6.4.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 107/53

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse esimene raadiospektripoliitika programm”

KOM(2010) 471 lõplik – 2010/0252 (COD)

ja „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa lairibaühendus: investeering digitaalvaldkonnale tuginevasse majanduskasvu” ”

KOM(2010) 472 lõplik

2011/C 107/11

Raportöör: Thomas McDonogh

7. oktoobril 2010 otsustasid Euroopa Parlament ja nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 114 ja 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse esimene raadiospektripoliitika programm”

KOM(2010) 471 lõplik – 2010/0246 (COD).

20. septembril 2010 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komiteele „Euroopa lairibaühendus: investeering digitaalvaldkonnale tuginevasse majanduskasvu””

KOM(2010)472 (lõplik).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 2. veebruaril 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 469. istungjärgul 16.–17. veebruaril 2011 (16. veebruari istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 108, erapooletuks jäi 2.

1.   Järeldused

1.1   Komitee avaldab komisjonile tunnustust kõigi kolme lairibaühenduse paketti kuuluva dokumendi puhul. Need on hästi ajastatud, hästi läbimõeldud ja ulatuselt kõikehõlmavad.

1.2   Komitee toetab kindlalt digitaalse tegevuskava eesmärki saavutada kiirel ja ülikiirel internetil põhineva digitaalse ühtse turu püsivad majanduslikud ja sotsiaalsed eelised ning kiidab täielikult heaks juhtalgatuses sisalduva lairibaühendusega seotud edasiviiva sihtmärgi (1). Siiski leiab komitee, et paari aasta pärast võib olla vaja seada veelgi ambitsioonikamad eesmärgid lairibaühenduse valdkonnas, et hoida Euroopa ülemaailmselt konkurentsivõimelisena (2).

1.3   Komitee on ärevusega märganud, et töötus suureneb jätkuvalt kogu Euroopa Liidus, eelkõige noorte seas (alla 25aastased) (3). Komitee leiab, et lairibaühenduse paketi edukas rakendamine on töötusega võitlemisel kriitilise tähtsusega, sest sellega luuakse Euroopas arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, nagu on sedastatud Euroopa 2020. aasta strateegias.

1.4   Komitee märgib rahuloluga, et lairibaühenduse paketis esitatud reguleerimispõhimõtted on kooskõlas elektroonilise side läbivaadatud õigusraamistikuga (4).

1.5   Komitee on seisukohal, et võrgu neutraalsuse põhimõte (5) on Euroopa internetiteenuste tuleviku seisukohalt keskse tähtsusega. Komitee on võtnud teadmiseks komisjoni aruande avalikku internetti ja võrgu neutraalsust käsitlenud avaliku arutelu kohta (6) ning tunneb heameelt selle üle, et kõnealust põhimõtet toetab asepresident Neelie Kroes (7). Siiski on komitee mures selle pärast, et märkimisväärse turujõuga teenusepakkujatel on tugevad majanduslikud stiimulid, tegutsemaks vastupidiselt võrgu neutraalsuse põhimõttele ja kodanike huvidele. Komitee leiab, et võib-olla tuleb veelgi muuta telekommunikatsiooniteenuste raamistiku sätteid, (8) suurendades riiklike reguleerivate asutuste volitusi, tagamaks, et internet püsib kogu Euroopas avalikuna ning et teenusepakkujad austavad täielikult võrgu neutraalsuse põhimõtet.

1.6   Komitee juhib komisjoni tähelepanu paljudele varasematele komitee arvamustele, milles komitee on rõhutanud oma toetust infoühiskonnale, Euroopa 2020. aasta strateegiale ja digitaalsele tegevuskavale, ning arvamustele, milles on märgitud vajadust, et kvaliteetne ja kiire internetiühendus oleks kodanikele kogu ELis kättesaadav, samuti vajadust rakendada sideteenuste tasakaalustatud regulatiivne keskkond, millega tagataks kvaliteetsed teenused taskukohase hinnaga (9).

