Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52010PC0568

    Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/018 DE/Heidelberger Druckmaschinen, Saksamaa)

    /* KOM/2010/0509 lõplik - COD 2010/0262 */

    52010PC0568

    Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/018 DE/Heidelberger Druckmaschinen, Saksamaa) /* KOM/2010/0509 lõplik - COD 2010/0262 */


    [pic] | EUROOPA KOMISJON |

    Brüssel 15.10.2010

    KOM(2010) 568 lõplik

    Ettepanek:

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

    Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/018 DE/Heidelberger Druckmaschinen, Saksamaa)

    SELETUSKIRI

    Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[1] võimaldab kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF, edaspidi ka „fond”) (punkt 28) igal aastal mahus, mis täiendab finantsraamistiku asjaomastes rubriikides ettenähtud assigneeringuid kuni 500 miljoni euroga.

    Fondist abi saamise tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta[2].

    27. mail 2010 esitas Saksamaa taotluse EGF/2010/018 DE/Heidelberger Druckmaschinen, et saada fondist rahalist toetust seoses töötajate koondamisega äriühingust Heidelberger Druckmaschinen AG Saksamaal.

    Pärast taotluse põhjalikku läbivaatamist otsustas komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 10, et kõnealuses määruses sätestatud tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud.

    TAOTLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS

    Põhiandmed: |

    EGFi viitenumber | EGF/2010/018 |

    Liikmesriik | Saksamaa |

    Artikkel 2 | punkt a |

    Põhiettevõte | Heidelberger Druckmaschinen AG |

    Tarnijad ja tootmisahela järgmise etapi tootjad | 0 |

    Vaatlusperiood | 26.1.2010 – 26.5.2010 |

    Individuaalsete teenuste alguskuupäev | 1.1.2010 |

    Taotluse esitamise kuupäev | 27.5.2010 |

    Koondamised vaatlusperioodil | 1 212 |

    Koondamised enne või pärast vaatlusperioodi: | 51 |

    Toetuskõlblikke koondamisi kokku | 1 263 |

    Abi vajavate koondatud töötajate arv | 1 181 |

    Individuaalsed teenused (eurodes) | 12 202 392 |

    Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud[3] eurodes | 580 000 |

    Fondi toetuse rakendamisega seotud kulude protsent kogukuludest | 4,5 |

    Summa kokku (eurodes) | 12 782 392 |

    Fondi toetus eurodes (65 %) | 8 308 555 |

    1. Taotlus esitati komisjonile 27. mail 2010 ning sellele lisati täiendavat teavet viimati 1. juulil 2010.

    2. Taotlus vastab fondi vahendite tarvitamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis a, ja see on esitatud kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud kümnenädalase tähtaja jooksul.

    Koondamiste seos globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses või ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga

    3. Koondamiste ning ülemaailmse finants- ja majanduskriisi vahelise seose kohta väidab Saksamaa, et trükimasinate tootmine oli kooskõlas üldise suundumusega masinaehituses, kus kriisi tulemusena 2009. aastal tellimuste arv vähenes. 2009. aasta aprillis esitati Saksamaal 52,6 % vähem trükimasinate tellimusi kui aprillis 2008. Samasugune langus oli märgatav ELi kõigis 27 liikmesriigis. 2008. aasta neljandas kvartalis jäi trükimasinate tellimuste arv Saksamaal 54 % võrra madalamale tasemele kui 2007. aasta neljandas kvartalis. Äriühingu Heidelberger Druckmaschinen kogumüük vähenes 2009. aasta teises kvartalis 22 % võrreldes sama perioodiga 2008. aastal ja 33 % võrreldes sama perioodiga 2007. aastal.

    4. Saksamaa ametiasutused väidavad lisaks, et raha- ja majanduskriisi tulemusena vähenesid kogu maailmas märgatavalt trükimasinate lõpptoodangule, st trükitud materjalidele ning eelkõige reklaammaterjalile tehtavad kulutused. Taotluses viidatakse Nielsen Media research GmbH andmetele, mis kajastavad kulutuste langust: 2009. aasta esimesel poolel vähenesid kulutused reklaamile Euroopas rohkem kui 9 % võrreldes sama ajavahemikuga 2008. aastal. Trükitööstuse jaoks tähendas see langus tootmisvõimsuse väiksemat rakendusastet ning seda, et seadmed seisid pikemat aega kasutamata. Trükitööstus vastas olukorrale kapitalikulude oluliste kärbetega, mis omakorda mõjutasid trükimasinate tootjaid.

