25.8.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 248/8

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Arukad eelarvepoliitika konsolideerimise strateegiad – Euroopa majanduskasvu hoobade leidmine. Kuidas täielikult kasutada meie majanduste tööjõupotentsiaali olukorras, mis nõuab kiiret eelarve kohandamist?” (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Ungari taotlusel)

2011/C 248/02

Raportöör: Gérard DANTIN

15. novembril 2010 esitas Ungari Vabariigi alaline esindaja Euroopa Liidu juures Peter GYÖRKÖS Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele tulevase eesistujariigi Ungari nimel taotluse ettevalmistava arvamuse koostamiseks teemal:

„Arukad eelarvepoliitika konsolideerimise strateegiad – Euroopa majanduskasvu hoobade leidmine. Kuidas täielikult kasutada meie majanduste tööjõupotentsiaali olukorras, mis nõuab kiiret eelarve kohandamist?”.

Komitee asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav majandus- ja rahaliidu, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon võttis arvamuse vastu 31. mail 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 472. istungjärgul 15.–16. juunil 2011 (15. juuni istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 164, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 9.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   2007. aastal alanud ja 2008. aastal süvenenud majandus- ja finantskriisil on olnud rasked tagajärjed Euroopa riikide rahandusele, raskendades eelkõige nende eelarveseisundit.

1.2   Praegune vajadus vabastada riikide eelarved kuludest, mis on peamiselt seotud erinevate majanduse elavdamise ja pankade toetamise kavadega – nagu see on mõnedes liikmesriikides juhtus – ning enne kriisi majanduspoliitikas ebapiisavalt arvesse võetud vähese majanduskasvuga, paneb mitmed liikmesriigid oma avaliku sektori kulutusi vähendama. On oht, et selline valik sunnib riike oma kohustustest taganema ja vähendab kollektiivse solidaarsuse süsteemide ümberjaotamise mõju, seda nii sotsiaalkaitse kui ka avalike teenuste osas.

1.3   Selline eelarve kiire tasakaalustamise viis võib lisaks sotsiaalsetele kuludele tuua kaasa aeglase majanduskasvu pika aja jooksul, eelkõige nõudluse hääbumise tõttu, mis suurendab eelarvepuudujääki, mis omakorda põhjustab nõudluse veelgi suuremat vähenemist, tekitades lumepalliefekti, mis võib lükata Euroopa majanduse nn allakäiguspiraali.

1.3.1   Arukas eelarvepoliitika peab selle spiraali lõhkuma.

1.4   Eelarve arukas konsolideerimine seisneb nn aruka tasakaalu leidmises kulude ja tulude ning pakkumise ja nõudluse vahel. Säästev majanduskasv peab seepärast olema majanduspoliitika ja ka teiste poliitikavaldkondade peamine eesmärk.

1.4.1   Jätkusuutlik majanduskasv peaks seega olema Euroopa Liidu üks peamisi prioriteete.

1.5   Selle saavutamiseks tuleb eelkõige teha järgmist:

1.5.1

kehtestada ambitsioonikam ja täielikum finantsturgude reguleerimine, et pidurdada spekuleerimist, kuna selle jätkumine muudaks olematuks kõik eelarve arukaks konsolideerimiseks tehtud jõupingutused;

1.5.2

viia ellu majanduskasvu teenistuses olevat eelarvepoliitikat: — luues Euroopa võlakirjad, eesmärgiga rahastada infrastruktuuriprojekte säästude mobiliseerimise kaudu; — luues eurovõlakirjad, mis võimaldavad muu hulgas vähendada eelkõige raskustes olevate euroala riikide refinantseerimise kulusid; — kasutades maksimaalselt ära konsolideerimiseks mõeldud aja paindlikkust, kuna nn suur pauk seaks ohtu majanduskasvu väljavaated;

1.5.3

panna maksupoliitika majanduskasvu teenistusse: — seades eesmärgiks liikmesriikide maksupoliitikate parem koordineerimine kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingutega; — parandades maksupettustevastast koostööd Eurofisci optimaalse kasutamise kaudu; — nihutades maksukoormust uute tuluallikate abil, nt kehtestades finantstehingute maksu, energiamaksud, rahandusasutustele lõivud, süsinikdioksiidiheidete lõivu, (korraldades ümber kvootidega kauplemise turu) jne;

1.5.4

töötada välja maksud, mille eesmärk on arvestada finantssektori käitumisest tulenevat välismõju, kui see aitab kaasa võrdsete võimaluste loomisele Euroopa siseturu arendamisel ja ühtlustamisel; 1.5.4.1 Euroopa Komisjon kavandab komitee heakskiidul mõjuhindamise läbiviimist, et määrata kindlaks selle maksu võimalik struktuur ja rakenduseeskirjad. Igal juhul ei tohi enne selle hindamise tulemuste selgumist teha mitte ühtegi otsust;

