52010PC0505

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 24.9.2010

KOM(2010) 505 lõplik

2010/0258 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta

(uuesti sõnastamine)

SELETUSKIRI

1. 1. aprillil 1987. aastal otsustas[1] komisjon anda oma talitustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt kümnenda muudatuse järel. Komisjon rõhutas, et see on minimaalne nõue ning et ühenduse õiguse arusaadavuse ja selguse jaoks tuleks talitustel püüda nende vastutusalas olevaid tekste kodifitseerida veel tihedamini.

2. Komisjon algatas nõukogu 25. mai 1998. aasta määruse (EÜ) nr 1172/98 kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta[2] kodifitseerimise. Uus määrus pidanuks asendama sellesse inkorporeeritud õigusaktid[3]; nende sisu oleks säilitatud ja nende kokkupanemisel oleks tehtud ainult kodifitseerimiseks vajalikud vormilised muudatused .

3. Lissaboni leping on vahepeal jõustunud. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt võib seaduseandja delegeerida komisjonile õiguse vastu võtta muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad, mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi.

4. Õiguse delegeerimine võib olla kohane määruse (EÜ) nr 1172/98 teatavate sätete puhul. Et sisse viia vajalikud muudatused, on seetõttu kohane määruse (EÜ) nr 1172/98 kodifitseerimine muuta uuestisõnastamiseks

5. Uuestisõnastamise ettepanek on koostatud määruse (EÜ) nr 1172/98 ja selle muutmisaktide eelneva konsolideerimise alusel kõikides ametlikes keeltes, mis on teostatud Euroopa Liidu Väljaannete Talituse poolt andmetöötluse abil. Juhul kui artiklitele on antud uued numbrid, siis vastavus vanade ja uute numbrite vahel on näidatud tabelis, mis on uuesti sõnastatud määruse IX lisas.

ê 1172/98 (kohandatud)

2010/0258 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta

(uuesti sõnastamine)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli Ö 338 lõiget 1 Õ,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[4],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

ò uus

(1) Nõukogu 25. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 1172/98 kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta[5] on korduvalt ja oluliselt muudetud[6]. Kuna sellesse on vaja täiendavaid muudatusi teha, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

ê 1172/98 põhjendus 1

(2) Ühtse transpordipoliitika raames komisjonile määratud ülesannete täitmiseks peavad tema käsutuses olema võrreldavad, usaldatavad, üheaegsed, regulaarsed ja igakülgsed andmed Euroopa Liidus registreeritud sõidukitega toimuva kaupade autoveo ulatuse ja arengu ning nendel vedudel kasutatavate sõidukite kasutusastme kohta.

ê 1172/98

(3) On vaja koondada igakülgne piirkondlik statistika nii kaubavedude kui ka sõidukite sõitude kohta.

(4) On asjakohane tagada Euroopa Liidu siseste vedude piirkondliku lähte- ja sihtkoha kirjeldamine samadel alustel kui siseriiklike vedude puhul ning seos kaubavedude ja sõidukite sõitude vahel nimetatud vedudel kasutatavate sõidukite kasutusastme hindamisel.

(5) Vastavalt subsidiaarsusprintsiibile võib ühtlustatud teabe koostamist võimaldavate ühtsete statistikastandardite loomine efektiivselt toimuda vaid Euroopa Liidu tasandil, andmed aga kogutakse igas liikmesriigis ametliku statistika koondamise eest vastutavate organite ja asutuste juhtimisel.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009, Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta[7] moodustab tugiraamistiku käesoleva määrusega kehtestatud sätetele, eelkõige neile, mis puudutavad juurdepääsu haldusandmete allikatele, kättesaadavate abiallikate tasuvust ja statistika salastatust.

(7) Andmete üldise täpsuse hindamiseks on vajalik anonüümseks muudetud üksikandmete edastamine.

(8) Tähtis on tagada statistilise teabe asjakohane levitamine.

ê 399/2009 põhjendus 1 (kohandatud)

(9) Ö Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks Õ vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[8].

