Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52011AG0012

    Nõukogu esimese lugemise seisukoht (EL) nr 12/2011 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse seoses mikro-majandusüksustega nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ, mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid Nõukogu poolt vastu võetud 12. septembril 2011 EMPs kohaldatav tekst

    ELT C 337E, 18.11.2011, p. 1–7 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    18.11.2011   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    CE 337/1


    NÕUKOGU ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHT (EL) nr 12/2011

    eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse seoses mikro-majandusüksustega nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ, mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid

    Nõukogu poolt vastu võetud 12. septembril 2011

    (EMPs kohaldatav tekst)

    2011/C 337 E/01

    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 50 lõiget 1,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

    võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

    toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2),

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    8.–9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogu rõhutas oma järeldustes, et halduskoormuse vähendamine on oluline Euroopa majanduse hoogustamiseks ja et halduskoormuse vähendamiseks Euroopa Liidus on vaja teha ühiselt suuri jõupingutusi.

    (2)

    Raamatupidamine on määratletud ühe peamise valdkonnana, milles võib vähendada liidu äriühingute halduskoormust.

    (3)

    Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (3) on määratletud mikroettevõtted ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Samas on nõupidamistel liikmesriikidega ilmnenud, et kõnealuses soovituses mikroettevõtete jaoks esitatud suuruskriteeriumid võivad olla raamatupidamise seisukohast liiga kõrged. Seepärast tuleks luua mikroettevõtete alamkategooria, nn mikro-majandusüksus, et hõlmata äriühingud, kelle bilansimahu ja netokäibe suuruskriteeriumid on väiksemad mikroettevõtetele kehtestatust.

    (4)

    Mikro-majandusüksused tegelevad üldjuhul ettevõtlusega kohalikul või piirkondlikul tasandil ega tegutse piiriüleselt või tegutsevad piiriüleselt vähesel määral. Lisaks on neil oluline koht uute töökohtade loomisel, teadus- ja arendustegevuse edendamisel ning uute majandustegevuste loomisel.

    (5)

    Mikro-majandusüksustel on piiratud vahendid, millega rangeid regulatiivseid nõudeid täita. Samas kehtivad nende suhtes sageli samad finantsaruandlusreeglid nagu suuremate äriühingute suhtes. Need reeglid koormavad mikro-majandusüksusi nende suurusega võrreldes ebamõistlikult palju ja seepärast ei ole reeglid kõige väiksemate ettevõtete suhtes suurematega võrreldes proportsionaalsed. Seepärast peaks olema võimalik vabastada mikro-majandusüksused teatavatest kohustustest, mis võivad panna neile tarbetult suure halduskoormuse. Mikro-majandusüksuste suhtes tuleks aga siiski kohaldada kõiki siseriiklikke kohustusi pidada arvet nende äritehingute ja finantsolukorra üle.

    (6)

    Arvestades sellega, et äriühingute arv, kellele kehtivad käesolevas direktiivis sätestatud suuruskriteeriumid, on erinevates liikmesriikides väga erinev, ning sellega, et mikro-majandusüksuste tegevus ei mõjuta või mõjutab vähe piiriülest kaubandust ja siseturu toimimist, peaksid liikmesriigid käesolevat direktiivi siseriiklikul tasandil rakendades arvestama nende kriteeriumide erinevat mõju.

    (7)

    Liikmesriigid peaksid nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ (4) kontekstis mikro-majandusüksustele kehtiva korra rakendamise viisi või vajadust kaaludes arvestama oma riigi turu konkreetseid tingimusi ja vajadusi.

    (8)

    Mikro-majandusüksused peavad võtma arvesse aruandeaastaga seotud tulu ja kulu, sõltumata sellise tulu või kulu saamise või maksmise kuupäevast. Ettemaksete ja viitlaekumiste ning viitvõlgade ja ettemakstud tulu arvestamine võib aga mikro-majandusüksustele koormav olla. Seetõttu tuleks lubada liikmesriikidel vabastada mikro-majandusüksused selliste kirjete arvestamisest ja esitamisest ainult niivõrd, kuivõrd selline vabastus on seotud kuluga , mis ei ole tooraine ja tarvikute hind, väärtuse täpsustused, tööjõukulud ja maksud. Sel viisil on võimalik vähendada halduskoormust, mis on seotud suhteliselt väikese bilansisaldo arvutamisega.

    (9)

    Raamatupidamise aastaaruannete avaldamine võib olla mikro-majandusüksuste jaoks koormav. Samal ajal peavad liikmesriigid tagama selle, et käesolevas direktiivis kehtestatud kohustusi täidetakse. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema lubatud vabastada mikro-majandusüksused üldisest avaldamise nõudest, tingimusel et bilansis sisalduv nõuetekohane teave esitatakse siseriikliku õiguse kohaselt vähemalt ühele määratud pädevale asutusele ja et see teave edastatakse ettevõtlusregistrile.

