52010PC0804

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 13.1.2011

KOM(2010) 804 lõplik

2010/0390 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale

SEK(2010) 1617 lõplik

SELETUSKIRI

Ettepaneku taust |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid 2010. aasta augusti alguses maksis Euroopa Liit Gruusiale makromajandusliku finantsabina välja 46 miljonit eurot, mille nõukogu oli heaks kiitnud 2009. aasta novembris. Kõnesolev abi anti toetustena ning see kujutas endast ühte kahest võrdse suurusega makromajandusliku finantsabi tehingust, mille Euroopa Komisjon lubas 2008. aasta oktoobris korraldatud rahvusvahelisel rahastajate konverentsil teha[1]. Teise lubatud tehingu tegemine seati sõltuvusse sellest, kas Rahvusvahelise Valuutafondi antava abi kõrval säilib vajadus muu välisrahastuse järele. Oma 10. mai 2010. aasta kirjaga taotles Gruusia rahandusminister ka komisjoni lubatud teise 46 miljoni eurose rahasumma eraldamist. Sellega seoses külastas Euroopa Komisjoni töörühm septembri alguses Gruusiat, et hinnata riigi makromajanduslikku olukorda ning väljavaateid 2010. ja 2011. aastaks, keskendudes eelkõige maksebilansile ja eelarvevajadustele. Komisjon on seisukohal, et 2008. aastal lubatud makromajandusliku finantsabi teise abisumma väljamaksmine on põhjendatud. Ehkki Gruusia majandus on elavnemas (olles 2008. aasta augustis Venemaaga toimunud sõjalise kokkupõrke ja ülemaailmse finantskriisi näol elanud üle kahekordse vapustuse), on maksebilanss ja eelarvepositsioon endiselt nõrgad ja haavatavad. Venemaaga toimunud konflikti mõju püsib, muu hulgas on blokeeritud suurem osa Venemaaga toimunud otsekaubandusest ning välismaised otseinvesteeringud ei ole taastunud kriisieelsele tasemele, millele lisandub jooksevkonto väga mahukas puudujääk ja suured laenude tagasimaksmise kohustused (mille kuhjumist on oodata eelkõige ajavahemikul 2012–2014), mistõttu on maksebilansi seis habras. Sellega seoses paneb komisjon ette anda Gruusiale lisaks senisele abile makromajanduslikku finantsabi summas 46 miljonit eurot. ELi makromajandusliku finantsabi eesmärgiks on aidata katta Gruusia välisabivajadust, mis tehti kindlaks koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga, kui viimane sõlmis 2008. aasta oktoobris Gruusiaga reservkrediidilepingu summas 1,17 miljardit USA dollarit. Ettepandav abi antaks poolenisti toetuse ja poolenisti laenuna. Uue makromajandusliku finantsabi andmine aitaks Gruusial tegeleda Venemaaga aset leidnud konflikti ja ülemaailmse finantskriisi tagajärgedega. Konkreetsemalt toetataks ettepandava makromajandusliku finantsabiga valitsuse majandusreformide kava. See aitaks vähendada lühemas perspektiivis majanduse finantsilist haavatavust ning toetaks reformimeetmeid, mille abil saavutada keskpikas perspektiivis maksebilansi ja eelarve jätkusuutlikum tase. Abi aitaks samuti edendada meetmeid, millega tugevdada riigi rahanduse juhtimist (tuginedes eelmise makromajandusliku finantsabi ning ELi valdkondliku eelarvetoetuse abil võetud meetmetele), ning meetmeid, mille abil hoogustada majanduslikku ja finantsilist lõimumist ELiga, kasutades selleks muu hulgas ära tulevase assotsieerimislepingu võimalusi, et jõuda poolte vahel põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseni. Ettepandav makromajanduslik finantsabi on erandlik, ajaliselt piiratud ning seda rakendatakse paralleelselt reservkrediidilepinguga. Abi täiendab rahvusvaheliste ja kahepoolsete abiandjate poolt antavat abi. |

