kahetsusväärseks, et ta ei saa esitada arvamust selliste oluliste küsimuste kohta nagu programmi eelarve, kavandatud rahastamisviisid ning osalemise tasandid, mis avaldavad mõju kõikidele sidusrühmadele, eelkõige kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kuid samas ka kõigile tarbijatele;

17.

toetab Euroopa Komisjoni ideed luua Euroopa infrastruktuurifond, millest rahastatakse kõiki Euroopa huvides teostatavaid suuri infrastruktuuriprojekte energia, lairibaühenduse ja transpordi valdkonnas, sh üleeuroopalisi transpordivõrke;

18.

avaldab samuti kahetsust, et ei ole seatud kvantitatiivseid eesmärke kasu kohta, mida strateegiaga kavatsetakse saavutada;

19.

soovitab tungivalt võimalikult kiiresti välja töötada ja edastada täielik ja üksikasjalik teave komisjonis kaalumisel olevate rahastamisviiside ja -vahendite kohta ning anda komiteele võimalus edaspidi nendes küsimustes arvamust avaldada;

20.

palub, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli ja vajadusi võetaks kõikide energiainfrastruktuuri arendamise projektide uurimisel arvesse. Kulusid ja tulusid, mida sellised projektid võivad kohalikul, piirkondlikul või isegi makropiirkondade tasandil kaasa tuua, tuleb kindlasti regulaarselt ja põhjalikult hinnata. Hindamisel tuleks mõõta projektide mõju nii energiajulgeolekule kui ka keskkonnale, maastikule ja sotsiaalmajanduslikule arengule piirkondades. On teada, et avalikkuse vastuväited on suur takistus energiainfrastruktuuride arengule. Kui näidata kohalikele kogukondadele, millist kasu nad energiainfrastruktuurist saavad, samuti seda, milline on selle keskkonnamõju, võib see märkimisväärselt vähendada selliseid vastuväiteid;

21.

tunnistab, et võrkudesse ja ühendustesse tehtavate investeeringute kooskõlastamisel on riigi tasand jätkuvalt väga oluline. Regioonide Komitee kordab siiski asjaolu, et märkimisväärne osa taastuvatest energiaallikatest saadava energia tootmisest ja energiatarbimise vähendamisest, eelkõige hoonetes, on saanud alguse kohaliku ja piirkondliku tasandi algatustest;

22.

nendib, et ELi ja kolmandate riikide vaheliste energia ülekande infrastruktuuride areng võib suurendada või teatud juhtudel isegi tekitada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu ja palub seetõttu komisjonil kiiresti analüüsida kasvuhoonegaaside heitkoguste saastekvootide turgu tehtavaid muudatusi, et vältida sellist kasvuhoonegaaside ülekandumist. Tuleks kaaluda erinevaid võimalusi, sealhulgas süsinikdioksiidi hõlmamise mehhanismi;

23.

tunnistab Euroopa energiainfrastruktuuri moderniseerimise projekti majanduslikku, keskkondlikku ja sotsiaalset mõttekust, kuna see aitab ligi meelitada energiatööstuse ettevõtjaid, rajada energia valdkonnas uusi ettevõtteid ja luua kõnealuses sektoris arvukalt töökohti. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võiksid sellest positiivsest mõjust esimesena kasu saada;

24.

rõhutab, kui oluline on kaasata taastuvenergia tootmise allikad kohalikest ja piirkondlikest võrkudest üleeuroopalistesse energiavõrkudesse, mis saaksid sel viisil kasutada ülekande- ja jaotusvõrke ning edasi areneda;

25.

kutsub eelkõige üles tegema vajalikke infrastruktuuri muudatusi, et võimaldada arukaid jaotusvõrke, nii et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ja kooperatiivid saaksid toota omaenda rohelist energiat ja jagada seda partneritega teistes piirkondades. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles kutsuma kokku spetsiaalse konverentsi kohalike ja piirkondlike organisatsioonide ning asjaomaste sidusrühmade osalusel, et lükata käima Euroopa energiatootmise ümberkujundamine;

26.

