52010PC0489

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 21.9.2010

KOM(2010) 489 lõplik

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta . institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 28 (taotlus EGF/2009/021 IE/SR Technics, Iirimaa)

SELETUSKIRI

Eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe[1] punkti 28 kohaselt võib Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) kasutada igal aastal mahus, mis täiendab finantsraamistiku asjaomastes rubriikides ettenähtud assigneeringuid kuni 500 miljoni euroga.

Fondist abi saamise tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta[2].

9. oktoobril 2009 esitas Iirimaa taotluse EGF/2009/021 IE/SR Technics, et saada fondist rahalist toetust seoses koondamistega Iirimaa ettevõttes SR Technics Ireland Ltd (edaspidi „SR Technics”).

Pärast taotluse põhjalikku läbivaatamist otsustas komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 10, et kõnealuses määruses sätestatud tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS

Põhiandmed:

EGFi viitenumber EGF/2009/021

Liikmesriik Iirimaa

Artikkel 2 punkt a

Asjaomased ettevõtted SR Technics Ireland Ltd

Tarnijad ja tootmisahela järgmise etapi ettevõtted Puuduvad

Vaatlusperiood 3.4.2009–2.8.2009

Individuaalsete teenuste alguskuupäev 25.3.2009

Taotluse esitamise kuupäev 9.10.2009

Koondamised vaatlusperioodil: 800

Koondamised enne või pärast vaatlusperioodi: 335

Toetuskõlblikke koondamisi kokku 1 135

Abi vajavate koondatud töötajate arv 850

Individuaalsed teenused: eelarve (eurodes) 11 015 174

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud[3] eelarve (eurodes) 440 000

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulude protsent kogukuludest: 3,8

Eelarve kokku (eurodes) 11 455 174

Fondi toetus eurodes (65 %) 7 445 863

1. Taotlus esitati komisjonile 9. oktoobril 2009 ning sellele lisati täiendavat teavet kuni 18. maini 2010.

2. Taotlus vastab fondi vahendite kasutamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis a, ja see on esitatud kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud kümnenädalase tähtaja jooksul.

Koondamiste seos globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses või ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga

3. Iirimaa väidab, et koondamisi äriühingus SR Technics võib otseselt siduda õhutranspordi kasutamise vähenemisega, mis tulenes ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist. Iirimaa esitas Eurostatilt pärit andmed, millest ilmneb, et õhutranspordisektori käive kahanes 2008. aasta esimese kvartali ja 2009. aasta kolmanda kvartali vahelisel ajal üle 9 % (EL 27). Eurotsoonis oli langus veelgi suurem, samas ajavahemikus langes seal käive 15,9 %.Õhutranspordisektori käibe langus survestas lennufirmade hinnapoliitikat, samas vähenes hooldustööde, remondi ja ülevaatusteenuste maht kogu maailmas. Juba enne kriisi oli märgata, et lennufirmad püüavad kulude vähendamise eesmärgil tellida õhusõidukite hooldus-, remondi- ja ülevaatusteenuseid riikidest, kus hinnad on madalad. Ennustati, et aastatel 2007–2017 kasvab Ida-Euroopas kõnealuste hooldus-, remondi- ja ülevaatusteenuste osutamise osatähtsus 10,8 % aastas ning Kesk-Idas 5,3 % aastas. Samas ennustati Lääne-Euroopa kasvuks 3,8 %. Tööstuseksperdid tõid põhjustena välja peamiselt suuremad tööhõive kulud Lääne-Euroopas. Ülemaailmne finants- ja majanduskriis seadis löögi alla isegi need tagasihoidlikud ennustused kasvu osas ning tõi kaasa sügava languse hooldus-, remondi- ja ülevaatusteenuste osutamisel ELis.