120 | Üldine taust Pärast 2008. aasta augustis Venemaaga toimunud sõjalist konflikti ja ülemaailmset majanduskriisi on Gruusia majandus hakanud näitama elavnemismärke. Pärast kaks aastat väldanud majanduslangust peaks majandustegevus 2010. aastal eeldatavasti jälle hoogustuma. Kui 2009. aastal langes reaalne SKP 3,9 %, siis 2010. aasta esimesel poolel registreeriti koguni 6,6 %-ne tõus (aasta baasil). Tarbijahinnaindeksi aastane inflatsioon peaks suurenema ja jõudma 2010. aasta lõpuks 8 %-ni, mis peegeldab osaliselt imporditava teravilja hinna tõusu. Majanduse elavnemise taustal on valitsus teinud otsuse karmistada eelarve- ja rahapoliitikat. Rahvusvahelise Valuutafondiga kokku lepitud kava järgi peaks eelarvepuudujääk vähenema 9,2 SKP-protsendilt 2009. aastal 2010. aastaks 6,3 SKP-protsendile ja 2011. aastal 4,8 SKP-protsendile. Rahapoliitika karmistamine sai alguse suvel, kui keskpank tõstis inflatsiooni kontrolli all hoidmiseks veidi keskset intressimäära. Ehkki majandustegevuse elavnemine näib muutuvat kindlamaks, on majandusolukord tervikuna haavatav ning jooksevkonto suure puudujäägi rahastamine valmistab endiselt raskusi. Sisenõudluse nõrgestamisega aitas majanduskriis 2009. aastal jooksevkonto puudujääki poole võrra vähendada. Sellele vaatamata on puudujääk väga suur ja peaks 2010. aasta ulatuma 12 %-ni SKPst ning ka 2011. aastal ei ole ette näha olukorra paranemist. Gruusia eksport kannatab jätkuvalt kaubandusembargo tõttu, mille Venemaa 2006. aastal kehtestas ja mida ta 2008. aastal veelgi laiendas. Ajavahemikuks 2010–2011 ei ole jooksevkonto puudujäägi rahastamiseks vahendeid lõplikult leitud. Ülemaailmse finantskriisi tõttu kahanenud välismaised otseinvesteeringud peaksid 2010. aastal veelgi vähenema ja ka 2011. aastaks ei ole ette näha olulist tõusu. Välismaiste otseinvesteeringute vähesus seab ohtu jooksevkonto puudujäägi rahastamise ja välisvaluutareservide loomise ning näitab, et välisinvestorite usaldus, mis 2008. aastal Venemaaga aset leidnud sõjalise konflikti tõttu järsult langes, ei ole endiselt taastunud. Samuti näitab see, et erastamise hoog on vaibumas, sest suurem osa atraktiivsemat riigivara on juba müüdud. Ehkki rahvusvahelised brutoreservid on madalseisust (1,5 miljardit USA dollarit) üle saanud ja kasvanud kriisi kestel 2010. aasta septembriks 2,1 miljardi USA dollarini, ei ole need kaugeltki piisavad, eelkõige arvestades, et kosumine on toimunud osaliselt Rahvusvahelise Valuutafondi laenude toel. Rahvusvahelised netoreservid on seevastu vähenenud 850 miljonilt USA dollarilt (2008. aasta september) 740 miljonile USA dollarile (2010. aasta september). Ülejäänud osas tulenevad maksebilansi probleemid välisvõla kõrgest tasemest ning välisvõla pikendamise vajadusest eelseisvatel aastatel. 2008. aasta septembris sõlmis Rahvusvaheline Valuutafond Gruusiaga 18 kuu pikkuse reservkrediidilepingu väärtusega 750 miljonit USA dollarit. Selle kolmanda läbivaatamise käigus, mis toimus 2009. aasta augustis Rahvusvahelise Valuutafondi juhatuse heakskiidul, pikendati lepingu tähtaega kuni 14. juunini 2011 ning selles ette nähtud summat suurendati 1,17 miljardi USA dollarini. Sealt edasi on reservkrediidilepingu rakendamine olnud kavakohane: 9. juulil 2010 vaatas Rahvusvahelise Valuutafondi juhatus selle uuesti läbi ning oli seisukohal, et tulemustega võib üldiselt rahule jääda. Järgmine kord vaatab Rahvusvahelise Valuutafond lepingu läbi 2010. aasta novembris, viies korraga läbi seitsmenda ja kaheksanda läbivaatuse. 2008. aastal korraldatud rahvusvahelisel rahastajate konverentsil lubati Gruusiale ajavahemikuks 2008–2010 abi kokku summas 4,5 miljardit USA dollarit, sealhulgas 1 miljard USA dollarit lubas USA, 200 miljonit USA dollarit Jaapan, 173 miljonit USA dollarit ELi liikmesriigid ja 2,4 miljardit USA dollarit mitmepoolsed finantseerimisasutused. Kokku ulatusid avaliku sektori lubatud summad 2,6 miljardi USA dollarini ning nende väljamaksmine oli ette nähtud abiperioodi algusesse. |

n | Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Puuduvad |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Gruusia on ELi partnerriike Euroopa naabruspoliitika raames. 2006. aasta novembris võeti vastu ELi ja Gruusia vaheline Euroopa naabruspoliitika viie aasta tegevuskava. Euroopa Liidu jaoks on oluline stabiilsus, parem juhtimine ja majandusareng oma idapiiril. Selleks käivitasid EL ja kuus partnerriiki Praha tippkohtumisel 7. mail 2009 ametlikult idapartnerluse algatuse. 2008. aasta oktoobris peetud rahvusvahelisel rahastajate konverentsil lubas Euroopa Komisjon Gruusiale anda kuni 500 miljonit eurot abi. Rahastusallikaina nähti ette nii Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi raames eelarvetoetusi kui ka kriisiinstrumente, nagu stabiilsusabi, humanitaarabi ja makromajanduslik finantsabi. Kõnealune pake aitab Gruusial tegeleda majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega, millega riigil on 2008. aasta augustis toimunud relvakonflikti ja ülemaailmse finantskriisi tagajärjel tulnud tegeleda. ELi makromajanduslik finantsabi täiendab muid abivahendeid, pakkudes Gruusiale Rahvusvahelise Valuutafondi reservkrediidilepinguga kooskõlas lühiajalist makromajanduslikku tuge. See täiendab ka naabrus- ja partnerlusinstrumendi alusel antavaid eelarvelisi toetusi, millega kaetakse Gruusia vajadust rahastuse järele ja mis on seotud kindlate valdkondlike reformidega. Gruusiale täiendava makromajandusliku finantsabi andmine on täielikult kooskõlas makromajandusliku finantsabi suunistega, mis on ette nähtud nõukogu 2002. aasta järeldustes makromajandusliku finantsabi kohta ja nendega kaasnevas kirjas, mille nõukogu eesistuja on adresseerinud komisjoni presidendile. Muu hulgas on käesolev ettepanek – nagu on üksikasjalikumalt selgitatud komisjoni ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis – kooskõlas järgmiste aspektidega: erakorraline olukord, poliitiliste eeltingimuste täitmine, kooskõla muu ELi poliitikaga, väljamaksmise sidumine teatavate tingimuste täitmisega ja finantsdistsipliini järgimine. |

Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

219 | Makromajanduslik finantsabi Gruusiale moodustab osa Gruusia majanduse konfliktijärgseks ülesehitamiseks antavast rahvusvahelisest abist. Komisjoni talitused on teinud tihedat koostööd Maailmapangaga rahvusvahelise rahastajate konverentsi korraldamiseks, samuti on peetud mitme- ja kahepoolseid konsultatsioone lubatud abipakmete rakendamise üle. Makromajandusliku finantsabi andmise ettepaneku ettevalmistamisel on komisjoni talitused pidanud nõu Rahvusvahelise Valuutafondiga. Enne makromajandusliku finantsabi ettepaneku esitamist on komisjon konsulteerinud ka majandus- ja rahanduskomitee raames ELi liikmesriikidega. Samuti on komisjon olnud pidevalt ühenduses Gruusia valitsusega. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

229 | Välisnõustajate abiga koostab komisjon Gruusia riigi raharingluse ja halduskorra kvaliteeti ja usaldusväärsust käsitleva tegevushinnangu. |

230 | Mõju hindamine Makromajanduslik finantsabi ning sellega seotud majanduslik kohandamine ja reformikava aitavad Gruusial katta lühiajalist vajadust rahastuse järele, toetades samas meetmeid, millega tugevdada maksebilansi ja eelarve jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis, edendades säästvat majanduskasvu ning suurendades majanduslikku lõimitust ja regulatiivset ühtlustamist ELiga. Samuti võib varem antud makromajandusliku finantsabi puhul ilmnenud positiivse mõju põhjal väita, et see aitab parandada riigi rahanduse juhtimise tõhusust ja läbipaistvust. Samuti toetab kõnesolev makromajanduslik finantsabi Rahvusvahelise Valuutafondiga sõlmitud reservkrediidilepingus ette nähtud makromajanduslikku stabiliseerimist ja struktuuripoliitikat. |