    Koondamiste arvu tõendamine ja vastavus artikli 2 punktis a esitatud kriteeriumidele

    5. Saksamaa esitas käesoleva taotluse määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis a sätestatud sekkumiskriteeriumi alusel, milles on seatud tingimuseks, et liikmesriigi ettevõttes on nelja kuu jooksul koondatud vähemalt 500 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kes koondatakse nimetatud ettevõtja tarnijate ja tootmisahela järgmise etapi tootjate juures.

    6. Taotluses osutatakse äriühingus Heidelberger Druckmaschinen AG toimunud 1 212 koondamisele vaatlusperioodi jooksul (26. jaanuar 2010 kuni 26. mai 2010). Koondamiste arv määrati kindlaks määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 teise lõigu teise taande kohaselt.

    Selgitus koondamiste ettenägematuse kohta

    7. Saksa ametiasutused väidavad, et kuigi Heidelberger Druckmaschinen AG on varemgi pidanud tsüklilistest kõikumistest põhjustatud nõudluse vähenemisega toime tulema, on praegune raha- ja majanduskriisi tulemusena tekkinud nõudluse langus ettevõtte toodangu järele enneolematu, ning seda ei olnud võimalik ette näha. 2008. aasta juulis kiitis ettevõte heaks kohanemisprogrammi, milles nähti ette kulude vähendamine 100 miljoni euro võrra aastas, et toime tulla majandusaktiivsuse langusega. Pärast Lehman Brothers'i kokkuvarisemist USAs ja rahakriisi süvenemist kiitis Heidelberger Druckmaschinen AG heaks 200 miljoni euro suuruse täiendava kulude kärpe aastas. Need meetmed ei olnud siiski piisavad vältimaks suure arvu töötajate vallandamist, et kohaneda nõudluse seninägematu langusega, mis tekkis raha- ja majanduskriisi tulemusena.

    Koondamisi teostanud ettevõtjate andmed ning abi vajavate töötajate kirjeldus

    8. Taotluses osutatakse kokku 1 263 koondamisele ettevõttes Heidelberger Druckmaschinen AG. 1 212 töötajat koondati vaatlusperioodil ja 51 enne vaatlusperioodi. Koondatud töötajatest antakse abi 1 181-le.

    9. Toetust vajavad töötajad jagunevad järgmiselt:

    Kategooria | Koondatute arv | Protsent |

    Mehed | 1 023 | 86,6 |

    Naised | 158 | 13,4 |

    Euroopa Liidu kodanikud | 1 150 | 97,4 |

    ELi mittekuuluvate riikide kodanikud | 31 | 2,6 |

    15–24aastased | 179 | 15,2 |

    25–54aastased | 967 | 81.9 |

    55–64aastased | 35 | 2,9 |

    Eelnevalt esitatud kategooriate hulgas on 39 töötajat (3,3 %), kellel on pikaajaline terviseprobleem või puue.

    10. Elukutsete lõikes on jagunemine järgmine:

    Kategooria | Koondatute arv | Protsent |

    Seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid | 2 | 0,2 |

    Spetsialistid | 51 | 4,3 |

    Tehnikud ja tehnilised töötajad | 138 | 11,7 |

    Ametnikud | 165 | 14,0 |

    Oskus- ja käsitöölised | 56 | 4,7 |

    Seadme- ja masinaoperaatorid ja -koostajad | 766 | 64,9 |

    Lihttöölised | 3 | 0,2 |

    11. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 7 on Saksamaa kinnitanud, et EGFi toetuse rakendamise eri etappides ja eelkõige sellele juurdepääsu puhul on kohaldatud ning kohaldatakse jätkuvalt meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning diskrimineerimisvastaseid põhimõtteid.

    Asjaomase territooriumi ning selle asutuste ja huvirühmade kirjeldus

    12. Koondamistega seotud territoorium hõlmab peamiselt Baden-Württembergi liidumaad, eelkõige Heidelbergi ja Wieslochi linna Karlsruhe halduspiirkonnas ning Ludwigsburgi ja Amstettenit. Muudes tootmisüksustes Brandenburgis ja Nordrhein-Westfalenis koondati vähem töötajaid.

