25.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 248/92

—

enamus komitee liikmetest ja komitee esimees peavad olema sõltumatud;

—

mõned komitee liikmed peavad olema pädevad asjaomase ettevõtte tegevusvaldkonnas, eelkõige pangandussektoris;

—

auditi- või järelevalvekomitee ei peaks mitte ainult jälgima, vaid võtma ka tegelikult vastutuse auditeerimisprotsessi korrektsuse eest.

—

vannutatud audiitorite ülesannete ja nendega seotud vastutuse selgemaks muutmine;

—

audiitorite aruannete selguse ja mõistetavuse parandamine, seda eelkõige ohustavate riskide osas;

—

kohustusliku auditi edasiarendamine hoolduskohustuse auditi suunas, andes kommentaari kas juhatuse või järelevalvekomitee koostatud analüüsile, mis sisaldab ärimudeli jätkusuutlikkust, selle finantsolukorda, nähtavust ja ettevõtlusriskidega tegelemist;

—

audiitori ja ettevõtte kontrolliorganite vahelise terve aasta jooksul toimuva teabevahetuse tugevdamine juba auditi käigus.

—

aruannete teksti kõrgem kvaliteet, eelkõige äristrateegia ja riskijuhtimise osas;

—

auditikomiteede olulisuse laiaulatuslikum tunnustamine ning seega nende poolt finantsaruandluse korrektsusesse antud panuse suurem rõhutamine;

—

suurem läbipaistvus viisis, kuidas auditikomiteed täidavad oma kohustusi seoses aastaaruande korrektsusega, sealhulgas välisaudiitorite üldjärelevalve;

—

rohkem teavet auditiprotsessi kohta nii auditikomiteedele kui ka investoritele ning audiitorite kohustuste ulatuse laiendamine; ning

—

aastaaruannete kättesaadavuse parandamine tehnoloogia kasutamise teel.

1.

Juhatus peab üksikasjalikumalt kirjeldama nende võetavaid samme, et tagada selle teabe usaldusväärsus, millel ettevõtte juhtimine ja ettevõtte juhatuse majandamine põhineb, ning võimaldada suuremat läbipaistvust seoses ettevõtte tegevuse ning sellega seotud riskidega.

2.

Vannutatud audiitorid peavad koostama aruanded, mis sisaldavad peatükki auditikomitee aruande terviklikkuse ja asjakohasuse kohta ning milles tuuakse välja aastaaruandes esinevad mis tahes asjaolud, mille puhul vannutatud audiitorid leiavad, et need ei ole korrektsed ega vasta finantsaruandes sisalduvale või auditi käigus saadud teabele.

3.

Auditi- või järelevalvekomiteede kasvavat mõju juhatuse ja vannutatud audiitorite vastutuse käsitlemisel tuleks tugevdada suurema läbipaistvusega, mis väljenduks nimetatud komiteede põhjalikumates aruannetes. Nendes tuleks eelkõige selgitada, kuidas nad on täitnud oma kohustusi seoses aastaaruande korrektsuse tagamise ning nende vastutusalasse kuuluvate muude ülesannetega (nt välisauditi protsessi kontroll ja vannutatud audiitori määramine).

1.

finantsaruandluse kulgu;

2.

äriühingu sisekontrolli tõhusust, vajaduse korral siseauditit ja riskijuhtimise süsteeme;

3.

raamatupidamise aastaaruande ja konsolideeritud aruande kohustuslikku auditit.

1)

Palun vaadake käesoleva arvamuse esimest osa.