1.5.5

luua tulevane majanduskasv: — rakendades Euroopa 2020. aasta strateegiat, mille eesmärk on eelkõige edendada säästvat ja kaasavat majanduskasvu tänu majanduspoliitika paremale koordineerimisele, tegeledes peamiste majanduskasvu piiravate teguritega, sealhulgas nendega, mis on seotud siseturu toimimisega; — määratledes ja rakendades ambitsioonikat ja tõhusat tööstuspoliitikat, mis keskendub eelkõige suure lisaväärtusega, kõrgtehnoloogilistele ning tugeva kasvupotentsiaaliga valdkondadele nii tööstus- kui teenustesektoris; — luues tõelise Euroopa ettevõtlusalgatuse „Small Business Act”; — töötades välja majanduskasvu nn maagilise kolmnurga – haridus, teadustegevus, innovatsioon. Selle saavutamiseks on vaja: — vaatamata eelarvekärbetele jätkata ja suurendada investeeringuid haridusse ning teadus- ja arendustegevusse, et hoida ära ELi vältimatut vaesumist; — tagada, et koolitus ja omandatud oskused vastaksid tööturu vajadustele; — kohandada maksualaseid õigusakte, et innustada tööstust investeerima rohkem teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni; — lihtsustada teadlaste ja uuendajate tööd ja koostööd kogu ELis, et tagada Euroopa teadusruumi õnnestunud elluviimine; — vähendada mitmeid takistusi või need koguni kõrvaldada: VKEde juurdepääs rahastamisele, intellektuaalomandi õigustega seotud kulud, ülimalt kiires korras kokkuleppe saavutamine tugevdatud koostööl põhineva Euroopa patendi loomise osas; — laiendada konkurentsivõimelisi klastreid, andes neile rohkem vahendeid ja ülesandeid. Sellega seoses võib Euroopa võrgustiku loomine parandada teadustegevuse ja innovatsiooni seotust.

1.6   Neid meetmeid rakendades, kui need sõltuvad ainult iga liikmesriigi omast otsusest, tuleb arvesse võtta 27 liikmesriigi väga erinevaid majandustulemusi. SKP kasvumäärad, töötusmäärad, riigivõla määrad ja kulutused teadus-ja arendustegevusele erinevad laialdaselt, kuigi on ka tajutavaid mustreid.

2.   Sissejuhatus

2.1   Eesistujariik Ungari esitas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele taotluse koostada ettevalmistav arvamus teemal „Arukad eelarvepoliitika konsolideerimise strateegiad – Euroopa majanduskasvu hoobade leidmine. Kuidas täielikult kasutada meie majanduste tööjõupotentsiaali olukorras, mis nõuab kiiret eelarve kohandamist?”.

2.2   Komitee tunneb selle taotluse üle heameelt.

2.3   Komiteele arutamiseks antud teema on talle juba varem muret valmistanud ning ta on seda käsitlenud oma töös alates finantskriisi algusest.

2.4   Käesolev arvamus võimaldab uuendada komitee varasemaid seisukohti, mis täiendavad käesoleva arvamuse väljatöötamist, mille eesmärk on arutelu jätkata, et vastata taotluse teemale (1).

2.5   Selleks käsitletakse – pärast kriisi põhjuste lühikest analüüsi – selle tagajärgi ja nn mittearuka eelarve konsolideerimisega kaasnevaid majanduslikke ja sotsiaalseid ohtusid ning seejärel tehakse ettepanekud, mis soodustaksid säästvat majanduskasvu kui ainsat viisi Euroopa majanduse elavdamiseks.

3.   Majanduskriis ja selle tagajärjed

3.1   2007. aastal alanud ja 2008. aastal süvenenud majandus- ja finantskriis on märkimisväärselt mõjutanud Euroopa riikide rahandust. Paljud valitsused on võtnud meetmeid, mille eesmärk oli päästa finantssüsteem. Teisalt on valitsused võtnud märkimisväärseid eelarvealaseid meetmeid, et piirata majanduse elavdamise kavade kaudu võimalikult suurel määral majanduslanguse ulatuslikkust. Need meetmed täiendavad automaatseid stabiliseerimismehhanisme, et vältida majandustegevuse kokkukukkumist, kuid need on samuti raskendanud paljude riikide eelarveseisundit.

3.2   Kuigi majanduskriisi ajal aitasid avaliku sektori suured kulutused säilitada turgude likviidsust, siis praegune vajadus vabastada riikide eelarved pankadele toetuste andmise – nagu see on mõnedes liikmesriikides juhtus – ning suvakohaste meetmete kuludest on viinud olukorrani, kus kasvav tööpuudus ja paljudes riikides tehtud täiendavad kärped seavad majanduskasvu ohtu.

3.3   Selline olukord on põhjustanud eelarvepuudujäägi märkimisväärse suurenemise Euroopa Liidus. Eurostati prognooside alusel kasvas ELi eelarvepuudujääk 2,3 %-lt 2008. aastal 7,5 %-le SKPst 2010. aastal kogu ELis ning 2 %-lt 6,3 %-le SKPst euroalas. Samal ajal kasvas riigivõla osakaal SKPst Euroopa Liidus 61,6 %-lt 2008. aastal 80 %-le 2010. aastal ja euroalas 69,4 %-lt 78,7 %-le. Majanduskasv oli 2010. aastal olema 0,7 % ja töötuse määr ELis kasvas jätkuvalt, liikudes 7,1 %-lt 2007. aastal 9,1 %-le 2009. aastal ning jõudes prognooside kohaselt 2010. aasta lõpuks 10,3 %ni, mis tähendab, et ilma tööta on ligikaudu 25 miljonit inimest, kellest kaotas kriisi tõttu töö ligikaudu 8 miljonit inimest.