1.7   Lairibaühenduse strateegia

1.7.1   Komitee leiab, et ELi lairibaühenduse strateegia tõhus rakendamine on kõigi kodanike tulevase majandusliku ja sotsiaalse heaolu seisukohalt keskse tähtsusega; arvestades, et rahaline olukord jääb raskeks paljudeks aastateks, on komitee siiski mures selle pärast, et lairibaühendusega seotud eesmärkide saavutamine võib Euroopas kujuneda oluliseks probleemiks. Komitee kutsub nõukogu, komisjoni, liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles tegema kõik endast oleneva, et toetada digitaalses tegevuskavas sätestatud lairibaühendusega seotud eesmärkide rakendamist.

1.7.2   Komitee leiab, et kiire lairibaühenduse üldine kättesaadavus on sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel keskse tähtsusega (10). Komitee pooldab kavasid laiendada struktuurifondide ja maaelu arengu fondide kasutust majanduslikult tasuva lairibainfrastruktuuri väljaehitamise toetamisele. Siiski on samuti väga tähtis, et kasu neist investeeringutest jõuaks kvaliteetsete teenuste osutamise ja kõigi lõppkasutajate kulude olulise vähendamise kaudu kodanikeni. Komitee kutsub ka liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles pakkuma avalikes kohtades tasuta WiFi levialasid, et toetada digitaalse tegevuskava elluviimist.

1.7.3   Komitee juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et lairibainfrastruktuuri rajamine avaldab kulude vähendamise kaudu kogu Euroopas võimendavat mõju majandusele ja elukvaliteedile. Komitee kutsub komisjoni, liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles tegema kõik jõupingutused kõnealuste kulude vähendamiseks.

1.7.4   Komitee tervitab meetmeid lairibainfrastruktuuri tehtavate investeeringute innustamiseks ja toetamiseks, kuid soovib, et kõik investeeringud tehtaks konkurentsi tugevdaval viisil. Komitee oleks mures, kui toetusi rakendataks viisil, mis oleks ebaproportsionaalselt soodne märkimisväärse turujõuga teenusepakkujatele.

1.7.5   Siiski valmistab komiteele pettumust lairibaühenduse toetuseks mõeldud rahaliste vahendite seni aeglaselt toimunud kasutamine liikmesriikides. (11) Väga teretulnud on kavandatavad suunised liikmesriikidele selle kohta, kuidas programme kiirendada ja kättesaadavaid rahalisi vahendeid kasutada.

1.8   Raadiospektripoliitika

1.8.1   Komitee on rahul sellega, et raadiospektripoliitika programmi raames sätestatakse normid, millega tagatakse, et 2020. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks eraldatakse ja tehakse traadita lairibatehnoloogiale kättesaadavaks piisavas ulatuses spektrit nii leviala kui ka läbilaskevõime tagamiseks. Samuti on komitee rahul sellega, et lairibaühenduse arengut edendatakse täiendavalt konkurentsi soodustavate meetmetega, nagu näiteks spektriga kauplemise käivitamine ja meetmed võimalike moonutuste vältimiseks olemasolevate litsentside muutmisel.

1.8.2   Samuti on komiteel hea meel selle üle, et raadiospektripoliitika programmis on selgesõnaliselt öeldud, et 800 MHz digitaalse dividendi sagedusriba tehakse 2013. aastaks kättesaadavaks lairibaühenduste pakkumiseks eriti maapiirkondades. Komitee kutsub liikmesriike üles tegema nimetatud spektri viivitamata kättesaadavaks.

1.8.3   Samuti märgib komitee kavasid kasutada taskukohase hinnaga satelliit-lairibasidet leviala loomiseks sellistes kaugetes piirkondades, kus maapealsete sidevahenditega ei ole võimalik sidet pakkuda.