2)

Finantsaruannete tõepärasus on vältimatu eeltingimus ühiskonnas, mis sõltub suures osas aktisaseltside tulemuslikkusest turumajanduses. Ettevõtete ellujäämine ja hea käekäik on üldsuse huvides. Sellega seondub üksteisest sõltuvate huvide keerukas paljusus: aktsionärid, võlakirjaomanikud, pankurid ja teised võlausaldajad, kes sõltuvad aruannetest, et otsustada, kui turvalised on nende investeeringud ja laenud; töötajad, kes sõltuvad aruannetest, et otsustada, kui turvalised on nende töökohad ja palgad; muud sidusrühmad, kes sõltuvad aruannetest, et otsustada ettevõtte turvalisuse üle kui tööandja, tarnija või klient; kohalikud kogukonnad ning kohaliku ja riigi tasandi valitsusasutused, mis tuginevad aruannetele, et mõõta ettevõtete panust ühiskonda ning ka nende maksuvõimet.

Lisaks nendele kaalutlustele on pankadel ja teistel krediidiasutustel põhjapanev roll turumajanduse toimimises. Finantskriisi ajal ei täitnud pangad oma rolli ega hoidnud raha majanduses ringluses. Selle tulemusena on nende enne kriisi koostatud finantsaruannete tõepärasus seatud õigusega kahtluse alla. Tõesed ja erapooletud finantsaruanded on ELi poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku korralduse alus. Kohustuslikke auditeid teostavad audiitorühingud vastutavad üldsuse huvide kaitsmise eest.

3)

Jah, auditiaruanded ei ole asjakohased. Need ei peegelda vannutatud audiitori tööd. Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tulekuga võib ka kontrollitud raamatupidamise asjakohasus väheneda, seda eelkõige pankade puhul.

4)

Praegusel kujul ei täida auditid seda eesmärki. Ettevõtte finantsolukord sõltub ettevõtja ärimudeli vastupidavusest. Selle mudeli katsetamine on eelkõige institutsioonide ja analüütikute, mitte vannutatud audiitorite ülesanne. Sellele vaatamata on vaja muutusi. Juhatuste aruanded peavad olema ettevõtte tegeliku olukorra osas läbipaistvamad. Selle teabe kohta välise kinnituse andmine peaks olema aga vannutatud audiitorite ülesanne. Selleks on vannutatud audiitoril vaja valdkonnapõhiseid teadmisi kaasnevatest riskidest. Teadmistest näis jäävat vajaka, kui kasvas pankade varade komplekssus. Selles kontekstis tuleks ka selgitada otsuseid, mis on tehtud selleks, et tagada ettevõtte tegevuse jätkumine.

5)

Jah. Vannutatud audiitorid annavad lühikesi selgitusi ettevõtte aastaaruandes ja raamatupidamises, ent need on suunatud protsessile ega ütle midagi nende järelduste, kahtluste või hinnangute kohta. Küsimus ei ole üksnes meetodite selgitamises. Juhatus peab selgitama oma hinnanguid ja otsuseid ning seejärel peab vannutatud audiitor selgitama, kuidas ta jõudis järeldusele, et finantsaruanne annab tõese ja erapooletu ülevaate. Seda tehes on oluline tagada, et vannutatud audiitor ei kasutaks taaskord standardsõnastust.

6)

Kutsealast skeptitsismi saab tugevdada koolituste, auditiväliste kogemuste, auditi tulemuste vastastikuse kontrollimise ja auditipartnerite juhtimisoskuse arendamisega. Lisaks nõuab kutsealase skeptitsismi senisest rangemat kasutamist suurem läbipaistvus, mida audiitorid peavad üles näitama vastavalt teises osas esitatud ettepanekutele. Kutsealast skeptitsismi tugevdaks igas liikmesriigis erialase distsiplinaarorgani loomine.

On tõenäoline, et majanduslik sõltumatus suurendaks kutsealast skeptitsismi veelgi. Auditi- või järelevalvekomitee peaks üle vaatama ja kriitiliselt hindama auditiklientidele osutavate auditiväliste teenuste hulka, et hoida ära igasugused huvide konfliktid kutsealase skeptitsismi kasutamise ja olulistelt klientidelt saadavate sissetulekute säilitamise vahel. Võimalik on ka see, et kutsalane skeptitsism kasvaks ka siis, kui kohustuslik pakkumus (küsimus 18) vähendaks ametisolevate audiitorühingute võimalusi lepingu pikendamisel.