leiab, et on oluline rõhutada neid innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu alaseid võimalusi, mida see strateegia pakub Euroopa ettevõtete liidripositsioonile ning konkurentsivõimele seadmete sektoris (eelkõige elektri valdkonnas, nt taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmine, arukad ja väga tõhusad võrgud, uued elektri ladustamissüsteemid või elektriautode edendamine). Komitee kutsub üles tugevdama Euroopa energiatehnoloogia strateegiat ning teadus-ja arendustegevuse raamprogrammide algatusi kõnealuses valdkonnas;

27.

märgib, et tarbijahindade, innovatsiooni ja energia varustuskindluse osas ei ole ilma tõhusamate ja arukamate võrguinfrastruktuurideta oodata olukorra paranemist, eriti nendes piirkondades, mis on ettevõtjate jaoks majanduslikult vähem huvitavad: nt äärealad, hõredalt asustatud ja majanduslikult nõrgemad piirkonnad;

28.

tuletab meelde, et tsentraliseeritud tootmine suurtes elektrijaamades on Euroopa energia siseturu toimimise jaoks ka tulevikus väga oluline. Seda peavad siiski olulisel määral täiendama detsentraliseeritud energiatootmise rajatised ja arukad juhtimis- ja transpordisüsteemid. Seetõttu rõhutab Regioonide Komitee, et linnu ja piirkondi tuleks rohkem julgustada arendama süsteeme ja tehnoloogiaid detsentraliseeritud energia tootmiseks, sest see piirab monopolide tekkimist energia valdkonnas ja võib aidata kaasa elanikkonna aktiivsemale kaasamisele ning seega säästlikuma energiamajanduse laiemale heakskiidule;

29.

rõhutab, et energia tootmine detsentraliseeritult väikestes kohalikes ja piirkondlikes tootmiskeskustes sobivate keskkonnatingimustega paigas on tõhus meede linnade ja piirkondade jaoks ning puhta taastuva energia arendamiseks, aidates samuti edendada keskkonnakaitset ja võidelda kliima soojenemise vastu;

30.

märgib, et detsentraliseeritud energiatootmisallikate arendamine võimaldaks kogu Euroopa Liidul vähendada järk-järgult välisenergiast sõltumist ja parandada seega oma varustuskindlust;

31.

soovib osaleda selle meetodi väljatöötamises, mille abil määratakse kindlaks need konkreetsed projektid, mida peetakse kogu Euroopale huvipakkuvaks, ja samuti nende vahendite väljatöötamises, mis on vajalikud nende prioriteetide paindlikuks rakendamiseks viisil, mis on kohandatud kohalikele ja piirkondlikele turutingimustele ning tehnoloogiliste alternatiivide eripäradele;

32.

toetab makropiirkondlikul tasandil spetsiaalsete platvormide loomist, mis peaks hõlbustama määratletud prioriteetide elluviimist. Platvormid peaksid tegevust alustama kohe pärast projektide uurimisetappi ja need peaksid olema kaasatud kõikidesse elluviimise etappidesse, sh rahastamiskavade väljatöötamisse ja nende eelarvete koostamisse;

33.

tervitab kõnealuses seoses selgesõnaliselt Põhjamere ääres asuvate ELi liikmesriikide ja Norra avamerevõrgu algatust, koordineerimaks paremini avamere tuuleenergia ja infrastruktuuri arengut põhjapoolsetes meredes, sest tuuleenergial on otsustav roll ELi energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel;

34.

palub olulisel määral tugevdada piirkondlike energiaalgatuste rolli, tehes spetsialiseerunud organitele ülesandeks nende projektide tehnilise ja finantsplaneerimise ning mõju hindamise. Samuti on soovitav rajada ajutised piirkondlikud struktuurid tingimusel, et neil on tõhusad ja otstarbekad talitlus- ja otsustussüsteemid;

35.

hindab kõnealuse piirkondadevahelise ja rahvusvahelise koostöö valdkonna kõrgetasemeliste töörühmade loomisel saadud väga julgustavaid tulemusi. Regioonide Komitee on siiski endiselt väga mures selle pärast, kas sellises süsteemis saab ära kuulata ka väiksemate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukoha;