1.8.4   Komitee ühineb komisjoni üleskutsega liikmesriikidele aidata kaasa lairibaühenduste leviku eesmärgi kiirele saavutamisele, viies viivitamata ellu poliitikat:

—	piisavalt laiade sagedusalade kättesaadavaks muutmiseks (12);

—	spektri kasutusõiguste kiireks eraldamiseks;

—	paindlikkuse ja konkurentsi suurendamiseks;

—	spektri järelturul kauplemise lubamiseks, et kohaneda turu arenguga.

1.9   Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud

1.9.1   Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude rajamine on väga kallis ja tähendab investoritele olulist riski. Komitee märgib, et ettepanekutes on neid riske arvestatud ning jäetud võimalus lisada reguleeritud juurdepääsu kuludele riskipreemia.

1.9.2   Komiteele meeldib komisjoni loominguline lähenemisviis, millega toetatakse tugevalt kaasinvesteerimise mehhanisme, mille abil on võimalik vähendada iga üksiku äriühingu võetavaid riske.

1.9.3   Komitee tunnistab, et järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude juurdepääsueeskirjade edukas jõustamine sõltub suures ulatuses nende rakendamisest riikide reguleerivate asutuste poolt kõigis liikmesriikides. Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles igati toetama riikide reguleerivaid asutusi ja elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametit (BEREC), et need asutused saaksid oma raske ülesandega toime tulla.

2.   Soovitused

2.1   Avatud interneti ning võrgu neutraalsuse kaitse jätkumise tagamiseks peaksid komisjon ja riikide reguleerivad asutused tähelepanelikult jälgima võrguoperaatorite tehnikaid võrke läbivate andmevoogude haldamisel ja nende võimalikku mõju internetikasutajate kogemusele.

2.2   Saadud kogemuste valguses peaks komisjon kaaluma, kas telekommunikatsiooni raamistik on piisav, et tulla toime teenusepakkujatest lähtuvate ohtudega avatud internetile ja võrgu neutraalsusele.

2.3   Riiklikke lairibaühenduse kavasid tuleks peagi uuendada, lisades neisse kiirete ja ülikiirete lairibaühenduste pakkumise projektikavandid.

2.4   Riiklikud lairibaühenduse kavad peaksid järgima projektikavandite standardset head tava, sisaldades üksikasjalikke andmeid eesmärkide saavutamiseks vajalike ressursside kohta ja olulisemaid tähtaegu.

2.5   EL peaks riiklikud lairibaühenduse kavad korrapäraselt läbi vaatama ning juhtima tähelepanu puuduvatele ressurssidele ja muudele kavades esinevatele probleemidele.

2.6   Riiklikud lairibaühenduse kavad peaksid sisaldama üksikasjalikke andmeid kõigi digitaalse tegevuskava sihtmärkide saavutamist toetavate otseste avaliku sektori osalemiskavade ning infrastruktuuri ja rajatistesse tehtavate investeeringute kohta.

2.7   Komitee palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu konkurentsile avaldatavale mõjule liikmesriikides, et kontrollida, kuidas lairibavõrkude kulude vähendamist praktikas rakendatakse.

2.8   Komisjon peaks mis tahes asjakohaste mehhanismide kaudu tagama, et raadiospektri hind on alati sobival tasemel, nii et konkurentsivõimeliste teenuste pakkumine on majanduslikult tasuv.

2.9   Digitaalmajanduse stimuleerimiseks peaksid liikmesriigid ja piirkondlikud omavalitsused soodustama avalikes kohtades tasuta WiFi levialade pakkumist.

2.10   Infrastruktuuri projektide kaasinvesteerimise ning avaliku ja erasektori partnerluse rakendamisel peavad liikmesriigid ja piirkondlikud omavalitsused hoolikalt vältima terve konkurentsi kahjustamist turul (13).

2.11   On tähtis, et koos raadiotehnoloogia ja teenuste arenguga oleks esikohal inimeste tervis seoses elektromagnetväljade võimalike ohtlike mõjudega ning et säilitataks üldsuse kindlustunne, võttes meetmeid nimetatud mõjude jälgimiseks.