ê 399/2009 põhjendus 4 (kohandatud)

ð uus

(10) Komisjonile tuleks anda volitus ð vastavalt aluslepingu artiklile 290 vastu võtta delegeeritud õigusakte, et ï kohandada andmete kogumise tunnusjooni ja lisade sisu, kehtestada liikmesriikide edastatavate statistiliste aruannete minimaalse täpsuse nõuded ning meetmed Ö käesoleva Õ määruse rakendamiseks ja selle kohandamiseks majanduse ja tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

ê 1172/98

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Aine ja reguleerimisala

1. Iga liikmesriik kogub Euroopa Liidu statistikat kaupade autoveo kohta kõnealuses liikmesriigis registreeritud kaubaveomootorsõidukitel ja nende sõitude kohta.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse kaupade autoveo suhtes, välja arvatud:

a) kaubaveomootorsõidukid, mille lubatud registrimass või lubatud mõõtmed ületavad kõnealustes liikmesriikides tavaliselt lubatud piirmäärad;

b) põllutöömasinad, sõjaväemasinad ning riigi kesk- või kohalikule haldusorganile kuuluvad sõidukid, v.a riigiettevõtetele, eelkõige raudtee-ettevõtetele kuuluvad kaubaveosõidukid.

Iga liikmesriik võib jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja kaubaveomootorsõidukid, mille kandevõime või suurim lubatud täismass on kindlaksmääratud piirmäärast madalam. Nimetatud piirmäär ei või üksiku mootorsõiduki kandevõime puhul ületada 3,5 tonni ja suurima lubatud täismassi puhul 6 tonni.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) kaupade autovedu: kogu kaubavedu, mis toimub kaubaveomootorsõidukitega;

b) mootorsõiduk: maanteesõiduk, mille ainus edasiliikumisvahend on mootor ja mida tavaliselt kasutatakse reisijate või kaupade maanteeveoks või reisijate või kaupade vedamiseks kasutatavate sõidukite transportimiseks maanteel;

c) kaubaveosõiduk: ainult või peamiselt kaubaveoks ettenähtud sõiduk (veoauto, haagis, poolhaagis);

d) kaubaveomootorsõiduk: kaubaveoks ettenähtud üksik mootorsõiduk (veoauto) või sõidukite kombinatsioon, st autorong (veoauto koos haagisega) või poolhaagisautorong (vedukauto koos poolhaagisega);

e) veoauto: ainult või peamiselt kaubaveoks ettenähtud jäigalt kinnitatud raamiga sõiduk;

f) vedukauto: mootorsõiduk, mis on ette nähtud ainult ja peamiselt ilma mootorita sõidukite (peamiselt poolhaagiste) veoks;

g) haagis: kaubaveosõiduk, mida veab mootorsõiduk;

h) poolhaagis: ilma esiteljeta kaubaveosõiduk, mis on konstrueeritud nii, et osa sõidukist ja oluline osa tema koormast toetub vedukile;

i) poolhaagisautorong: vedukauto ja poolhaagis;

j) autorong: haagisega ühendatud kaubaveomootorsõiduk.

Nimetatud kategooriasse kuulub ka poolhaagisautorong, mille külge on kinnitatud haagis;

k) registreeritud: liikmesriigi ametiasutuse poolt peetavasse sõidukite registrisse kuulumine , olenemata sellest, kas registrisse kandmisega kaasneb registreerimismärgi andmine või mitte.

Sõidukite kombinatsiooniga, st autorongiga (veoauto koos haagisega) või poolhaagisautorongiga (vedukauto koos poolhaagisega) toimuvate vedude korral, kus kaubaveomootorsõiduk (veoauto või vedukauto) ja haagis või poolhaagis on registreeritud erinevates riikides, tuleb terviksõiduk registreerida kaubaveosõiduki registreerinud riigis;

l) kandevõime: sõiduki registreerinud riigi pädevate ametiasutuste poolt lubatud suurim kaubamass .

Juhul kui kaubaveomootorsõidukiks on veoautost ja haagisest koosnev autorong, moodustab autorongi kandevõime veoauto ja haagise kandevõimete summa;

m) suurim lubatud täismass: sõiduki registreerinud riigi pädevate asutuste poolt kehtestatud paigalseisva ja sõidukorras sõiduki (või sõidukite kombinatsiooni) ning koorma lubatud kogumass;

n) Eurostat: komisjoni osakond, kes vastutab komisjonile ühenduse statistika koostamisel pandud kohustuste täitmise eest.

Artikkel 3

Andmete kogumine

1. Liikmesriigid koguvad statistikaandmeid järgmistes valdkondades:

ê 1172/98 (kohandatud)

a) sõidukid;

b) sõidud;

c) kaubad.

2. Iga valdkonna statistilised muutujad, nende määratlused ja nende jaotumise aluseks olevad klassifikatsiooni tasandid on esitatud lisades Ö I-VII Õ.

