Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2010/C 321/11

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„LIQUIRIZIA DI CALABRIA”

EÜ nr: IT-PDO-0005-0644-24.9.2007

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Nimetus:

„Liquirizia di Calabria”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Kaitstud päritolunimetuse „Liquirizia di Calabria” kasutamise ainuõigus on seotud värske või kuivatatud lagritsa-magusjuure ja selle ekstraktiga. Lagritsa-magusjuure näol on tegemist liblikõieliste sugukonda kuuluva loodusliku või kultuurtaime Glycyrrhiza glabra sordiga „typica”, mille kohta Calabrias kasutatakse nimetust „Cordara”.

Turustamisel on kaitstud päritolunimetusega tootel „Liquirizia di Calabria” järgmised omadused.

3.3.   Tooraine (töödeldud toodete puhul):

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kõik tootmisetapid alates külvamisest kuni koristamiseni ning kuivatamine ja töötlemine peavad toimuma punktis 4 määratletud piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Toodet „Liquirizia di Calabria” turustatakse papist, klaasist, metallist, keraamilisest materjalist, polüpropüleenist või polüetüleenist pakendis või mis tahes materjalist pakendis, mida on kehtivate eeskirjade kohaselt lubatud kasutada toiduainete pakendamiseks. Pakitud toote kaal võib ulatuda 5 grammist kuni 25 kilogrammini. Pakend peab olema pitseeritult suletud nii, et pakendi avamisel pitser puruneb.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Märgisel peab olema kaitstud päritolunimetuse logo, kontrolliasutuse antud kontrollnumber ja toote pakendamise kuupäev. Kaitstud päritolunimetuse „Liquirizia di Calabria” logol on kujutatud stiliseeritud võrdkülgset täisnurkset rombi. Trükitud logo väikseim suurus nii vertikaal- kui ka horisontaalsuunas on 0,5 cm. Kaitstud päritolunimetuse logo võib olla trükitud mis tahes värvuses.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Toote „Liquirizia di Calabria” tootmispiirkond hõlmab toote spetsifikaadis loetletud, merepinnast kuni 650 meetri kõrgusel asuvaid kommuune, kus leidub looduslikult kasvava või kultuurtaimena kasvatatava Glycyrrhiza glabra sorti „typica”, mille kohta Calabrias kasutatakse nimetust „Cordara”. Piirkonda piirab põhja poolt Pollino mäemassiiv, mis laskub aeglaselt kirde suunas kuni Rocca Imperialeni, mis on eralduspiiriks Basilicate maakonnaga. Tootmispiirkond hõlmab Crati jõe orus asuvaid maa-alasid lõunast põhja suunas voolava ja pärast Sybarise tasandiku läbimist Joonia merre suubuva jõe mõlemal kaldal. Türreeni mere poolsel jõekaldal paiknevatest aladest kuuluvad kõnealusesse piirkonda alad, mis jäävad põhjast lõuna suunas Falconara Albanese ja Nicotera kommuuni vahele. Joonia mere poolsel jõekaldal hõlmab tootmispiirkond põhja poolt vaadates alasid, mis jäävad Crotone provintsi suure tasandiku ja Calabria otsatipu vahele.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Lagritsa-magusjuure tootmise ajalooliseks piirkonnaks oli Calabria rannikupiirkond ja eeskätt Sybarise tasandikul asuvaid Villa Piana, Cerchiara di Calabria, Cassano-Sibari, Corigliano Calabro ja Rossano kommuune hõlmav ala, kus tootmist soodustab ränirikas, kivine ja neutraalse pHga tasandikupinnas. Ka kliimatingimused on Sybarise tasandikul, kuhu tänapäevalgi on koondunud suurem osa lagritsa-magusjuure tootmisest, soodsad kõnealuse taime kasvuks. Eeskätt avaldavad mõju mägede lähedus ning tuulte puudumine Pollino ja Sila mäemassiivide tekitatud loodusliku tõkke tõttu. Lagritsa-magusjuure taimed kasvavad looduslikult või kultiveeritud kujul rannikuäärsetel aladel, nende leviala ulatub üle Türreeni mere poolsete tasandike (Lamezia, Falerna, Nocera Tirenese jne) ja Joonia mere poolse külje (Crotone, Isola Capo Rizzuto, Chiaravalle, Badolato, Roccella Jonica jne) kuni mägedeni sisemaal, tungides Calabria suuremate jõgede orgude kaudu kuni sisemaa mäemassiivideni, mis tänu oma eripärastele pinnavormidele saavad ära kasutada mere soodsat mõju. See tähendab, et samade omadustega lagritsa-magusjuur võib kasvada ka rannikust mitme kilomeetri kaugusel. Selgelt vahemereline kliima, mida iseloomustavad pikad soojad suved ja pehmed talved, soodustab Glychyrrhiza glabra sordi „typica” („Cordara”) ühtlast levikut kogu kõnealuses piirkonnas.