3.4   Lisaks võib täheldada, et mitmetes liikmesriikides võetud meetmed, mis seisnevad peamiselt avaliku sektori kulutuste vähendamises, et taastada kiiresti eelarve tasakaal ja vähendada riigivõlga, võivad viia selleni, et riigid taganevad oma kohustustest ja väheneb kollektiivse solidaarsuse süsteemide ümberjaotamise mõju. Sellest tulenevalt tekitab suurimat muret sotsiaalkaitse- ja avalike teenuste vähenemine, kuigi just nende rolli automaatsete stabiliseerimismehhanismidena ja kriisi tõhusate leevendajatena on üksmeelselt tervitatud.

3.4.1   Komitee arvates on esmatähtis säilitada Euroopa sotsiaalne kapital ja looduskapital, mis on majanduskasvu tugevdamise olulisemaid tegureid.

3.4.2   Euroopa Liidu (ja tema liikmesriikide) usaldusväärsuse jaoks oleks laastav, kui ELi kodanikud näeksid liitu võtmas sihikindlalt märkimisväärseid meetmeid toetamaks finants- ja pangandussektorit – nagu see on mõnedes liikmesriikides juhtus –, millel lasub vastutus praeguse kriisi eest. Ajal, mil meil on vaja võidelda majanduskasvu aeglustumise, tööpuuduse järsu suurenemise ja kasvava tööalase ebakindluse vastu ning tagada solidaarsus sotsiaalkaitse- ja avalike teenuste süsteemide kaudu, oleks need kasutud meetmed, millega karistataks Euroopa kodanikke, kes majandus- ja finantskriisi tekkes üldse ei osalenud. Selline olukord ainult suurendaks juba olemasolevat lõhet ELi ja tema kodanike vahel.

3.5   Selline eelarve kiire tasakaalustamise seisneb peamiselt avaliku sektori kulutuste vähendamises; lisaks sotsiaalsetele kuludele, mis see kaasa toob, on oht, et selline lähenemisviis võib viia pikaajalise aeglase majanduskasvuni, eelkõige nõudluse kadumise tõttu, millega kaasneb töötuse püsimine või töötuse määra tõus ning seega Euroopa konkurentsivõime langus maailmas.

3.5.1   Eelarvekärped võivad põhjustada nõudluse hääbumist, viies majanduslanguseni, mis põhjustab uusi eelarvepuudujääke, mis võib lükata Euroopa majanduse allakäiguspiraali.

3.5.2   Nõudluse vähenemine võib olla veelgi karmim seetõttu, et lõhe rikaste ja vaeste vahel üha suureneb (nt Prantsusmaal tõusis 0,01 %-l kõige kõrgema palgaga inimesel ajavahemikus 1998–2005 keskmine palk 51 % võrra) ning et leibkondade ostujõud väheneb automaatselt, osaliselt majanduse olukorra tõttu, ent ka palgaosakaalu olulise vähenemise tõttu lisaväärtuse jagamises. 2007. aastal oli Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul Euroopas palkade osakaal SKPst langenud 73 %-lt 1980. aastal 64 %-le 2005. aastal.

4.   Eelarve aruka konsolideerimise suunas

4.1   Küsimus ei ole selles, kas eelarve tuleks uuesti tasakaalustada, vaid pigem selles, kuidas?, kes maksab? ja kui kiiresti?, et võimaldada majanduskasvul jõudu koguda.

4.1.1   Eelarve arukas konsolideerimine seisneb nn arukas tasakaalus kulude ja tulude ning pakkumise ja nõudluse vahel. Majanduskasvu taastamine ekspansiivse eelarvepoliitika raames, mis loob soodsa konteksti tarbimisele ja investeeringutele, on üks olulisi tegureid kriisist väljumiseks.

4.1.2   Eelarve konsolideerimine tuleneb osaliselt ka rahapoliitika standarditest, mida tuleb juhtida niimoodi, et saavutatakse hindade stabiilsuse ja turgude usaldusväärsuse eesmärgid ning jätkatakse majanduskasvu tingimuste loomist.

4.2   Eelarvepoliitika majanduskasvu toetamiseks

4.2.1   Juba pikka aega enne tegelikku kriisi valitses Euroopas ebapiisav majanduskasv. Ainult kaks korda on jõutud eesmärgini saavutada aastas 3 %-line majanduskasv, mis on Lissaboni strateegia peamine alus. Seda majanduskasvu puudumist ei ole üldiselt valitsuste määratletud majandus- ja eelarvepoliitikas piisavalt arvesse võetud. Seda on kompenseeritud avaliku ja erasektori laenudega, pannes sellega finantssüsteemile suure vastutuse, nt hüpoteekide osas. Säästev majanduskasv peab seega olema majanduspoliitika ja ka teiste poliitikavaldkondade esmane eesmärk. Antud kontekstis võib eelarve konsolideerimine – sealhulgas rahaliste vahendite tõhus eraldamine –pakkuda võimaluse tasakaalustada avaliku sektori eelarvete keskpikas perspektiivis, seadmata seejuures ohtu tugeva majanduskasvu eesmärki.