ê 1172/98

3. Statistiliste andmete koondamiseks kasutatava meetodi määramisel ei nõua liikmesriigid omavahelistel riigipiiridel formaalsuste täitmist.

ê 399/2009 artikkel 1 lõige 1

ð uus

4. ð Komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 8, et kohandada andmete ï kogumise tunnusjooni ja I kuni VII lisa sisu. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 8 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

ê 399/2009 artikkel 1 lõige 2

ð uus

Artikkel 4

Tulemuste täpsus

Andmete kogumise ja töötlemise meetodite kujundamisel tuleb tagada, et liikmesriigi edastatavad statistilised aruanded vastaksid liikmesriikide autovedude struktuuriomadusi arvestades minimaalse täpsuse nõuetele. ð Komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 8, et kohandada täpsuse nõudeid. ï Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 8 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

ê 1172/98

Artikkel 5

Tulemuste edastamine Eurostatile

1. Liikmesriigid edastavad kord kvartalis Eurostatile artiklis 3 osutatud ja lisas I loetletud muutujatele vastavad nõutavalt kontrollitud üksikandmed, jättes nime, aadressi ja registrinumbri märkimata.

Sellised andmed sisaldavad vajadusel ka eelmiste kvartalite andmeid, kui varem edastati üksnes esialgseid andmeid.

ê 399/2009 artikkel 1 lõige 3

2. Lõikes 1 osutatud andmete ning vajaduse korral nimetatud andmetel põhinevate statistikatabelite edastamise kord võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele.

ê 1172/98

3. Andmed edastatakse viis kuud pärast iga kvartali vaatlusperioodi lõppu.

Esimene edastus hõlmab 1999. aasta esimest kvartalit.

ê 399/2009 artikkel 1 lõige 4

Artikkel 6

Tulemuste levitamine

Kaupade autovedu käsitleva statistika avaldamise tingimused, sealhulgas avaldamisele kuuluvate tulemuste struktuur ja sisu, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele.

ê 1172/98

Artikkel 7

Aruandlus

1. Esimese kvartali kohta käiva teabe edastamise kuupäeval või enne seda edastab liikmesriik Eurostatile aruande andmete koondamisel kasutatud meetodite kohta.

Liikmesriigid edastavad Eurostatile ka andmete kogumisel kasutatud meetodite mis tahes olulise muutmise üksikasjad.

2. Liikmesriigid esitavad igal aastal Eurostatile teabe esitamise valimimahtude ja mittevastavusmäärade kohta ning standardvea või usaldusvahemike kujul järelduste usaldatavuse.

ò uus

Artikkel 8

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu käesolevas määruses osutatud delegeeritud õigusakte.

2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. Komisjonile antakse delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks volitused vastavalt artiklites 9 ja 10 sätestatud tingimustele.

Artikkel 9

Delegeerimise tagasivõtmine

1. Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 8 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni vähemalt 1 kuu enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 10

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväited esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada ühe kuu võrra.

2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, või kui enne selle tähtaja möödumist teatavad nii Euroopa Parlament kui nõukogu komisjonile, et nad otsustasid vastuväiteid mitte esitada, jõustub delegeeritud õigusakt selles sätestatud kuupäeval.

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

ê 399/2009 artikkel 1 lõige 6 (kohandatud)

Artikkel 11

Ö Komiteemenetlus Õ

1. Komisjoni abistab nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 artikliga 7 moodustatud statistikaprogrammi komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklit 8.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4, lõike 5 punkti a ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklit 8.

ê

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1172/98 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas IX lisas esitatud vastavustabeliga.

ê 1172/98

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

[…]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ê 1172/98 (kohandatud)

LISAD

I lisa | MUUTUJATE LOETELU |

II lisa | KOMBINATSIOONIDE LIIGITUS TELGEDE ARVU ALUSEL |

III lisa | SÕIDULIIKIDE LIIGITUS |

IV lisa | KAUPADE LIIGITUS |

V lisa | OHTLIKE KAUPADE LIIGITUS |

VI lisa | VEOSTE LIIGITUS |

VII lisa | PEALE- JA MAHALAADIMISKOHTADE KODEERIMINE Ö RIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA Õ |

Ö VIII lisa Õ | Ö KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS KOOS MUUDATUSTEGA Õ |

Ö IX lisa Õ | Ö VASTAVUSTABEL Õ |

______________

I LISA

MUUTUJATE LOETELU

Iga sõiduki kohta antav teave jaotub:

A1. sõidukiga seotud andmed;

A2. sõiduga seotud andmed;

A3. kaupadega seotud andmed (lihtveo korral).