7)

Ei. Osanikud ja sidusrühmad peaksid muret tundma, kui vannutatud audiitoritel on vaja esitada juhatuse aruande kohta täiendavaid märkusi. Kuid suurem läbipaistvus juhatuse ja/või auditi- või järelevalvekomitee aruandluses võib anda suurema selguse osanikele selle kohta, miks vannutatud audiitor on esitanud aruande kohta märkusi.

Pankade puhul võivad märkused põhjustada usalduskriisi, mis võib avaldada mõju kogu süsteemile. Seepärast peaksid vannutatud audiitorid oma kahtlustest teavitama reguleerivaid ja järelevalveasutusi nii ruttu kui võimalik, et võimalike probleemidega saaks tegeleda kiiremas korras.

8)

Vannutatud audiitorid vastutavad osanike ning laiemalt ka töötajate ja teiste sidusrühmade ees. Nad ei anna eraldi aru sidusrühmadele. Sidusrühmadele antava teabe eest vastutab ettevõte. Nagu teises osas mainitud, peaksid nii juhatus kui ka vannutatud audiitorid andma ettevõtte kontrolliorganitele, osanikele, töötajatele ja teistele sidusrühmadele enam teavet ning tagama suurema läbipaistvuse.

Lisaks soovitab komitee, et vannutatud audiitor esitaks täheldatud riskide osas selgemad seisukohad juhatusele ja nõukogule koostatud auditiaruandes. Vannutatud audiitor peaks edastama teavet, mis muudab nähtavaks põhilised, eksistentsi ohustavad riskid. Siia alla võiksid kuuluda võimalikud riskistsenaariumid, võimaliku kahju suurus ja riskide nende tõenäosus. Raamatupidamis- ja hindamismeetodite osas tuleks läbipaistvamalt esitada nende mõjud ettevõtte varalisele, rahalisele ja kasumi olukorrale.

9)

Panganduskriisist võib jääda mulje, et kõigil juhtudel ei toimunud korrapärast ja piisavat arutelu, kuid paljudel juhtudel oli see siiski olemas. Auditikomitee rolli suurendamisega paraneks ka teabevahetus.

10)

Võib-olla, ent mitte enne kui ELi tasandil on kokku lepitud, millised need aruandlusstandardid võiksid olla.

11)

Sidusrühmi on käsitletud kaheksandale küsimusele antud vastuses. Ajastus ei kujuta endast probleemi.

12)

Komisjon peaks vaatama, millist mõju avaldab rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kasutuselevõtmine ja seda eelkõige pankadele. On kahtlus, et rahvusvahelistes finantsaruandlusstandardites on sellised otsustavad tegurid nagu ettevaatus ja raamatupidamisalane konservatiivsus asendatud menetluse ja standarditele vastamisega. On tõendeid selle kohta, et rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid pakuvad vähem kindlust, kuna see piirab audiitorite võimalusi kaalutletud otsuse tegemiseks. Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite puhul on ka täheldatud spetsiifilisi vigu, näiteks suutmatus arvestada eeldatavate kahjumitega.

Ühendkuningriigi parlamendi ülemkojas toimunud auditituru kontsentratsiooni alasel kuulamisel esitatud suuliste tõendite kohaselt on rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite nõrkus eriti tõsine just pankade auditeerimise puhul (3).

13)

Toetav. Seejuures tuleb siiski silmas pidada ranget neutraalsust vastavate riiklike õigussüsteemide suhtes.

14)

Jah, võib-olla määruse kaudu.

15)

Mitte ilmtingimata.

