52010PC0774

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 20.12.2010

KOM(2010) 774 lõplik

2010/0374 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Projekti üldeesmärk on vaadata üle ESA 95, et viia Euroopa Liidu rahvamajanduse arvepidamise süsteemid vastavusse uue majanduskeskkonna, metodoloogia arengu ja kasutajate vajadustega.

Seepärast on vaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise 2010. aasta süsteemi kohta (ESA 2010).

Muudetud ESAst peab saama metoodiline juhend kvaliteetsete rahvamajanduse arvepidamise andmete koostamiseks, mida on vaja, et toetada ELi olulisemate poliitikasuundade elluviimist.

Samuti saab läbivaatamise käigus ESA 95 standardeid veelgi parandada, et viia nad paremini vastavusse nende erinevate kasutusotstarvetega ELis.

ESA on Euroopa tasandil esmavajalik abivahend, mida kasutatakse olulisematel halduslikel eesmärkidel (nt omavahendid, ülemäärane eelarvepuudujääk, struktuurifondid) ning liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimise ja lähenemise analüüsiks.

Et saavutada Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ning esmajoones majandus- ja rahaliidu eesmärke, annab ESA liidu institutsioonidele, valitsustele, ettevõtjatele ja ühiskondlikele organisatsioonidele ühtlustatud ja usaldusväärseid statistilisi andmeid, mille põhjal nad saavad oma otsuseid teha.

ESA läbivaatamisele eelnes rahvusvahelise rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (SNA 93) läbivaatamine. Uue rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (SNA 2008) avaldasid 2009. aastal viis rahvusvahelist organisatsiooni, kes olid uue käsiraamatu välja töötanud (IMF, OECD, ÜRO Statistikakomisjon, Maailmapank ja Eurostat).

ESA ühtib määratluste, arvepidamiseeskirjade ja klassifikaatorite poolest laias laastus rahvamajanduse arvepidamise süsteemiga. Siiski on selles teatavaid erinevusi, eriti esitusviisis, mis vastab pigem selle kasutusele Euroopa Liidus. See spetsiifiline kasutusviis nõuab määratluste, klassifikaatorite ja arvepidamiseeskirjade suuremat täpsust. Erinevalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemist põhineb ESA määrusel, mis sisaldab siduvaid eeskirju, et tagada võrreldavus ELi tasandil, ning kohustuslikku andmeedastusprogrammi.

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

ESA läbivaatamist on arutatud mitmes rühmas.

On moodustatud liikmesriikide rahvamajanduse arvepidamise direktorite juhtrühm, et toetada rahvamajanduse arvepidamise direktorite rühma selle ülesannete täitmisel, mis on:

- projekti õnnestumiseks vajalike strateegiliste juhtnööride andmine,

- nõustamine projekti eri etappides,

- otsuste tegemine tähtsates metoodikaküsimustes.

Rahvamajanduse arvepidamise töörühma teadmised üldiselt ja finantskontode töörühma teadmised kitsamates aspektides on ESA 95 läbivaatamise eduks hädavajalik element. Et tagada projekti tehnilist kvaliteeti, oli vaja pidada põhjalikke arutelusid nii koosolekutel kui ka kirjalike konsultatsioonide vormis. Rahvamajanduse arvepidamise töörühma kõrval on loodud ka ESA 95 läbivaatamise rühm rahvamajanduse arvepidamise ja finantskontode töörühma ühisnõupidamiste näol, et tegelda neile kahele töörühmale ühist huvi pakkuvate küsimustega.

EKP-Eurostati tehnilise järjepidevuse töörühm tegeles süsteemi finants- ja mittefinantsosade ühtlustamisega.

Läbivaatamisprotsessi igas etapis anti korrapäraselt aru Euroopa statistikasüsteemi komiteele. Regulaarselt informeeriti monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteed.

Korrapäraselt hoiti ühendust teiste peadirektoraatidega, eelkõige majandus- ja rahandusküsimuste ning eelarve peadirektoraadiga.