ê 1172/98

è1 1893/2006 artikkel 13

A1. SÕIDUKI ANDMED

Vastavalt artiklis 2 antud määratlusele on kaubaveomootorsõiduk kaubaveoks ettenähtud mis tahes üksik mootorsõiduk (veoauto) või sõidukite kombinatsioon, st autorong (veoauto koos haagisega) või poolhaagisautorong (veduk koos poolhaagisega).

Sõiduki kohta tuleb esitada järgmised andmed:

1. võimalus kasutada sõidukit kombineeritud vedudel (vabatahtlik);

2. telgede arv vastavalt lisale II (vabatahtlik);

3. sõiduki (veoauto või veduk) kasutusiga aastates (esmaregistreerimisest arvates);

4. suurim lubatud täismass 100 kg täpsusega;

5. kandevõime 100 kg täpsusega;

6. vedaja NACE kategooria (neljanumbriline tase) Rev. è1 2 ç järgi (vabatahtlik)[9];

7. veoliik (rendi või tasu eest/omal kulul);

8. vaatlusperioodi jooksul läbitud kilomeetrite kogusumma;

8.1. koormaga;

8.2. koormata (kaasa arvatud ilma poolhaagiseta vedukauto sõidud) (vabatahtlik);

9. sõiduki mass, mida kasutatakse üksikandmete põhjal täielike tulemuste väljatöötamiseks, kui andmed on kogutud juhusliku valiku põhjal.

ê 1172/98

Järjestikused kombinatsioonid

Kui vaatluseks valitud mootorsõiduk on veoauto, mida kasutatakse kogu vaatlusperioodi jooksul eraldi, st ilma haagiseta, kujutab see endast kaubaveosõidukit.

Kui aga vaatluse alla võetud mootorsõiduk on vedukauto - sel juhul on temaga ühendatud poolhaagis - või kui see on veoauto, millega on ühendatud haagis, käsitletakse käesoleva määruse alusel nõutavates andmetes seda kaubaveosõidukit tervikuna. Sel juhul võib vaatlusperioodi jooksul kombinatsioon muutuda (veoautole liidetakse haagis või vahetatakse haagist vaatlusperioodi jooksul; vedukautol vahetatakse poolhaagis). Sel juhul tuleb kõik need järjestikused kombinatsioonid üles märkida ja sõiduki kohta käivad andmed anda iga sõidu kohta. Kui aga ei ole võimalik nimetatud järjestikuseid kombinatsioone üles märkida, siis on sõidukiga seotud muutujate puhul kokku lepitud, et märgitakse üles vaid vaatlusperioodi jooksul toimunud esimese koormaga sõidu alustamisaja kombinatsioon või kõnealuse perioodi jooksul enam kasutatud kombinatsioon.

Veoliigi muutmine

Samuti võib sõidust sõltuvalt vedu toimuda rendi või tasu eest või omal kulul ja iga sõidu kohta tuleb üles märkida veoliik. Kui aga ei ole võimalik neid muudatusi üles märkida, on kokku lepitud, et üles märgitakse see veoliik, mis vastab peamisele kasutusviisile.

A2. SÕIDUGA SEOTUD MUUTUJAD

Vaatlusperioodi jooksul teeb kaubaveomootorsõiduk sõite kas koormata (veoautol, haagisel või poolhaagisel ei ole kaupu ega tühje pakendeid ja need on seega täiesti tühjad) või koormaga (veoautol, haagisel või poolhaagisel on kas kaubad või erikaubaks peetavad tühjad pakendid). Kaubaveomootorsõiduki koormaga läbitud vahemaa on esimese pealelaadimiskoha ja viimase mahalaadimiskoha (kus kaubaveosõiduk tühjendatakse täielikult) vaheline vahemaa. Koormaga tehtud sõit võib seega hõlmata mitut lihtvedu.