    (10)

    Käesoleva direktiivi eesmärk on võimaldada liikmesriikidel luua mikro-majandusüksustele lihtne finantsaruandluse keskkond. Õiglase väärtuse kasutamine võib tingida vajaduse avaldada üksikasjalikku teavet, et selgitada, millisel alusel määrati teatud kirjete õiglane väärtus. Arvestades, et mikro-majandusüksustele kohaldatav kord sätestab andmete väga piiratud avaldamise raamatupidamisaruannete lisades, ei teaks mikro-majandusüksuste raamatupidamisaruannete kasutajad, kas kasumiaruandes ja bilansis esitatavate summade hulka kuuluvad õiglased väärtused või mitte. Sellistele kasutajatele kindluse tagamiseks ei tohiks liikmesriigid seetõttu lubada ega nõuda, et käesoleva direktiivi raames võimaldatavaid vabastusi kasutavad mikro-majandusüksused kasutaksid oma raamatupidamisaruannete koostamise alusena õiglast väärtust. Mikro-majandusüksused, kes soovivad või vajavad õiglase väärtuse kasutamist, saavad seda endiselt teha, kasutades mõnda teist käesolevas direktiivis sätestatud korda, kui liikmesriik lubab või nõuab sellise korra kasutamist.

    (11)

    Otsustades selle üle, kas ja kuidas tuleks direktiivi 78/660/EMÜ kohaldamisalas rakendada mikro-majandusüksustele kehtivat korda, peaksid liikmesriigid tagama, et nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ (5) (mis käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) alusel konsolideeritavatel mikro-majandusüksustel oleksid selleks piisavalt üksikasjalikud raamatupidamisandmed.

    (12)

    Vastavalt paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (6) punktile 34 innustatakse liikmesriike koostama enda jaoks ja liidu huvides omi tabeleid, mis näitaksid võimaluste piires seoseid käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning avalikustama neid.

    (13)

    Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt vähendada mikro-majandusüksuste halduskoormust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

    (14)

    Seetõttu tuleks direktiivi 78/660/EMÜ vastavalt muuta,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

    Artikkel 1

    Direktiivi 78/660/EMÜ muutmine

    Direktiivi 78/660/EMÜ muudetakse käesolevaga järgmiselt.

    1)

    Lisatakse järgmine artikkel:

    „Artikkel 1a

    1.   Liikmesriigid võivad kooskõlas lõigetega 2 ja 3 sätestada erandeid teatavast käesolevas direktiivis sätestatud kohustusest selliste äriühingute suhtes, mis oma bilansipäeval ei ületa kahte kolmest järgnevast kriteeriumist (mikro-majandusüksused):

    a)

    bilansimaht: 250 000 eurot;

    b)

    netokäive: 500 000 eurot;

    c)

    keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 10.

    2.   Liikmesriigid võivad vabastada lõikes 1 osutatud äriühingud mõnest alljärgnevast kohustusest või kõigist nimetatud kohustustest:

    a)

    kohustus esitada andmed „ettemaksete ja viitlaekumiste” ning „viitvõlgade ja ettemakstud tulu” kohta vastavalt artiklitele 18 ja 21;

    b)

    kui liikmesriik kasutab käesoleva lõike punktis a nimetatud võimalust, võib ta lubada nendel äriühingutel ainult lõike 3 punkti b alapunktis vi osutatud muude kulude puhul „ettemaksete ja viitlaekumiste” ning „viitvõlgade ja ettemakstud tulu” kajastamise suhtes kõrvale kalduda artikli 31 lõike 1 punktist d, tingimusel et see asjaolu avaldatakse raamatupidamisaruannete lisades või käesoleva lõike punkti c kohaselt bilansi lõpus;

    c)

    kohustus koostada raamatupidamisaruannete lisasid vastavalt artiklitele 43–45, tingimusel et bilansi lõpus avaldatakse käesoleva direktiivi artiklis 14 ja artikli 43 lõike 1 punktis 13 ja direktiivi 77/91/EMÜ (7) artikli 22 lõikes 2 nõutav teave;

    d)

    kohustus koostada tegevusaastaaruanne vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 46, tingimusel et direktiivi 77/91/EMÜ artikli 22 lõikes 2 nõutav teave avaldatakse raamatupidamisaruannete lisades või vastavalt käesoleva lõike punktile c bilansi lõpus;

    e)

    kohustus avaldada vastavalt artiklitele 47–50a aastaaruandeid, tingimusel et nendes sisalduv nõuetekohane teave bilansi kohta esitatakse siseriikliku õiguse kohaselt vähemalt ühele asjaomase liikmesriigi poolt määratud pädevale asutusele. Kui pädev asutus ei ole keskregister, äriregister või äriühingute register, nagu osutatud direktiivi 2009/101/EÜ (8) artikli 3 lõikes 1, siis peab pädev asutus registrit esitatud teabest teavitama.

