Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Finantssektori maksustamine” ”

KOM(2010) 549 lõplik

2011/C 248/11

Raportöör: Stasys KROPAS

7. oktoobril 2010 otsustas komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 113 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Finantssektori maksustamine””

KOM(2010) 549 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon võttis arvamuse vastu 31. mail 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 472. istungjärgul 15.-16. juunil 2011 (15. juuni istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 102, vastu hääletas 16, erapooletuks jäi 28.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab kiiduväärseks komisjoni üldisi algatusi, mille eesmärk on aidata taastada majanduskasv, vastupanuvõime ja finantsstabiilsus. Finantssektori stabiilsus ja tõhusus ning seega ülemäärase riskivõtmise piiramine, samuti finantssektori asutustele õigete stiimulite loomine tuleb tagada nõuetekohase reguleerimise ja järelevalve abil. Seoses sellega väljendas komitee hiljuti toetust pangakriiside lahendamise fondide süsteemi loomisele kriisijuhtimise raamistiku osana.

1.2   Kriisi järel pidid valitsused tegema jõupingutusi eelarve konsolideerimiseks, et toime tulla kriisi kulude ning ulatuslikumate majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega. Komitee on seisukohal, et finantssektor peaks neid jõupingutusi toetama õiglasel ja olulisel viisil.

1.3   Nagu komisjoni teatises rõhutatakse, on järjest enam liikmesriike võtnud finantssektori maksustamise osas ühepoolseid meetmeid. Nad on vastu võtnud erinevaid maksustamissüsteeme, millel on erinev maksubaas, erinevad tõhusad maksumäärad ning kohaldamisalad. Komitee on seisukohal, et selliste maksustamismehhanismide maksubaas tuleks ühtlustada ning topeltmaksustamist ennetavad meetmed kooskõlastada. Kui komisjon võtab sellised algatused vastu, peab ta arvesse võtma erinevat mõju, mida need võivad avaldada eri liikmesriikidele, samuti riiklike finantsturgude olulisust ja stabiilsust, kehtivat riiklikku maksuraamistikku ning uut maksu, mille liikmesriik võis oma finantssektorile pärast finantskriisi kehtestada.

1.4   Uutel tasudel, nõuetel ja eeskirjadel võib olla väga erinev mõju finantssüsteemile ja kogu majandusele. Seetõttu tuleks hoolikalt hinnata nende mõju kapitalibaasile ning pankade ja finantsasutuste suutlikkusele täita oma rolli majanduse ja eelkõige VKEde rahastamisel. Euroopa Liidu finantssektori üldist maksukoormust tuleks võrrelda teiste sektoritega. Arvesse tuleb võtta täiendavate maksude mõju Euroopa Liidu finantsasutuste ülemaailmsele konkurentsipositsioonile.

1.5   Kuna kriisi puhkemisel olid pöördelise tähtsusega likviidsuse ja maksevõimega seotud pinged, soovitab komitee iga uue finantsasutustele kehtestatava maksu väljatöötamisel arvestada asutuste maksevõimet ja suutlikkust vastata uutele kapitalinõuetele.

1.6   Oma mõjuhinnangus peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele. See tähendab, et turuosalistel ja finantsasutustel vastavusnõuete tõttu lasuv halduskoormus peaks jääma proportsionaalseks selle uue maksu põhieesmärgiga. Kui komisjon kavatseb sisse viia uue maksu finantstehingumaksu mudeli alusel, peaks see olema kooskõlas komisjoni viimastel aastatel välja töötatud poliitikaga, mille eesmärk on lihtsustada kauplemisjärgset tegevust takistavaid maksumenetlusi. Kui komisjon kavatseb sisse viia finantstegevusmaksu, tuleks maksubaas kujundada selliselt, et tagatakse kooskõla teabega, mis on finantsasutustele hõlpsasti kättesaadav juba kehtivas finantsaruandluse raamistikus.

1.7   Kinnitades oma 15. juuli 2010. aasta arvamuses esitatud järeldusi ja soovitusi, milles pooldati finantstehingumaksu kehtestamist, (1) soovib komitee samas rõhutada, et võttes arvesse finantstegevuse ELi välistesse finantskeskustesse ümberpaigutamise ohtu, tuleks Euroopa Liidu ülese finantstehingumaksu kehtestamisele eelistada finantstehingumaksu kehtestamist ülemaailmsel tasandil. Ent kui siiski selgub, et finantstehingumaksu kasutuselevõtt ülemaailmsel tasandil ei ole teostatav, toetab komitee Euroopa Liidu finantstehingumaksu kehtestamist, arvestades Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu tulemust.

1.8   Finantstegevusmaksul võib olla sarnaseid puudusi finantstehingumaksuga, sh ümberpaigutumisefekt. Selliseid küsimusi tuleks käsitleda komisjoni esialgses mõjuhinnangus.