Ettepaneku õiguslik külg |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte Euroopa Liit annab Gruusiale makromajanduslikku finantsabi summas 46 miljonit eurot, millest pool antakse toetusena ja pool laenuna. Abi aitab katta Gruusia vajadust välisrahastuse järele aastatel 2009–2011, vastavalt komisjoni poolt Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangu põhjal kindlaks tehtule. Kavakohaselt makstakse abi välja 2011. aastal kahe võrdse osamaksena, mis mõlemad sisaldavad toetus- ja laenukomponenti. Abi andmist korraldab komisjon. Vastavalt finantsmäärusele võetakse asjakohaselt arvesse erisätteid pettuste ja muu eeskirjade rikkumise ärahoidmiseks. Esimene osamakse tehakse eeldatavasti 2011. aasta esimeses kvartalis. Teine osamakse, mis on seotud teatavate poliitiliste meetmete võtmisega, tehakse võimaluse korral 2011. aasta kolmandas kvartalis. Nagu tavaliselt makromajandusliku finantsabi puhul eeldab väljemaksete tegemine Rahvusvahelise Valuutafondiga sõlmitud reservkrediidilepingu läbivaatamise positiivset tulemust. Lisaks sellele peaksid komisjon ja Gruusia ametivõimud sõlmima vastastikuse mõistmise memorandumi, milles leppida kokku teatavates struktuurireformides. Varasemate makromajandusliku finantsabi tehingute käigus on komisjoni talitused teinud tihedat koostööd Gruusia ametiasutustega riigi rahanduse juhtimise reformimiseks, et muuta seda läbipaistvamaks, sidusamaks ja usaldusväärsemaks. Ettepandava tehingu puhul tuleks poliitilisi eeltingimusi laiendada, nii et need hõlmaks muu hulgas meetmeid, millega edendada vastavalt Euroopa naabruspoliitika tegevuskavale teatavates valdkondades majanduslikku ja rahanduslikku lõimitust ning regulatiivset ühtlustatust ELiga, võttes sealjuures arvesse eesmärki jõuda ELi ja Gruusia vahel assotsieerumislepingu sõlmimiseni. Võttes arvesse, et viimase makromajandusliku finantsabi rakendamine oli edukas ning Gruusia ametiasutused näitasid selle käigus üles poliitilist tahet ja võimet struktuurireforme ellu viia, usub komisjon, et ka praegune, teine makromajandusliku finantsabi tehing aitab kaasa valitsuse kavandatud struktuurireformide elluviimisele. Need tingimused on kooskõlas ELi ja Gruusia vahel sõlmitud Euroopa naabruspoliitika tegevuskavaga. Otsus anda pool abist toetusena ja teine pool laenuna tuleneb Gruusia arengutasemest (sissetulek inimese kohta), võlanäitajatest ning sellest, et riigi majandusolukord on viimasel ajal paranenud. Seda, et eelmisel korral anti makromajanduslikku finantsabi tervenisti toetusena, tuleb pidada erandiks, mille tingis Gruusia erakordselt raske olukord 2008. aasta lõpus. Laenu ja toetuse üheaegset kasutamist õigustab muu hulgas asjaolu, et 2009. aasta jaanuaris klassifitseeris ka Maailmapank Gruusia nii Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (IBRD) laene kui ka Rahvusvahelise Arenguabi Assotsiatsiooni (IDA) toetusi vajavaks riigiks. Maailmapanga edasiste abitehingute puhul on ette nähtud anda üks kolmandik IDA toetustena ja kaks kolmandikku IBRD laenudena. |

310 | Õiguslik alus Ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 212. |

329 | Lähimuspõhimõte Ettepanek tehakse Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Lähimuspõhimõtte kohaldamisel lähtutakse tõdemusest, et liikmesriigid eraldi ei suuda Gruusia lühiajalist makromajanduslikku stabiilsust täielikult tagada, mistõttu on see eesmärk paremini saavutatav ELi tasandil. Selle peamiseks põhjuseks on riikide eelarvevõimaluste piiratus ning vajadus antavat abi mastaabiefekti saavutamiseks piisavalt koordineerida. |

Proportsionaalsuse põhimõte |

331 | Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas: ettepanek ei lähe lühiajalise makromajandusliku stabiilsuse saavutamiseks vajalikust kaugemale. |

332 | Arvutuste kohaselt, mille komisjon reservkrediidilepingu sõlmimise raames antud Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangule tuginedes tegi, katab antava abi summa ajavahemikus 2009–2011 puuduvatest vahenditest 14 %. ELi liikmesriikidelt ja muudelt kahepoolsetelt rahastajatelt ja mitmepoolsetelt võlausaldajatelt Gruusiale lubatud abi silmas pidades käsitatakse seda ELi jaoks kohase koormusena. |

Vahendi valik |

341 | Kavandatav vahend: muu. |

342 | Muud vahendid ei oleks asjakohased, sest makromajandusliku finantsabi andmise raammääruse puudumise tõttu on ELi toimimise lepingu artikli 212 alusel tehtud nõukogu ajutised otsused sellise abi jaoks ainsad võimalikud õigusaktid. Projektide finantseerimine ja/või tehniline abi ei oleks nimetatud makromajanduslike eesmärkide saavutamiseks sobivad. Muude ELi vahenditega võrreldes on makromajandusliku finantsabi peamiseks eeliseks see, et selle abil saab leevendada vajadust välisrahastuse järele, aidata luua stabiilset makromajanduslikku raamistikku, edendades sealhulgas maksebilansi ja eelarve jätkusuutlikkust, ning aidata ühtlasi luua sobivat raamistiku struktuurireformide tegemiseks. Kuna makromajanduslik finantsabi aitab ehitada üles asjakohast makromajandus- ja struktuuripoliitika raamistikku, peaks see ühtlasi aitama tõhustada ELi muude, kitsamini piiritletud eesmärgiga finantsinstrumentide abil Gruusias rahastatavaid meetmeid. |