36.

nõustub komisjoniga, et energiainfrastruktuuri valdkonnas on praegune lubade väljastamise menetlus kahetsusväärselt aeglane, ja palub, et seda menetlust ratsionaliseeritaks, paremini kooskõlastataks ja parandataks. Kuid oleks vastuvõetamatu kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi sellest lubade väljastamise protsessist kõrvale jätta, sest nemad on peamised vastutajad ja neid puudutab kõige rohkem mõju, mida mõned energiaprojektid võivad elanikele avaldada;

37.

kiidab heaks ettepaneku luua kontaktasutus (universaalteenistus), mis on vahendaja projektide arendajate ning riigi, piirkondliku ja/või kohaliku tasandi pädevate asutuste vahel. Regioonide Komitee rõhutab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste volitusi ei tohi kuidagi vähendada;

38.

taotleb loamenetluse kestvusele asjakohaste tähtaegade vastuvõtmist, millega tagataks projektide korrektne ja täielik hindamine, kõigi sidusrühmade kaasatus ning lihtsustatakse infrastruktuuri kavandamist ja arendamist;

39.

kinnitab oma soovi, et elanikud kaasataks otsustusprotsessi juba alates projektide uurimise esimestest etappidest. Nad tuleks kaasata selgelt, avatult ja konkreetselt, nii et tagatud oleks läbipaistvus, mis on vajalik selleks, et elanikud ühisprojekti toetaksid. Ajakava tuleks tutvustada võimalikult ulatuslikult, et igaüks võiks avaldada oma arvamust ja saada oma küsimustele vastused;

40.

soovib aktiivselt osaleda suuniste koostamisel, mille eesmärk on muuta lubade andmine läbipaistvamaks ja prognoositavamaks, tagamaks, et suunistega täidetakse rahuldavalt nende eesmärke teavitada ja vahetada teavet projektide negatiivsete ja positiivsete mõjude kohta, tagada läbipaistvus, võtta arvesse esitatud arvamusi, viia läbi projektide järelevalve ja uurida avalikku arvamust;

41.

palub pöörata erilist tähelepanu üldsuse teavitamisele sellest, millist kasu saavad tarbijad ja elanikud infrastruktuuri arendamisest ja arukatest võrkudest varustuskindluse, CO2-heidete vähendamise ja energiatõhususe valdkonnas. Teave peaks siiski olema tasakaalustatud ega tohiks varjata puudusi, millega elanikud võivad kokku puutuda. Vaid täielik ja läbipaistev teave võimaldab elanikel mõista nende väljakutsete ulatust ja kergemini aktsepteerida projekti kõrvaltoimeid. Teave peaks olema konkreetsele olukorrale kohandatud, et kõik saaksid täpset ja asjakohast teavet;

42.

kutsub üles võtma kasutusele tõhusad, kättesaadavad ja õiglased kahju hüvitamise süsteemid elanikele, kellele projektide elluviimine eriti negatiivset mõju avaldab. Hüvitis peaks olema piisav selleks, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid negatiivset mõju kompenseerida ja tagada, et kui üldsus projekti just heaks ei kiida, siis on see vähemalt tema jaoks vastuvõetav;

43.

toetab ideed luua eeliseid ja stiimuleid piirkondadele, kes hõlbustavad Euroopa jaoks huvi pakkuvate projektidele kiiresti loa andmist, tingimusel, et neid ei õhutata rikkuma selliseid vajalikke ettevaatusabinõusid nagu mõju hindamine ja üldsusega konsulteerimine. Regioonide Komitee soovib, et neid stiimuleid saaks pakkuda ka kohalikele omavalitsustele;

44.

jagab komisjoni seisukohta, et ergutussüsteemi oleks hea laiendada kõikidele kohalikul ja piirkondlikul tasandil algatatud taastuvenergia tootmise, ülekande ja jaotuse projektidele;

45.

soovib osaleda sellise projektide toetuskava koostamisel, mille eesmärk on aidata piirkondi ja riikide ametiasutusi infrastruktuuri planeerimisel ja projektide väljaarendamisel. Selles kontekstis tuleks kindlasti silmas pidada nii projektide keskkonnamõju kui ka sotsiaalmajanduslikku mõju kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse tasandil;