Iga sõidu kohta märgitakse üles järgmised andmed:

1. sõiduliik kooskõlas lisas III toodud nomenklatuuriga;

2. sõidu jooksul või sõidu iga lõigu jooksul veetud kaupade mass, kogumass 100 kg täpsusega;

3. (kaubaveomootorsõiduki) pealelaadimiskoht (koormaga sõidu korral);

- määratlus: pealelaadimiskoht on esimene koht, kus kaubaveomootorsõidukile, mis oli enne täiesti tühi, laaditakse peale kaubad (või kus vedukautole liidetakse koormaga poolhaagis). Tühisõidu korral on selleks eelneva koormaga sõidu mahalaadimiskoht (mõistena „tühisõidu alguskoht”),

- kodeerimine: pealelaadimiskoht kodeeritakse vastavalt lisa VII sätetele;

4. (kaubaveomootorsõiduki) mahalaadimiskoht (koormaga sõidu korral);

- määratlus: mahalaadimiskoht on viimane koht, kus laaditakse kaubad maha kaubaveomootorsõidukilt , mis on pärast seda täiesti tühi (või kus vedukauto küljest haagitakse lahti poolhaagis). Tühisõidu korral on selleks järgmise koormaga sõidu pealelaadimiskoht (mõistena „tühisõidu lõpukoht”),

- kodeerimine: mahalaadimiskoht kodeeritakse vastavalt lisa VII sätetele;

5. läbitud vahemaa: tegelikult läbitud vahemaa, välja arvatud vahemaa, mille kaubaveomootorsõiduk läbis teise transpordivahendi abil;

6. sõidu tonnkilomeetrid;

ê 2691/1999 art 1, punkt 1

7. transiitriigid (kõige rohkem viis), mis on kodeeritud vastavalt VII lisale;

ê 1172/98

8. võimaluse korral koht, kus mootorsõiduk laaditi teisele transpordivahendile vastavalt lisa VII sätetele (vabatahtlik);

9. võimaluse korral koht, kus mootorsõiduk laaditi teiselt transpordivahendilt maha vastavalt lisa VII sätetele (vabatahtlik);

10. teade selle kohta, kas kaubaveomootorsõidukil on kõnealuse sõidu kestel „täiskoorem” (menetlus 2) või „osaline koorem” (menetlus 1), väljendatud sõidu ajal kasutatud maksimaalses mahutavuses (menetlus 0 = kokkuleppeliselt tühisõidud) (vabatahtlik).

A3. KAUPADEGA SEOTUD MUUTUJAD (LIHTVEO KORRAL)

Koormaga sõidu korral saab teha mitu lihtvedu, kui lihtvedu on määratletud ühte liiki kauba veona (määratletud konkreetsele nomenklatuuri tasandile osutamisega) selle peale- ja mahalaadimiskoha vahel.

Koormaga sõidu korral tuleb lihtveo kohta esitada järgmised andmed:

1. kaupade liik vastavalt asjakohase klassifikatsiooni rühmadele (vaata lisa IV);

2. kaubamass: kogumass 100 kg täpsusega;

3. vajaduse korral teade, kas kaup kuulub ohtlike kaupade kategooriasse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ[10] V lisas antud peamistele kategooriatele;

4. veose liik lisa VI kohaselt (vabatahtlik);

5. kaupade pealelaadimise koht, mis kodeeritakse vastavalt lisa VII sätetele;

6. kaupade mahalaadimise koht, mis kodeeritakse vastavalt lisa VII sätetele;

7. tegelikult läbitud vahemaa, välja arvatud vahemaa, mille kaubaveomootorsõiduk läbis teise transpordivahendi abil.

Kokkukogumis- või laialijagamisringid (3. sõiduliik)

Seda liiki mitme peale- ja mahalaadimiskohaga sõidu korral on tegelikult võimatu nõuda vedajalt andmeid lihtvedude kohta.

Nimetatud sõitude puhul, kui nad on määratletud ühe sõiduna, määratakse sõidu kohta käiva teabe alusel üks mõtteline lihtvedu.

Iga liikmesriik teavitab komisjoni seda liiki sõidule antud määratlusest ja selgitab lihtsustatud eeldusi, mida ta on sunnitud kohaldama vastavate vedude kohta andmete kogumisel.

Metodoloogiline lisa

Koormaga sõidud ja lihtveod

Asjassepuutuvast liikmesriigist sõltuvalt kogutakse veoalast teavet:

- kas kirjeldades iga kaubaveo alla kuuluvat lihtvedu (koos lisadetailidega tühisõitude kohta),

- või kirjeldades sõite, mida sõiduk on teinud kaubaveo alla kuuluvatel põhivedudel.