    3.   Liikmesriigid võivad lubada artiklis 1 osutatud äriühingutel:

    a)

    koostada lühendatud bilansi, milles on vajadusel eraldi välja toodud vähemalt artiklites 9 või 10 esitatud tähtedega tähistatud kirjed. Kui kohaldatakse lõike 2 punkti a, siis jäetakse bilansist välja kirjed artikli 9 aktivat käsitlevas rubriigis E ja passivat käsitlevas rubriigis D või kirjed artikli 10 rubriikides E ja K;

    b)

    koostada lühendatud kasumiaruande, milles on vajadusel eraldi välja toodud vähemalt järgmised kirjed:

    i)

    netokäive;

    ii)

    muu tulu;

    iii)

    tooraine ja tarvikute maksumus;

    iv)

    tööjõukulud;

    v)

    väärtuse täpsustused;

    vi)

    muud kulud;

    vii)

    maksud;

    viii)

    kasum või kahjum.

    4.   Liikmesriigid ei luba ega nõua jao 7a kohaldamist mikro-majandusüksustele, kes kasutavad lõigetes 2 ja 3 sätestatud vabastusi.

    5.   Lõikes 1 osutatud äriühingute suhtes loetakse, et lõigete 2, 2 ja 4 kohaselt koostatud raamatupidamise aastaaruanded annavad artikli 2 lõikes 3 nõutava õige ja õiglase ülevaate ning sellest tulenevalt ei kohaldata sellistele raamatupidamisaruannetele artikli 2 lõikeid 4 ja 5.

    6.   Kui äriühing oma bilansipäeval ületab või lakkab ületamast lõikes 1 osutatud kolmest kriteeriumist kahe piirmäära, mõjutab see asjaolu lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud erandi kohaldamist üksnes siis, kui asjaolu esineb nii jooksval kui ka eelnenud aruandeaastal.

    7.   Nendes liikmesriikides, kus ei ole eurot kasutusele võetud, arvutatakse lõikes 1 esitatud summad omavääringusse ümber vahetuskursside alusel, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas sellise direktiivi jõustumise päeval, kus määratletakse kõnealused summad.

    8.   Lõike 1 punktis a osutatud bilansimaht hõlmab kas artikli 9 „Varad” (9) kirjetes A–E osutatud vara või artikli 10 kirjetes A–E osutatud vara. Kui kohaldatakse lõike 2 punkti a, siis hõlmab lõike 1 punktis a viidatud bilansimaht kas artikli 9 „Varad” kirjetes A–D osutatud vara või artikli 10 kirjetes A–D osutatud vara.

    2)

    Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 5

    1.   Erandina artikli 4 lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid investeerimisühingute ja finantsvaldusettevõtjate raamatupidamise aastaaruannete tarvis ette näha spetsiaalsed skeemid, tingimusel et need skeemid annavad neist ühingutest ülevaate, mis on võrdväärne artikli 2 lõikes 3 sätestatuga. Liikmesriigid ei anna artiklis 1a sätestatud vabastusi investeerimisühingute ega finantsvaldusettevõtjate suhtes.”;

    3)

    Artikkel 53a asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 53a

    Liikmesriigid ei anna artiklites 1a, 11, 27, artikli 43 lõike 1 punktides 7a ja 7b ning artiklites 46, 47 ja 51 sätestatud vabastusi äriühingute suhtes, kellel on lubatud kaubelda oma väärtpaberitega reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses.”.

    Artikkel 2

    Ülevõtmine

    1.   Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid, siis kui nad otsustavad kasutada direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 1a sätestatud võimalusi, võttes eelkõige arvesse liikmesriigi nende äriühingute arvu, millele kõnealuse artikli lõikes 1 sätestatud suuruskriteeriumid laienevad. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata nende sätete teksti.

    Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

    2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

    Artikkel 3

    Jõustumine

    Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Artikkel 4

    Adressaadid

    Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

    Brüssel,

    Euroopa Parlamendi nimel

    president

    Nõukogu nimel

    eesistuja


    (1)  ELT C 317, 23.12.2009, lk 67.