Septembris 2009 korraldas Eurostat Brüsselis rahvamajanduse arvepidamise konverentsi, millest võtsid osa nii kasutajad kui ka sidusrühmad.

MÕJU HINDAMINE

Kui ESA läbi ei vaadataks, vähendaks see liikmesriikide rahvamajanduse arvepidamise ja koondnäitajate võrreldavust, kõigepealt liikmesriigiti, sest läbivaatamise käigus täpsustatakse uusi metoodikaeeskirju küsimustes, mis on viimase viieteistkümne aasta jooksul esile kerkinud, ning teiseks rahvusvahelisel tasandil, sest rahvamajanduse arvepidamise süsteemi on äsja muudetud.

ESA peaks jääma rahvamajanduse arvepidamise süsteemi versiooniks, mis on kohandatud liikmesriikide majandusstruktuurile vastavaks, ning järgima rahvamajanduse arvepidamise süsteemi struktuuri võimalikult suures ulatuses, et Euroopa Liidu andmed oleksid võrreldavad tema peamiste rahvusvaheliste partnerite andmetega.

Majandus- ja rahanduskomitee statistika allkomitees analüüsiti muudetud ESA kasutuselevõtu tagajärgi rahvamajanduse arvepidamise peamistele koondnäitajatele, et pidada selle kohta ECOFINis 2010. aasta novembris poliitiline mõttevahetus.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Määruse eesmärk on vaadata läbi ESA standardite, määratluste, klassifikaatorite ja arvepidamiseeskirjade metoodika ja ka selle metoodika kohaselt ELi kasutuseks koostatud kontode ja tabelite edastusprogramm.

Euroopa statistika õiguslik alus on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 338. Kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu vajaduse korral meetmeid liidu tegevusvaldkondade toimimist kajastava statistika koostamiseks. Selles esitatakse Euroopa statistika koostamist käsitlevad nõuded, mille kohaselt peavad statistilised andmed vastama erapooletuse, usaldatavuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse nõuetele.

Ettepanek on kooskõlas niihästi subsidiaarsuse kui ka proportsionaalsuse põhimõttega.

Mis puutub subsidiaarsuse põhimõttesse, siis ei kuulu ettepaneku eesmärgid Euroopa Liidu ainupädevusse, kuid samas ei suuda liikmesriigid üksi neid küllaldaselt täita.

Liikmesriigid ei suuda vajalikul määral täita esmatähtsaid kvaliteedinõudeid, kui puudub selge üleeuroopaline raamistik, s.o Euroopa õigusaktid, millega määratakse kindlaks rahvamajanduse arvepidamise ühine metoodika ja edastusprogramm.

See on iseäranis tähtis rahvamajanduse arvepidamise valdkonnas, kus koondnäitajaid kasutatakse mitmesugustel otstarvetel piirkondlikul ja riiklikul, aga ka üleeuroopalisel tasandil (nt omavahendid, ülemäärane eelarvepuudujääk, struktuurifondid).

Eesmärgid on Euroopa Liidu tasandil paremini saavutatavad ELi õigusakti alusel, sest ainult komisjon saab kooskõlastada rahvamajanduse arvepidamise metoodika ja statistilise teabe vajalikku ühtlustamist Euroopa Liidu tasandil, samas kui andmete kogumist ning rahvamajanduse arvepidamise võrreldava statistika koostamist saavad korraldada liikmesriigid. Seepärast võib Euroopa Liit võtta meetmeid kooskõlas aluslepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele piirdutakse käesolevas määruses vähimaga, mis on vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks, ega minda sellest kaugemale. Käesolevas määruses ei sätestata liikmesriikide rahvamajanduse arvepidamise andmete kogumise mehhanisme, vaid määratakse üksnes kindlaks andmed, mis tuleb esitada, et tagada ühtne struktuur ja üheaegsus.