Enamikul juhtudel tähendab koormaga tehtud sõit ühtainsat lihtvedu, kui:

ê 1172/98 (kohandatud)

- laaditud on ainult üht liiki kaupu (viide kasutusel olevale kaupade klassifikatsioonile, käesoleval juhul NST klassifikatsiooni Ö 20 Õ rühmale)[11],

ê 1172/98

- on ainult üks kaupade pealelaadimiskoht,

- on ainult üks kaupade mahalaadimiskoht.

Sel juhul on mõlemad kasutatud meetodid täiesti võrdväärsed ja ükskõik kumma meetodiga kogutud teave kirjeldab:

- nii kaubavedu (kõiki kaubaveo alla kuuluvaid lihtvedusid),

- kui ka nimetatud vedusid tegevate sõidukite sõite koos üksikasjadega sõiduki võimsuse ja nimetatud võimsuse kasutuse kohta (koormaga sõit ja kasutuskoefitsient; tühisõit).

Käesoleva määruse kohaselt tuleb kirjeldada nii kaubavedu kui ka sõidukite sõite, kuid ei ole soovitatav liialt suurendada vedajatelt statistikakoormust, nõudes neilt kaubaveo ja sõidukite sõitude üksikasjalikku kirjeldust.

Järelikult peavad liikmesriikide riiklikud statistikaametid küsimustike kodeerimisel koguma ja ühendama need andmed, mida vedajatelt otseselt ei nõuta, nende andmete alusel, mida nimetatud statistikaametid koguvad kas lihtvedude või sõidukite sõitude alusel.

Probleem tekib, kui üks koormaga sõit jaguneb mitmeks lihtveoks, mis võib tuleneda järgmistest asjaoludest:

- on mitu kaupade peale- ja mahalaadimiskohta (kuid need on arvuliselt piiratud, sest vastasel juhul oleks tegu kokkukogumis- või laialijagamisringiga, mis nõuab eraldi käsitlust).

Sel juhul märgitakse need erinevad peale- ja/või mahalaadimiskohad üles selleks, et otseselt arvutada tegeliku sõidu tonnkilomeetrid, mille alusel statistikaamet saab taasluua lihtveod,

- ja/või koormaga sõidu ajal on veetud mitut erinevat liiki kaupa, mida tavaliselt statistikasse ei märgita, sest nõutakse vaid üht liiki kaupa (ühtainsat või peamist).

Sel juhul on teabe puudumine lubatav ning niisugust lihtsustamist kasutavad liikmesriigid teatavad sellest otse komisjonile.

_____________

II LISA

KOMBINATSIOONIDE LIIGITUS TELGEDE ARVU ALUSEL

Kui kasutatakse sõidukite kombinatsiooni, arvestatakse telgede koguarvu, st veoauto ja haagise või vedukauto ja poolhaagise telgi.

Arvestatakse järgmisi kategooriaid:

Kodeering |

1. Üksiksõiduki (veoauto) telgede arv: |

2 | 120 |

3 | 130 |

4 | 140 |

muud | 199 |

2. Sõidukite kombinatsioonide telgede arv: veoauto ja haagis: |

2+1 | 221 |

2+2 | 222 |

2+3 | 223 |

3+2 | 232 |

3+3 | 233 |

muud | 299 |

3. Sõidukite kombinatsioonide telgede arv: vedukauto ja poolhaagis: |

2+1 | 321 |

2+2 | 322 |

2+3 | 323 |

3+2 | 332 |

3+3 | 333 |

muud | 399 |

4. Ainult vedukauto | 499 |

___________________________

III LISA

SÕIDULIIKIDE LIIGITUS

1. Koormaga sõit, mis sisaldab ühe lihtveo.

2. Koormaga sõit, mis sisaldab mitut vedu, mida aga ei loeta kokkukogumis- või laialijagamisringiks.

3. Kokkukogumis- või laialijagamisringi liiki koormaga sõit.

4. Tühisõidud.

_______________

ê 1304/2007 art 2

IV LISA

KAUPADE LIIGITUS

Kaupu klassifitseeritakse NST kohaselt seni, kuni komisjon otsustab selle pärast liikmesriikidega konsulteerimist asendada.