    (2)  Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2010. aasta seisukoht (ELT C 349E, 22.12.2010, lk 111) ja nõukogu 12. septembri 2011. aasta esimese lugemise seisukoht. Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu … otsus.

    (3)  ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

    (4)  EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.

    (5)  EÜT L 193. 18.7.1983, lk 1.

    (6)  ELT L 321, 31.12.2003, lk 1.

    (7)  Nõukogu 13. detsembri 1976. aasta teine direktiiv 77/91/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks (EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1).

    (8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/101/EÜ, tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks (ELT L 258, 1.10.2009, lk 11).

    (9)  Toimetaja märkus: termin on muutunud, varasem termin „Aktiva”.”


    NÕUKOGU PÕHJENDUSED

    I.   SISSEJUHATUS

    Komisjon esitas nõukogule ja Euroopa Parlamendile 19. märtsil 2009 ettepaneku (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse seoses mikro-majandusüksustega nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ, mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid.

    Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis oma arvamuse ettepaneku kohta vastu 15. juulil 2009 (2).

    Euroopa Parlament võttis oma seisukoha vastu esimesel lugemisel 10. märtsil 2010 (3).

    Nõukogu võttis oma esimese lugemise seisukoha vastu 12. septembril 2011.

    II.   EESMÄRK

    Ettepaneku eesmärk on võimaldada liikmesriikidel jätta neljanda äriühinguõiguse direktiivi kohaldamisalast välja väga väikesed äriühingud (nn mikro-majandusüksused) ning seega mitte kohaldada nende suhtes selle direktiivi raamatupidamis- ja aruandlusnõudeid.

    III.   NÕUKOGU ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHA ANALÜÜS

    1.   Üldist

    Euroopa Parlament avaldas komisjoni ettepanekule laiaulatuslikku toetust ja võttis vastu viis muudatusettepanekut.

    Nõukogu nõustub üldjoontes nende muudatusettepanekute mõttega ning võttis neid ulatuslikult arvesse oma esimese lugemise seisukoha koostamisel.

    Selleks et täpsustada Euroopa Parlamendi seisukohas esitatud põhimõtteid, lisas nõukogu mitu üksikasjalikku sätet eesmärgiga hõlbustada direktiivi ülevõtmist ja kohaldamist liikmesriikides.

    Lisaks 3. osas kirjeldatud sisulistele muudatustele on tehtud ka redaktsioonilisi muudatusi, et muuta teksti selgemaks ja tagada kavandatava direktiivi üldine sidusus.

    Komisjon on teatanud, et nõukogu esimese lugemise seisukoht on talle vastuvõetav.

    2.   Nõukogu esimese lugemise seisukohta lisatud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

    a)   Kohustuse säilitamine pidada arvet äriühingu äritehingute ja finantsolukorra kohta (muudatusettepanekud 1, 3 ja 4)

    Euroopa Parlamendi seisukoht järgib komisjoni ettepanekut seoses neljanda äriühinguõiguse direktiivi üldise kontseptsiooniga. Sellega kehtestatakse liikmesriikidele võimalus jätta mikro-majandusüksused neljanda äriühinguõiguse direktiivi kohustustest välja.

    Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes 1, 3 ja 4 käsitletakse probleemi, et raamatupidamiskohustest vabastamine võib vähendada läbipaistvust ja juurdepääsu laenu andmise jaoks vajalikule teabele. Euroopa Parlament rõhutas, kui oluline on säilitada mikro-majandusüksuste finants- ja majandusolukorra teataval tasemel läbipaistvus ning kõikide erinevate turul osalejate usaldus.

    Nõukogu toetab täielikult Euroopa Parlamendi arvamust, et liikmesriigid peaksid olema endiselt kohustatud säilitama teataval tasemel raamatupidamiskohustused, et aidata mikro-majandusüksustel oma finantse struktureerida ning esitada teavet riigi ametiasutustele ja vajaduse korral finantseerimisasutustele.

    Nõukogu toetab muudatusettepanekute 1, 3 ja 4 ideed ning säilitab teataval tasemel raamatupidamiskohustused, muutes komisjoni ettepaneku kontseptsiooni. Ta viib sisse mitu valikulist erandit neljanda äriühinguõiguse direktiivi osadest, selle asemel et jätta mikro-majandusüksused täielikult direktiivi reguleerimisalast välja. Selle tulemusena saavad liikmesriigid lasta oma mikro-majandusüksustel koostada väga lihtsustatud bilansi ja kasumiaruande peaaegu ilma igasuguse avalikustamiseta. Liikmesriikidel on samuti võimalik asendada praegune avaldamiskord lihtsa mikro-majandusüksuste kohustusega esitada bilansis sisalduv teave ühele asjaomase liikmesriigi poolt määratud pädevale asutusele. Kui selliseks määratud pädevaks asutuseks ei ole ettevõtlusregister, peab pädev asutus edastama teabe ettevõtlusregistrile.