4.2.2   Finantskriis ja ELi majanduse vähene šokitaluvus näitavad, et majanduspoliitika tuleb ümbersuunamise järele. Komitee arvates peab Euroopa strateegia lahutamatuks osaks olema tasakaalustatud makromajandus, mis seob tasakaalustatud viisil pakkumisele orienteeritud majanduspoliitika ja nõudlusele orienteeritud majanduspoliitika. Samas tuleks finantssuunitlusega maailmas, mis soosib lühiajalisi finantseeringuid ja on seetõttu tehnoloogilise arengu aeglustumise ohus, loobuda suuresti spekulatiivsel mullil põhinevast majanduskasvust ja pöörduda tagasi tarbimisel ja investeeringutel põhineva majanduskasvu juurde, eelkõige reaalmajanduse innovaatilistes valdkondades, (2) keskendudes vähe süsinikdioksiidiheidet tekitavatele ja vähem loodusvarasid raiskavatele tootmisviisidele.

4.2.3   Samuti tuleks luua võlakirjad, mille eesmärk on rahastada Euroopa infrastruktuuri projekte. See oleks oluline vahend, mis võimaldaks kaasata praegu olemasolevad ja kasutamata säästud Euroopa majanduse toetamiseks. Selline püüdlus peaks käima käsikäes tööstuspoliitika kooskõlastatud lähenemisviisiga, (3) mis edendab konkurentsivõimet vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud suunistele (4). Sellest vaatenurgast tervitab komitee komisjoni presidendi 14. detsembril 2010 Euroopa Parlamendi ees tehtud avaldust, milles ta nõuab projektivõlakirjade loomiseks kavade esitamist. Siiski ei tohi projektivõlakirjade kasutuselevõtt olla alternatiiv eurovõlakirjade loomisele ega seda asendada.

4.2.4   Komitee avaldab oma toetust eurovõlakirjade loomisele, kuna lisaks sellele, et need võimaldavad suurte infrastruktuuriprojektide rahastamist, mille eesmärk on Euroopa ajakohastamine töökohtade loomise ja majanduskasvu elavdamise kaudu (nagu projekti võlakirjad), vähendavad need ka raskustes olevate euroala riikide refinantseerimiskulusid, andes riikide võlakirjaturgudele Euroopa mõõtme. Võlakirjade loomine oleks turu jaoks kinnitus – pärast Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi loomist – Euroopa Liidu sisemisele solidaarsusele ning samal ajal tõestaks ELi poliitilist pühendumist majandus- ja rahaliidu ning euro püsimisele.

4.2.4.1   Tasub märkida, et see USAs maksuhaldurite poolt laialdaselt kasutusel praktika, mille on 2009. aastal heaks kiitnud Euroopa Parlament ja IMF, võimaldab vähendada võlaintressidega seotud kulusid, et raskustes olevatel euroala liikmesriikidel oleks paindlikkust majanduskasvu edendamiseks.

4.2.5   Liikmesriigid, kelle jooksevkonto on ülejäägis ja/või kelle riigivõlg on väike, peaksid kasutama ekspansiivset eelarvepoliitikat, et edendada nõudlust. Üldiselt seda ei tehta, kuna kardetakse reitinguagentuuride karistusi. „Reitinguagentuurid on […] keskse tähtsusega ja seetõttu ei saa neid jätta järelevalveta” (5). Komitee on mures selle pärast, et ei ole õnnestunud luua „Euroopa agentuuri riigivõla hindamiseks” (6).

4.3   Majanduskasv ja maksusüsteem

4.3.1   Niipea, kui maksusüsteem aitab kaasa siseturu tõhusale toimimisele ja konkurentsivõimele ning vähendab survet avaliku sektori vahenditele, kujutab see endast üht majanduskasvu soodustavat tegurit. Komitee tunneb kahetsust, et seoses eelarve konsolideerimisega keskendub komisjon peaaegu eranditult kuludele ning jätab tulud tähelepanuta. Tegelikult tehakse seda kõige sagedamini nende arvelt, kes on sotsiaalselt kõige haavatavamad, ning see aeglustab majanduskasvu nõudluse hääbumise tõttu.

4.3.2   „Kooskõlas ELi lepingutega tuleb liikmesriikides püüelda üleeuroopalise maksupoliitika rangema koordineerimise suunas (mh ühtlustatud maksubaasid ja miinimummäärad). Seda eelkõige nendes valdkondades, kus maksubaas on rahvusvaheliselt mobiilne ja maksudest kõrvalehoidmise risk ja liikmesriikide vaheline maksukonkurents on kõige suuremad.” Sellise ELi tasandi kooskõlastamise eesmärk peab olema eelkõige maksutulude kaitsmine ja suurendamine (7).

4.3.3   Parem halduskoostöö on samuti tõhusa maksupettustevastase võitluse üks alustest. Esimene samm õiges suunas on kõigile liikmesriikidele avatud detsentraliseeritud võrgustiku Eurofisc loomine, mille eesmärk on võimaldada kiirete ja sihtotstarbeliste meetmete võtmist võitluseks maksupettuste vastu käibemaksu valdkonnas (8). Oma arvamuses selle teema kohta rõhutab komitee vajadust sõlmida sidemeid ja teha koostööd teiste asutustega, kes võitlevad organiseeritud kuritegevuse ja rahapesu vastu (9).