2.12   Komitee leiab, et traadita võrkude kasutuselevõtmise lubamisel peavad kohalikud omavalitsused tõhusalt jõustama keskkonna- ja tervishoiualaseid eeskirju, nii et eeskirjadele täielikult vastavaid teenuseid saaks pakkuda kiiresti ja kulutõhusalt.

2.13   Tagamaks, et järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke käsitlevad eeskirjad rakendatakse kogu ELis ühetaoliselt, ning selleks, et teha kindlaks kõik võimalikud vahendite vajakajäämised, peaks komisjon tegema ettepaneku, et riikide reguleerivad asutused esitaksid korrapäraselt auditeerimisaruandeid. Auditeerimine võiks ehk toimuda BERECi egiidi all vastastikuse eksperdihinnangu vormis.

2.14   EL peaks kaaluma rahaliste vahendite eraldamist BERECile järgmisel otstarbel:

—	ekspertide kogu loomine, kes saaksid vastavalt vajadusele täiendada riikide reguleerivate asutuste eksperditeadmisi;

—	riikide reguleerivate asutuste töötajate kutsealase arengu programmi rahastamine;

—	auditeerimise ja hea tava järgimisega tegeleva üksuse rahastamine, mis tagaks kogu Euroopas eeskirjade ühtlaselt heal tasemel rakendamise.

3.   Taust

3.1   Praegu on kiirete sidevõrkude arengul sama revolutsiooniline mõju kui elektri- ja transpordivõrkude arengul saja aasta eest. Ehkki Euroopa on üks kõige rohkem võrgustunud piirkondi maailmas, (14) puuduvad ELi paljudes osades siiani elementaarsed internetiteenused ja isegi linnapiirkondades on kiireid ühendusi vähe.

3.2   Kogu maailmas nõuavad kodanikud ja ettevõtted järjest enam palju kiiremaid järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke. Euroopa on selles osas jäänud mitmest peamisest rahvusvahelisest konkurendist maha. Ikka veel ei ole 30 % eurooplastest kunagi kasutanud internetti ning kiudoptiliste kiirete võrkude osakaal on Euroopas ainult 1 %, samas kui Jaapanis on see näitaja 12 % ja Lõuna-Koreas 15 %.

3.3   Lairibaühendusega seotud edasiviivad eesmärgid on sätestatud Euroopa digitaalses tegevuskavas (15), mis on üks Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia (16) juhtalgatustest. 2020. aastaks peaks kõigil eurooplastel olema juurdepääs internetile kiirusega üle 30 megabiti sekundis (Mbit/s) ja rohkem kui 50 % Euroopa kodumajapidamistest peaks olema juurdepääs kiiremale kui 100 Mbit/s lairibaühendusele. Samuti korrati digitaalses tegevuskavas Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud eesmärki tagada kõikidele eurooplastele lairibaühendus 2013. aastaks. Nende ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks on vaja välja töötada kõikehõlmav poliitika, mis põhineb eri tehnoloogiate kombinatsioonil, ja hoolikalt jälgida aja jooksul tehtud edusamme (17).

3.4   Käesolevas arvamuses käsitletav lairibaühenduse pakett koosneb komisjoni dokumentidest, mis on koostatud digitaalses tegevuskavas esitatud internetiühendusega seotud eesmärkide saavutamiseks. Need dokumendid on järgmised:

—	ettepanekud, milles käsitletakse lairibaühendusega seotud eesmärkide saavutamiseks vajalikke kavandamis- ja rahastamisnõudeid – KOM(2010) 472 lõplik „Euroopa lairibaühendus: investeering digitaalvaldkonnale tuginevasse majanduskasvu”;

—

õigusakti ettepanek esimese raadiospektripoliitika programmi loomiseks, mis on vajalik Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks vajamineva traadita infrastruktuuri reguleerimiseks ja ühtlustamiseks – KOM(2010) 471 lõplik „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse esimene raadiospektripoliitika programm”;

—	soovitus selle kohta, kuidas riikide reguleerivad asutused kogu ELis peaksid reguleerima juurdepääsu järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele, mis on vajalikud kiirete ja ülikiirete lairibaühenduste pakkumiseks, nagu nähakse ette digitaalses tegevuskavas – C (2010) 6223/3.