16)

Siin on võimalik konflikt, ent see on lahendatav. Vannutatud audiitorite määramisel ja tagasi määramisel on vaja suuremat läbipaistvust ja see nõue sisaldub ka teises osas esitatud ettepanekutes. Audiitori määramine ettevõtte (auditi- või järelevalvekomitee ja osanike) poolt võimaldab määrata sellise vannutatud audiitori, kes vastab kõige paremini ettevõtte konkreetsetele nõudmistele, nt kellel on teadmised konkreetsest ärisektorist ja vajalik rahvusvaheline ulatuvus.

17)

Ei, mitte tavajuhtudel. Samas võib see küsimus tõstatuda suurte ja süsteemselt oluliste finantsasutuste puhul nagu suured pangad. Kui järelevalveasutustel on korrapärane kontakt suurte ja süsteemselt oluliste finantsasutuste vannutatud audiitoritega ning nad ei ole rahul nende tööga või nende sõltumatusega, siis peaks järelevalveasutusel olema õigus nõuda asutuselt muutuste tegemist. See peaks olema üksnes viimane võimalus, kuna järelevalveasutuse muredest teadlik ettevõtte teeb tõenäoliselt ise muutusi.

18)

Sellele küsimusele vastates soovib komitee esmalt hoiatada, et enne praeguse olukorra muutmiseks mis tahes ettepaneku tegemist tuleks läbi viia põhjalik mõjuhinnang.

Auditirühmade ja juhtide rotatsioon ning esimeeste, tegevjuhtide ja finantsdirektorite tavapärased ametitsüklid tähendavad seda, et üksikisiku tasandil on suhteid enam kui piisavalt. Probleem on ettevõtete vahelistes suhetes – vannutatud audiitoril on vaja hoida oma kliente ja kliendid soovivad hoida neile sobivat audiitorit. Need pikaajalised suhted võivad kujutada potentsiaalset ohtu sõltumatusele ja kutsealasele skeptitsismile.

Komitee ei toeta vannutatud audiitorite töövõtu piiramist kohustusliku rotatsiooni kaudu, ent soovitab, et suured ettevõtted korraldaksid kohustusliku auditi lepingule kohustusliku pakkumuse iga kuue kuni kaheksa aasta järel. Pakkumiskutse tuleks saata vähemalt ühele audiitorühingule, mis ei kuulu nn suurde nelikusse. See teguviis ei too ilmtingimata kaasa vannutatud audiitori vahetumist. Seepärast peab antud protsess olema läbipaistev. Auditikomitee peaks selgitama oma pakkumuse aluseid ja põhjendama oma otsust. Samuti peaks ta korraldama peamistele osanikele vastavateemalise koosoleku.

19)

Vannutatud audiitorite audiitorühingutele ei tohiks kehtida mingeid piiranguid seoses auditiväliste teenuste osutamisega ettevõtetele, mis ei ole nende kohustusliku auditi kliendid, kuid kohustusliku auditi klientidele võiks selliseid teenuseid osutada ainult siis, kui auditi- või järelevalvekomitee on andnud selleks selgesõnalise nõusoleku. Selleks et suurendada suurte ettevõtete kohustusliku auditi sõltumatust, ei tohiks vannutatud audiitor anda kliendile riskinõuandeid ega osutada siseaudititeenuseid. Maksunõuannete andmist peaks piirama alati, kui võib ilmneda oluline huvide konflikt. Üldjoontes hõlmavad auditivälised teenused kas nõustamist või raamatupidamist. Nõustamise puhul on huvide konflikti tekkimine seoses kohustusliku auditiga vähem tõenäoline kui raamatupidamise puhul. Auditikomiteed peaksid heaks kiitma kõik vannutatud audiitori osutatavad auditivälised teenused ja vältima huvide konflikti tekkimist. Auditikomiteed peaksid jälgima ka nende auditiväliste teenuste kogumahtu ja see number tuleks avaldada aastaaruandes.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul võiks kaaluda paindlikumat korda. VKEsid on eri vormis ja suuruses. Paljudel juhtudel oleks mõttekas, kui vannutatud audiitorite audiitorühingud annaksid maksu- ja riskinõuandeid.