1.9   Rahavoogudele tugineva uue maksu kehtestamine väljaspool käibemaksu kohaldamisala, säilitades samas mitterahuldava käibemaksust vabastamise korra, looks finantsasutuste jaoks väga keerulise maksusüsteemi. Võttes seega aluseks komisjoni läbiviidava mõjuhinnangu tulemused, leiab komitee, et kui kehtestatakse uus, rahavoogudel või sarnastel teguritel põhinev finantssektori maks, peaks komisjon hindama selle kehtestamise võimalust käibemaksu raamistikus, et tagada sektori jaoks halduslikult lihtsam lähenemisviis ning leevendada tagastamisele mittekuuluva käibemaksuga seonduvaid probleeme. Samuti tuleb tähelepanu pöörata soovimatutele tagajärgedele, mida maksu kehtestamine finantssektorile kaasa võib tuua, konkreetsemalt võiks välja tuua selliste alternatiivsete süsteemide arengu, mida ei reguleerita, jälgita ega kontrollita ning mis omakorda võib tekitada suuri probleeme.

1.10   Uute maksude konkurentsimõju pangandussektorile ei saa eirata, seda nii seoses pangandussektori konkurentsivõimega mittepangandussektoriga võrreldes, kui ka seoses pangandussektori suutlikkusega täita ka edaspidi reaalmajanduse finantsvajadusi. See on eriti oluline, kuivõrd majandus püüab taastuda langusest.

2.   Taust

2.1   Kriisi järelmõju tingimustes seisavad valitsused kogu maailmas silmitsi olulise kahetahulise probleemiga. Esmalt tuleb kiiremas korras reformida finants- ja pangandussüsteemi. Teiseks on vaja uusi tuluallikaid.

2.2   Kaalumisel on mitmed maksueesmärgid, sealhulgas negatiivsete välistegurite vähendamine, riigieelarve konsolideerimine ning finantssektori toetuste tagasimaksmine, arengumaailma ees võetud kohustuste täitmine ja kliimamuutustega võitlemine, ning oletades, et finantssektor on alamaksustatud – panna finantssektor õiglaselt ja oluliselt toetama riikide eelarveid. Seni on finantssektori maksude eesmärk üsna üldine ning nende maksude olemus ja mehhanismid vajavad endiselt uurimist.

2.3   7. oktoobril 2010 avaldas Euroopa Komisjon teatise finantssektori edasise maksustamise kohta, (2) mis põhineb komisjoni talituste töödokumendil, (3) milles käsitleti kaht instrumenti.

2.4   Arvestades finantskriisi globaalset ja süsteemset olemust, leiab komisjon samuti, et pangandusmaks võib piirata liigset riskivõtmist. Komisjoni arvates täiendaks kõnealune maks asjakohaselt õigusliku reguleerimise ja järelevalve reforme, parandades finantsturgude tõhusust, vastupanuvõimet ja stabiilsust ning vähendades nende volatiilsust.

2.5   Kriisijuhtimisraamistiku osana on komisjon samuti välja pakkunud algatusi, sh pangakriiside lahendamise fondi loomine, (4) mida komitee on juba ühes oma arvamuses käsitlenud (5).

3.   Finantssektori õiglane ja oluline panus riigieelarvesse

3.1   Rolli tõttu, mida finantssektori osalejad täitsid kriisi puhkemisel, mille käigus pidid valitsused päästma finantsasutusi, on laialt levinud seisukoht, et asjaomaseid kulusid ei peaks kandma kodanikud ega teised sektorid. Kõnealune seisukoht kajastub eesmärgis panna finantssektor õiglaselt ja oluliselt toetama riikide eelarveid. Antud kontekstis kavatseb komisjon lisada oma majandusuuringusse mõjude süvahinnangu, milles analüüsitakse erinevaid maksustamise võimalusi, et jõuda tasakaalustatud ettepanekuni.

Komitee soovitab komisjonil läbi viia uuringu finantsteenuste sektori üldise maksukoormuse kohta ELis, mõõtes kõiki eri makse, mida finantsteenuste ettevõtted juba maksavad. Kõnealune uurimus peaks andma üldpildi ettevõtete maksudest, tagastamisele mittekuuluvast käibemaksust ja pankade kui tööandjate poolt tasutavatest tööhõivemaksudest. Eraldi tuleks käsitleda töötajapõhiseid makse kui laiema majandusliku panuse meedet. Siis oleks otstarbekas kontrollida, kas maksustamise ja pangandussektori lisaväärtuse vahel on sümmeetria ning kas pangandussektori üldine maksukoormus on madalam või kõrgem võrreldes teiste oluliste sektoritega. Lõpetuseks võiks hinnata uue pangandusmaksu ja praeguse üldise maksukoormuse kogumäära.