ESA 2010 käsitlev kavandatud õigusakt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus. Määrust eelistatakse sellepärast, et sellega kehtestatakse samad õigusnormid kogu Euroopa Liidus ning liikmesriikidel ei ole võimalik kohaldada neid osaliselt või valikuliselt. Määrus on vahetult kohaldatav, mis tähendab, et seda ei ole vaja liikmesriikide õigusesse üle võtta.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

5. TÄIENDAV TEAVE

Kavandatud õigusaktis käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimust, mistõttu tuleks seda kohaldada Euroopa Majanduspiirkonnas.

2010/0374 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[1],

olles edastanud õigusakti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust[2],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[3]

ning arvestades järgmist:

(1) Liikmesriikide majanduse ning majandus- ja rahaliidu järelevalveks on vaja võrreldavaid, ajakohaseid ja usaldusväärseid andmeid iga liikmesriigi või piirkonna majanduse struktuuri ja arengu kohta.

(2) Liikmesriikide majanduse ning majandus- ja rahaliidu järelevalves peaks komisjonil olema oma osa ning eelkõige peaks ta andma nõukogule korrapäraselt aru liikmesriikide edusammudest majandus- ja rahaliidust tulenevate kohustuste täitmisel.

(3) Euroopa Liidu kodanikud vajavad rahvamajanduse arvepidamist kui liikmesriigi või piirkonna majanduse olukorra hindamise peamist vahendit. Võrreldavuse huvides tuleks selline arvepidamine koostada ühtsete põhimõtete alusel, mis ei ole mitmeti tõlgendatavad.

(4) Komisjon peaks liidu halduseesmärkidel ja eelkõige eelarvega seotud arvutusteks kasutama rahvamajanduse arvepidamise koondnäitajaid.

(5) Aastal 1970 avaldati haldusdokument pealkirjaga „Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem” (ESA), mis hõlmas käesoleva määrusega reguleeritavat valdkonda ning mille oli koostanud Euroopa Ühenduste Statistikaamet üksi ja omaenda vastutusel. See dokument oli Euroopa Ühenduste Statistikaameti ja liikmesriikide statistikaasutuste mitmeaastase töö tulemus, mille eesmärk oli töötada välja rahvamajanduse arvepidamise süsteem, mis vastaks Euroopa ühenduste majandus- ja sotsiaalpoliitika vajadustele. See kujutas endast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvamajanduse arvepidamise süsteemi Euroopa Ühenduse versiooni; seni oli ühendus kasutanud ÜRO versiooni. Et algteksti ajakohastada, anti aastal 1979 välja teine trükk[4].

(6) Nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta[5] kehtestati rahvamajanduse arvepidamise süsteem, mis vastas liidu majandus-, sotsiaal- ja regionaalpoliitika vajadustele. Süsteem oli üldjoontes kooskõlas rahvusvahelise rahvamajanduse arvepidamise süsteemiga (SNA 1993), mille ÜRO Statistikakomisjon oli veebruaris 1993 vastu võtnud, et kõikide ÜRO liikmesriikide tulemused oleksid rahvusvaheliselt võrreldavad.

(7) SNA 1993 ajakohastati uueks rahvamajanduse arvepidamise süsteemiks (SNA 2008), mille ÜRO statistikakomisjon võttis vastu veebruaris 2009, et viia rahvamajanduse arvepidamine paremini vastavusse uue majanduskeskkonna, metodoloogia arengu ja kasutajate vajadustega.

(8) Euroopa arvepidamise süsteem (ESA 95), mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 2223/96, tuleks neid uusi arengusuundi silmas pidades läbi vaadata, et sellest saaks SNA 2008 versioon, mis on kohandatud vastavaks liikmesriikide majandusstruktuurile, ning et liidu andmed oleksid võrreldavad tema peamiste rahvusvaheliste partnerite andmetega.

(9) Keskkonna- ja sotsiaalarvepidamises tuleks tähelepanu pöörata komisjoni 20. augusti 2009. aasta teatisele Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas”[6]. Seetõttu võib olla vaja täiendavaid metodoloogilisi uuringuid ja andmeteste.

