(1)

Liidu arengupoliitika eesmärk on vähendada vaesust ja lõpuks see kaotada.

(2)

Liit kui Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige on pühendunud kaubandusküsimuste kaasamisele arengustrateegiatesse ja rahvusvahelise kaubavahetuse edendamisele, et kiirendada majanduse arengut ja vähendada vaesust ning pikemas perspektiivis see kaotada kogu maailmas.

(3)

Liit toetab Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riike (AKV riigid) vaesuse vähendamise, jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu teel ning tunnistab nende riikide kaubasektorite olulisust.

(4)

Liit on pühendunud arenguriikide sujuva ja järkjärgulise maailmamajandusse kaasamise toetamisele eesmärgiga tagada jätkusuutlik areng. Peamistel banaane eksportivatel AKV riikidel võib esineda probleeme seoses kauplemise korra muutumisega, eelkõige enamsoodustustariifi liberaliseerimisega WTO raames ning liidu ja Ladina-Ameerika riikide vahel sõlmitud või sõlmimisel olevate kahepoolsete või piirkondlike kokkulepetega. Seepärast tuleks AKV riikide banaanisektoris võetavate kaasnevate meetmete programm (edaspidi „programm”) lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EÜ) nr 1905/2006 (2).

(5)

Programmi raames võetavad rahalise abi meetmed peaksid olema suunatud banaanikasvatuspiirkondade ja banaanide väärtusahelas osalevate elanike, eelkõige väiketootjate ja -ettevõtjate elatustaseme tõstmisele ja elutingimuste parandamisele, samuti töönormidele, töötervishoiu- ja ohutusstandarditele vastavuse parandamisele, eelkõige pestitsiidide kasutamise ja nendega kokkupuutumise osas. Samuti tuleks seetõttu meetmetega toetada banaaniekspordist sõltuvate piirkondade kohandumist ja vajaduse korral ümberkorraldamist sektorikohase eelarvetoetuse või projektikohaste sekkumiste kaudu. Meetmete eesmärk peaks olema tagada sotsiaalvaldkonna vastupidavus, majandustegevuse mitmekesistamine ja investeerimine konkurentsivõime suurendamisse, juhul kui see on elujõuline strateegia, võttes arvesse kogemusi ja tulemusi, mis on saadud traditsioonilistele banaane tarnivatele AKV riikidele mõeldud eriabisüsteemiga vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2686/94 (3) ja traditsioonilistele banaane tarnivatele AKV riikidele antava toetuse eriraamistikuga vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 856/1999 (4) ning vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1609/1999 (5). Liit tunnistab, et on oluline edendada banaanikaubandusest saadava tulu õiglasemat jaotumist.

(6)

Kõnealune programm peaks aitama kaasa kohanemisprotsessile nendes AKV riikides, kes on viimastel aastatel eksportinud liitu märkimisväärses koguses banaane ja keda mõjutab Genfi banaanikaubanduslepingu (6) raames või liidu ning teatavate Ladina- ja Kesk-Ameerika riikide vahel sõlmitud või sõlmimisel olevate kahepoolsete või piirkondlike kokkulepete tagajärjel toimuv liberaliseerimine. Programm põhineb tavapärastele AKV banaanitarnijatele antava toetuse eriraamistikul. Programm on kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega WTO raames ning on ümberkorralduslik, lähtub konkurentsivõime suurendamise eesmärgist ja on seega ajutine, kestusega neli aastat (2010–2013).

(7)

Komisjoni 17. märtsi 2010. aasta teatise „Kahe aasta aruanne tavapärastele AKV banaanitarnijatele antava toetuse eriraamistiku kohta” järelduste kohaselt andsid varasemad abiprogrammid märkimisväärse panuse majanduse eduka mitmekesistamise suutlikkuse paranemisse, kuigi täpset mõju ei saa veel kindlaks määrata ning AKV riikide banaaniekspordi jätkusuutlikkus on endiselt habras.

(8)

Komisjon on hinnanud toetuste eriraamistiku programmi, kuid ei ole läbi viinud banaanisektoris võetavate kaasnevate meetmete mõjuhinnangut.

(9)

Komisjon peaks jälgima, et kõnealune programm oleks kooskõlas abisaajariikides rakendatavate piirkondlike ja riiklike näidisprogrammidega, eelkõige seoses majanduslike, põllumajanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisega.