20)

Sellele küsimusele saab vastata üksnes iga audiitorühingu kogusissetulekute kontekstis riigi tasandil. Praeguse, IESBA eetikakoodeksis määratletud kehtiva piirmäära kohaselt võib riigi tasandil tegutsev audiitorühing saada ühelt kliendilt 15 % ettevõtte käibest. Siinkohal tuleb märkida, et auditi eest makstavad tasud sõltuvad auditeeritud ettevõtte suurusest ja keerukusest. Kliendid üritavad kõigi vahenditega neid tasusid alla kaubelda. Audiitorühingule auditivälise töö eest makstavatest tasudest tuleks eraldi aru anda.

21)

Jah, kuid nendes eeskirjades tuleb silmas pidada, et nn suure neliku võrgustikud sisaldavad eraldiseisvaid riigi tasandi ettevõtteid ja nende puhul ei ole tegu ühe üksusega. Audiitorühingud peaksid avaldama oma raamatupidamisaruandeid, nii nagu ettevõtted, keda nad auditeerivad.

22)

Mõnedes jurisdiktsioonides annavad audiitorid sõltumatuse kohta ametliku iga-aastase kinnituse. Ühes liikmesriigis järgivad nad oma tegevuses audiitorühingute juhtimiskoodeksit. Huvide konflikti tekkimise korral peavad nad loobuma ühest või teisest tegevusest. Lisaks peaksid audiitorühingud võtma tööle sõltumatud juhatuse liikmed ja nõuandjad.

23)

Piiratud vastutusega ühing on audiitorühingute jaoks huvipakkuv ettevõtlusvorm. Seda võib võrrelda reitinguagentuuride kasutatava aktsiaseltsi ettevõtlusvormiga, millel oli kahtlemata oma osa finantskriisini viinud katastroofilistes reitinguotsustes. Kui liikmesriikide kohtud ei ähvarda just piiramatu vastutusega, siis peaks piiratud vastutusega ühing olema piisavalt tugev. Ent toetada tuleks ka teisi ettevõtlusvorme, kui need aitavad turgu laiendada. Vastutuse piiramine võib tuua kahekordset kasu – edendada uue kapitali turule tulekut ning innustada keskmise suurusega audiitorühinguid jõulisemalt osalema pakkumistes suurte ettevõtete lepingutele.

24)

Kontserni audiitoritel peaks kindlasti olema vajalikud volitused ja juurdepääs, et nad saaksid täielikult täita oma kohustusi kontserni osanike ees.

25)

Audiitorühingute standardeid, passe ja rahvusvahelisi võrgustikke puudutavatel küsimustel on rahvusvaheline mõõde. Siiski tegutsevad vannutatud audiitorite audiitorühingud läbi riiklike üksuste ja on liikmesriigi järelevalve all. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetaks ELi uue finantsjärelevalve raamistikuga seotud riiklike järelevalveasutuste kolleegiumi loomist.

26)

Juba on olemas teatud seadustega ettenähtud nõuded, kuigi on tõendeid selle kohta, et kriisieelsetel aastatel katkes teatud liikmesriikides vannutatud audiitorite ja järelevalveasutuste vaheline suhtlus. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab, et uus Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus kehtestaks pankadele spetsiifilised nõuded. Lisaks peaksid reguleerivad asutused panema esimehele ja juhatusele vastutuse nendega suhtlemise eest ning määrama võimalikud sanktsioonid, kui ettevõte ei suuda edastada olulist teavet.

27)

Komitee arvates on olemas reaalne risk turuhäirete tekkimiseks. Komitee ei arva, et mis tahes ühe vannutatud audiitori audiitorühingu pankrott kujutaks endast kohest süsteemset riski turule. Ent sõltumatuse ja turu vaatevinklist ei oleks kõigest kolme audiitorühingu domineerimine turul mitte mingil juhul aktsepteeritav. Hiljutine finants- ja majanduskriis tõstis esile tõsiasja, et riskijuhtimises peavad olema kaetud kõik võimalikud olukorrad.