3.2   Komitee on seisukohal, et kui kehtestataks finantssektorimaks, aitaks selline uurimus määrata kindlaks selle ulatuse nii kohaldamissala kui ka tõhusa maksumäära osas. Selles tuleks hoolikalt uurida pankade suutlikkust taastada ja tugevdada oma kapitalibaasi ja suutlikkust rahastada ELi majapidamisi ja ettevõtjaid, eelkõige VKEsid.

3.3   Komitee arvates ei saa ettepanekuid selle kohta, kuidas finantssektor saaks aidata kanda võimalike tulevaste kriiside kulusid, eraldada arutelust, mis toimub õigussüsteemi laiapõhjalisemate muudatuste ja suure hulga meetmete üle, mille eesmärk on vähendada finantskrahhide tõenäosust ja mõju.

3.3.1   Finantssektori maksustamine oleks optimaalne, kui see täidaks tasakaalustatult ühest küljest tulude loomise fiskaalset eesmärki ning teisest küljest riskivalmiduse piiramise eesmärki.

4.   Finantstehingumaks

4.1   Finantstehingumaks peaks täitma mitut eesmärki, eelkõige vähendama finantsturgude mitteproduktiivset tegevust spekulatsiooni ja volatiilsuse vähendamise kaudu ning samal ajal tooma raha tagasi riigile.

4.2   Euroopa Parlament võttis 2010. aasta märtsis vastu resolutsiooni finantstehingute maksude kohta ning 2011. aasta märtsis raporti uuendusliku rahastamise kohta maailma ja Euroopa tasandil (6).

4.3   Finantstehingumaksu kehtestamisega püüavad ametiasutused vähendada riskantsete ja spekulatiivsete (nn ühiskonnale kasutute) (7) finantstehingute arvu. Samuti võidakse maksus näha abivahendit, mis takistab tulevikus pankade liiga suureks paisumist või nendepoolset väga paljude väga riskantsete tehingute tegemist.

4.4   Komitee esitas oma seisukohad finantstehingumaksu kohta samateemalises omaalgatuslikus arvamuses, mis sisaldas ka alljärgnevaid järeldusi ja soovitusi:

4.5   Kuna mitmelt poolt on väljendatud muret seoses ümberpaigutumisefekti ohuga maksu kohalikul kehtestamisel, tuleks kõigepealt püüelda finantstehingumaksu kehtestamise poole ülemaailmsel tasandil, nagu seda nõuab komisjon. Kui finantstehingumaksu kehtestamine ülemaailmselt tasandil osutub siiski teostamatuks, toetab komitee Euroopa Liidu finantstehingumaksu kehtestamist, arvestades Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu tulemust.

4.6   Komitee leiab, et finantstehingumaks tuleks välja töötada selliselt, et seda oleks keskdepositooriumi süsteemide kaudu kerge koguda. Arvese tuleks võtta laiapõhjalise finantstehingumaksu kogumise ja jõustamisega seotud probleeme ja kulusid, samuti nagu õiguslikku ebakindlust maksu oletatavate kogujate jaoks mittekaubeldavate ja tuletisväärtpaberitega tehtavate börsiväliste tehingute puhul.

4.7   Lõpetuseks märgib komitee, et endiselt on olemas märkimisväärne hulk jurisdiktsioone, mis rajavad offshore-finantskeskuseid, mida iseloomustab läbipaistmatus, mis on seotud nende pangasaladuse ning nende vähese või puuduva maksustamisega. Arvestades seda, kui lihtne on neis piirkondades luua finantsasutuse filiaali ning tegutseda neis interneti vahendusel, on hädavajalik, et paralleelselt finantstehingumaksu kasutuselevõtuga muudetakse kohustuslikuks läbipaistvuse parandamine ning tõhus koostöö tegemine maksu- ja õigusvaldkonnas.

5.   Finantstegevusmaks

5.1   Finantstegevusmaksu peamine erinevus võrreldes finantstehingumaksuga seisneb selles, et seda kohaldatakse finantssektori ettevõtjatele, samas kui finantstehingumaks kohaldub finantsturu osalistele. Lisaks sellele kohaldub finantstehingumaks kauplemistegevusele, mis on koondunud üksikutesse finantskeskustesse, finantstegevusmaks seevastu keskendub finantssektori tuludele ja tasudele, mis jaotuvad ühtlasemalt.

5.2   Rahvusvahelise Valuutafondi aruandele osutades leiab komisjon, et teine potentsiaalne vahend, mille eesmärk on parandada finantssektori maksustamist ja vähendada võimalikke negatiivseid välismõjusid, on finantstegevusmaks.