4.3.4   Maksukoormust tuleks nihutada selliste uute tuluallikate suunas nagu finantstehingute maksud, energiamaksud, finantsasutuste makstavad maksud, maksud CO2 heitkoguste pealt (10) (CO2 heitkogustega kauplemise turu ümberkorraldamise eeldusel) jne. Selline maksustamine võiks leevendada survet riigieelarvele ja aidata ressursse ümber suunata jätkusuutlikeks investeeringuteks reaalmajandusse üldiselt ning keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse ja valdkondadesse (11). Samuti võib see aidata pakkuda uusi omavahendeid Euroopa Liidu eelarvesse (12).

4.4   Finantssektori maksustamine

4.4.1   Finantssektori maksustamine võib tõsta finantsturgude tõhusust ja stabiilsust ning vähendada nende kõikuvust ja ülemääraste riskide võtmise kahjulikku mõju (13). Seega tundub mõistlik töötada välja maksud, mille eesmärk on arvestada selle sektori käitumisest tulenevat välismõju, kui see aitab kaasa võrdsete võimaluste loomisele Euroopa siseturu arendamisel ja ühtlustamisel.

4.4.2   Finantstehingute maks

4.4.2.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiitis finantstehingute maksu põhimõtte heaks oma arvamuses „De Larosière’ aruanne”, (14) kinnitades järgmist: „Komitee leiab, et vajalik on üleminek lühinägelikkuselt pikaajalisele ettevaatamisele, kus soodustuste aluseks ei oleks spekulatsioonid. Samamoodi toetab komitee finantstehingute maksustamise ideed.”„Finantstehingute maksu eesmärk on hankida rohkem raha riigieelarvesse. Sellist uut tuluallikat võiks kasutada majandusarengu toetamiseks arenguriikides, et rahastada sealset kliimapoliitikat või leevendada koormust riigieelarvele. Viimatinimetatu tähendab ka seda, et finantssektor maksab tagasi riigilt saadud toetused. Pikas perspektiivis peaks kõnealusest maksutulust saama riigieelarve uus peamine rahastamisallikas” (15). Lisaks on finantstehingute maksul ka tervitatav finantsvõimendus, kuna sellega kaasnevad muutused turuosaliste käitumises.

4.4.2.2   Selle teemaga seoses tuleb märkida, et Euroopa Komisjoni president toetas oma 8. septembri 2010. aasta avalduses finantstehingute maksu põhimõtet.

4.4.2.3   Komitee on oma varasemate arvamuste valguses seisukohal, et EL ja liikmesriigid vajavad praegu finantstehingute maksu eelarvetasakaalu häirete parandamiseks, kasvu edendavate majanduslike stiimulite rahastamiseks ja puhtalt spekulatiivsete tehingute vastu võitlemiseks.

4.4.3   Finantstegevuse maks

4.4.3.1   Kõige laiaulatuslikumas tähenduses (lisamismeetodi alusel) hõlmab finantstegevuse maks (16) finantsasutuste äritegevusest saadavat kogukasumit ja palka, sõltumata nende müüdavatest toodetest.

4.4.3.2   Seda võib käsitada finantsasutuste loodud lisaväärtuse maksuna, mis aitaks suurendada sellest sektorist saadavat praegu üsna viletsat maksutulu, mis tuleneb paljude tehingutega seotud käibemaksuvabastusest.

4.4.3.3   Euroopa tasandil saadavad tulud võiks suunata liikmesriikide eelarvete konsolideerimisele.

4.4.4   Euroopa Komisjon kavandab komitee heakskiidul mõjuhindamise läbiviimist, et määrata kindlaks selle maksu võimalik struktuur ja rakenduseeskirjad ning hinnata finantssektori uute reformide võimalusi seoses hoiuste tagamise ning uute kapitali- ja likviidsusnõuetega jne. Sellest lähtuvalt tuleks leida õiglane tasakaal eelarvelise tasakaalustamatuse vastu võitlemise ja pangasektori suutlikkuse säilitamise vahel anda laene ning aidata kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Igal juhul ei tohi enne selle hindamise tulemuste selgumist teha mitte ühtegi otsust.

5.   Tulevase majanduskasvu loomine

5.1   Euroopa seisab silmitsi suurte ohtudega, nagu:

—

finantssuunitlusega maailm, mis ei allu demokraatlikule poliitilisele kontrollile, mis on osaliselt eemaldunud reaalmajandusest ja mis soodustab lühiajalisi investeeringuid, mis võivad põhjustada tehnoloogia arengu aeglustumist. Reaalsetest investeeringutest loobumine finantsinvesteeringute kasuks takistab ka tööhõive, tulude, nõudluse ja avaliku sektori eelarvete arengut;

—

olemasolevate sotsiaalsete mudelite lõhkumine, millega võib kaasneda oht, et Ameerika Ühendriigid ja suured tärkava majandusega riigid peavad eraläbirääkimisi, millest Euroopa välja jäetakse, ning mis seaks ohtu tööturu. Selleks, et seista vastu tänastele probleemidele, on vaja välja selgitada need poliitikasuunad, mis loovad homse majanduskasvu.