4.   Märkused

4.1   Lairibaühenduse strateegia

4.1.1   Euroopa 2020. aasta strateegia ja digitaalse tegevuskava ambitsioonikad eesmärgid saavutatakse üksnes juhul, kui liikmesriigid koostavad ja rakendavad tõhusad riiklikud lairibaühenduse kavad. Ehkki nüüd on kõigis liikmesriikides olemas lairibaühenduse strateegiad, vajavad need varsti uuendamist, et lisada neisse ülikiirete võrkude rajamise kavad koos konkreetsete eesmärkide ja selgete rakendusmeetmetega.

4.1.2   Riiklike lairibaühenduse strateegiate kavandamine ja elluviimine on edu saavutamisel väga oluline. Samuti on tähtis, et liikmesriigid rajaksid järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud nii, et ükski ELi piirkond maha ei jää, sest vastasel korral hakkab digitaalne lõhe uuesti suurenema, pidurdades majanduslikku arengut ebasoodsate tingimustega piirkondades, mis ei suuda tekkivas digitaalmajanduses osaleda.

4.1.3   Samuti oleks kasulik hinnata riikide lairibaühenduse kavade elujõulisust, kui neis on määratletud kavade täitmiseks vajalikud ressursid (inimressursid ja muud), samuti projektide olulised vaheetapid. Seejärel tuleb jälgida nende projektikavade täitmist ning neid pidevalt uuendada.

4.1.4   Võrkude rajamise programmides on olulised juhtimiskriteeriumid võrkude kvaliteet, ühenduse pakkumise kulu ja konkurentsivõimeline hind lõppkasutajatele. Arvestades, et kuni 80 % võrkude infrastruktuuri kuludest moodustavad rajatised, on väga tähtis, et riiklikud ja kohalikud asutused teeksid tööd kulude märkimisväärseks vähendamiseks infrastruktuuriprojektide tõhusa kooskõlastamise kaudu.

4.1.5   Hea planeerimise ja juhtimise alus on kvaliteetne teave. Riiklikud lairibaühenduse kavad peaksid sisaldama üksikasjalikke andmeid kõigi infrastruktuuri väljaehitamist toetavate otseste avaliku sektori osalemiskavade ning kavandatud, sh rajatistesse tehtavate investeeringute kohta.

4.1.6   Kui riikide reguleerivad asutused probleemi oskuslikult ei lahenda, siis võib märkimisväärse turujõuga teenusepakkujate valitsev seisund kahjustada konkurentsi arengut ja infrastruktuuri rajamist.

4.1.7   Eraõiguslike infrastruktuuri pakkujate koostöö ja jagamine on väga vajalik selleks, et tagada teenuse tõhusus, rakendamise kiirus, keskkonnasäästlikkus ja lõppkasutajatele konkurentsivõimelise hinnaga kättesaadavus.

4.1.8   Kahjuks on konkurentidel raske koostööd teha, kui nad pole selleks kohustatud. Komitee on rahul sellega, et lairibaühenduse paketis nõutakse, et eraõiguslikud infrastruktuuri pakkujad avaldaksid kvaliteetset teavet olemasoleva ja kavandatava infrastruktuuri kohta, soodustades sellega head planeerimist ja ressursside tõhusat kasutamist.

4.1.9   Sideteenuste kulude ja hindade läbipaistvus on kriitilise tähtsusega tagamaks, et kodanikud saavad kasu ELi, liikmesriikide ja piirkondlike omavalitsuste investeeringutest lairiba infrastruktuuri.