28)

Prantsusmaal kehtib seadustest tulenev nõue, et ettevõtteid peab auditeerima vähemalt kahest audiitorühingust koosnev konsortsium. Samasugust korraldust kasutati ka Taanis, ent seal leiti, et see ei ole enam vajalik. Prantsusmaal kehtib antud nõue alates 1966. aastast börsiettevõtetele. Seda laiendati konsolideeritud aruannete avaldamise kohustusega ettevõtetele 1984. aastal – ajal, mil angloameerika audiitorühingud suurendasid kiirelt oma turuosa. Teatud määral on see poliitika osutunud edukaks. 2006. aastal läbi viidud 468 Prantsuse ettevõtet käsitleva ja 2003. aasta andmetel põhineva uuringu (4) kohaselt teostati 54 ettevõtte audit kahe nn suurde nelikusse kuuluva audiitorühingu poolt, 241 (51,5 %) ühe nn suure neliku ja ühe Prantsuse audiitorühingu poolt, ülejäänut 173 ettevõtet auditeerisid koos erinevad Prantsuse suured ja väikesed audiitorühingud.

Prantsusmaa auditituru olukord ei sõltu üksnes seadusandlikest meetmetest. Ettevõtte omandisuhted on Prantsusmaal palju kontsentreeritumad kui anglo-saksi riikides ja see mõjutab ka auditialaseid nõudmisi. Kasutades eeltoodud näidet – 73 % Prantsuse ettevõtetes kuulub ühele suurinvestorile 25 % või enam ettevõtte osakutest. Kõige suuremad omanike rühmad on teised ettevõtted (34 %), perekonnad (25 %) ja üldsus (21 %), samas kui rahvusvahelistele investoritele kuulub kõigest 8,5 %.

Uuringus jõuti järeldusele, et WW„nn suure neliku audiitorite kasutamine suureneb eriti siis, kui omandistruktuur ei ole kontsentreeritud ühe aktsionäri kätte ja kui ettevõttel on rohkem rahvusvahelisi ja riiklikke investoreid; suure neliku kasutamine on vähem tõenäoline, kui tegu on suures osas perekondliku omandiga. Lisaks on suure neliku audiitori kasutamine tõenäolisem siis, kui suureneb institutsionaalne omand (pangad ja pensionifondid). Lisaks on tõendeid selle kohta, et mõned neist omandisuhteid iseloomustavatest teguritest on ka seotud pigem kahe kui ühe nn suure neliku audiitorühingu kasutamisega.”

Arvestades neid omandisuhte ja auditi vahelisi seoseid, võib nende tulemuste põhjal öelda, et ei saa kindlalt järeldada, et prantsuse õigusraamistik on Prantsusmaa auditituru struktuuri ainus määraja. Selle punkti kohta tuleb siiski märkida, et vastupidiselt komisjoni ettepanekule ei kohusta prantsuse seadused ühisauditi puhul tingimata väikest audiitorühingut suurega ühinema. Nagu komisjon tunnistas, olid rohelise paberi konsultatsiooni nimetatud küsimusele antud vastused väga eripalgelised, eriti selles osas, kas ühisauditid annavad tulemuseks paremad auditid või kas nad suurendavad bürokraatiat ja kulusid.

Vastusena küsimusele – ühisaudit suurendaks väiksemate audiitorühingute kaasatust suurte ettevõtete turul. Küsimuse osas, kas see vähendaks reaalselt ka kontsentratsiooni ja millise aja jooksul, palub komitee komisjonil viia läbi põhjalik mõjuhinnang enne selles küsimuses järelduste tegemist. Komitee leiab, et konkurentsiõigus annab täiendavad vahendid oligopoli taltsutamiseks.