    13. Vastutavad asutused on Heidelbergi, Mannheimi, Karlsruhe, Amstetteni, Ludwigsburgi, Brandenburgi ja Mönchengladbachi tööhõivebürood, föderaalse tööhõiveameti keskbüroo, föderaalse tööhõiveameti piirkondlikud direktoraadid Baden-Württenbergis, Nordrhein-Westfalenis, Berlin-Brandenburgis, Baden-Württembergi liidumaa tööhõive-, sotsiaal-, perekonna- ja vanemaealise elanikkonna küsimuste ministeerium, Nordrhein-Westfaleni tööhõive-, tervishoiu- ja sotsiaalasjade ministeerium ning Brandenburgi liidumaa tööhõive-, sotsiaal-, pere- ja naisküsimuste ministeerium. Muude huvirühmade hulka kuuluvad IG Metall Heidelberg, Heidelberger Druckmaschinen AG ning üleminekuäriühingud Weitblick ja DEKRA.

    Koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi tööhõivele

    14. Saksa ametiasutuste väitel koondas Heidelberger Druckmaschinen AG töötajaid neljas tootmisüksuses Baden-Württembergis (Wiesloch, Heidelberg, Amstetten ja Ludwigsburg), ühes tootmisüksuses Brandenburgi liidumaal Brandenburgis ja ühes tootmisüksuses Nordrhein-Westfaleni liidumaal Mönchengladbachis. 870 koondamist (70 % kõikidest Heidelberger Druckmaschinen AG koondamistest) toimus Heidelbergi piirkondliku büroo pädevusalasse jäävates tootmisüksustes. Need 870 koondamist tähendavad, et seadmete ja masinate valmistamise sektoris kaob 7 % töökohtadest, millelt maksti Heidelbergis ja selle ümbruses sotsiaalmaksu.

    15. Elukohajärgselt kuulub 58 % koondatud töötajatest Heidelbergi tööhõiveameti pädevusalasse, 10 % Mannheimi ja Karlsruhe tööhõiveametite pädevusalasse ning ülejäänud jagunevad 20 piirkondliku tööhõivebüroo vahel. Saksa ametiasutused väidavad, et enim mõjutatud piirkondades, s.o Heidelbergis, Mannheimis ja Karlsruhes suurenes töötuse määr 2008. aasta detsembri ja 2010. aasta märtsi vahel vastavalt 12,4 %, 12,3 % ja 15,6 %, mis on märgatavalt rohkem kui 3,7 %-line tõus samal ajavahemikul Saksamaal tervikuna. Seega on ilmne, et koondamistel on oluline mõju piirkonna tööhõivele.

    Rahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett ja selle hinnanguline kulude jaotus, kaasa arvatud selle täiendavus struktuurifondidest rahastatavate meetmetega

    16. Kavandatud on järgmised meetmed, mis kõik kokku moodustavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi, mille eesmärk on aidata töötajatel naasta tööturule.

    17. Tööotsingutoetus: lühiajaline toetus : Meetme eesmärk on tagada nende töötajate toimetulek, kes asuvad tööle üleminekuäriühingusse[4]. Lühiajaline toetus on EGFi taotlusse lisatud üksnes ajavahemikeks, mil koondatud töötajad osalevad aktiivselt üleminekuäriühingu raames pakutavates aktiivsetes tööturumeetmetes, kaasa arvatud töötajate endi algatusel võetud meetmed[5].

    18. Koolitus kvalifikatsiooni saamiseks : Meede on eelkõige suunatud tööstustööliste rühmale, kelle hulgas oli kõige rohkem koondatuid. Et enamiku nende töötajate oskuste tase on hea, on koolituse eesmärk ajakohastada ja tugevdada nende ametialast pädevust. Koolituse aluseks on töötajate oskuste kindlakstegemine ja esmased intervjuud. Meede hõlmab individuaalset ja rühmakoolitust muu hulgas järgmistes valdkondades: raalprojekteerimine (CAD), elektrooniline arvjuhtimine (CNC), freesimine ja treimine, spetsialistide koolitus elektrotehnika, hüdraulika ja pneumaatika alal, projektihaldus, tööhõive organiseerimine, otseturundus, kvaliteedijuhtimine.