46.

on mures, et Euroopa Komisjoni hinnangul vajaminevast 200 miljardi euro suurusest investeeringute kogusummast on ikka puudu üle 60 miljardi;

47.

pooldab tugevalt erasektori investeeringute mobiliseerimist, võttes vastu eeskirja suurte, tehniliselt keerukate või piiriüleste projektide kulude jaotamise küsimuse lahendamiseks. Mitmed praegu ebapiisava rahastamise tõttu ohus olevad makropiirkondlikud projektid saaksid sellistest uutest sätetest otsest kasu;

48.

toetab komisjoni algatust optimeerida avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kaasamist investorite riskide maandamise kaudu. Kasumi optimeerimine, investeeringute kindlus ja positiivne mõju ühiskonnale innustaks kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi investeerima neile kõige sobivamana tunduvatesse projektidesse;

49.

peab kahetsusväärseks, et puudub täpne ja konkreetne teave eelarve ja finantsperspektiivi kohta, mida on võimalik kõnealusele stiimulile eraldada. Regioonide Komitee loodab, et analüüsitavad rahastamismehhanismid vastavad paindlikkuse, olemasolevatele riskidele kohandamise ning iga projektide rahastamisvajadustega arvestamise kriteeriumitele;

50.

kutsub komisjoni eelkõige üles uurima, kuidas saaksid erinevad toimijad, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused energiainfrastruktuuri arendamisel rahaliselt osaleda. Eelkõige annaks see hoogu asjaomaste projektide käivitamisele ja hindamisele. Lisaks võib infrastruktuuri tulevasest kasutamisest saadava rahalise kasu perspektiiv aidata projektil saada avalikkuse toetust;

51.

kutsub üles seadma prioriteetseks investeeringud kõikidesse sellistesse projektidesse, mis aitavad saavutada nn 20-20-20 eesmärke: arukate võrkude arendamine, taastuvate energiaallikate kaasamine Euroopa supervõrku, kõigi äärepoolseimate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ühendamine supervõrguga ning ühendused;

52.

rõhutab arukate võrkude olulisust energiatarbimise eest isikliku vastutuse võtmisel. Arukad võrgud, arukad voolumõõtjad ja vastavad tarbimisseadmed, mis ei pakuks üksnes energiat, vaid ka teavet tarbimise taseme ja tüübi kohta, võivad pakkuda energia kokkuhoiu võimalusi. Need võrgud saaksid niimoodi aidata vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja parandada energiatõhusust. Seetõttu tuleb edendada vastavate tehnoloogiate edasiarendamist ja kasutuselevõttu. Komitee rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid enne 2020. aastat riiklike tegevuskavade ja Euroopa Liidu programmide toel viima läbi arukate võrkude katseprojektid ja pöörama erilist tähelepanu piiriäärseid piirkondi hõlmavatele projektidele;

53.

palub, et energiainfrastruktuuri moderniseerimisprojektide rahastamise ja toetamise prioriteedid valitaks välja järgmiste kriteeriumide alusel: kohaliku ja taastuva energia tootmise ning jaotuse arendamine; ühtse elektri- ja maagaasituru lõpuleviimine; tarbijate toetamine, aidates neil turul aktiivsemalt osaleda mitte ainult tänu tarbimise tõhustamisele, vaid võimaldades neil tegutseda ka kohaliku või isegi eraisikust tootjatena, müües oma võimalikku üleliigset toodangut. 20-20-20 eesmärkide saavutamiseks on tähtis parandada tõhusust, uuendades ja täiustades olemasolevaid võrke, et vähendada muundamis- ja transformeerimiskadusid;

54.

kutsub üles suunama kõik oma jõupingutused selliste süsteemide arendamisse, kus energiat toodetakse taastuvatest energiaallikatest ning suure tõhususega koostootmisel tuginedes oma tarbeks, ning tagades, et energiavõrgud projekteeritakse selliselt, et seda tüüpi rajatisi peetakse prioriteetseks.