29)

Komitee ei toeta kohustuslikku rotatsiooni. Kohustusliku pakkumuse osas vaadake komitee vastust küsimusele 18.

30)

Komitee toetab igasuguse nn suure neliku audiitorühingute põhjendamatu soosimise kaotamist, nagu pankade lepingud. Lepingute kohustuslik määramine üksnes suure neliku ühingutele peaks olema keelatud. Komisjon võiks kaaluda süsteemi sisseviimist, millega sertifitseerida järgmise taseme audiitorühingute võimekust suurte ettevõtete auditeerimisel.

31)

Nii audiitorühingute kui reguleerivate asutuste jaoks peaksid olema situatsiooniplaanid. Audiitorühingud on rahvusvahelised võrgustikud. Parim strateegia on keskenduda maksevõimetusele liikmesriigi tasandil ning püüda samal ajal säilitada ülejäänud võrgustiku terviklikkust. Likvideerimiskavad oleksid igasuguse ohjeldamisstrateegia võtmeks. Varajane hoiatamine võimalikest probleemidest lihtsustaks situatsiooniplaanide rakendamist.

32)

Nagu märgitud küsimusele 18 antud vastuses, rõhutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et enne selles valdkonnas mingi meetme võtmist tuleks teostada põhjalik mõjuhinnang. Kuna tulevased Aasia mõjuvõimsad ettevõtted laienevad üle kogu maailma, siis on tõenäoline, et nende audiitorühingud järgnevad oma klientidele. Kõiki riigi võetavaid meetmeid, mille eesmärk on muutuste sisseviimine audititurul, tuleks vaadelda 20-aasta raamistikus. Lisaks tuleks tõsiselt arvestada tahtmatute negatiivsete tagajärgede võimalike mõjudega.

Keeruline oleks olukorda tagasi pöörata, kuid oluline on tagada konkurentsiõiguse kehtestamine audititurul. Komitee pooldaks viitamist liikmesriikide konkurentsiametitele, alustades Saksamaast, Madalmaade Kuningriigist ja Ühendkuningriigist. Konkurentsiametid peaksid ka hoolikalt uurima kõiki nn suure neliku taotletud ülevõtmisi.

33)

Lähtepunkt võiks olla olemasolevate eeskirjade ja rakendatavate õigusaktide ühtlustamine. Samuti aitaks ISA kehtestamine. 27 liikmesriigi maksusüsteemide, seadusandluse ja keeleerinevused on kahtlemata takistus täieliku piiriülese liikuvuse teel.

34)

Jah, kuid me ei tohiks alahinnata sellega kaasnevaid raskusi. Mõeldav oleks Euroopa audiitoripassi sisse viimine kohustuslike rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditele vastava finantsaruandluse valdkonnas. Otsus selle kohta, milline audiitor või vannutatud audiitori audiitorühing saab sellise passi omanikuks, peab seepärast lähtuma sellest, kas auditi läbiviija suudab või soovib teostada IFRSi standarditele vastavate aastaaruannete auditeid.

35)

VKEsid on eri vormis ja suuruses. Välisinvesteeringute ja/või oluliste pangandusasutuste olemasolu korral ja/või kui on olulisi kliente ja tarnijaid, kes tunnevad muret oma väärtusahelate terviklikkuse pärast, on raske kavandada palju lihtsustamisvõimalusi. Isemajandava mikroettevõtja jaoks võib diplomeeritud raamatupidaja töö olla piisav.

36)

Jah, kuid keelustamist ei nõuta.

37)

Vt vastus 35. küsimusele. Väikestel ettevõtjatel on nagunii väikesed ja lihtsad auditid.

38)

Koostöö G20 ja finantsstabiilsuse nõukoguga. Ent alustuseks oleks kõige olulisem meede koostöö G8 tasandil, keskendudes eelkõige tihedatele sidemetele USA regulatiivasutustega.