5.2   Aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu taastamiseks on EL loonud Euroopa 2020. aasta strateegia. Majanduspoliitika tõhustatud kooskõlastamisel põhineva selle uue strateegia eesmärk on tegeleda majanduskasvu takistavate kitsaskohtadega ELi tasandil, sealhulgas nendega, mis on seotud siseturu toimimise ja infrastruktuuridega, samuti vajadusega ühise energiapoliitika ja uue edasiviiva tööstuspoliitika järele. Euroopa Ülemkogu rõhutas asjaolu, et kõik ühised poliitikavaldkonnad, sealhulgas ühine põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika, peavad seda strateegiat toetama ning et sellel peaks olema ka tugev välismõõde (17).

5.3   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on loonud juhtkomitee, mis töötab tihedas koostöös komitee sektsioonide, tööstuse muutuste nõuandekomisjoni, riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude ning strateegia rakendamise vaatluskeskustega ning mis tegeleb eelkõige seitsme juhtalgatusega, mille eesmärk on kiirendada edusamme majanduskasvu ja tööhõive valdkonnas. Antud kontekstis koostab komitee arvamusi juhtalgatuste kohta strateegia viie peamise eesmärgi saavutamiseks. Käivitada tuleb põhjalik arutelu prioriteetsete valdkondade, osalejate ja meetmete üle, et määratleda, kuidas seda strateegiat ellu viia.

5.4   Prioriteetsed valdkonnad. Valdkondade osas loetleme üles teatavad majanduskasvu hoovad (nimekiri ei ole täielik), mis on osutunud vahel toimivaks või millel on kõige sagedamini potentsiaali toimida, kuna need on suure lisaväärtusega, kõrgtehnoloogilised ning tugeva kasvupotentsiaaliga valdkonnad. On iseenesestmõistetav, et nende sisu puudutab siinkohal nii tööstust ja teenuseid:

—	vähese CO2-heitega energia, keskkonnasõbralikud transport ja ehitised, mis soodustavad keskkonnasõbralike töökohtade teket (18);

—	nn hõbedane majandus – tervishoiu teenistuses olev bioinseneriteadus, bioteadused jne (19);

—	biotehnoloogia (20);

—	digitaalühiskond, nanotehnoloogiad (21), robootika;

—	agronoomia ja hüdraulika, et vastata põllumaa piirangutele ning samuti ümber kujundada tootmisprotsessid, et need oleksid toorainete ja muldmetallide töötlemise osas ökonoomsemad;

—	igas tööstussektoris uuringud, kuidas muuta protsessid ja arendusmeetodid vähem CO2-heidet tootvaks, moodustades tööstuspoliitika uue kontseptsiooni;

—

jms.

5.4.1   Kõiki teisi sektoreid peab toetama ka haridussektor, mis on majanduskasvu jaoks hädavajalik element, kuna see soodustab inimkapitali koolitamist, mis on selle arenguks hädavajalik. Sellest vaatenurgast tuleks tagada, et kvalifikatsioon vastaks tööturu vajadustele.

5.5   Prioriteetsed meetmed majanduskasvu toetamiseks

5.5.1   Euroopa ühtse turu süvendamine peaks Euroopa 2020. aasta strateegia raames olema Euroopa Liidu üks prioriteete. Komitee usub, et ainult siis on võimalik saavutada märkimisväärset edu tugeva, püsiva ja võrdsema majanduskasvuga liikmesriikide arengus.

5.5.2   Tõhusa tööstuspoliitika elluviimine

5.5.2.1   Mõiste „tööstuspoliitika” tähendus on aastate jooksul palju muutunud. Sellest tulenevalt on oluline kindlaks määrata põhimõtted, millel saaks põhineda täpne ja tänapäeval kohale määratlus.

—

Kõigepealt tuleks täpsustada eelistatud sektorid (22). Seejärel peaksid tegevusvaldkonnad olema ilmselgelt väga mitmekesised. Mõningatel juhtudel, nt energiavaldkonnas, on tegemist suurte Euroopa projektidega, teistel juhtudel kapitali rahastamisega. Samas kui alustavate ja arenevate ettevõtete puhul tuleb toetada uute tehnoloogiate väljatöötamist. Igal juhul peaks tööstuspoliitika hõlmama siseturgu ja eksporti.

—

Peamine piirang on siiski võimaluste leidmine, et rahastada tööstuspoliitikat ja majanduskasvu, mida see võib kaasa tuua eelarve konsolideerimise pika perioodi vältel. Üks võimalus oleks suunata Euroopa säästud massiliselt pikaajalistesse tootlikesse investeeringutesse, (23) mis on majanduslikus ja sotsiaalses mõttes tulusad, st millel on märkimisväärne töökohtade loomise potentsiaal. Probleeme võib tekkida vastuseisuga võtta suuri riske, ent seda on võimalik ületada konkreetsete meetmete abil, mis võimaldavad jagada riski avaliku ja erasektori investorite vahel, nii et avalik sektor kannaks peamist pikaajalist riski edasikindlusandjana. Samas on olemas ka teine võimalus – luua ulatuslik Euroopa laen (24).

