6.4.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 107/64

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm”

KOM(2010) 494 lõplik – 2010/0257 (COD)

2011/C 107/13

Raportöör: Jan SIMONS

20. oktoobril 2010 otsustas nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm”

KOM(2010) 494 lõplik – 2010/0257 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 2. veebruaril 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 469. istungjärgul 16.–17. veebruaril 2011 (16. veebruari istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 111, erapooletuks jäi 2 liiget.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Komitee peab käsitletavat ettepanekut loogiliseks jätkuks protsessile, mille eesmärk on jõuda lõpuks integreeritud merenduspoliitikani, ja on ettepanekuga üldiselt nõus.

1.2   Pädevuste jagamise osas märgib komitee rahuloluga, et komisjon räägib ettepanekus jagatud pädevustest, välja arvatud mere bioloogiliste ressursside säilitamist puudutavad küsimused, mis on komisjoni ainupädevuses.

1.3   Komitee sooviks saada selgitusi komisjoni kasutatud õigusliku aluse kohta. Komitee küsib, mil määral on kasutatud artiklid – Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 74 ja 77, milles ei järgita seadusandlikku tavamenetlust – ühildatavad muude õiguslike alustega, milles seda järgitakse.

1.4   Merendusalase tegevuse poliitikavaldkondadeülene ja riikidevaheline iseloom ning poliitikavaldkondade sünergiad õigustavad komitee hinnangul piisaval määral meetmete võtmist, mis annavad panuse integreeritud merenduspoliitikasse. Seetõttu leiab komitee, et ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

1.5   Sama kehtib ka kõnealuse ettepaneku proportsionaalsuse põhimõtte järgimise kohta. Samas ei ole eraldatud piisavalt rahalisi vahendeid, et rahastada nõutud meetmeid järelejäänud ajavahemikus 2011–2013.

1.6   Arvestades ka ELi praegust keerulist rahalist olukorda, peab komitee komisjoni ettepanekus sisalduvat eelhindamist suhteliselt nõrgaks. Komitee sooviks, et komisjon esitaks sellele argumenteerituma põhjenduse ja seda eelkõige selles osas, mis puudutab konkreetsete teemade ja meetmete valikut.

1.7   Komitee viitab sellele, et ettepanekus endas ei ole selgelt välja toodud, milliseid tegevustoetusi mõeldakse või peetakse silmas artikli 5 lõike 2 esimeses lauses. Samuti oleks soovitav lisada põhjendustesse, et ettepaneku eesmärk ei ole merendusalase infrastruktuuri, k.a sadamate rahastamine.

1.8   Nagu teada, pooldab komitee merenduse juhtimises valdkonnaülest lähenemisviisi. Kuigi käsitletav ettepanek ei puuduta merenduspoliitika sisulist külge, viitab komitee punktis „Konkreetsed märkused”, nagu ka oma varasemates arvamustes, siiski teemadele, millele tuleks integreeritud merenduspoliitika raames tähelepanu pöörata.

2.   Sissejuhatus

2.1   29. septembril 2010 avaldas komisjon teatise „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm” (KOM(2010) 494 lõplik) ja palus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 koostada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel selleteemalise arvamuse.

2.2   Komitee tuleb sellele palvele meelsasti vastu, sest peab kõnealust ettepanekut loogiliseks sammuks integreeritud merenduspoliitika arengus, mis sai alguse komisjoni 10. oktoobri 2007. aasta teatise, nn sinise raamatu avaldamisega.

2.3   Selles teatises rõhutati vajadust töötada ookeanide, merede, rannikualade ja merendussektorite arendamiseks välja integreeritud, ühtne ja sidus otsuste vastuvõtmise kord ning seda rakendada.

2.4   Integreeritud merenduspoliitika peamine idee on valdkonnaülene lähenemisviis merenduse juhtimisele, mille puhul seisavad esiplaanil keskkonna-, meretranspordi-, energia-, teadusuuringute, tööstus-, kalandus- ja regionaalpoliitika vahelised sünergiad.