(10) Käesoleva määrusega kehtestatav Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem (ESA 2010) sisaldab metoodikat ja edastusprogrammi (milles on kindlaks määratud kontod ja tabelid, mille kõik liikmesriigid peavad kindlateks tähtaegadeks edastama). Komisjon peaks need kontod ja tabelid kasutajatele kättesaadavaks tegema kindlatel kuupäevadel, eriti majandusliku lähenemise seire ja liikmesriikide majanduspoliitika tiheda kooskõlastuse eesmärkidel.

(11) ESA 2010 peab järk-järgult asendama kõik muud süsteemid, moodustades ühistest standarditest, määratlustest, klassifikaatoritest ja arvepidamiseeskirjadest koosneva raamistiku liikmesriikide kontode koostamiseks liidu nõuete kohaselt, et oleks võimalik saada liikmesriikide vahel võrreldavaid tulemusi.

(12) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS),[7] tuleb kõikides komisjonile edastatavates liikmesriikide statistilistes andmetes, mis on jaotatud territoriaalüksuste järgi, kasutada NUTSi jaotust. Seetõttu tuleks piirkondliku statistika võrreldavuse huvides määrata territoriaalüksused NUTSi alusel.

(13) Et uurida edasi küsimust, kuidas käsitleda kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid (FISIM) rahvamajanduse arvepidamises, on moodustatud rakkerühm. Võttes arvesse selle rakkerühma järeldusi, võib osutuda vajalikuks muuta FISIMi arvutamise ja jaotamise metoodikat, et saada usaldusväärsemaid tulemusi. Selleks tuleb enne 2012 aasta lõppu vastu võtta delegeeritud õigusakt.

(14) Kulutused teadus- ja arendustööle on oma laadilt investeeringud ja seetõttu tuleks need kirjendada kapitalimahutusena põhivarasse. Kui esialgu katsena väljatöötatud lisatabelite kasutamisel on saavutatud piisav kindlus, et need andmed on usaldusväärsed, tuleb delegeeritud õigusaktiga kindlaks määrata, milline on nende kapitalimahutusena põhivarasse kirjendatavate andmete vorming.

(15) Täiendavaid uuringuid ja lisatööd on veel vaja eelkõige SKP täiendamise ja Euroopa 2020. aasta strateegia küsimustes eesmärgiga töötada välja põhjalikum heaolu ja edusammude mõõtmise metoodika, toetamaks aruka, kestliku ja kaasava majanduse arengut. Need uuringud ja lisatööd aitavad veelgi parandada andmete kättesaadavust, edastust ja kvaliteeti, täiendada metoodikaid ja niiviisi valmistuda tulevaseks arenguks.

(16) Käesoleva määruse lisade muutmiseks tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(17) Kuna käesoleva määruse rakendamine võib nõuda liikmesriikide statistikasüsteemides põhjalikumaid kohandusi, võib komisjon lubada liikmesriikidele erandeid.

(18) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[8].

(19) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt Euroopa muudetud arvepidamissüsteemi ESA 2010 kehtestamist, ei suuda liikmesriigid eraldi piisavalt saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20) Konsulteeritud on Euroopa statistikasüsteemi komiteega, mis on moodustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta[9].

(21) Konsulteeritud on monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteega, mis on moodustatud nõukogu 13. novembri 2006. aasta otsusega 2006/856/EÜ[10], ning rahvamajanduse kogutulu komiteega, mis on moodustatud nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades (rahvamajanduse kogutulu määrus)[11],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa arvepidamissüsteem 2010 (ESA 2010).

2. ESA 2010-s on sätestatud:

a) ühiste standardite, määratluste, klassifikaatorite ja arvepidamiseeskirjade metoodika (A lisa), mida kasutatakse liidus vajalike võrreldavate kontode ja tabelite ning artiklis 3 nõutud tulemuste koostamiseks;

b) programm (B lisa), mis näeb ette tähtajad, milleks liikmesriigid peavad edastama komisjonile (Eurostatile) punktis a osutatud metoodika kohaselt koostatavad kontod ja tabelid.