5.2.   Toote eripära:

KPN toode „Liquirizia di Calabria” erineb teistest samalaadsetest toodetest selgelt füüsikalis-keemiliste omaduste poolest, seejuures sekundaarsete metaboliitide olemasolu tõttu, mille hulka kuulub ka toimeaine glütsürrisiin, mis on toote kaubanduslike ja farmatseutiliste omaduste aluseks. Tegemist on saponiiniga, mille sisaldus Calabria lagritsa-magusjuures on keskmiselt väiksem kui teistes liikides ja sortides. See asjaolu on ka kõnealuse sordi kaubandusliku edu põhjuseks. Hiljutised uuringud on veelgi selgemalt esile toonud erinevused Calabria lagritsa-magusjuure ja kõrvalasuvatest piirkondadest pärineva lagritsa-magusjuure vahel, eeskätt seoses glütsürrisiinhappesisaldusega, mis Calabria magusjuure puhul on tunduvalt väiksem, aga ka näiteks seoses väiksema suhkrusisaldusega.

Ühes lenduvate osakeste kohta tehtud uuringus tuuakse välja selge erinevus Calabriast ja teistest Itaalia piirkondadest või välisriikidest pärineva lagritsa-magusjuure keemilise koostise vahel. Ja lõpuks näitas võrdlus teistest riikidest pärineva lagritsa-magusjuurega Calabria lagritsa-magusjuure erilist keemilist koostist seoses fenooliühendite kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete omadustega.

Selliseid ühendeid nagu likviritigeniin ja isolikviritigeniin on kõnealuses taimes väga vähesel hulgal, erinevalt ühendist likohalkoon A, mille kogus on suhteliselt suur ja mis samas teistest sortidest võetud proovides puudub täiesti või esineb üksnes koos ühendiga likohalkoon B.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Reljeefist tulenevate geograafiliste tingimuste tõttu on Calabria näol tegemist täiesti kordumatu eripärase piirkonnaga, mis on muu Itaaliaga võrreldes ainulaadne.

Itaalia nn saapa nina moodustavat Calabriat käsitatakse pika ja kitsa poolsaarena, mille rannajoone pikkus on ligikaudu 800 km. Mõningate tegurite poolest on see piirkond võrreldav Pugliaga, samas on see siiski täiesti teistsugune. Kõrged Apenniini mäeahelikud jaotavad Calabria pikisuunaliselt kaheks osaks, mis on Itaalia piirkondade puhul täiesti eripärane.

Calabria geograafiline asend ja eripärane reljeef loovad ülejäänud poolsaarega võrreldes ainulaadsed ja väga iseloomulikud bioloogilised, mullastikulised ja klimaatilised eritingimused – mitmetes teadusuuringutes väljatoodud aastased keskmised temperatuurid, temperatuurikõikumised, niiskus, sademete jagunemine aasta lõikes, tuuled, päikesevalgus, päikesekiirgus ja sellest tulenevalt ka pinnase temperatuur. Sajandite vältel on soodne keskkond avaldanud kõnealusele liigile tugevat kohastumissurvet, olles seega selektiivseks mõjuriks, ja soodustanud taime „Liquirizia di Calabria” spetsiifilisele kemotüübile vastava keemilise koostise, toiteväärtusega seotud omaduste ja maitseomaduste väljakujunemist.

Kõnealune lagritsa-magusjuure liik on Calabria üheks eristavaks tunnuseks, mis on mitmete dokumentide põhjal juba XVII sajandist tuntud. Näiteks võib tuua 1903. aastast pärineva kuulsa „Tratato di terapeutica e farmacologia” („Traktaat arstiteadusest ja farmakoloogiast”) I köite, kus on märgitud, et „… taimeliik, millest see pärineb, on Euroopa edelaosas kasvav liblikõieliste sugukonda kuuluv Glycyrrhiza glabra … Mõnikord on taimejuure kohta kasutatud ka nimetust Liquirizia di Calabria, et eristada seda Venemaalt pärinevast heledamast lagritsa-magusjuurest, mille liiginimetuseks on Glycyrrhiza glandulifera või echinata ja mis kasvab Euroopa kaguosas.”

Lisaks sellele on kuulsa Encyclopaedia Britannica neljateistkümnendas väljaandes (1928) mainitud järgmist: „… The preparation of the juice is a widely extended industry along the Mediterranean coast: but the quality best appreciated in Great Britain is Made in Calabria …” (Magusjuuremahla valmistamine on Vahemere rannikul laialdaselt levinud tegevus, Suurbritannias kõige kõrgemalt hinnatud kvaliteediga mahl on Valmistatud Calabrias…)

Encyclopaedia Britannicas toodud seisukohta kinnitab ka Ameerika Ühendriikide riigidepartemangu raport pealkirjaga The licorice plant (1985).

Nimetus „Liquirizia di Calabria” tähistab kompleksset toodet, mis on looduse ja sajandite vältel edasi kandunud inimtegevuse koostöö tulemuse ning mida kehastab õnnestunult Calabria piirkonna traditsiooni (XVIII sajandi lõpust pärinev Saint-Noni maal „Calabria elanike elu-olu” (Stato delle persone in Calabria. I concari, Vincenzo Padula, 1864), Sama ilmneb SVIMEZi dokumendist „Calabria ravimtaimed: 1951. aasta põhimõtted ja perspektiivid” (SVIMEZ Piante officinali in Calabria: presupposti e prospettive del 1951), teoses „Hernes ja magusjuur Consenza maapiirkondades XVIII sajandil: Augusto Plascanica tööstus- ja käsitööettevõtted” (Pece e liquirizia nei casali cosentini del Settecento: forma d’industrie e forze di lavoro di Augusto Placanica, 1980), Gennaro Matacena artiklis „Magusjuuretöökojad (conci) ja magusjuuremahla tootmine Calabrias” (I „Conci” e la produzione del succo di liquerizia in Calabria), mis ilmus 1986. aastal ajakirjas Kondiitritööstus, Vittorio Marzi et al. uurimuses „Magusjuuretöökojad ja magusjuure tootmine Cosenza provintsis XVIII–XX sajandini” (La dolce industria. Conci e liquirizia in provincia di Cosenza dal XVIII al XX secolo, 1991) ning mitmetes teistes 1700. ja 2000. aasta vahel ilmunud tekstides.

Alates XVIII sajandi teisest poolest on magusjuurt kasvatatud Joonia mere rannikul, eeskätt piirkonna põhjapoolsemas osas Lucaniaga piirnevatel aladel ning eriti suurel määral suurel Sybarise tasandikul alates Crotonest kuni Reggio Calabriani. Magusjuurt kasvatati olulisel määral ka Crati jõe orus, mis kulgeb alates Cosenzast Sybarise tasandikul, ning suurtel Türreeni mere poole jäävatel rannikualadel.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

Valitsus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades Itaalia Vabariigi 4. augusti 2007. aasta Ametlikus Teatajas nr 180 ettepaneku kaitstud päritolunimetuse „Liquirizia di Calabria” tunnustamiseks. Spetsifikaadi terviktekstiga saab tutvuda internetilehel:

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.