5.3   Finantstegevusmaksu väljatöötamisel võib komisjon määratleda finantsaruandele tugineva maksubaasi.

5.4   Kasutatavad käsitused peaksid olema arusaadavad kehtivates aruandlusraamistikes, olgu siis rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid või kohalikud üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted, kuna finantsasutused ei pruugi kohaldada esimesena mainituid.

5.5   Kui finantstegevusmaks hakkab põhinema rahavoogudel, võib see mõjutada likviidsust ja muuta sularahavood kallimaks, arvestades et kriisi puhkemisel olid pöördelise tähtsusega just likviidsusega seotud pinged. Seetõttu on soovitav, et finantstegevusmaksu maksubaasi määratlemisel pöörataks erilist tähelepanu finantsasutuste maksevõimele ning suutlikkusele vastata uutele kapitalinõuetele ning finantstegevusmaksu ja käibemaksu vastasmõjule.

6.   Käibemaks

6.1   Komisjoni arvates toetab uue maksu sisseviimist muu hulgas finantsteenuste käibemaksuvabastus vastavalt ühist käibemaksusüsteemi käsitlevale nõukogu direktiivile 2006/112/EÜ (käibemaksudirektiiv).

6.2   Komitee sooviks rõhutada, et vabastuse peamine põhjus on see, et pankade osutatavate finantsteenuste väärtust on käsitluslikult ja praktiliselt keeruline mõõta. See kehtib eelkõige hoiuste ja laenude traditsiooniliste finantsvahendusteenuste puhul. Nende teenuste puhul arvestatakse laenuintressi ja hoiuseintressi vahelist intervalli. See marginaal on panga osutatavate vahendusteenuste üldine koondmõõt nii hoiustajate kui ka laenuvõtjate jaoks, mida ei saa üksikute tehingute puhul käibemaksu või muu tehingupõhise tarbimismaksu kohaldamise eesmärgil mõõta. Raske on olnud välja töötada metoodikat selle marginaali jaotamiseks üksikutele tehingutele eesmärgiga kohaldada käibemaksu arvepõhise meetodi alusel. Sarnased probleemid tekivad kindlustuse ja muud tüüpi finantsteenuste, nt valuutavahetuse ja väärtpaberitega kauplemise maksustamisel.

6.3   Finantsteenuste käibemaksuvabastust seostatakse käibemaksuõiguses sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse puudumisega või selle piiratud õigusega. See tähendab, et finantsasutused ei tohi täielikult maha arvata omaenda kuludega seoses tasutud käibemaksu, mistõttu on oma kulude puhul tegemist puhta kuluga. Selle nn peidetud käibemaksukulu suurus võib olla märkimisväärne, sest allhanke korras sisseostetud teenused ja grupisisesed tehingud toovad kaasa maksu doominoefekti.

6.4   2007. aastal esitas komisjon direktiivi ettepaneku finantsteenustele kohaldatava käibemaksusüsteemi reformimiseks, mis tugines kolmele sambale, sh ettepanekule finantsteenuste võimaliku maksustamise kohta. Komitee on seisukohal, et arutelu finantssektori maksu üle ei tohiks lahutada kavandatud käibemaksureformist (8).

6.5   Samuti valmistab komiteele muret finantstegevusmaksu kohaldamisala ja selle kumulatiivne koormus, mis tekib koos tagastamisele mittekuuluva käibemaksu summadega. Kuigi finantstegevusmaks võib olla suunatud majanduslikule tasuvusele ja/või riskile, kohaldatakse seda kõige laiaulatuslikumas variandis kogukasumile ja palkadele (lisandmeetodil põhinev finantstegevusmaks). Komitee on seisukohal, et kui kehtestatakse uus, rahavoogudel või sarnastel teguritel põhinev maks, peaks komisjon hindama selle kehtestamise võimalust käibemaksu raamistikus, et leevendada tagastamisele mittekuuluva käibemaksu mõju, vältides seega Euroopa kõigi majandusettevõtjate majanduslike kulude kasvu.

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Finantstehingute maks”, ELT C 44, 11.2.2011, lk. 81.

(2)  KOM (2010) 549/5.

(3)  SEK(2010) 1166/3.

(4)  KOM(2010) 254 lõplik.

(5)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Pangakriiside lahendamise fondid”, ELT C 107, 6.4.2011, lk 16.

(6)  Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2010. aasta resolutsioon finantstehingute maksude juurutamise kohta ning raporti projekt uuendusliku rahastamise kohta maailma ja Euroopa tasandil (2010/2105 (INI)).

(7)  Taxing the Speculators (Spekulantide maksustamine), http://www.nytimes.com/2009/11/27/opinion/27krugman.html.

(8)  KOM(2007) 746 ja 747 lõplik.