3. Võttes arvesse artikleid 5 ja 12, kohaldatakse käesolevat määrust kõikide liidu õigusaktide suhtes, mis viitavad ESA-le või selle määratlustele.

4. Käesolev määrus ei kohusta liikmesriike kasutama ESA 2010 neile endile vajalike kontode koostamiseks.

Artikkel 2

Metoodika

1. Artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud ESA 2010 metoodika on sätestatud A lisas.

2. Komisjon võib artiklite 7, 8 ja 9 kohase delegeeritud õigusaktiga vastu võtta ESA 2010 metoodika muudatused, mille eesmärk on selle sisuline selgitamine ja täiustamine, juhul kui muudatused ei muuda selle metoodika põhimõisteid, nende rakendamine ei eelda lisavahendeid ja need ei põhjusta omavahendite suurenemist.

3. Kui on kahtlusi ESA 2010 arvepidamiseeskirjade nõuetekohase rakendamise suhtes, nõuab asjaomane liikmesriik komisjonilt (Eurostatilt) selgitust. Komisjon (Eurostat) vaatab küsimuse kiiresti läbi ja teatab asjaomasele liikmesriigile oma otsuse selgitatavas küsimuses.

4. Liikmesriigid teostavad kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) arvutused ja jaotuse oma rahvamajanduse arvepidamises vastavalt A lisas kirjeldatud metoodikale. Komisjon võib enne 2012. aasta lõppu kehtestada artiklite 7, 8 ja 9 kohase delegeeritud õigusaktiga FISIM-i arvutamise ja jaotamise metoodika.

5. Liikmesriigid kirjendavad oma teadus- ja arendustegevuse kulutused kapitalimahutusena põhivarasse. Komisjon võib artiklite 7, 8 ja 9 kohaselt vastu võtta delegeeritud õigusakte, tagamaks kapitalimahutusena põhivarasse kirjendatavate andmete usaldusväärsust. Sellistes delegeeritud aktides näidatakse ka nende andmete vorming.

Artikkel 3

Andmete edastamine komisjonile

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) B lisas sätestatud kontod ja tabelid igale tabelile kehtestatud tähtaja jooksul.

Pärast konsulteerimist Euroopa statistikasüsteemi komiteega annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. juulil 2018 aru artikli 6 alusel tehtud erandite kohaldamisest, et kindlaks teha, kas need erandid on endiselt põhjendatud.

2. Liikmesriigid saadavad komisjonile (Eurostatile) käesoleva määrusega nõutavad andmed ja metaandmed komisjoni (Eurostati) määratud andmevahetusstandardi kohaselt.

Andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt komisjoni (Eurostati) ühtsesse andmesisestusportaali.

3. Komisjon võtab artiklite 7, 8 ja 9 kohaselt vastu delegeeritud akte, et teha B lisa tabelites ja tähtaegades muudatusi või täiendusi, võtmaks arvesse metoodika, majanduse ja tehnika arengut. Need aktid põhinevad eelkõige hinnangul, mille komisjon annab vabatahtlike uuringute tulemustele või liikmesriikide andmeedastustele. Selle hinnangu andmisel võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse eeliseid, mida pakub andmete kättesaadavus võrreldes nende kogumisest ja vastamiskoormusest põhjustatud kuludega.

Artikkel 4

Kvaliteedi hindamine

1. Käesolevas määruses kohaldatakse edastatavate andmete suhtes määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 osutatud kvaliteedikriteeriume.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) aruande artikli 3 kohaselt edastatud andmete kvaliteedi kohta.

3. Käesoleva määrusega hõlmatud andmete suhtes lõikes 1 osutatud kvaliteedikriteeriumide kohaldamisel määratakse artiklis 10 osutatud korra kohaselt kindlaks kvaliteediaruannete kord, struktuur ja nende esitamise sagedus.

4. Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete kvaliteeti.

Artikkel 5

Jõustumise ja esimese andmeedastuse kuupäev

1. ESA 2010 kohaldatakse esimest korda andmete suhtes, mis on koostatud B lisa kohaselt ja mis tuleb edastada 2014. aasta septembris.

