Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52010XC0324(06)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

ELT C 74, 24.3.2010, p. 17–19 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

24.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 74/17


Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2010/C 74/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7 (1). Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„KALIX LÖJROM”

EÜ nr: SE-PDO-0005-0650-03.10.2007

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Nimetus:

„Kalix Löjrom”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Rootsi

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik (II lisa alusel):

Klass 1.7.

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

„Kalix Löjromil” ehk Kalixi rääbisemarjal on järgmised põhiomadused.

„Kalix Löjromi” müüakse peamiselt külmutatuna või ülessulatatuna, püügihooajal aga väiksemas koguses ka värskena. Marjal on samad omadused olenemata sellest, kas ta on külmutatud, ülessulatatud või värske.

Marjatera suurus varieerub 5 nädalase püügihooaja jooksul (0,8 mm 1. nädalal – 1,33 mm 5. nädalal).

„Kalix Löjromil” on täidlane ja õrn maheda kalaõli ja soola maitse.

Mari on oranži värvi (riigisisese värviskaala värvus S2070-450R).

„Kalix Löjromi” kogusoolasisaldus (NaCl) on 4,3 %.

Külmkuivatamismeetodil on toote koguveesisaldus 37,7 %.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

„Kalix Löjromi” toodetakse euroopa rääbise (Coregonus albula) marjast. Kala püügipiirkond meres piirdub Åby jõe suudmealaga lõunas, Torneå jõe suudmealaga põhjas ja ulatub rannikust 40 km kaugusele. Mari tuleb eraldada kalast selle püüdmise päeval. Marjale lisatakse 4 % soola (NaCl).

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Euroopa rääbis toitub planktilistest koorikloomadest, putukavastsetest ja mineraalidest, mis jõuavad püügipiirkonda koos jõeveega. Kogu euroopa rääbise toit on pärit kirjeldatud geograafilisest piirkonnast.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

„Kalix Löjromi” ettevalmistamine (marja loputamine, segamine puhastamiseks, sõelumine, kuivatamine, soola lisamine ja põhjalik puhastamine) peab toimuma kirjeldatud geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

4.   Geograafilise piirkonna lühikirjeldus:

Geograafilise piirkonna maismaaosa asub Piteå, Luleå, Kalixi ja Haparanda vallas ning püügipiirkond meres piirdub Åby jõe suudmealaga lõunas, Torneå jõe suudmealaga põhjas ja ulatub rannikust 40 km kaugusele.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Euroopa rääbis elab punktis 4 kirjeldatud geograafilises piirkonnas. Ta püsib püügihooajal selles 1 500 saarega piirkonnas, kuna see on tema looduslik kudemiskoht. Torneå jõe suudmealast idapool teadaolevaid kudemiskohti ei asu. Åby jõe suudmealast lõunapool on vee soolasisaldus liiga kõrge, kuna sellesse Põhjalahe ossa ei jõua piisavalt magevett. Püügipiirkonna suurus varieerub olenevalt sellest, kui palju magevett jõuab merre kevadise suurvee ajal. Lumerohke talve järel surub kevadise suurveega Põhjalahte jõudnud magevesi soolase vee kaugemale ja selle tulemusel laieneb euroopa rääbise püügipiirkond rannikust 40 km kaugusele. Kui rääbis leiab toitu suuremal alal, suureneb ka tema arvukus. Vihma- ja lumerohke talve ning suure rääbisevaru omavaheline seotus on hästi teada. Põhjalahe kirjeldatud ossa juhivad magevett kaheksa suurt jõge ning arvukalt väiksemaid ojasid ja vooluveekogusid. Nendesse vooluveekogudesse jõuab vesi 25 %-st Rootsi maa-alast. Vesi on kvaliteedilt võrdne joogiveega.

„Kalix Löjromi” toodetakse käsitsi ning selleks on vaja suuri teadmisi ja pikaajalist kogemust. Eriti marja eemaldamine nõuab aastatepikkust kogemust ja on toote kvaliteedi jaoks väga oluline. Kirjeldatud piirkonnas osatakse marja ette valmistada tänu „Kalix Löjromi” tootmise pikaajalisele traditsioonile.

5.2.   Toote eripära:

Kirjeldatud geograafilises piirkonnas elavat Euroopa rääbist eristab teistest mageveeliikidest selle toit. Piirkonnas ei leidu mageveeputukaid. Kala toitub planktilistest koorikloomadest ja putukavastsetest. „Kalix Löjrom” on oranži värvi (riigisisese värviskaala värvus S2070-450R), samas kui magevees elava rääbise mari on kollane. See erinevus tuleneb kalade toidust. „Kalix Löjromil” on täidlane ja õrn maheda kalaõli ja soola maitse.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

„Kalix Löjrom” on turul tuntud kvaliteetse ja ainulaadse tootena. Selleks on mitu põhjust, sealhulgas külm, puhas vesi ja kalade eriline toit. Vesi on kvaliteedilt võrdne joogiveega. Lisaks muudab toote eriliseks ka kirjeldatud piirkonnas levinud tootmismeetod. Selles piirkonnas elava euroopa rääbise eriline toit annab „Kalix Löjromile” selle ainulaadse maitse ja värvuse.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

http://www.slv.se/upload/dokument/remisser/remisser_2006/Ansokan_Skyddad_Ursprungsbeteckning_Kalix_Lojrom.pdf


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.


Top