5.5.2.2   Siiski on tasakaalustatud ja tugeva tootmissüsteemi arendamiseks ilmselgelt vaja ellu viia kaks peamist poliitikat – maksu- ja tööhõivepoliitika. Maksupoliitikat käsitletakse punktis 4.3.1, mis aga puutub tööhõivepoliitikasse, siis peamine väljakutse seisneb inimeste tööturul osalemise potentsiaali aktiviseerimises ning samuti noorte ja vanemaealiste ulatuslikus kaasamises. Samas ajal tuleks pakkuda ka laiaulatuslikku valikut kvaliteetsetest lastehoiuteenustest, et aidata vanemaid nende tööelus (25).

5.5.3   Euroopa ettevõtlusalgatus „Small Business Act”

5.5.3.1   Seda ettepanekut on mitu korda esitatud, kuid pole kunagi korralikult ellu viidud, kuigi see on vajalik. Näiteks Ameerika Ühendriikide „Small Business Act” on ülimalt tõhus vahend, kuna see võimaldab rahastada nii innovatsiooni kui ka traditsioonilisi investeeringuid ning pakub VKEdele juurdepääsu riigihangetele. Algatus hõlmab nii alustavaid kui ka kiire kasvuga ettevõtteid. Euroopa ettevõtlusalgatus „Small Business Act”, nagu selle Ameerika analoog, peab kehtestama mitmeid vahendeid seoses riigihangete ja rahastamisega. Seetõttu pakub komitee välja ambitsioonika Euroopa ettevõtlusalgatuse „Small Business Act” (26).

5.5.4   Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioonipoliitika

5.5.4.1   Sellel teemal on komitee koostanud palju arvamusi (27). Peamiselt on komitee jätkuvalt märkinud, et teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on võtmevaldkonnad, kuna Euroopa tulevane positsioon maailmas sõltub sellest, kui prioriteetseks Euroopa neid peab ja kui palju vahendeid neile valdkondadele eraldab.

5.5.4.2   Ka praegusel eelarvepiirangute ajal tuleb ELil ja liikmesriikidel jätkuvalt investeerida haridusse, teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Neid investeeringuid tuleks võimaluse korral mitte üksnes kaitsta kärbete eest, vaid ka suurendada (28). Selle tegematajätmine viib see ELi vältimatu vaesumiseni, mis väljendub töökohtade kadumises ja kodanike elukvaliteedi languses.

5.5.4.3   EL peaks tegutsema selle nimel, et ka liikmesriikide maksuõigus oleks rohkem kohandatud eesmärgiga luua tööstusettevõtetele stiimuleid investeeringute suurendamiseks teadus- ja arendustegevusse (29). Selline kohandamine peaks eelkõige võimaldama nende VKEde arengu toetamist, kes on suunanud oma tegevuse esimestel aastatel peamiselt teadus- ja arendustegevusele. Võttes arvesse VKEde strateegilist rolli Euroopa majanduses, soovitab komitee, et iga liikmesriik kasutaks vajalikul määral võimalikke maksusoodustusi, et lihtsustada VKEde ellujäämist ja kasvu oma majanduses (30). Samal ajal tuleks edendada või tõhustada ka ühisprojekte teadusasutuste ja VKEde vahel, nt (liikmesriikide või Euroopa) avalike teadusuuringute agentuuride egiidi all, et toetada koostööd nende osapoolte vahel.

5.5.4.4   Teadus- ja arendustegevuse tõhususe tagamiseks peaksid teadlased ja uuendajad saama teha oma tööd ja koostööd kogu ELi territooriumil sama lihtsalt kui riigi piirides. Selleks peab nelja aasta jooksul välja kujundatav Euroopa teadusruum (31) looma raamistiku teadmiste tõesti vabale liikumisele, mis on tõeline ELi lisaväärtust riikide teadussektorite jaoks.

5.5.4.5   Samuti on mitmeid takistusi, mida tuleb vähendada või mis tuleb kaotada: parandada juurdepääsu rahastamisele, eelkõige VKEde jaoks; muuta intellektuaalomandi õigused taskukohaseks; kehtestada ambitsioonikamad eesmärgid ning võtta vastu strateegiline lähenemisviis mahukate hangete eelarvete kasutamisel. Esimese kiire sammuna tuleb kokkuleppele jõuda Euroopa patendi osas. Tugevdatud koostöö selles valdkonnas on üks ajutisi lahendusi, mida võiks kaaluda.

5.5.4.6   Lissaboni strateegias nähti ette, et EL eraldab 3 % oma SKPst teadus- ja arendustegevusele, millest kaks kolmandikku peaks tulema erasektorist. Meil on selle saavutamiseni veel pikk maa käia. Kuid selle eesmärgi saavutamine on ülimalt oluline, kuna see võimaldaks 2020. aastaks luua 3,7 miljonit töökohta ning suurendada aastast SKPd 2027. aastaks ligikaudu 800 miljardi euroni (32). Praegu on olulisem kui kunagi varem, et see jääks Euroopa Liidu prioriteediks.

5.5.4.7   Konkurentsivõimeliste klastrite asutamine on mitmes liikmesriigis osutunud väga positiivseks ettevõtmiseks. Selleks, et neid laiendada ning anda neile rohkem vahendeid ja ülesandeid, on Euroopa võrgustiku loomine tõenäoliselt parim viis, et parandada suhet teadustegevuse ja innovatsiooni vahel, kuna nende juhtimine ühendab tulemuslikult kõik osapooled.