Mõju eelarvele |

401 | Abi toetuskomponenti (23 miljonit eurot) rahastatakse 2011. aasta kulukohustuste assigneeringutest eelarverealt 01 03 02 (makromajanduslik finantsabi) ning väljamaksed tehakse 2011. aastal. Tagatisfondi määruse kohaselt[2] toimub raha kandmine tagatisfondi 2013. aastal ja maksimaalne summa on 2,1 miljonit eurot. See vastab 9 %-le 23 miljonist eurost, mis eeldatavasti 2011. aastal välja makstakse. |

Täiendav teave |

Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel |

533 | Ettepanek sisaldab aegumisklauslit. Ettepandav makromajanduslik finantsabi peaks olema kättesaadav kahe ja poole aasta jooksul alates vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumisest. |

1. 2010/0390 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 212 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[3]

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

toimides kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega,[4]

ning arvestades järgmist:

2. Gruusia ja Euroopa Liidu vaheliste suhete aluseks on Euroopa naabruspoliitika. 2006. aastal leppisid Euroopa Liit ja Gruusia kokku Euroopa naabruspoliitika tegevuskavas, milles on seatud ELi ja Gruusia vaheliste suhete arengu keskpika perioodi eesmärgid. 2010. aastal alustasid EL ja Gruusia läbirääkimisi, et sõlmida assotsiatsioonileping, mis asendaks praeguse partnerlus- ja koostöölepingu. ELi ja Gruusia vahelisi suhteid tugevdab veelgi hiljuti algatatud idapartnerluse projekt.

3. 1. septembril 2008 toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel kinnitati ELi valmisolekut tihendada Gruusia ja Venemaa vahel 2008. aasta augustis toimunud relvakonflikti järel ELi ja Gruusia suhteid.

4. Gruusia majandus on alates 2008. aasta teisest poolest üha rohkem kannatanud ka rahvusvahelise finantskriisi tõttu, mille tagajärjeks on SKP vähenemine, eelarvetulu kahanemine ja suurem vajadus välisrahastuse järele.

5. 2008. aasta oktoobris toimunud rahvusvahelisel rahastajate konverentsil lubas rahvusvaheline üldsus toetada Gruusia majanduse elavdamist vastavalt ÜRO ja Maailmapanga ühise abivajaduste hindamise tulemustele.

6. Euroopa Liit lubas anda Gruusiale abi kuni 500 miljonit eurot.

7. Gruusia majanduse kohandamine ja elavdamine toimub Rahvusvahelise Valuutafondi finantsabi toel. 2008. aasta septembris sõlmis Gruusia Rahvusvahelise Valuutafondiga 750 miljoni USA dollari suuruse reservkrediidi lepingu, mille eesmärk oli aidata Gruusia majandusel majanduskriisi tingimustes kohaneda.

8. Majanduses süveneva surutise ja kasvanud välisrahastamisvajaduse tõttu ning programmi aluseks olevate majandusprognooside läbivaatamise tagajärjel jõudsid Gruusia ja Rahvusvaheline Valuutafond kokkuleppele reservkrediidi suurendamises 424 miljoni USA dollari võrra, mille fondi juhatus kiitis heaks 23. juunil 2009.

9. Euroopa Liit kavatseb aastatel 2010–2012 eraldada Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi raames eelarvetoetusi kokku 37 miljonit eurot aastas.

10. Gruusia on palunud Euroopa Liidult halveneva majandusolukorra ja -väljavaate tõttu makromajanduslikku finantsabi.

11. Et maksebilansis on endiselt olemas vajadus lisarahastamise järel, tuleb makromajanduslikku finantsabi pidada praeguses eriolukorras asjakohaseks vastuseks Gruusia taotlusele, et koostoimes Rahvusvahelise Valuutafondi reservkrediidilepingu rakendamisega toetada majanduse stabiliseerumist.

12. Euroopa Liidu makromajanduslik finantsabi ei peaks mitte üksnes täiendama Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga programme ja vahendeid, vaid toetama ka liidu eesmärke laiemalt.

13. Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi oleks õiguslikult ja olemuslikult kooskõlas liidu välistegevuse eri valdkondade ja muu asjaomase poliitikaga.

14. Liidu makromajandusliku finantsabi juures tuleks muu hulgas püüelda tõhususe ja läbipaistvuse ning sellega seotud aruandekohustuste suurendamise poole. Kõnealuste eesmärkide üle peaks komisjon korrapäraselt järelevalvet tegema.

15. Liidu makromajandusliku finantsabi andmise aluseks olevad tingimused peaksid kajastama liidu Gruusia-poliitika peamisi põhimõtteid ja eesmärke.

16. Et tagada kõnealuse makromajandusliku finantsabi puhul liidu finantshuvide tõhus kaitse, tuleb Gruusial vastu võtta asjakohased meetmed kõnealuse finantsabi puhul pettuste, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Samuti peaks abi kasutamist asjakohaselt kontrollima komisjon ja auditeerima kontrollikoda.

17. Euroopa Liidu finantsabi andmisega ei piirata eelarvepädevate institutsioonide volitusi.

18. Abi andmist peaks korraldama komisjon. Tagamaks, et Euroopa Parlament ning majandus- ja rahanduskomitee saaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid finantsabi andmise käigust teavitama ja esitama neile asjaomased dokumendid.

19. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 kohaselt sätestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mille kohaselt liikmesriigid kontrollivad rakendusvolituste teostamist komisjonis, eelnevalt määrusega, mis võetakse vastu seadusandliku tavamenetlusega. Kõnealuse uue määruse vastuvõtmiseni kohaldatakse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)[5], välja arvatud kontrolliga regulatiivmenetlus, mida ei kohaldata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

20. Euroopa Liit annab Gruusiale kuni 46 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi, et toetada Gruusia majanduslikku stabiliseerumist ning katta maksebilansi vajadusi, mis on kindlaks määratud vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi abiprogrammis antud hinnangule. Nimetatud summast antakse kuni 23 miljonit eurot toetusena ja kuni 23 miljonit eurot laenuna. Kõnealuse makromajandusliku finantsabi väljamaksmine eeldab, et eelarvepädevad institutsioonid kiidavad 2011. aasta eelarve heaks.

21. Abi laenukomponendi rahastamiseks volitatakse komisjoni vajalikud vahendid Euroopa Liidu nimel laenama. Laenu maksimaalne tähtaeg on 15 aastat.