NST 2007

Osa | Kirjeldus |

01 | Põllumajandus-, jahindus- ja metsandustooted; kala ja muud kalapüügisaadused |

02 | Kivisüsi ja pruunsüsi; toornafta ja maagaas |

03 | Metallimaagid jm kaevandus- ja karjääritooted; turvas, uraan ja toorium |

04 | Toiduained, joogid ja tubakas |

05 | Tekstiil ja tekstiilitooted; nahk ja nahatooted |

06 | Puit ning puit- ja korktooted (v.a mööbel); õlest ja punumismaterjalist tooted; paberimass, paber ja pabertooted; trükised ja salvestised |

07 | Koks ja rafineeritud naftatooted |

08 | Kemikaalid, keemiatooted ja keemilised kiud; kummi- ja plasttooted; tuumkütus |

09 | Muud mittemetallilised mineraaltooted |

10 | Metall; metalltooted, v.a masinad ja seadmed |

11 | Mujal klassifitseerimata masinad ja seadmed; kontorimasinad ja arvutid; mujal klassifitseerimata elektrimasinad ja -aparaadid; raadio-, televisiooni- ja sideseadmed ja -aparatuur; meditsiinitehnika, optikariistad, täppisinstrumendid; ajanäitajad |

12 | Transpordivahendid |

13 | Mööbel; muud mujal liigitamata tööstustooted |

14 | Teisene toore; olme- ja muud jäätmed |

15 | Post, pakid |

16 | Kaupade transpordil kasutatavad seadmed ja materjalid |

17 | Kaubad, mida transporditakse kodumajapidamise või kontori kolimise puhul; pagasi transport reisijatest eraldi; remonti viidavad mootorsõidukid; muud mujal liigitamata mitteturustatavad kaubad. |

18 | Rühmitatud kaubad: koos transporditavad eri liiki kaubad |

19 | Kindlaks määramata kaubad: kaubad, mida mingil põhjusel ei ole võimalik kindlaks määrata ning mida seetõttu ei saa liigitada rühmadesse 1–16. |

20 | Muud mujal liigitamata kaubad |

____________

ê 1172/98

V LISA

OHTLIKE KAUPADE LIIGITUS

1 | Lõhkeained |

2 | Rõhu all kokkusurutud, veeldatud või lahustatud gaasid |

3 | Kergestisüttivad vedelikud |

4.1 | Kergestisüttivad tahked ained |

4.2 | Isesüttivad ained |

4.3 | Ained, mis kokkupuutel veega eritavad kergestisüttivaid gaase |

5.1 | Oksüdeerivad ained |

5.2 | Orgaanilised peroksiidid |

6.1 | Mürgised ained |

6.2 | Nakkusohtlikud ained |

7 | Radioaktiivsed ained |

8 | Sööbivad ained |

9 | Muud ohtlikud ained |

_____________

ê 1172/98

VI LISA

VEOSELIIKIDE LIIGITUS *

0 | Taarata vedellast (veoseühikuta) |

1 | Puistlast (veoseühikuta) |

2 | Suured kaubakonteinerid |

3 | Muud kaubakonteinerid |

4 | Alustel kaubad |

5 | Eelnevalt tropitavad kaubad |

6 | Liikuvad, iseliikuvad üksused |

7 | Muud liikuvad üksused |

8 | (Tellitavad) |

9 | Muud veoseliigid |

________________________________ * Ühendatud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa majanduskomisjon — veose-, pakendi- ja pakkimismaterjali liikide koodid, soovituse võttis vastu Genfis 1986. aasta märtsis rahvusvahelise kauplemise edendamise töörühm. |

____________

ê 2691/1999 art 1, punkt 2 ja lisa (kohandatud)

VII LISA

Ö PEALE- JA MAHALAADIMISKOHTADE Õ KODEERIMINE RIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

1. Peale- ja mahalaadimiskohad kodeeritakse järgmiselt:

a) statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri (NUTS) tasand 3 liikmesriikide kohta;

b) asjassepuutuvate kolmandate riikide esitatud halduspiirkondade loetelud riikide kohta, kes ei ole liikmed, kuid kes on Euroopa majanduspiirkonna kokkuleppe osapooled, ehk Island, Liechtenstein ja Norra;

c) muude kolmandate riikide kohta tuleks kasutada ISO-3166 kahetähelist koodi. Enamkasutatavad koodid on esitatud Ö käesoleva lisa punkti 2 alapunktis b) toodud Õ tabelis.

2. Transiitriikide kodeerimisel (I lisa, A2 osa punkt 7) kasutatakse järgmisi riigikoode:

a) NUTS-koodide kahetähelist osa liikmesriikide kohta, nagu need on Ö käesolevas punktis toodud Õ tabelis;

b) kõigi teiste riikide kohta tuleks kasutada ISO-3166 kahetähelist koodi. Enamkasutatavad koodid on esitatud järgnevas tabelis.