    19. Kvalifikatsioonide haldamine: Meede hõlmab töötajate tööturule naasmisega seotud isiklike oskuste kindlaksmääramist ja koolitusvajaduste väljaselgitamist. Kvalifikatsioonihalduri ülesanne on kokku viia nõustamisprotsessi käigus kindlaks tehtud täiendava koolituse vajadus ja piirkonnas kättesaadavad koolitusvõimalused.

    20. Õpikojad/sarnases olukorras olevate töötajate rühmad: Lisaks traditsioonilistele sihtrühmadele (üle 40- ja 50-aastased töötajad ja sisserännanud töötajad) suunatud meetmetele pakutakse toetust ka töötajatele, kes on alles hiljuti ettevõttesse praktikale tulnud. Peale praktikakogemuse on neil muud töökogemust vähe. Intensiivse kogemuste vahetamise kaudu sarnases olukorras olevate töötajatega saavad need töötajad praktilisi nõuandeid oma tööelu korraldamiseks ning kutsealase perspektiivi laiendamiseks.

    21. Rahvusvaheline nõustamine : Selle meetme eesmärk on valmistada huvitatud töötajaid ette tööotsimiseks välismaal. Meede hõlmab keeleõpet, töömesse, eri kultuuride alast koolitust ning töö taotlemiseks vajalike dokumentide tõlkimist. Seoses Mönchengladbachis koondatud töötajatega pööratakse erilist tähelepanu Madalmaade edelaosa tööturul pakutavatele tehnilistele töökohtadele.

    22. Põhjalikud nõuanded ettevõtte alustamiseks : Meede hõlmab toetust uue ettevõtte kavandamiseks, käivitamiseks ja rahastamiseks ning erinõustamist õiguslikes, maksu-, turunduse, tarbijate leidmise, kuluarvestuse ja pangatoimingutega seotud küsimustes.

    23. Töökohaotsingud : Töökohaotsingu nõustajad suhtlevad potentsiaalsete tööandjatega ning teevad konkreetse vaba töökoha põhjal kindlaks kõige sobivamad kandidaadid ning nende edasised konkreetsed koolitusvajadused. Meetme abil hallatakse ka tööandjate andmebaase, mille kaudu koondatud töötajad saavad omal initsiatiivil tööd otsida.

    24. Liikuvustoetus : Toetuse abil julgustatakse koondatud töötajaid vastu võtma töökohta, mis eeldab elukohamuutust. Toetust makstakse ka juhul, kui toetuse saaja otsustab asuda uuele töökohale mõnes muus Euroopa riigis.

    25. Nõustamine ja tugi nii uue töö leidnutele kui ka töötutele : Meede hõlmab koolitust üleminekuäriühingus ajavahemikul, kui uue töö vastu võtnud töötajad selle töökohaga kohanevad. Selle meetmega abistatakse ka töötajaid, kes ei leia uut töökohta pärast üleminekuäriühingu tegevuse lõppemist. Töökohaotsingute järjepidevuse tagamiseks säilitatakse sama juhendajate võrgustik nagu üleminekuärihingus maksimaalselt kuue kuu vältel pärast üleminekuäriühingu tegevuse lõppemist.

    26. Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud, mis on taotluse hulka arvatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklile 3, koosnevad kuludest, mis on ette nähtud haldus-, teavitus-, reklaami- ja kontrollimeetmeteks.

    27. Individuaalsed teenused, mida Saksamaa ametiasutused kirjeldavad, on aktiivsed tööturumeetmed, mis on määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kohaselt toetuskõlblikud. Saksamaa ametiasutuste hinnangu kohaselt on teenuste kogumaksumus 12 202 392 eurot ja fondi toetuse rakendamisega seotud kulud moodustavad 580 000 eurot (4,5 % kogukuludest). Fondilt taotletav kogusumma on 8 308 555 eurot (65 % kogukuludest).