22. Euroopa Liidu makromajandusliku finantsabi andmist korraldab komisjon kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi ja Gruusia vahel sõlmitud kokkulepete või ühiste arusaamadega ning ELi ja Gruusia partnerlus- ja koostöölepingus sätestatud peamiste põhimõtete ja eesmärkidega. Komisjon teavitab finantsabi haldamise arengutest korrapäraselt Euroopa Parlamenti ning majandus- ja rahanduskomiteed ning esitab neile asjakohased dokumendid.

23. Liidu makromajanduslikku finantsabi on võimalik saada kahe aasta ja kuue kuu jooksul alates esimesest päevast pärast artikli 2 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist.

Artikkel 2

1. Komisjonile, kes toimib vastavalt artikli 6 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele, antakse volitused, et leppida Gruusia ametiasutustega kokku liidu makromajandusliku finantsabi andmisega seotud majanduspoliitilised ja finantstingimused, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis, mis hõlmab muu hulgas nende täitmise ajakava (edaspidi „vastastikuse mõistmise memorandum”). Kõnealused tingimused on kooskõlas artikli 1 lõikes 3 osutatud kokkulepete ja ühiste arusaamadega. Nende tingimuste eesmärk on suurendada antava abi ja sealhulgas Gruusia riigi rahanduse juhtimise tõhusust ja läbipaistvust ning sellega seotud aruandekohustusi. Kõnealuste eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude üle teeb komisjon korrapärast järelevalvet. Üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse toetuslepingus ja laenulepingus, mille komisjon ja Gruusia ametiasutused sõlmivad.

2. Euroopa Liidu finantsabi rakendamise ajal kontrollib komisjon abi seisukohast oluliste Gruusia finantseeskirjade, haldusmenetluste ning sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust ning kokkulepitud ajakavast kinnipidamist.

3. Komisjon kontrollib korrapäraselt Gruusia majanduspoliitika sobivust liidu makromajandusliku finantsabi eesmärkidega ning kokkulepitud majanduspoliitiliste tingimuste rahuldavat täitmist. Seejuures teeb komisjon tihedat koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga ning vajaduse korral majandus- ja rahanduskomiteega.

Artikkel 3

1. Kui lõikes 2 osutatud tingimused on täidetud, teeb komisjon Euroopa Liidu finantsabi Gruusiale kahes osas, millest mõlemad sisaldavad toetus- ja laenukomponenti, kättesaadavaks. Osamaksete suurus määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis.

2. Komisjoni teeb otsuse osamaksed välja maksta eeldusel, et vastastikuse mõistmise memorandumis kinnitatud majanduspoliitilised tingimused on rahuldavalt täidetud. Teine osamakse tehakse kõige varem kolm kuud pärast esimest osamakse tegemist.

3. Raha kantakse Gruusia Keskpanka. Vastavalt vastastikuse mõistmise memorandumis kokkulepitavatele tingimustele ja sealhulgas eeldusel, et täiendav rahastusvajadus leiab kinnitust, võib raha üle kanda Gruusia riigikassasse, keda käsitatakse lõpp-abisaajana.

Artikkel 4

1. Euroopa Liidu abi laenukomponendiga seotud laenuvõtmis- ja laenuandmistehingud tehakse eurodes ühe ja sama väärtuspäeva kursiga ning nende puhul on välistatud laenutähtaegade muutmine ja nendest ei tulene Euroopa Liidule valuuta- ja intressimäärariski ega mingeid muid kommertsriske.

2. Komisjon võtab Gruusia soovi korral vajalikke meetmeid, et tagada laenulepingu tingimustesse varasema tagasimaksmise klausli lisamine ning vastava klausli lisamine ka laenuvõtmise tehingute tingimustesse.

3. Gruusia taotluse korral ja kui asjaolud võimaldavad laenu intressimäära parandamist, võib komisjon oma esialgse laenu täielikult või osaliselt refinantseerida või asjaomased finantstingimused ümber korraldada. Refinantseerimine ja tingimuste ümberkorraldamine toimub kooskõlas lõikes 1 sätestatud tingimustega ega põhjusta võetud laenu keskmise kestuse pikenemist ega refinantseerimise või tingimuste ümberkorraldamise kuupäevaks laekumata põhisumma suurenemist.

4. Gruusia kannab kõik Euroopa Liidu kulud, mis on seotud käesoleva otsuse alusel laenu võtmise ja andmise tehingutega.

5. Lõigetes 2 ja 3 osutatud tehingute edenemisest teavitatakse Euroopa Parlamenti ning majandus- ja rahanduskomiteed.

Artikkel 5

Euroopa Liidu finantsabi rakendamine toimub vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[6] ja selle rakenduseeskirjadele. Gruusia ametiasutustega sõlmitavas vastastikuse mõistmise memorandumis, laenulepingus ja toetuslepingus sätestatakse muu hulgas asjakohased meetmed, mis Gruusial tuleb võtta, et vältida kõnealuse abiga seoses pettust, korruptsiooni ja muud eeskirjade eiramist ning võidelda selle vastu. Rahaliste vahendite haldamise ja väljamaksmise suurema läbipaistvuse tagamiseks nähakse vastastikuse mõistmise memorandumis, laenulepingus ja toetuslepingus ühtlasi ette komisjoni ja Euroopa Pettustevastase Ameti kontrollitegevus, sealhulgas õigus teostada kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi. Samuti nähakse neis ette Euroopa Kontrollikoja võimalus viia läbi auditeid, sealhulgas vajadusel kohapealseid auditeid.

Artikkel 6

24. Komisjoni abistab komitee.

25. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artiklis 8 sätestatut.

Artikkel 7

26. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 30. juuniks aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal ja hinnangu sellele. Aruandes käsitletakse vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud poliitiliste tingimuste täitmist ja Gruusia jooksvaid majandus- ja eelarvetulemusi ning näidatakse, et komisjoni otsus abi osamaksed välja maksta on nendega kooskõlas.

27. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kaks aastat pärast artikli 1 lõikes 4 viidatud abiperioodi lõppu järelhindamisaruande.

Artikkel 8

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja […] […]

Lisa 3. ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

Ettepaneku/algatuse nimetus

Makromajanduslik finantsabi Gruusiale

Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile[7]

Poliitikavaldkond: Jaotis 01 – Majandus- ja rahandusvaldkond

Tegevus: 03 – Rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused

Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast tegevusest[8]

( Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

( Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

Eesmärgid

Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

„Suurendada heaolu ka väljaspool ELi”.