2.5   Nn sinise raamatuga kaasnes tegevuskava, milles komisjon tutvustas mõningaid meetmeid, et anda integreeritud merenduspoliitikale konkreetne sisu.

2.6   Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2007. aasta kohtumisel kiideti ELi integreeritud merenduspoliitika idee heaks ning seejärel võttis komisjon 15. oktoobril 2009 vastu ELi integreeritud merenduspoliitika eduaruande.

2.7   Kõnealuses eduaruandes toodi välja, millised punktid 2007. aastal kinnitatud tegevuskavast on täidetud ja anti suund järgmiseks rakendusetapiks.

2.8   16. novembril 2009. aastal tegi üldasjade nõukogu järelduse, et oluline on tagada integreeritud merenduspoliitika edasise arendamise ja rakendamise rahastamine ning kutsus komisjoni üles esitama vajalikud ettepanekud integreeritud merenduspoliitika meetmete rahastamiseks olemasolevas finantsraamistikus, pidades silmas selle jõustumist 2011. aastal.

2.9   Komisjon teeb nüüd järelduse, et ohus on nii integreeritud merenduspoliitika arendamine kui rakendamine, kuna järelejäänud ajavahemikus (2011–2013) napib vahendeid vajalike meetmete rahastamiseks. Piisavate rahastamisvahendite olemasolu on komisjoni arvates vajalik, et järgida sinises raamatus sätestatud üldeesmärke, mis on heaks kiidetud üldasjade nõukogu 16. novembri 2009 järeldustes.

2.10   Kuna kõik integreeritud merenduspoliitika prioriteedid ja eesmärgid ei ole hõlmatud Euroopa Liidu muude fondidega, on vaja kehtestada integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm.

2.11   Komisjoni arvates peaks programmi rakendamine ka kolmandates riikides aitama saavutada asjaomase riigi arengueesmärke ja see peaks toimuma kooskõlas ELi teiste koostöövahenditega ja ELi asjaomase poliitikavaldkonna eesmärkide ja prioriteetidega.

2.12   Kõnealuse määruse ettepaneku eesmärke ei ole komisjoni arvates võimalik piisaval määral saavutada üksikute liikmesriikide tasandil ja, seda seoses programmi raames rahastatavate meetmete ulatuse ja mõjuga. Neid eesmärke on lihtsam saavutada Euroopa Liidu tasandil, võttes meetmeid, mis on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

2.13   Proportsionaalsuse põhimõtte osas ei lähe käesolev määruse ettepanek komisjoni arvates nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

2.14   Käsitletava määruse ettepaneku eesmärk on kehtestada integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm.

3.   Üldmärkused

3.1   Komitee on juba oma varasemates arvamustes (1) toetanud komisjoni lähenemisviisi integreeritud merenduspoliitika loomiseks. Kõnealune ettepanek on selle protsessi loogiline jätk.

3.2   Esitatud määruses sätestatakse muu hulgas programmi üldised ja konkreetsed eesmärgid, rahastamiseks abikõlblikud meetmed ja võimalikud rahastamisviisid. Lisaks nähakse ettepanekus ette, et hiljemalt 2014. aastal peab olema läbi viidud järelhinnang, ning tehakse ettepanek luua nõuandekomitee, mis abistaks komisjoni iga-aastaste tööprogrammide koostamisel. Komisjoni arvates on programmi rakendamiseks aastatel 2011–2013 vaja 50 miljonit eurot. Kõike seda peab vajalikuks ka komitee.

3.3   Komisjoni ettepanek on mõeldud raamettepanekuna, mis sisaldab teatud hulka tehnilisi vahendeid. Kindlasti ei ole see mõeldud poliitilisi vahendeid sisaldava ettepanekuna. Lisaks ei ole see mõeldud merendusalase infrastruktuuri, sh sadamate rahastamise võimaldamiseks. Komitee arvates oleks soovitav seda mainida ka ettepanekus endas, näiteks selle põhjendustes.