4.1.10   Komitee peab märkimisväärseks digitaalses tegevuskavas sätestatud kõigile kättesaadava lairibaühendusega seotud eesmärkide saavutamist toetavate rahastamisvahendite mahtu ja laia valikut. Samuti tervitab komitee kavatsust kaasata uusi rahastamisvahendeid järgmises mitmeaastases finantsraamistikus.

4.2   Raadiospektripoliitika

4.2.1   Raadiospektripoliitika programmi muudab eriti oluliseks traadita side kõikjale tungiv roll Euroopa 2020. aasta strateegiaga kavandatud arukas, jätkusuutlikus ja kaasavas majanduses. Lisaks inimestevahelise suhtlemise ja internetikasutuse võimaldamisele on traadita side põhjapanev tehnoloogia, mis võimaldab tulevikurakendusi kõigil elualadel, alates arukatest energiamõõdikutest kuni arukate transpordisüsteemide ja asjade internetini.

4.2.2   Eelkõige märgib komitee raadiospektripoliitika olulist rolli arukate energiavõrkude rajamisel kogu Euroopas, mis on jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks hädavajalikud.

4.2.3   Komitee märgib, et ELi lairibaturul kasvavad kõige kiiremini mobiilsed lairibaühendused, mille kasutuselevõtt on viimase aastaga rohkem kui kahekordistunud. Seepärast suureneb lairibaühenduse teenustega seotud vajaduste rahuldamisel pidevalt traadita tehnoloogia osatähtsus.

4.2.4   Elektromagnetväljad võivad kahjustada kodanike tervist. Komitee väljendab heameelt selle üle, et raadiospektripoliitika programmis tunnistatakse vajadust pidevalt jälgida spektrikasutuse mõjusid tervisele.

4.3   Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud

4.3.1   Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele juurdepääsu reguleerimise ettepanekud tuginevad komisjoni aastatepikkusele uurimistööle selle kohta, kuidas leida õige tasakaal võrkudesse investeerimise innustamise ja konkurentsikeskkonna kaitsmise vahel. Samuti annavad ettepanekud sidesektorile väga vajaliku selguse eeskirjade kohta, mis hakkavad mõjutama nende järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudega seotud investeerimisotsuseid ja -kavasid.

4.3.2   Mõnel riigi reguleerival asutusel võib puududa nii oskusteave kui ka suutlikkus eesootava tööga toimetulekuks. Riikide reguleerivaid asutusi võiks keerulise ülesande täitmisel toetada ehk kesktasandil rahastatava ekspertide kogu kaudu, mida võiks korraldada ja hallata BEREC.

4.3.3   Riikide reguleerivate asutuste eksperditeadmisi ja suutlikkust võiks suurendada BERECi kaudu juhul, kui kõnealune organisatsioon pakuks oma liikmetele kutsealase arengu programme ja toetaks neid hea tava rakendamisel.

---

(1)  KOM(2010) 245 lõplik/2 – 2020. aastaks peaks kõigil eurooplastel olema juurdepääs internetile kiirusega üle 30 megabiti sekundis (Mbit/s) ja rohkem kui 50 % Euroopa kodumajapidamistest peaks olema juurdepääs kiiremale kui 100 Mbit/s lairibaühendusele. Samuti korrati digitaalses tegevuskavas Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud eesmärki tagada kõikidele eurooplastele lairibaühendus 2013. aastaks.

(2)  Lõuna-Korea on koostanud riikliku kava, et muuta ühendused kiirusega 1000 Mbps laialt levinuks 2012. aastaks. Valitsus innustab tööstust kulutama 34 triljonit vonni (23 miljardit eurot), mis on vajalik skeemi lõpuleviimiseks. Võrdlusena on nimetatud arv ligikaudu sama suur kui riigi aastane hariduseelarve (http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/click_online/9093991.stm).