(10)

Peaaegu 2 % maailma banaanikaubandusest on sertifitseeritud õiglase kaubanduse süsteemi tootjaorganisatsioonide poolt. Õiglase kaubanduse miinimumhinnad määratakse jätkusuutliku tootmise kulude alusel, mis kehtestatakse sidusrühmadega konsulteerides, eesmärgiga võtta arvesse rahuldavate sotsiaalsete ja keskkonnastandardite järgimisega seotud kulusid ning toota mõistlikku kasumit, et tootjad saaksid endale elatise tagada pikemaks ajaks.

(11)

Kohalike töötajate ekspluateerimise ärahoidmiseks tuleks banaanisektori tootmisahelas saavutada kokkulepe sektori toodetud tulu õiglase jaotamise osas.

(11a)

Komisjonil peaks olema volitused võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses geograafiliste strateegiadokumentide, mitmeaastaste näidisprogrammide ning temaatilisi programme ja kaasnevaid meetmeid käsitlevate strateegiadokumentidega, kuna need täiendavad määrust (EÜ) nr 1905/2006 ja on üldkohaldatavad. On äärmiselt oluline, et komisjon peaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(12)

Määrust (EÜ) nr 1905/2006 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Liidu abi rakendamine

Kooskõlas käesoleva määruse üldeesmärgi, reguleerimisala, eesmärkide ja üldpõhimõtetega rakendatakse liidu abi artiklites 5–16 sätestatud geograafiliste ja temaatiliste programmide ning artiklites 17 ja 17a sätestatud programmide kaudu.”;

2)

Lisatakse artikkel järgmises sõnastuses:

„Artikkel 17a

Peamised banaane tarnivad AKV riigid

1.   IIIa lisas loetletud banaane tarnivate AKV riikide suhtes kohaldatakse banaanisektoris võetavaid kaasnevaid meetmeid. Liidu abi suunatakse nende riikide kohandumisprotsessi toetamisele pärast liidu banaanituru liberaliseerimist WTO raames. Liidu abi kasutatakse eelkõige vaesuse vastu võitlemiseks, parandades asjaomaste põllumajandustootjate ja isikute, sh väikeettevõtjate elatustaset ja elutingimusi, muu hulgas töö- ja ohutusnormidele ning keskkonnastandarditele vastavust, sealhulgas pestitsiidide kasutamise ja nendega kokkupuutumise osas. Liidu abi andmisel arvestatakse nii nende riikide poliitika ja kohanemisstrateegiate kui ka regionaalkeskkonnaga (liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide läheduse tähenduses) ning pööratakse eritähelepanu järgmistele koostöövaldkondadele:

2.   IV lisas osutatud summa ulatuses määrab komisjon kindlaks igale käesoleva artikli lõikes 1 osutatud banaane tarnivale AKV riigile kättesaadava maksimumsumma järgmiste objektiivsete ja kaalutud näitajate alusel:

Abi eraldamiskriteeriumite mõõtmisel lähtutakse 2010. aastale eelnevatest, kuni viieaastast ajavahemikku hõlmavatest representatiivsetest andmetest ja komisjoni uuringust, milles hinnatakse WTO raames sõlmitud lepingu ja liidu ning teatavate Ladina- ja Kesk-Ameerika riikide – põhiliste banaane eksportivate riikide – vahel sõlmitud või sõlmimisel olevate kahepoolsete või piirkondlike kokkulepete mõju AKV riikidele.

3.   Komisjon võtab vastu mitmeaastased toetusstrateegiad analoogia põhjal artikliga 19 ja vastavalt artiklile 21. Komisjon tagab, et nimetatud strateegiad täiendavad asjaomaste riikide geograafilisi strateegiadokumente ning et kõnealused banaanisektoris võetavad kaasnevad meetmed on ajutised.