2. Andmed edastatakse komisjonile (Eurostatile) B lisas sätestatud tähtaegadeks.

3. Enne esimest ESA 2010-l põhinevat andmeedastust kooskõlas lõikega 1 saadavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) jätkuvalt ESA 95-l põhinevaid kontosid ja tabeleid.

4. Ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000[12] artikli 19 kohaldamist, kontrollivad komisjon ja asjaomane liikmesriik, kas käesolevat määrust kohaldatakse, ja esitavad selle kontrolli tulemused käesoleva määruse artikli 10 lõikes 1 nimetatud komiteele.

Artikkel 6

Erandid

1. Kui liikmesriigi statistikasüsteemis on käesoleva määruse kohaldamiseks vaja teha põhjalikumaid muudatusi, võib komisjon lubada liikmesriikidele erandeid artiklis 10 osutatud korra kohaselt alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast kuni 1. jaanuarini 2020.

2. Selleks peab asjaomane liikmesriik esitama komisjonile hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist nõuetekohaselt põhjendatud taotluse.

Artikkel 7

Delegeerimine

1. Komisjonile antakse viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest õigus võtta vastu artikli 2 lõigetes 2, 4 ja 5 ning artikli 3 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu need delegeeritud volitused kooskõlas artikliga 8 tagasi võtab.

2. Kohe pärast delegeeritud õigusakti vastuvõtmist teatab komisjon sellest samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. Õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile artiklites 8 ja 9 sätestatud tingimustel.

Artikkel 8

Delegeerimise tagasivõtmine

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõigetes 2, 4 ja 5 ning artikli 3 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, viidates delegeeritud volitustele, mille ta võib tagasi võtta, ja võimalikele tagasivõtmise põhjustele.

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 9

Vastuväited delegeeritud õigusaktidele

1. Euroopa Parlament või nõukogu võivad kahe kuu jooksul alates teatamiskuupäevast esitada delegeeritud õigusaktile vastuväiteid.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

2. Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning õigusakt jõustub selles nimetatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne selle tähtaja möödumist juhul, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad teatanud komisjonile oma kavatsusest jätta vastuväited esitamata.

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab vastuvõetud delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväite esitanud institutsioon nimetab vastuväite põhjused.

Artikkel 10

Komitee

1. Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee.

2. Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklit 5 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 11

Koostöö teiste komiteedega

1. Kõikides monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee pädevusse kuuluvates asjades küsib komisjon selle komitee arvamust vastavalt nõukogu otsuse 2006/856/EÜ artiklile 2.

2. Komisjon edastab rahvamajanduse kogutulu komiteele, mis on moodustatud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1287/2003, kogu teabe käesoleva määruse rakendamise kohta, mida nimetatud komitee vajab oma ülesannete täitmiseks.

Artikkel 12

Üleminekusätted

1. Erandina artikli 1 lõikest 3 ja artiklist 5 on eelarve ja omavahendite puhul kehtivaks Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemiks määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 1 lõike 1 ning sellega seotud õigusaktide, eelkõige määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 ja nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89[13] tähenduses ESA 95 senikaua, kuni kehtib nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom[14].

2. Käibemaksupõhiste omavahendite kindlaksmääramisel võivad liikmesriigid erandina lõikest 1 kasutada ESA 2010-l põhinevaid andmeid ka siis, kui nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom on veel jõus, juhul kui nõutavad ESA 95 üksikasjalikud andmed ei ole kättesaadavad.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[1] ELT C […], […], lk […].

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] Eurostat: „European System of Integrated Economic Accounts (ESA)”, teine trükk, Euroopa Ühenduste Statistikaamet, Luxembourg, 1979.

[5] EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.

[6] KOM(2009) 433 (lõplik).

[7] ELT L 154, 21.6.2003, lk 1.

[8] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[9] ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

[10] ELT L 332, 30.11.2006, lk 21.

[11] ELT L 181, 19.7.2003, lk 1.

[12] EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1.

[13] EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9.

[14] ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.