3.3.1   Ettepaneku artikli 5 lõike 2 esimene lause võimaldab lisaks meetmetoetustele anda programmi raames ka tegevustoetusi. Komitee viitab sellele, et kuigi ettepanekule lisatud finantsselgituse põhjal võib oletada, millised on programmi raamid, ei ole ettepanekus endas selgelt välja toodud, milliseid tegevustoetusi mõeldakse või silmas peetakse.

3.3.2   Komitee soovitab seda ka ettepanekus endas märkida vältimaks olukorda, kus komisjon ise läheb vastuollu lepingus sisalduvate konkurentsieeskirjadega, kuna merendusalastes küsimustes on üldiselt peaaegu alati tegu piiriülese konkurentsiga. Seejuures tuleb silmas pidada ka seda, et ELi liikmesriikidele peab jääma võimalus laevanduse toetamiseks.

3.4   Komitee täheldab rahuloluga, et kõnealune ettepanek põhineb jagatud pädevusel, välja arvatud mere bioloogiliste ressursside säilitamist puudutavad küsimused, mis on komisjoni ainupädevuses.

3.5   Komitee sooviks saada selgitusi komisjoni õigusliku aluse valiku kohta. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 74 ja 77 ei järgita seadusandlikku tavamenetlust. Komitee tõstatab küsimuse, mil määral on komisjoni kasutatud õiguslikud alused ühildatavad muude õiguslike alustega, milles järgitakse seadusandlikku tavamenetlust. Seejuures tuleb mõelda ka sellele, et artiklites 74 ja 77 sätestatud protseduurid ei ole seadusandlikud menetlused Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 289 mõistes.

3.6   Komitee hinnangul õigustavad merendusalase tegevuse piiriülene iseloom ja poliitikavaldkondade sünergiad integreeritud merenduspoliitika meetmete (nagu teadusuuringud, panused katseprojektidesse, ühtse merenduspoliitika edendamine ja lihtsustamine liikmesriikides) võtmist ELi tasandil.

3.7   Komisjoni poolt eelhindamisele antud põhjendus ei ole komitee arvates ettepaneku kõige tugevam külg. Teise võimaluse – ELi mõõdukas rahaline panus, mille eesmärk on võimaluste edasine uurimine ja integreeritud merenduspoliitika rakendamine vastavalt sellele arengule – põhjendust võib alternatiivsete valikute valguses nimetada lausa nõrgaks. Komitee soovitab komisjonil esitada põhjendatumad argumendid, eelkõige konkreetsete teemade ja meetmete valiku osas.

3.8   Komitee on seisukohal, et komisjoni ettepaneku artiklis 4 toodud meetmed ei ole piisavad eelpool sõnastatud eesmärkide saavutamiseks. Komisjon peaks subsidiaarsuse põhimõtet järgides esitama selgemad juhtnöörid seal, kus on vaja ulatuslikumat koordineerimist ning suuremat selgust kohustuste ja pädevuste osas.

3.9   Komisjon teeb ettepaneku, et esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule järelhindamise aruande hiljemalt 31. detsembril 2014. Komitee toetab seda kavatsust, ent viitab ka siinkohal vajadusele jõulisema eelhindamise järele, et järelhindamises oleks võimalik kinnitada, et seatud eesmärgid on saavutatud.

4.   Konkreetsed märkused

4.1   Nagu teada, pooldab komitee merenduse juhtimises valdkonnaülest lähenemisviisi. Komitee arvates on selles kontekstis oluline kõigi asjaomaste sidusrühmade koostöö. Komitee peab sidusrühmade aktiivset osalemist kavandatud meetmetes nende edu võtmeks. Üleskutse meetmetes osalemiseks ja integreeritud merenduspoliitika tulemustest teavitamine liikmesriikides ja nende vahel on eesmärkide saavutamise seisukohast määrava tähtsusega.

4.2   Kuigi käsitletavas ettepanekus ei puudutata merenduspoliitika sisulist külge, soovib komitee siinkohal veelkord, nagu ka oma varasemates arvamustes, viidata järgmistele teemadele, millele tuleks integreeritud merenduspoliitika raames pöörata erilist tähelepanu.