    Meetmed | Abi saavate töötajate hinnanguline arv | Hinnangulised kulud abi saava töötaja kohta (eurodes) | Kogukulud (EGF ja riiklik kaasfinantseerimine) (eurodes) |

    Individuaalsed teenused (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 esimene lõik). |

    Tööotsingutoetus: lühiajaline toetus (Beihilfen für die Arbeitssuche: Transferkurzarbeitergeld) | 1 181 | 6 722 | 7 938 682 |

    Koolitus kvalifikatsiooni saamiseks (Qualifizierungen) | 553 | 3 683 | 2 036 699 |

    Kvalifikatsioonide haldamine (Qualifizierungmanagement) | 553 | 251 | 138 803 |

    Õpikojad/sarnases olukorras olevate töötajate rühmad | 235 | 772 | 181 420 |

    Rahvusvaheline nõustamine (Internationale Beratung) | 250 | 347 | 86 750 |

    Põhjalikud nõuanded ettevõtte alustamiseks (Vertiefte Existenzgründerberatung) | 92 | 1 967 | 180 964 |

    Töökohaotsingud (Stellenresearch) | 880 | 493 | 433 840 |

    Liikuvustoetus (Mobilitätshilfen) | 66 | 3 209 | 211 794 |

    Nõustamine ja tugi nii uue töö leidnutele kui ka töötutele (Beratung und Betreuung bei Arbeitsaufnahme und Arbeitslosigkeit) | 1 120 | 887 | 993 440 |

    Individuaalsete teenuste vahesumma | 12 202 392 |

    Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmas lõik) |

    Fondi toetuse rakendamisega seotud vahekulud | 580 000 |

    Hinnangulised kulud kokku | 12 782 392 |

    Fondi toetus (65 % kogukuludest) | 8 308 555 |

    28. Saksamaa kinnitab, et eespool kirjeldatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatud meetmeid, eelkõige ESFi heakskiidetud kvalifikatsiooni tõstmise kursuseid, mida pakutakse föderaalprogrammi ESF-BA raames. Saksa ametiasutused rakendavad vajalikke vahendeid vältimaks topeltrahastamise riski.

    Kuupäev(ad), millal alustati või kavatsetakse alustada individuaalsete teenuste osutamist asjaomastele töötajatele

    29. Saksamaa alustas asjaomastele töötajatele suunatud individuaalsete teenuste osutamist 1. jaanuaril 2010. Nimetatud teenused on osa individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketist, mille kohta on esitatud kaasrahastamistaotlus. Kõnealune kuupäev kujutab endast seega toetuskõlblikkusperioodi algust võimaliku fondist saadava toetuse puhul.

    Menetlused tööturu osapooltega konsulteerimiseks

    30. Saksamaa Liitvabariigi tööhõive- ja sotsiaalministeerium on mitu korda äriühingu Heidelberger Druckmaschinen AG osapooltega aru pidanud, et uurida võimalusi EGFi toetuse kasutamiseks ning jõuda kokkuleppele sellise toetuse põhielementide osas. Konsultatsioonides osalesid ka tööhõiveameti, IG Metalli ja piirkondlike tööhõiveministeeriumide esindajad.

    31. Saksamaa ametiasutused on kinnitanud, et riiklikus ja ühenduse õiguses sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud.

    Teave meetmete kohta, mis on siseriikliku õiguse alusel või kollektiivlepingute kohaselt kohustuslikud

    32. Seoses määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 6 sätestatud kriteeriumidega on Saksamaa ametiasutuste taotluses esitatud järgmised asjaolud:

    33. on kinnitatud, et EGFist saadav rahaline toetus ei asenda meetmeid, mis on riikliku õiguse või kollektiivkokkulepete kohaselt äriühingute vastutusalas;

    34. on näidatud, et kavandatud meetmed on ette nähtud töötajate toetuseks ja neid ei kasutata ettevõtjate või sektorite ümberkorraldamiseks;

    35. on kinnitatud, et eespool nimetatud toetuskõlblikud meetmed ei saa toetust muudest ELi rahalistest vahenditest.

    Haldus- ja kontrollisüsteemid

    36. Saksamaa on komisjonile teatanud, et rahalist toetust haldavad ja kontrollivad samad asutused, kes haldavad ja kontrollivad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid meetmeid Saksamaal. Saksamaa Liitvabariigi tööhõive- ja sotsiaalministeeriumi (Bundesministerium für Arbeit und Soziales) alluvuses tegutseb korraldusasutusena Gruppe Europaïsche Fonds für Beschäftigung – Referat EF 3 ja kontrolliasutusena Organisationseinheit Prüfbehörde.

    Rahastamine

    37. Saksamaa taotluse põhjal on kavas fondist rahastada individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti 8 308 555 euro ulatuses, mis moodustab 65 % kogukuludest. Komisjoni kavandatav eraldis fondist põhineb Saksamaa esitatud teabel.