(3)  Eurostati pressiteade. Euroindikaator – 5/2011 (7. jaanuar 2011). 2010. aasta novembris oli noorte töötuse määr (alla 25aastaste hulgas) 20,7 % euroalas ja 21,0 % 27-liikmelises ELis. 2009. aasta novembris oli see vastavalt 20,1 % ja 20,5 %.

(4)  Direktiiv 2009/140/EÜ ja direktiiv 2009/136/EÜ.

(5)  Võrgu neutraalsus on põhimõte, mille kohaselt interneti teenusepakkujad ja valitsused ei peaks interneti sisu, aadresse, platvorme, internetiga seotud seadmeid ja kommunikatsiooniprotokolle piirama. Kui üks kasutaja maksab interneti kättesaadavuse eest teatud tasemel ja teine kasutaja maksab sama taseme juurdepääsu eest, siis peaks neil kahel kasutajal olema võimalik omavahel sellel tasemel ühendus luua. On tuntud muret selle pärast, et lairibaühenduse teenusepakkujad saavad kasutada oma seadmeid internetirakenduste ja -sisu (näiteks veebisaidid, teenused, protokollid) blokeerimiseks, eriti konkurentide puhul, või muuta oma ärimudelit nii, et see vähendab erinevate kasutajate juurdepääsu kvaliteeti ja ulatust. Sellised muutused ärimudelites võivad kaasa tuua ebaõiglase diskrimineerimise hindade ja teenuse kvaliteedi osas. Interneti neutraalsust käsitlevate normide kehtestamise võimalus on põhjustanud tuliseid vaidlusi.

(6)  http://ec.europa.eu/information_society/policy/ecomm/doc/library/public_consult/net_neutrality/report.pdf.

(7)  KÕNE/10/643 Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi tippkohtumisel „Avatud internet ja võrgu neutraalsus Euroopas”.

(8)  Direktiiv 2009/140/EÜ ja direktiiv 2009/136/EÜ.

(9)  Vt ELT C 120, 20.5.2005, lk 22; ELT C 28, 3.2.2006, lk 88; ELT C 318, 23.12.2006, lk 222; ELT C 97, 28.4.2007, lk 27; ELT C 324, 30.12.2006, lk 42; ELT C 151, 17.6.2008 lk 25; ELT C 44, 16.2.2008, lk 50; ELT C 224, 30.8.2008, lk 50; ELT C 77 31.3.2009, lk 60; ELT C 175, 28.7.2009, lk 87; ELT C 175, 28.7.2009, lk 8; ELT C 182, 4.8.2009, lk 56; ELT C 218, 11.9.2009, lk 41; ELT C 317, 23.12.2009, lk 103; ELT C 255, 22.9.2010, lk 116; ELT C 44, 11.2.2011, lk 178; ELT C 54, 19.2.2011, lk 58.

(10)  ELT C 175, 28.7.2009, lk 8.

(11)  2009. aasta septembriks oli tehtud ainult 18 % aastateks 2007–2013 kavandatud kulutustest.

(12)  On väga tähtis, et eraldatud spekter tehtaks tõhusalt kättesaadavaks; seda tuleb teha nii uute spektrite avamise (näiteks 2,6 GHz, samuti 800 MHz) ja olemasolevate spektrite (näiteks 900/1 800 MHz sagedusala – vt muudetud GSMi direktiiv ja 900/1 800 MHz sagedusala käsitlev otsus) kasutamise liberaliseerimise kaudu.

(13)  Vt ELT C 48, 15.2.2011, lk 72.

(14)  Maailma Majandusfoorum – Globaalne infotehnoloogia aruanne 2009–2010, http://www.networkedreadiness.com/gitr/.

(15)  Euroopa digitaalne tegevuskava, KOM(2010) 245 lõplik/2.

(16)  EUROOPA 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, KOM(2010) 2020 lõplik.

(17)  Näiteks võiks eeldada, et 100 Mbit/s sihtmärgi saavutamiseks vastavalt ettenähtud ajakavale peaks 2015. aastal u 15 % Euroopa kodumajapidamistel olema sellise kiirusega ühendus.

---