6.   Kodanikuühiskond

6.1   Tasub rõhutada, et kuna eelarve konsolideerimine ja majanduskasvu taastamise võimaluste otsimine põhjustavad inimeste igapäevaelule arvukalt tagajärgi, peavad sotsiaalne dialoog ja kodanikega peetav dialoog olema eeskujulikud nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu tasandil.

6.2   Kodanikuühiskonnaga, eelkõige riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude ja samalaadsete asutustega tuleb konsulteerida ning kaasata nad enne otsuste langetamist. Vaja on ulatuslikku sotsiaalset partnerlust, kuna keskpikas ja pikas perspektiivis on sellises tundlikus valdkonnas usaldusväärseid ja edukaid valikuid võimalik teha ainult siis, kui reformid on üldsusele vastuvõetavad.

---

(1)  Vt EMSK arvamused teemal „Rahvusvaheline finantskriis ja selle mõju reaalmajandusele”, ELT C 255, 22.9.2010, lk 10; ning „Majanduse elavdamine: olukord ja praktilised algatused”, ELT C 48, 15.2.2011, lk 57.

(2)  Vt EMSK arvamus teemal „Lissaboni strateegia pärast 2010. aastat”, ELT C 128, 18.5.2010, lk 3.

(3)  Vt punkt 5.5.1.

(4)  Vt EMSK presidendi 31. märtsi 2010. aasta kirja Euroopa Komisjoni presidendile.

(5)  Vt EMSK arvamus „Reitinguagentuurid”, ELT C 277, 17.11.2009, lk 117, punkt 1.1.

(6)  Vt EMSK arvamus „Krediidireitinguagentuurid”, punkt 1.5; ELT C 54, 19.2.2011, lk 37, punkt 14.

(7)  Vt allmärkus lk 2.

(8)  Nõukogu määrus 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (uuesti sõnastatud), ELT L 268, 12.10.2010, lk 1.

(9)  Vt EMSK arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu määrus halduskoostöö kohta ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (uuesti sõnastatud)”, ELT C 347, 18.12.2010, lk 74, punkt 1.10.

(10)  Vt allmärkust lk 2.

(11)  Vt allmärkust lk 4.

(12)  „ELi eelarve läbivaatamine”, KOM(2010) 700 lõplik, 19.10.2010.

(13)  Vt KOM(2010) 549 lõplik, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Finantssektori maksustamine”.

(14)  Vt EMSK arvamus teemal „De Larosičre'i aruanne”, ELT C 318, 23.12.2009, lk 57.

(15)  Vt EMSK arvamus teemal „Finantstehingute maks”, ELT C 44, 11.2.2011, lk 81, kokkuvõte ja järeldused, punkt 1.10.

(16)  Ettepaneku esitas Rahvusvaheline Valuutafond.

(17)  Vt Euroopa Ülemkogu 25. ja 26. märtsi 2010. aasta järeldusi ning Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldusi.

(18)  Vt EMSK arvamus „Keskkonnasõbralike töökohtade edendamine ELi kliima- ja energiapaketi jaoks”, ELT C 44, 11.2.2011, lk 110.

(19)  Vt EMSK arvamus „Bioteadus ja biotehnoloogia – Euroopa strateegia. Arenguaruanne ja tulevikusuunised.”, ELT C 234, 30.9.2003, lk 13.

(20)  Vt EMSK arvamus teemal „Komisjoni teatis bioteaduse ja biotehnoloogia strateegilise visiooni väljatöötamise kohta: konsultatsioonidokument”, EÜT C 94, 18.4.2002, lk 23.

(21)  Vt EMSK arvamus teemal „Nanoteadused ja nanotehnoloogia: Euroopa tegevuskava 2005–2009”, ELT C 185, 8.8.2006, lk 1.

(22)  Vt punkti 5.4.

(23)  Vt punkti 4.2.3.

(24)  Vt allmärkust lk 19.

(25)  Vt EMSK arvamus „Iga-aastane majanduskasvu analüüs: Euroopa Liit võtab igakülgseid kriisimeetmeid”, ELT C 132, 3.5.2011, lk 26, punkt 4.2.

(26)  Vt EMSK arvamus „ „Kõigepealt mõtle väikestele”. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” ”, ELT C 182, 4.8.2009, lk 30.

(27)  Konkreetsemalt need, mis on seotud teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammiga, ja eelkõige arvamus „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013)”, ELT C 65, 17.3.2006, lk 22.

(28)  „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit” ”, KOM(2010) 546 lõplik, 6.10.2010.

(29)  Vt EMSK arvamus teemal „Maksusoodustuste tõhusam kasutamine teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks”, ELT C 10, 15.1.2008, lk 83.

(30)  Vt EMSK arvamus teemal „Euroopa potentsiaali rakendamine ja suurendamine teadus-, arendus- ja uuendustegevuses”, ELT C 325, 30.12.2006, lk 16, punkt 3.5.

(31)  Vt EMSK arvamused „Teadlased Euroopa teadusruumis: üks elukutse, mitmekesised karjäärivõimalused”, ELT C 110, 30.4.2004, lk 3, ning „Roheline raamat – Euroopa teadusruum: uued perspektiivid”, ELT C 44, 16.2.2008, lk 1.

(32)  Vt P. Zagamé, „The Cost of a non-innovative Europe” (Mitteuuendusliku Euroopa maksumus) (2010).

---