    38. Arvestades määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 10 lõike 1 alusel fondist eraldatava toetuse maksimumsummat ja assigneeringute ümberpaigutamise ulatust, teeb komisjon ettepaneku kasutada fondi vahendeid eespool nimetatud kogusummas, mis eraldatakse finantsraamistiku rubriigist 1a.

    39. Kavandatava rahalise toetuse puhul jääb üle 25 % Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi aastasest maksimumsummast kasutamiseks aasta viimase nelja kuu jooksul, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 12 lõikes 6.

    40. Tehes käesoleva ettepaneku fondi kasutuselevõtmiseks, algatab komisjon 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 sätestatud lihtsustatud kolmepoolse menetluse, et saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek fondi kasutamise ja vajaliku summa suuruse kohta. Komisjon kutsub üles seda eelarvepädevat institutsiooni, kes saavutab fondi kasutamise eelnõu suhtes esimesena asjakohasel poliitilisel tasandil kokkuleppe, teavitama oma kavatsustest teist eelarvepädevat institutsiooni ja komisjoni. Kui eelarvepädevad institutsioonid on eriarvamusel, kutsutakse kokku ametlik kolmepoolne kohtumine.

    41. Samuti esitab komisjon ümberpaigutamise taotluse, et kirjendada 2010. aasta eelarvesse konkreetsed kulukohustuste ja maksete assigneeringud, nagu on nõutud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28.

    Makseassigneeringute allikad

    42. Eelarve täitmise senist käiku arvestades võib prognoosida, et kõiki eelarvereal 01.0404 „Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm” 2010. aastaks ettenähtud maksete assigneeringuid ei kasutata selle aasta jooksul ära.

    43. Eelarverida sisaldab kulusid, mis on seotud selle programmi finantsvahendite kasutuselevõtuga; kõnealuse programmi peamine eesmärk on lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu rahastamisele. Euroopa Investeerimisfondi hallatavatele usalduskontodele assigneeringute paigutamise ja toetusesaajatele raha väljamaksmise vahele jääb mõningane ajavahe. Finantskriis on 2010. aastal tehtavate väljamaksete prognoose oluliselt mõjutanud. Selle tulemusena on maksete assigneeringute arvutamise metoodikat muudetud, võttes arvesse eeldatavaid väljamakseid, et niiviisi vältida ülemääraseid saldosid usalduskontodel. Seega saab 8 308 555 euro suuruse summa ümberpaigutuse jaoks kättesaadavaks teha.

    Ettepanek:

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

    Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/018 DE/Heidelberger Druckmaschinen, Saksamaa)

    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[6] eriti selle punkti 28,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,[7] eriti selle artikli 12 lõiget 3,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[8]

    ning arvestades järgmist:

    (1) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

    (2) Fondi rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajaile, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

    (3) 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

    (4) Saksamaa esitas 27. mail 2010 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses äriühingus Heidelberger Druckmaschinen toimunud koondamistega ja saatis lisateavet kuni 1. juulini 2010. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele 8 308 555 euro suurune summa.

    (5) Seetõttu tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et anda Saksamaa taotluse põhjal rahalist toetust,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 8 308 555 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

    Artikkel 2

    Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

    (Allakirjutamise aeg ja koht)

    Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

    president eesistuja

    [1] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

    [2] ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

    [3] Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmanda lõiguga.

    [4] Nagu selgitatud taotlust EGF/2007/003 DE/BenQ käsitlevas dokumendis SEC(2007)1142, on üleminekuäriühing Saksa õigusaktidega ettenähtud vahend, mida saab kasutada ümberkorralduste puhul, millega kaasneb töökohtade kaotus. Üleminekuäriühing võimaldab koondatud töötajaid süsteemsel viisil uueks tööks ette valmistada, pakkudes neile juhendamist, väljaõpet ja praktikat.

    [5] Enda algatusel võetavate meetmete osa üleminekuäriühingus määratakse kindlaks Duisburg – Esseni ülikooli uuringu põhjal: Institut Arbeit und Qualifikation 'Aktivität von Teilnehmern in der Transfergesellschaft – Ergebnisse der Befragung von EGF-geförderten Teilnehmern der Nokia-Transfergesellschaft, Bochum', Duisburg, oktoober 2009.

    [6] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

    [7] ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

    [8] ELT C […], […], lk […].

    Top