    Nõukogu poolt artiklisse 1 sisse viidud kontseptuaalse muudatuse eesmärk on selgitada, millised neljanda äriühinguõiguse direktiivi konkreetsed kohustused jäävad mikro-majandusüksuste suhtes kehtima. Vastavalt lisati põhjendused 8 ja 11, et selgitada artikli 1 muudatusi. Lisaks lisas nõukogu muudatusettepanekus 1 väljendatud peamised ideed põhjenduse 5 muudetud versiooni.

    b)   Liikmesriikide otsustamisvabadus direktiivi rakendamisel (muudatusettepanekud 2, 3 ja 5)

    Euroopa Parlament rõhutas, et kuna artikli 1a lõikes 1 esitatud mikro-majandusüksuste määratluses kehtestatud suuruskriteeriumid tekitavad märkimisväärseid erinevusi liikmesriikide vahel seoses mikro-majandusüksusteks loetavate ettevõtete arvuga ning kuna mikro-majandusüksused tavaliselt ei tegutse piiriüleselt ega mõjuta seega siseturu toimimist, ei oleks käesoleva direktiiviga ühtlustamine õigustatud.

    Seetõttu sisaldab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht muudatusettepanekuid, millega selgitatakse, et liikmesriigid peaksid direktiivi ülevõtmisel võtma arvesse oma konkreetseid turutingimusi ja -vajadusi ning eelkõige olukorda riigi tasandil seoses selliste ettevõtete arvuga, mis on hõlmatud mikro-majandusüksustele kohaldatava korraga.

    Nõukogu nõustub täielikult Euroopa Parlamendiga, et mis tahes ühtlustamine jäetakse käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja ning et liikmesriigid peaksid direktiivi üle võtma viisil, mida nad peavad kõige sobivamaks oma riigi olukorda arvestades.

    Nõukogu esimese lugemise seisukohas on muudatusettepanekud 2, 3 ja 5 sisse viidud vastavalt direktiivi põhjendustesse 6 ja 7 ning artikli 2 lõikesse 1.

    3.   Nõukogu esimese lugemise seisukohas sisalduvad täiendavad muudatused

    a)   Lissaboni lepingu mõju

    Komisjoni 26. veebruaril 2009. aastal vastu võetud ettepanekus osutatakse enne Lissaboni lepingu jõustumist kehtivale õiguslikule alusele ja kohaldatavale seadusandlikule menetlusele.

    Nõukogu esimese lugemise seisukohas muudetakse neid sätteid ja osutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingule, eelkõige selle artikli 50 lõikele 1 ja seadusandlikule tavamenetlusele.

    b)   Mikro-majandusüksuste mõiste (artikli 1 lõige 1 – artikli 1a lõige 1)

    Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukohas järgitakse komisjoni ettepanekus esitatud mikro-majandusüksuste mõistet:

    „äriühinguid, mis oma bilansipäevadel ei ületa järgnevast kolmest kriteeriumist kahe piirmäärasid:

    a)

    bilansimaht: 500 000 eurot;

    b)

    netokäive: 1 000 000 eurot;

    c)

    keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 10”.

    Nõukogu esimese lugemise seisukohas vähendati kahte suuruskriteeriumit (bilansimaht: 250 000 eurot; netokäive: 500 000 eurot) vältimaks olukorda, et suur enamik ettevõtjaid kuuluks mikro-majandusüksuste kategooriasse.

    c)   Ülevõtmine (artikli 2 lõige 1)

    Viide vastavustabelile lisati põhjendusse 12 ja jäeti artikli 2 lõikest 1 välja.

    IV.   JÄRELDUS

    Nõukogu usub, et tema esimese lugemise seisukoht, milles võetakse arvesse Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukohas esitatud põhimõtteid, on hästi tasakaalustatud kompromiss väga väikeste ettevõtjate halduskoormuse vähendamise ja sellise raamatupidamiskohustuste taseme säilitamise vahel, mis on vajalik majandustegevuse läbipaistvuse tagamiseks riigi ametiasutuste, finantseerimisasutuste ja majandusettevõtjate jaoks. Nõukogu ootab teisel lugemisel konstruktiivset arutelu Euroopa Parlamendiga, et direktiivi saaks peatselt vastu võtta.


    (1)  7229/1/09 REV 1

    (2)  ELT C 317, 23.12.09, lk 67.

    (3)  7424/10


    Top