Peamised valdkonnad, millega majanduse ja rahanduse peadirektoraadi tegevus on seotud:

1. Euroopa naabruspoliitika rakendamise edendamine, süvendades majandusanalüüsi ja tugevdades poliitilist dialoogi ja nõuandeid tegevuskavade majandusaspektide kohta.

2. Koostöös rahvusvaheliste finantseerimisasutustega kolmandatele partnerriikidele antava makromajandusliku finantsabi arendamine, seire ja rakendamine.

Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 3: „Makromajandusliku finantsabi andmine kolmandatele riikidele, et aidata lahendada nende maksebilansi probleeme ja taastada välisvõla jätkusuutlik tase”.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile: rahvusvahelised majandus- ja finantssuhted, ülemaailmne valitsemine.

Oodatavad tulemused ja mõju

Ettepandav abi seisneb ELi laenus Gruusiale summas 23 miljonit eurot ja ELi toetuses Gruusiale summas 23 miljonit eurot (toetust rahastatakse üldeelarvest), et aidata stabiliseerida Gruusia maksebilanssi. Kõnealune abi aitab Gruusial ületada majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme, millega riigil on 2008. aasta augustis toimunud relvakonflikti ja ülemaailmse finantskriisi tagajärjel tulnud tegeleda. Samuti edendab see struktuurireforme, mille abil edendada säästvat majanduskasvu, parandada riigi rahanduse juhtimist ja tihendada riigi majanduslikku lõimitust ja regulatiivset ühtlustamist ELiga.

2010. aasta septembris-oktoobris tegid komisjoni talitused (majanduse ja rahanduse peadirektoraadi üksus D2) asjakohase eelhinnangu (vt komisjoni ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokument). Selles tõdeti, et ELi makromajandusliku finantsabi andmine on põhjendatud.

Tulemus- ja mõjunäitajad

Ametiasutused, eelkõige rahandusministeerium, peavad andma komisjoni talitustele korrapäraselt aru mitme näitaja kohta. Samuti esitavad nad enne abi teise osamakse tegemist põhjaliku aruande selle kohta, kas nende tegevus vastab kokku lepitud poliitikatingimustele.

Komisjoni talitused jätkavad riigi rahanduse juhtimise jälgimist ka pärast käesoleva ettepaneku ettevalmistamise käigus Gruusias korraldatud raharingluse ja halduskorra hindamist. Euroopa Komisjoni delegatsioon Gruusias esitab teemadel, mis on abi jälgimise seisukohast olulised, korrapäraselt aruandeid. Komisjoni talitused suhtlevad tihedalt Rahvusvahelise Valuutafondiga ja Maailmapangaga, et saada osa nende kogemustest ja tegevusest Gruusias.

2010. aasta jaanuaris valmis sõltumatu järelhinnang ELi makromajanduslikule finantsabile, mida anti Gruusiale ajavahemikus 2006–2008. 2009. aasta lõpu ja 2010. aasta keskpaiga vahel rakendatud makromajandusliku finantsabi tehingute kohta tehakse järelhinnang 2011. aastal. Käesoleva tehingu kohta tehakse järelhinnang kaks aastat pärast rakendusaja lõppu.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepanekus on ette nähtud ka iga-aastase aruande esitamine nõukogule ja Euroopa Parlamendile, sealhulgas aruanne abitehingute rakendamise kohta.

Ettepaneku/algatuse põhjendus

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Väljamaksed sõltuvad Gruusia ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahel reservkrediidilepingu raames kokku lepitud kolmeaastase programmi rahuldavast elluviimisest. Lisaks lepib komisjon Gruusia ametiasutustega kokku konkreetsetes poliitilistes tingimustes, mis peavad enne teise osamakse tegemist täidetud olema. Need tingimused on kooskõlas Gruusia ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahel sõlmitud kokkulepetega. Enne abi teise osamakse tegemist kontrollivad komisjoni talitused koostöös Gruusia ametiasutustega, kas seatud poliitikatingimused on täidetud.

Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Abistades Gruusiat Venemaaga toimunud konflikti ja ülemaailmse kriisi tagajärjel aset leidnud majandusvapustustest toibumisel, aitab ELi makromajanduslik finantsabi edendada idanaabruse ja -partnerluse piirkonna makromajanduslikku ja poliitilist stabiilsust ning tihendada Gruusia ja ELi majanduslikke ja poliitilisi sidemeid. Täiendades rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja teiste abiandjate eraldatud vahendeid, aitab see parandada kriisi järgselt rahvusvaheliste rahastajate kogukonna poolt eraldatud finantspakme üldist tõhusust.

Lisaks rahalisele küljele aitaks makromajandusliku finantsabi programm tugevdada valitsuse reformimisjõupingutusi ja püüdlusi tihendada sidemeid ELiga. Laiemas kontekstis sobitub kõnealune meede ELi üldisemasse Gruusia-poliitikasse, milles on pearõhk ELi tähelepanu suurendamisel, nagu viidati ka assotsieerumislepingu üle peetavate läbirääkimiste alustamisel. Assotsieerumisprotsessi oluliseks osaks on ka põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimine.

Makromajandusliku finantsabi andmine suurendab ELi panust Gruusias ja aitab viimasel tulla toime maksebilanssi lühiajaliselt ohustavate suurte raskustega. See peaks aitama luua stabiilse makromajandusliku raamistiku, edendades muu hulgas maksebilansi ja eelarvepositsiooni jätkusuutlikkust. Abi antaksegi eelkõige osutatud raskuste kõrvaldamiseks võetavate kohandamis- ja struktuurimeetmete rakendamiseks. Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi alusel antava eelarvetoetuse eesmärgid on pikaajalisemad, mistõttu see vahend ei oleks maksebilansi lühiajaliste probleemidega tegelemise toetamiseks sobiv.

Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Varem Gruusiale antud samalaadse abi kohta hiljuti tehtud välishinnang näitab, et abi keskendamine piiratud hulgale struktuurireformidele on igati põhjendatud, ning paneb ette seda tava jätkata ja tagada ühtlasi piisava seire ja tiheda poliitilise dialoogi kogu abi rakendusperioodi jooksul. Lisaks lubavad eelmise makromajandusliku finantsabi ajal üldises reformiprotsessis saavutatud head tulemused järgida komisjonil ka praeguse tehingu juures samu põhimõtteid.

Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Gruusia abistamiseks võetav ELi finantspake hõlmab abi naabrus- ja partnerlusinstrumendi ja kriisiinstrumentide (stabiilsusinstrument, humanitaarabi, makromajanduslik finantsabi) alusel. Samuti hõlmab see pake Gruusiasse saadetud ELi tsiviiljärelvalve missiooni kulusid. Naabrus- ja partnerlusinstrumendi alusel antud eelarvetoetustega on seni toetatud reforme riigi rahanduse juhtimise, kriminaalõiguse, kutsehariduse ja -koolituse ning regionaalarengu vallas. Ajavahemikuks 2011–2013 on naabrus- ja partnerlusinstrumendi alusel eraldatud uus abisumma suurusega 180 miljonit eurot. Muude ELi vahenditega võrreldes on makromajandusliku finantsabi peamiseks eeliseks see, et selle abil saab aidata luua stabiilset makromajanduslikku raamistikku, edendades sealhulgas maksebilansi ja eelarve jätkusuutlikkust, ning aidata ühtlasi luua sobivat raamistiku struktuurireformide tegemiseks.

Makromajandusliku finantsabi raames ei anta korrapärast finantsabi ega toetata abisaavate riikide majanduslikku või sotsiaalset arengut. Makromajandusliku finantsabi andmine tuleb lõpetada kohe, kui riigi rahanduse välispositsioon paraneb. Pärast seda tuleb abi andmisega hakata tegelema ELi koostöö toetamise instrumentide, eelkõige naabrus- ja partnerlusinstrumendi alusel antava eelarvelise toetuse kaudu.

Makromajanduslik finantsabi peaks ühtlasi täiendama rahvusvaheliste finantseerimisasutuste toetusi, eelkõige Rahvusvahelise Valuutafondi toetust majanduse kohandamiseks ja reformimiseks. Makromajanduslikku abi antakse üksnes juhul, kui majandus- ja finantspoliitilised tingimused on täidetud.

Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

- X Ettepaneku/algatuse kehtivusaeg: kaks ja pool aastat alates vastastikuse memorandumi jõustumisest, nagu on sätestatud ettepandava otsuse artikli 2 lõikes 1.

- ( Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

( Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

- rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

- millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

Ettenähtud eelarve täitmise viisid[9]

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

( Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

- ( rakendusametitele

- ( liidu asutatud asutustele[10]

- ( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

- ( isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

( Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

( Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

( Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused:

Abi järelevalve suhtes oodatakse ELi delegatsioonide aktiivset koostööd.

HALDUSMEETMED

Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Abi on makromajanduslikku laadi ja see on kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi toetusega seotud majandusprogrammiga. Komisjoni talitused lähtuvad meetmete jälgimisel reservkrediidilepingu täitmisel saavutatud edusammudest ja Gruusia ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitavate konkreetsete ümberkorraldusmeetmete elluviimisest. Ametiasutused, sealhulgas rahandusministeerium, peavad esitama komisjoni talitustele igas kvartalis aruande asjaomaste näitajate kohta ning enne abi teise osamakse tegemist põhjaliku nõuetele vastavuse aruande.

Komisjoni talitused jätkavad Gruusia riigi rahanduse juhtimise jälgimist ka pärast käesoleva ettepaneku ettevalmistamise käigus 2010. aasta detsembris korraldatud raharingluse ja halduskorra hindamist. Euroopa Komisjoni delegatsioon Gruusias esitab teemadel, mis on abi jälgimise seisukohast olulised, korrapäraselt aruandeid. Komisjoni talitused suhtlevad tihedalt Rahvusvahelise Valuutafondiga ja Maailmapangaga, et toetuda nende tegevusele Gruusias.

Ettepandavas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses on ette nähtud, et nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatakse igal aastal aruanne, mis sisaldab hinnangut abitehingute rakendamise kohta. Lisaks sellele on ette nähtud, et üks või kaks aastat pärast rakendamisperioodi lõppu teeb komisjon või selle nõuetekohaselt volitatud esindaja abi sõltumatu järelhindamise.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Tuvastatud ohud

Käesoleva makromajandusliku finantsabi juures on väärkasutuse, sisepoliitiline ja välispoliitiline oht.

Esmalt on oht, et kuna makromajanduslik finantsabi ei ole ette nähtud konkreetsete kulutuste tegemiseks (erinevalt projektirahastamisest), võidakse seda kasutada pettuse eesmärgil. Üldiselt on selles vallas riskid seotud keskpanga sõltumatuse, riigi rahanduse juhtimise süsteemi ja haldusmenetluste kvaliteedi, raharingluse kontrolli ja sellest ülevaate saamise võimaluste, IT-süsteemide turvalisuse ning asjakohase sise- ja välisauditi tegemise võimalustega.

Sisepoliitiliste ohtude suhtes tuleb eeldada, et Gruusia valitsus jääb kindlaks eelarve kohandamisele ja Rahvusvahelise Valuutafondiga sõlmitud kokkulepetest kinnipidamisele. Selle üle aitab otsustada Rahvusvahelise Valuutafondi teostatav majandusnäitajate ja struktuuriliste sihtmärkide saavutamise korrapärane seire. On oht, et Gruusia valitsus ei pea kinni Rahvusvahelise Valuutafondiga kokku lepitud tingimustest, kuna abiprogrammi sihtmärkide saavutamine võib osutuda eeldatust raskemaks ning riigi sisepoliitiline olukord võib muutuda. Seni on ametiasutused näidanud üles suurt valmisolekut reformikava koostöös rahvusvaheliste institutsioonidega rakendada.

ELi ja Gruusia suhete keskmes on demokraatlike reformide ja institutsioonide konsolideerimine. Gruusias esineb teatavaid puudusi kohtuvõimude sõltumatuse suhtes ning vaja oleks suurendada meediapluralismi. Käimasolev põhiseadusreform on paljulubav, kuid puudub selgus selle lõpliku suuna suhtes. 2012. aastal toimuvad riigis parlamendivalimised ja 2013. presidendivalimised. Kokkuvõttes võib tõdeda, et poliitilise ebastabiilsuse ja demokraatlike reformide tagasipöördumise oht on hallatav.

Lõpuks on olemas suur välispoliitiline risk, kuna Venemaaga toimunud sõjalisele konfliktile ei ole leitud rahumeelset lahendust.

Ettenähtud kontrollimeetodid

Makromajandusliku finantsabi suhtes kohaldatakse kinnitamis-, kontrolli- ja auditeerimismenetlusi, mille eest vastutavad komisjon, Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja Euroopa Kontrollikoda.

Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Komisjoni talitused on paika pannud praegu toimuva raharingluse ja halduskorra hindamise programmi kõigis Euroopa Liidult makromajanduslikku finantsabi saavates kolmandates riikides, et täita Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavast finantsmäärusest tulenevaid nõudeid. Samuti võetakse arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi ohutushinnanguid ja muid Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga asjakohaseid aruandeid.

Komisjoni talitused korraldavad koos nõuetekohaselt volitatud välisekspertidega 2010. aasta detsembri alguses Gruusia rahandusministeeriumis ja Gruusia Keskpangas raharingluse ja halduskorra hindamise. Ülevaade hõlmab valdkondi, nagu juhtimisstruktuur ja -korraldus, vahendite haldamine ja kontroll, infotehnoloogia turvalisus, sise- ja välisauditi valmidus, keskpanga sõltumatus. Selles vaadatakse üle 2005. aastal tehtud ja seni viimase tegevushinnangu tulemused, milles tõdeti, et finantsjuhtimise raamistik on enamalt jaolt tõhus ja usaldusväärne. Hindamise tulemusel selgus, et rahandusministeeriumi tegevus on eelarvekontrolli osas tõhus, kuid vajab tõhustamist ja arendamist eelarveorganisatsioonide sisekontrolli ja sise- ja välisauditi vallas. Samuti tõdeti selles, et Gruusia Keskpanga finantsjuhtimise raamistik on usaldusväärne ja tõhus.

Gruusiale antava makromajandusliku finantsabi kavandatav õiguslik alus sisaldab sätet pettuste vältimise meetmete kohta. Need meetmed on üksikasjalikumalt kirjeldatud vastastikuse mõistmise memorandumis. Abiga kavandatakse siduda mitmeid konkreetseid tingimusi, peamiselt avaliku sektori finantshalduse valdkonnas, et suurendada tõhusust, läbipaistvust ja aruandekohustusi.

Lisaks kavatseb komisjon tehinguga seotud poliitikatingimuste juures pöörata tähelepanu riigi rahanduse juhtimise reformidele.

ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

- Olemasolevad eelarveread

01 03 02: makromajanduslik abi

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Rahaline osalus |

Nr [Nimetus………………………...……….] | Liigendatud/liigendamata ([11]) | EFTA[12] riigid | Kandidaatriigid[13] | Kolmandad riigid | Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

4 | 01 03 02 01 Makromajanduslik abi | liigendatud | EI | EI | EI | EI |

01 04 01 14 – Maksed tagatisfondi

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Rahaline osalus |

Nr [Nimetus……………………………………..] | Liigendatud/liigendamata | EFTA riigid | Kandidaatriigid | Kolmandad riigid | Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

4 | 01 04 01 14 Maksed tagatisfondi | liigendatud | EI | EI | EI | EI |

Vahendid välistegevuse tagatisfondi eraldatakse vastavalt muudetud fondimäärusele. Nimetatud määruse kohaselt arvestatakse laene aasta lõpu seisuga väljamaksmata laenusumma järgi. Fondi makstav summa arvutatakse „n” aasta alguses sihtsumma ja „n-1” aasta lõpu seisuga fondi netovara vahena. Kõnealune eraldatav summa sisestatakse „n” aastal „n+1” aasta esialgsesse eelarveprojekti ja kantakse „n+1” aasta algul ühe maksena üle eelarvereale „Maksed tagatisfondi” (eelarverida 01 04 01 14). Seepärast võetakse sihtsummana „n-1” aasta lõpus fondi makstava summa arvutamisel arvesse 9 % väljamakstud summast (ehk maksimaalselt 2,1 miljonit eurot).

01 04 01 04 – Euroopa Liidu tagatis ELi laenudele, mis on suunatud makromajandusliku finantsabi andmiseks kolmandatele riikidele.

Abi laenuosa (23 miljonit eurot) suhtes kohaldatavat eelarvetagatist kajastavat eelarvekirjet („p.m.”) rakendatakse ainult tagatise kasutamise korral. Eeldatakse, et eelarvetagatist ei kasutata.

- Uued eelarveread, mille loomist taotletakse: ei kohaldata.

Hinnanguline mõju kuludele

Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | 4 | 01 03 02 Makromajanduslik abi |

eurodes

( Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |

Majandus- ja rahandusasjad 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) | 0,33 | 0,33 | 0,33 |

XX 01 01 02 (delegatsioonides) | - | - | - |

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) | - | - | - |

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) | - | - | - |

( Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[18] |

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud, riikide lähetatud eksperdid) | - | - | - |

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad ja riikide lähetatud eksperdid) |

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud, riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) |

Muud eelarveread (täpsustage) |

KOKKU | 0,33 | 0,33 | 0,33 |

- XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Personalikulud on hinnanguliselt 30 % järkude AD5–AD12 ametnike aastasest kulust.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad | Nt vastastikuse mõistmise memorandumite ja toetuskokkulepete koostamine, ametiasutuste ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega suhtlemine, välisekspertidega suhtlemine seoses tegevuse hindamisega, kontrollkäikude tegemine, komisjoni personali aruannete koostamine, komisjoni menetluste ettevalmistamine seoses abi haldamisega |

Koosseisuväline personal | Ei kohaldata. |

Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

- X Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

- ( Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

- ( Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[21]

Kolmandate isikute rahaline osalus

- Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

Hinnanguline mõju tuludele

- X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

- ( Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

- ( omavahenditele

- ( mitmesugustele tuludele

[1] Kogusumma, mille Euroopa Komisjon rahvusvaheliste rahastajate konverentsil eraldada lubas, ulatub 500 miljoni euroni ning see on ette nähtud selleks, et toetada Gruusia majandust 2008. aasta augustis Venemaaga toimunud sõjalise kokkupõrke järelmite ning ülemaailmse finantskriisi tingimustes.

[2] Nõukogu 25. mai 2009. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta) (kodifitseeritud versioon) artikkel 5. Vahendite eraldamine toimub eelarverea 01 04 01 14 – „Maksed tagatisfondi” alt.

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] Euroopa Parlamendi ... 2010. aasta seisukoht ja nõukogu …. 2010. aasta otsus.

[5] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[6] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).

[7] ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[8] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[9] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[10] Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[11] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[12] EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[13] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[14] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist (2010).

[15] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[16] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist (2010).

[17] Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[18] Lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid.

[19] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[20] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[21] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.