Riigikoodide tabel

a) Liikmesriigid (vastavad NUTSi kahetähelistele riigikoodidele)

Märkus: riigid on EL ametlikus järjestuses

ê 1791/2006 lisa punkt 8.5.a) (kohandatud)

Riigi nimi | Kood |

Belgia | BE |

Bulgaaria | BG |

Tšehhi Vabariik | CZ |

Taani | DK |

Saksamaa | DE |

Eesti | EE |

Ö Iirimaa Õ | Ö IE Õ |

Kreeka | GR |

Hispaania | ES |

Prantsusmaa | FR |

Itaalia | IT |

Küpros | CY |

Läti | LV |

Leedu | LT |

Luksemburg | LU |

Ungari | HU |

Malta | MT |

Madalmaad | NL |

Austria | AT |

Poola | PL |

Portugal | PT |

Rumeenia | RO |

Sloveenia | SI |

Slovakkia | SK |

Soome | FI |

Rootsi | SE |

Ühendkuningriik | UK |

ê 2691/1999 art 1 punkt 2 ja lisa (kohandatud)

b) muud riigid (ISO-3166 kahetähelised koodid)

Märkus: riigid on koodide järjestuses.

Riigi nimi | Kood |

Albaania | AL |

Bosnia ja Hertsegoviina | BA |

Valgevene | BY |

Šveits | CH |

Horvaatia | HR |

Island | IS |

Liechtenstein | LI |

Ö Moldova Vabariik Õ | MD |

Ö Montenegro Õ | Ö ME Õ |

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik | MK Ö [12] Õ |

Norra | NO |

Vene Föderatsioon | RU |

Ö Serbia Õ | Ö RS Õ |

Türgi | TR |

Ukraina | UA |

______________

é

VIII LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1172/98 (EÜT L 163, 6.6.1998, lk 1) |

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2691/1999 (EÜT L 326, 18.12.1999, lk 39) |

2003. aasta ühinemisakti II lisa punkt 10.15 (ELT L 236, 23.9.2003, lk 561) |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1) | Ainult II lisa, punkt 27 |

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1) | Ainult lisa punkt 8.5 |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006 (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1) | Ainult artikkel 13 |

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1304/2007 (ELT L 290, 8.11.2007, lk 14) | Ainult artikkel 2 |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 399/2009 (ELT L 126, 21.5.2009, lk 9) |

___________

IX LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 1172/98 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikkel 2, taanded 1 kuni 14 | Artikkel 2, punktid a) kuni n) |

Artikkel 3 | Artikkel 3 |

Artikkel 4 | Artikkel 4 |

Artikkel 5, lõiked 1, 2 ja 3 | Artikkel 5, lõiked 1, 2 ja 3 |

Artikkel 5, lõige 4 | ________ |

Artikkel 5, lõige 5 | ________ |

Artikkel 6 | Artikkel 6 |

Artikkel 7, lõiked 1 ja 2 | Artikkel 7, lõiked 1 ja 2 |

Artikkel 7, lõige 3 | ________ |

Artikkel 8 | ________ |

Artikkel 8 |

Artikkel 9 |

Artikkel 10 |

Artikkel 10, lõiked 1 ja 2 | Artikkel 11, lõiked 1 ja 2 |

Artikkel 10, lõige 3 | ________ |

Artikkel 11 | ________ |

________ | Artikkel 12 |

Artikkel 12 | Artikkel 13 |

Lisad A - G | I – VII lisa |

________ | VIII lisa |

________ | IX lisa |

_________________________

[1] KOM(87) 868 PV.

[2] Teostatud vastavalt komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile ja nõukogule - acquis communautaire ’i kodifitseerimisest KOM(2001) 645 lõplik.

[3] Vt käesoleva ettepaneku VIII lisa.

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] EÜT L 163, 6.6.1998, lk 1.

[6] Vt lisa VIII.

[7] ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

[8] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[9] Euroopa ühenduse majandustegevuse statistiline liigitus.

[10] ELT L 260, 30.9.2008, lk 13.

[11] NST: ühtne kaupade nomenklatuur transpordistatistika jaoks.

[12] Esialgne kood, mis ei mõjuta riigi lõplikku nomenklatuuri, mis lepitakse kokku praegu toimuvatel selleteemalistel läbirääkimistel ÜROs.