Mitmeaastased toetusstrateegiad banaanisektori kaasnevatele meetmetele hõlmavad järgmist:

Hiljemalt 18 kuud enne programmi lõppu koostatakse banaanisektoris võetavate kaasnevate meetmete programmi ja asjaomaste riikide edusammude kohta hinnang, mis sisaldab ka soovitusi meetmete võtmiseks ja nende meetmete olemuse kohta.”;

3)

Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Strateegiadokumentide ja mitmeaastaste näidisprogrammide vastuvõtmine

Artiklites 19 ja 20 osutatud strateegiadokumendid ja mitmeaastased näidisprogrammid, samuti artikli 19 lõikes 2 ning artikli 20 lõikes 1 osutatud läbivaadatud versioonid ning vastavalt artiklites 17 ja 17a osutatud kaasnevad meetmed võtab komisjon vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 35, kohaldades artiklites 35a ja 35b sätestatud tingimusi.”;

3a)

Artiklis 22 asendatakse lõige 3 järgmise tekstiga:

„3.     Iga-aastased tegevusprogrammid võtab vastu komisjon, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamusi.”;

3b)

Artikli 23 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

„3.     Kui kõnealuste meetmete maksumus ületab 10 miljonit eurot, võtab komisjon need vastu, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamusi. Kui erimeetmete maksumus on alla 10 miljoni euro, saadab komisjon meetmed teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühe kuu jooksul pärast seda, kui ta on otsuse vastu võtnud.

4.     Erimeetmete muudatuste korral, näiteks tehniliste kohanduste sisseviimiseks, rakendusperioodi pikendamiseks, assigneeringute ümberjaotamiseks prognoositud eelarve piires, eelarve suurendamiseks või vähendamiseks vähem kui 20 % võrra võrreldes esialgse eelarvega, tingimusel, et need muudatused ei mõjuta komisjoni otsuses sätestatud esialgseid eesmärke, teavitatakse Euroopa Parlamenti ja nõukogu ühe kuu jooksul.”;

4)

Artiklis 25 asendatakse lõige 2 järgmise tekstiga:

„2.   Liidu abi ei kasutata üldiselt maksude, lõivude või muude tasude maksmiseks abi saavates riikides.”;

5)

Artiklis 29 asendatakse lõige 1 järgmise tekstiga:

„1.   Eelarveliste kulukohustuste aluseks on artikli 17a lõike 3, artikli 22 lõike 1, artikli 23 lõike 1 ja artikli 26 lõike 1 kohaselt tehtud komisjoni otsused.”;

6)

Artikli 31 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Artiklites 11–16 nimetatud temaatilise programmi alusel ning artiklites 17 ja 17a sätestatud programmide alusel rahastatavate hanke- või toetuslepingute sõlmimiseks võivad taotlusi esitada kõik füüsilised isikud, kes on OECD/DACi loetelus ja II lisas nimetatud arenguriikide kodanikud, ja kõik juriidilised isikud, kes on nimetatud arenguriikides asutatud, ning need füüsilised või juriidilised isikud, kes on temaatilise programmi või artiklites 17 ja 17a nimetatud programmide alusel abikõlblikud. Komisjon avaldab II lisa ja ajakohastab seda vastavalt OECD/DACi koostatud abisaajate loetelu regulaarsele läbivaatamisele ja teavitab sellest nõukogu.”;

6a)

Artiklis 33 asendatakse lõige 2 järgmise tekstiga:

„2.     Komisjon saadab teavitamise eesmärgil oma hindamisaruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Neid tulemusi võetakse arvesse programmide kavandamisel ja vahendite eraldamisel.”;

6b)

Artikkel 35 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 35

Delegeeritud volituste rakendamine

1.     Komisjonile antakse käesoleva määruse kohaldamise ajaks õigus võtta vastu artikli 17 lõikes 2, artiklites 17a ja 21 osutatud delegeeritud õigusakte.

2.     Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.     Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte artiklites 35a ja 35b sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 35a

Delegeerimise tagasivõtmine

1.     Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 17 lõikes 2, artiklites 17a ja 21 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.     Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

3.     Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses täpsustatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 35b

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.     Euroopa Parlament või nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

2.     Kui lõikes 1 osutatud tähtaja möödumisel ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning õigusakt jõustub selles sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.     Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.”;

7)

Artikli 38 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1.   Käesoleva määruse rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 2007–2013 on 17 087 miljonit eurot.

2.   Igale artiklites 5–10, 11–16 ja 17–17a osutatud programmile eraldatav soovituslik summa on kindlaks määratud IV lisas. Need summad on kehtestatud ajavahemikuks 2007–2013.”;

8)

Lisatakse käesoleva määruse I lisas esitatud IIIa lisa;

9)

IV lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga.