24.11.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/12

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2010/C 319/07

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„VINAGRE DE JEREZ”

EÜ nr: ES-PDO-0005-0723-15.10.2008

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Nimetus:

„Vinagre de Jerez”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.8.

Aluslepingu I lisas nimetatud muud tooted (vürtsid jne).

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

„Vinagre de Jerez” on kindlaksmääratud tootmispiirkonnast pärinevate veinide (nn sobilike veinide) äädikhappelisel kääritamisel saadud toode, mille valmistamisel ja vanandamisel on kasutatud punktis 3.5 kirjeldatud traditsioonilisi meetodeid ning millel on käesolevas dokumendis kirjeldatud organoleptilised ja analüütilised omadused.

Kaitstud päritolunimetusega äädikate spetsiifilised analüütilised omadused on järgmised:

—	jääkalkoholi sisaldus ei tohi ületada 3 mahuprotsenti, välja arvatud veinidest Pedro Ximénez või Moscatel toodetud äädika puhul, mille korral see ei tohi ületada 4 mahuprotsenti;

—

atseethappesisaldusena väljendatud üldine happesus peab olema vähemalt 70 grammi liitri kohta, välja arvatud veinidest Pedro Ximénez või Moscatel toodetud äädika puhul, mille korral see võib olla 60 grammi liitri kohta. Gran Reserva tüüpi äädika korral peab atseethappesisaldusena väljendatud üldine happesus olema vähemalt 80 grammi liitri kohta;

—	kuivainesisaldus peab olema vähemalt 1,3 grammi ühe liitri ja ühe happesuse ühiku kohta, „Vinagre de Jerez”Gran Reserva kategooria äädika puhul peab see olema vähemalt 2,3 grammi ühe liitri ja ühe happesuse ühiku kohta;

—	tuhasisaldus peab olema vahemikus 2 kuni 7 grammi liitri kohta, välja arvatud „Vinagre de Jerez”Gran Reserva kategooria äädika puhul, mille korral see peab jääma vahemikku 4 kuni 8 grammi liitri kohta;

—	sulfaatide sisaldus võib olla kuni 3,5 grammi liitri kohta;

—	veinidest Pedro Ximénez või Moscatel toodetud äädikas „Vinagre de Jerez” peab sisaldama vähemalt 60 grammi liitri kohta neist veiniliikidest pärinevaid redutseeriva toimega aineid.

KPNi „Vinagre de Jerez” abil kaitstava äädika värvus ulatub tumekuldsest kuni akažuubeeži värvuseni, äädika konsistents on paks ja õline. Äädikal on tugev, kergelt alkoholilõhnaline aroom, milles domineerivad veini ja kuiva puidu nüansid. Äädika maitse on happesusele vaatamata meeldiv ja kaua suus püsiv.

Sõltuvalt kaitstud päritolunimetusega äädikate vanandamise kestusest eristatakse äädikate puhul järgmisi kategooriaid:

a)	„Vinagre de Jerez”: päritolunimetusega kaitstud äädikas, mida on vanandatud vähemalt kuue kuu kestel;

b)	„Vinagre de Jerez”Reserva: päritolunimetusega kaitstud äädikas, mida on vanandatud vähemalt kahe aasta kestel;

c)	„Vinagre de Jerez”Gran Reserva: päritolunimetusega kaitstud äädikas, mida on vanandatud vähemalt kümne aasta kestel.

Lisaks eristatakse sõltuvalt teatud veinisortide kasutamisest äädika valmimisprotsessi kestel järgmisi äädika „Vinagre de Jerezi” poolmagusaid liike, mis võivad kuuluda ükskõik millisesse ülaltoodud kategooriasse:

—	„Vinagre de Jerez” al Pedro Ximénez: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse vanandamisprotsessi kestel veini Pedro Ximénez;

—	„Vinagre de Jerez” al Moscatel: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse vanandamisprotsessi kestel veini Moscatel.

3.3.   Tooraine (töödeldud toodete puhul):

Päritolunimetusega „Vinagre de Jerez” kaitstud äädikat valmistatakse ainult kindlaksmääratud geograafilisest piirkonnast pärinevate veinide (sobilike veinide) kääritamise teel.

Seega kasutatakse äädika „Vinagre de Jerez” valmistamiseks nn sobilikke veine. Need veinid pärinevad veinikeldritest, mis asuvad kõnealuse äädika tootmispiirkonnas, viimane langeb kokku päritolunimetustega Jerez-Xérès-Sherry ja Manzanilla – Sanlúcar de Barrameda hõlmatud tootmispiirkonnaga. Tegemist võib olla:

a)	naturaalse alkoholi sisaldusega jooksva aasta veinidega või

b)	vananenud veiniga, mille vananemisaeg on kooskõlas vastavates spetsifikaatides esitatud keskmise minimaalse nõutava vananemisajaga.

Veinid on valmistatud nimetatud veinitoodete spetsifikaadi kohaselt ja vastavalt nõuetele, mille kohaselt viinamarjad peavad pärinema kaitstud päritolunimetuse kindlaksmääratud piirkonnast, ning nende valmistamisel on kasutatud kõnealuses valdkonnas kehtivates eeskirjades kindlaksmääratud önoloogilisi meetodeid.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Ei kohaldata.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

a)   Denatureerimine

Kõik kasutatavad veinipartiid tuleb registreeritud keldritesse paigutamisel osalise hapestamise teel denatureerida, kasutades selleks olemasolevat äädikat, mida lisatakse veinile niisuguses koguses, et segu atseethappest tingitud happesus oleks vähemalt 1°.

b)   Hapestamine

Hapestamine seisneb veinis oleva alkoholi muutmises atseethappeks äädikhappebakterite toimel. Äädika „Vinagre de Jerez” valmistamiseks kasutatakse kahte meetodit.

1.	Meetod, mida kasutatakse tootmisüksustes Bodegas de Elaboración de Vinagre. Kasutatakse tööstuslikku sisseseadet, mis hõlmab hapestamisseadmeid, milles kasutatav tooraine – sobilik vein – muudetakse juhitava äädikhappelise käärimisprotsessi tulemusena sobilikuks äädikaks.

2.	Tootmisüksustes Bodegas de Crianza y Expedición de vinagres kasutatavat meetodit iseloomustab asjaolu, et hapestamisprotsess toimub samades puitvaatides, milles äädikas hiljem vananeb.

c)   Vananemine või seismine

Kaitstud päritolunimetusega äädika saamiseks kasutatava spetsiaalse vanandamis- või seismissüsteemi näol peab olema tegemist kas klassikalise süsteemiga criaderas y soleras või süsteemiga de añadas, mille abil sobilik äädikas omandab ettenähtud aja jooksul iga konkreetse äädikaliigi jaoks nõutavad organoleptilised ja analüütilised omadused.

a)   Vanandamiseks kasutatavad anumad

Töödeldavate äädikakoguste vanandamiseks kasutatakse eelnevalt veini vanandamiseks kasutatud kuni 1 000-liitrise mahutavusega puitvaate. Erandkorras võib järelevalvekomitee lubada kasutada ka veini vanandamiseks kasutatud puitvaate, mille mahutavus on suurem kui 1 000 liitrit, eeldusel et tegemist on ajalooliselt kasutatud vaatidega ja nende kasutamine äädika valmistamiseks on enne spetsifikaadi avaldamist järelevalvekomitees registreeritud.

b)   Vanandamise keskmine kestus

Äädikat tuleb enne tarbimisse andmist vanandada vähemalt kuue kuu jooksul. Kui tegemist on „Vinagre de Jerez”Reserva äädikaga, peab minimaalne keskmine vanandamise aeg olema kaks aastat, „Vinagre de Jerez”Gran Reserva äädika puhul kümme aastat.

Äädikate puhul, mis pärinevad täielikult samast aastakäigust, millele ei ole seega vanandamise kestel lisatud teiste aastakäikude äädikat ning mida on vanandatud vähemalt kahe aasta jooksul, on lubatud kasutada tähist „añada”. See tähis ühildub punktis 3.2 esitatud teiste tähistega, eeldusel et äädika valmistamiseks kasutataval veinil on igal konkreetsel juhul nõutavad omadused.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Anumad, milles äädikat „Vinagre de Jerez” turustatakse lõpptarbijale, peavad olema klaasist või muust materjalist, mis ei mõjuta toote eriomadusi, ning nende mahutavus peab olema sobilik selle toidukauba hõlpsaks kasutamiseks.

Äädika „Vinagre de Jerez” pudelitesse villimine võib toimuda:

1)	Bodegas de Crianza y Expedición de Vinagresi registrisse kantud ettevõtetele kuuluvatel villimisliinidel või

2)	järelevalvenõukogu kinnitatud villimisseadete abil, mis kuuluvad äädika tootmispiirkonnas või väljaspool seda asuvatele ettevõtjatele, kes ostavad „Vinagre de Jerezi” äädikat registreeritud ettevõtetelt hulgikaubana ja teostavad üksnes äädika pudelitesse villimise etappi.

Mõlemal juhul peavad villimisega tegelevad ettevõtted järelevalvenõukogule tõendama, et nad täidavad nende suhtes kohaldatavates õigusaktides sätestatud nõudeid, mis tulenevad äädika villimisest teatud piirkonnas, ja rakendama kvaliteedikontrollisüsteemi, mis tagab toodete täieliku jälgitavuse ja registreeritud keldrite omanikelt villimiseks ostetud äädika nõuetekohase kasutamise.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Pudelitesse villitud äädika esi- ja tagakülje tähistel peab olema loetavalt esitatud tähis „Denominación de Origen „Vinagre de Jerez” ”. Tähistel tuleb samuti esitada teave selle kohta, mis liiki äädikaga on tegemist, ning kohaldatavates õigusaktides sätestatud kohustuslik üldteave. Lisaks tuleb pudelid varustada järelevalvenõukogu väljastatud garantiitempliga või tagakülje tähistega, mis peavad hõlmama KPNi tunnusmärki ja järelevalvenõukogu kinnitatud eeskirjade kohast tähtnumbrilist tunnuskoodi.

Järelevalvenõukogu kontrollib, kas tähised, mis hõlmavad kaitstud päritolunimetust „Vinagre de Jerez”, vastavad spetsifikaadi nõuetele ja kaitstud päritolunimetusega toodete tähistamist käsitlevates õigusaktides sätestatud nõuetele.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

„Vinagre de Jerezi” tootmise geograafiline piirkond hõlmab järgmisi kommuune: Jerez de la Frontera, El Puerto de Santa María, Sanlúcar de Barrameda, Trebujena, Chipiona, Rota, Puerto Real ja Chiclana de la Frontera (Cadixi provints) ning Lebrija (Sevilla provints), mida piirab idast meridiaan 5° 49′ läänepikkust ja lõunast paralleel 36° 58′ põhjalaiust.

Eespool osutatud geograafiline piirkond kattub kaitstud päritolunimetustega Jerez-Xérès-Sherry ja Manzanilla – Sanlúcar de Barrameda hõlmatud veinide tootmispiirkonnaga.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Äädika „Vinagre de Jerez” tootmise geograafilise piirkonna eripära põhineb ajaloolistel, looduslikel ja inimteguritel.

a)   Ajaloolised tegurid

Viinamarjakasvatus ning veini ja äädika valmistamine on olnud herese veini tootmispiirkonna üks põhitegevusi kogu selle aastatuhandete pikkuse ajaloo kestel, mis ulatub foiniiklaste aegadesse. Herese veini tootmispiirkonna Marco de Jerez geograafiline asukoht on suurte ja olulise ajaloolise tähtsusega kaubasadamate Cadixi ja Sevilla läheduses, seetõttu on kohalikud veinid ja äädikad olnud sageli ka Ameerikasse või Põhja-Euroopasse suunduvate laevade lastiks ning veini ja äädika vanandamine toimus meretagustes asumaades ameerika tammest valmistatud vaatides. Ka herese veini tootmispiirkonna viinamarjakasvatuse iseloomulikuks jooneks olev süsteem criaderas y soleras pärineb XVII sajandist ja on tingitud vajadusest varustada veini- ja äädikaturgu stabiilse kvaliteediga toodanguga sõltumata iga konkreetse aasta viinamarjasaagi kvaliteedi muutumisest.

b)   Looduslikud tegurid

Tootmispiirkonnale on iseloomulik tasane või kergelt lainjas maastik, künkanõlvade kalle jääb 10–15 % vahele, domineerivaks pinnasetüübiks on albariza, heleda värvuse ja suure niiskuse sidumise võimega pehme mergel. Pinnas koosneb kaltsiumkarbonaadist, savist ja ränioksiidist. Kliima on soe, talvised miinimumtemperatuurid jäävad 5 °C lähedale, suvine maksimaalne temperatuur ulatub 35 °C-ni. Tootmispiirkonnas on enam kui 300 päikesepaistelist päeva aastas, aastane keskmine sademete hulk ulatub 600 liitrini ruutmeetri kohta, sademed esinevad peamiselt novembris, detsembris ja märtsis. Viimast asjaolu tuleb vaadelda koos piirkonna jaoks tüüpilise heleda pinnase (albariza) võimega siduda niiskust ja vältida evapotranspiratsiooni. Lõpuks tuleb mainida ka kahe piirkonnas domineeriva tuule märkimisväärset klimaatilist mõju: tegemist on sisemaalt puhuva kuiva ja sooja idatuulega (viento de Levante) ja ookeanilt puhuva niiske läänetuulega (viento de Poniente), mis mõjub eeskätt suvel kliimat mahendava tegurina.

c)   Inimtegurid

Äädika „Vinagre de Jerez” vanandamiseks valdavalt kasutatav süsteem criaderas y soleras on tootmispiirkonnas traditsiooniliselt kasutatav süsteem, samuti nagu bota, traditsioonilise ameerika tammest valmistatud ja tugevalt veini järele lõhnava vaadi kasutamine. Päritolunimetusega „Vinagre de Jerez” äädika eripärade puhul mängib olulist rolli ka vanandamiskeldrite arhitektuur. Vanandamiskeldrid on tavaliselt kaheviilulise katusega, keldriruumid on küllalt kõrged ja sisaldavad piisavas koguses õhku välistemperatuuri kõikumiste tasakaalustamiseks. Keldri seinte paksus on piisav keldriruumide isoleerimiseks ning teatud kindlal kõrgusel paiknevad aknad võimaldavad õhuliikumist ja lasevad öised jahedamad tuuleiilid keldrisse, ilma et valgus saaks otseselt vaate mõjutada.

5.2.   Toote eripära:

Äädika „Vinagre de Jerez” eripärad on eeskätt seotud toorainega, millest toode valmistatakse – nn sobilike veinidega. Äädika tootmispiirkond langeb kokku teatavate iseloomulike tunnustega veinide tootmispiirkonnaga ning nende veinide omadused on tuntavad ka äädika „Vinagre de Jerez” puhul. Äädika värvus ulatub tumekuldsest akažuubeežini, veinil on kergelt alkoholilõhnaline aroom, milles domineerivad veini ja kuiva puidu nüansid.

Piirkonna kliimatingimused ja äädika vanandamiskeldrite ehituslikud iseärasused loovad eripärase mikrokliima, mis soodustab teatavate koostisainete kontsentreerumist äädikas kogu vanandamisaja jooksul. See tingib äädika maitse väga hea püsivuse suus.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Kõik mainitud reljeefiga seotud ning mullastikust ja kliimast tingitud iseloomulikud jooned annavad äädika tootmispiirkonna viinamarjadele niisugused teistest piirkondadest eristavad omadused, mis määravad suures osas kindlaks sobilike veinide ja neist valmistatud äädika „Vinagre de Jerez” eripärad. Seejuures on määravaks asjaoluks kasutatavatest viinamarjasortidest („Palomino”, „Moscatel” ja „Pedro Ximénez”) valmistatud sobilike veinide loomulike omaduste mõju. Üldiselt valmib viinamari nii sooja kliimaga piirkondades nagu äädika „Vinagre de Jerez” tootmispiirkond suhteliselt kiiresti ja selle väga magus mahl on tavaliselt küllaltki väikese happesusega. Kuna päikesepaisteliste päevade arv tootmispiirkonnas on viinamarja kasvuajal väga suur, arenevad ja küpsevad viljad väga hästi. Tootmispiirkonda iseloomustavad samuti küllalt kuivad suveperioodid, mis jäävad viinamarja vilja väljakujunemise ja saagikoristusperioodi vahele, ning valdavalt väga soojad ja kuivad idatuuled. Sellises olukorras tekitavad Atlandi ookeanilt puhuvad niisked läänetuuled temperatuuride erinevuse, millega kaasneb intensiivne kaste tekkimine. See aitab kompenseerida veepuudust, mida võiks muidu süvendada piirkonna väga päikesepaisteline kliima. Määravat rolli mängib siinjuures pinnasetüüp – albariza, mis võimaldab tänu niiskuse kinnihoidmisele oluliste veevarude tekkimist pinnases.

Teiselt poolt on väga oluline roll ka juba ammustel aegadel väljavalitud ja piirkonna keskkonnatingimustega tihedalt seotud erinevatest pärmidest tingitud mõjutustel. Herese veini tootmispiirkonnas (Marco de Jerez) levinud alkoholipärmide toimel veinis sisalduvate alkoholide ja polüalkoholide metabolismi käigus toimub mitmeid kõrvalprotsesse, mis muudavad veini erinevate põhikomponentide omadusi: väheneb veini glütseriinisisaldus ning suureneb atseetaldehüüdide ja esterifitseerumisprotsessi saaduste sisaldus. Tekkinud atseetaldehüüdid muutuvad seejärel atsetooniks, ühendiks, mis koos kõrgemate alkoholidega annab äädikale „Vinagre de Jerez” äädikale iseloomuliku lõhna. Äädika „Vinagre de Jerez” äädika kvaliteedi ja eripära üheks iseloomulikuks tunnuseks on ka suhteliselt suur jääkalkoholi osakaal, sest see võimaldab esterifitseeritud ühendite (eeskätt etüülatsetaadi) tekkimist, mis toimivad äädika maitse- ja lõhnaomadusi struktureerivalt, muutes need mitmekülgsemaks ja tasakaalustades hapestamisprotsessist tingitud lõhnabuketti.

Äädika vanandamine tammevaatides ja vanandamiseks kasutatavate keldrite eripärased mikrokliimatingimused annavad äädikale väga spetsiifilised omadused. Vanandamiseks kasutatavad vaadid võimaldavad äädika aeglaseks vananemiseks peaaegu ideaalset väga vähese hapnikuga rikastamist, lastes teatavatel äädika koostisosadel vanandamise käigus eralduda. Vanandamise käigus stabiliseeruvad äädikale värvuse andvad ühendid ja tekivad teatavad polümeerid, mis annavad äädikale talle iseloomuliku tumekuldsest kuni akažuubeežini ulatuva värvuse ning vanilli, röstitud kohviubade ja koorekohvi maitsenüansid. Puidus olev pooltselluloos soodustab järkjärgulist veesisalduse vähenemist aurumise teel, sellega seoses suureneb äädika mineraalsoolade, kuivaine- ja tuhasisaldus.

Äädika tootmispiirkonnas valdavalt kasutatav süsteem criaderas y soleras aitab kaasa äädika kvaliteedi ühtlustumisele, sest selle kasutamisel vähenevad äädika erinevatest aastakäikudest tulenevad kvaliteedierinevused. Lõpuks on olulised ka herese veini tootmispiirkonnas kasutatavate vanandamiskeldrite ehituslikud omadused, mis võimaldavad hoida keldrites kindlaid mikrokliimatingimusi ja mis ei soodusta üksnes äädika aeglast oksüdeerumist, vaid tagavad ka äädika „Vinagre de Jerez” vanandamiseks kasutatavate vaatide säilimise optimaalsetes tingimustes.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.juntadeandalucia.es/agriculturaypesca/portal/export/sites/default/comun/galerias/galeriaDescargas/cap/industrias-agroalimentarias/denominacion-de-origen/Pliegos/pliego_vinagre_jerez.pdf

---