4.2.1   Võrdselt tuleb arvestada ühelt poolt vajadusega leida jätkusuutlikke lahendusi ELi rannikupiirkondade keskkonnaalastele muredele ning teiselt poolt vajadusega rahvusvahelise kaubanduse järele, mis väljendub meretranspordi kasvus.

4.2.2   Seoses kahe tõsise suurt avalikkuse tähelepanu tõmmanud laevaõnnetusega – Erika 1999. aastal ja Prestige 2002. aastal – arvab komitee, et koostada tuleks halvima juhtumi kava (nn worst case scenario). Vaatamata laiaulatuslikule õigusaktide paketile, mis sisaldab umber 15 uut määrust ja direktiivi, ei ole liikmesriikide jõupingutused piisavad kahes olulises punktis:

—	sadamates ei ole piisava varustusega seadmeid laevadelt merre sattunud naftajääkide kokkukorjamiseks, mistõttu esineb merel endiselt palju naftareostusi;

—	hädaolukorras olevatele laevadele ei ole rajatud piisavalt varjumissadamaid, samuti puudub selgus vastutuse ja pädevuse osas hädaolukordade puhul.

Kõnealuste puuduste kõrvaldamiseks mõeldud meetmed tuleks lisada abikõlblike eesmärkide nimekirja.

4.2.3   Nüüd, kus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS konventsioon) on ratifitseerinud kõik ELi liikmesriigid, on vajalik järelevalve konventsiooni rakendamise üle. Eelkõige tuleb seda teha merede puhul, mis asuvad ELi liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate riikide vahel. Mõned viimasesse kategooriasse kuuluvad riigid on sõlminud ELiga assotsieerimislepingud või peavad ELiga ühinemisläbirääkimisi – komitee arvates tuleks neil riikidel paluda ratifitseerida UNCLOSi konventsioon ja seda ka rakendada, kuna see on ühenduse õigustiku osa.

4.2.4   Selleks, et antud protsess edeneks vajaliku kiirusega, teeb komitee ettepaneku korraldada vähemalt üks kord aastas Vahemere liidu ministrite tasandil integreeritud merenduspoliitika teemaline kohtumine. Komitee loodab, et see on lähitulevikus kohaldatav ka teiste merepiirkondade suhtes nagu Läänemeri, Põhjameri, Atlandi ookean ja Must meri.

4.2.5   Integreeritud merenduspoliitika rahvusvahelise mõõtme tugevdamiseks peaks komisjon komitee arvates pöörama enam tähelepanu töötingimuste parandamisele merel, laevade ohutusele ja nende keskkonnasäästlikkusele.

4.2.6   Komitee tahab viidata ka sellele, et tõeliselt integreeritud merendusturu jaoks on hädavajalik, et liikmesriikide riiklikud kontrollteenistused, rannavalve ja mereväed teeksid tihedamat koostööd eelkõige Euroopa Meresõiduohutuse Ameti vahendusel.

4.2.7   See nõuab ka merepiirkonna ühise teabejagamiskeskkonna struktuuri ja integreeritud mereseiresüsteemi olemasolu. Oma selleteemalises arvamuses (2) viitas komitee asjaolule, et selline süsteem tuleb rajada nii, et see võimaldaks täpseid ja kvaliteetseid andmeid jätkusuutlikult, õigeaegselt ja kulutõhusalt edastada.

4.2.8   Komitee soovib meenutada, et ühes oma varasemas arvamuses (3) on ta viidanud sellele, et komitee võib osaleda merenduspoliitika rakendamisel, sealhulgas ruumilise planeerimise osas. Komitee soovib seda valmisolekut veelkord korrata.

---

(1)  ELT C 44, 11.2.2011, lk 173.

ELT C 255, 22.9.2010, lk 103.

ELT C 306, 16.12.2009, lk 46.

ELT C 277, 17.11.2009, lk 20.

ELT C 211, 19.8.2008, lk 31.

ELT C 168, 20.7.2007, lk 50.

(2)  ELT C 44, 11.2.2011, lk 173.

(3)  ELT C 211, 19.8.2008, lk 31.

---