2008. aasta septembris avaldatud hooldus-, remondi- ja ülevaatusteenuste sektorit käsitlevas konventsioonis ennustuste kohaselt, langeb Lääne-Euroopa turuosa 2 % aastas (aastatel 2008–2018), samas kui odavamates Ida-Euroopa riikides peaks turuosa kasvama 3 % aastas.

4. Samuti on muutunud lennufirmades kasutusel olnud ärimudelid: varasemad hooldus-, remondi- ja ülevaatusteenuste täispaketi lepingud on asendunud konkreetse teenuse osutamise või osalepinguga. Sel viisil on lennufirmad asendanud ühe hooldus-, remondi- ja ülevaatusteenuste lepingu mitme väiksemamahulise lepinguga, mille hinnad on soodsamad.

SR Technics kaotas sel viisil kaks olulist lepingut, ühe äriühinguga Aer Lingus ja teise äriühinguga Gulf Air. Kui tuli aeg äriühinguga Aer Lingus sõlmitud lepingu uuendamiseks, jagati see leping mitmeks väiksemamahuliseks lepinguks ning kuulutati välja pakkumismenetlused, mille tulemusena äriühing Aer Lingus teenis aasta kasumina 20 miljonit eurot, samas tähendas see äriühingule SR Technics suurt kaotust. Gulf Airiga sõlmitud lepingu sai endale Bahreinis asuv firma.

Iirimaa väidab, et ülemaailmne finants- ja majanduskriis muutis hooldus-, remondi- ja ülevaatusteenuste pakkujate raske olukorra kõrge kulutasemega piirkondades veelgi halvemaks ja viis selleni, et lennuettevõtjad üritasid senisest enam kulusid kärpida.

Koondamiste arvu tõendamine ja vastavus artikli 2 punktis a esitatud kriteeriumidele

5. Iirimaa esitas taotluse määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis a sätestatud sekkumiskriteeriumi alusel, mis tähendab, et ühes ettevõttes peab nelja kuu jooksul olema koondatud vähemalt 500 töötajat, sealhulgas töötajad, kes on koondatud nimetatud ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures.

6. Taotluses osutatakse 800 koondamisele äriühingus SR Technics neljakuulisel vaatlusperioodil (3. aprill 2009 kuni 2. august 2009). Kõikide koondamise arv on arvutatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 teise lõigu esimese taandega.

Selgitus koondamiste ettenägematuse kohta

7. Iirimaa ametiasutused väidavad, et ülemaailmne finants- ja majanduskriis raskendas lennundussektori olukorda ja et vähenesid nii reisijate arv, lennumiilide hulk kui ka õhusõidukitele osutatavate teenuste maht. Selle tagajärjel oli lennundussektoril vaja hooldus-, remondi- ja ülevaatusteenuste osas kulusid kokku hoida ja kui jõudis kätte lepingute pikendamise aeg, otsisid lennufirmad kõige odavamaid alternatiive. Sel ajal kaotas äriühing SR Technics olulised lepingud Aer Linguse ja Gulf Airiga ning seega tuli töötajaid koondada.Kuigi lennundussektor oli juba 11. septembri terrorirünnaku tagajärjel ülemaailmse languse all kannatanud, ei olnud siiski võimalik praeguse ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tõsidust ette aimata. Seega ei olnud võimalik kriisile plaanipäraselt ega sammhaaval reageerida. Olles silmitsi lepingute kaotamisega ning odavamatest piirkondadest lähtuva tugeva konkurentsiga ei olnud äriühingul SR Technics muud võimalust, kui oma Dublinis paiknev ettevõte sulgeda.

Koondamisi teostanud ettevõtjate andmed ning abi vajavate töötajate kirjeldus

8. Taotluses osutatakse kokku 1 135 töötaja koondamisele, mis kõik toimusid Dublinis, äriühingus SR Technics. Neist koondamistest 800 toimusid neljakuulise vaatlusperioodi jooksul ja 335 pärast seda, kuid ka need vastasid fondist toetuse saamise tingimustele.

Iirimaa on arvestanud, et fondist saab toetust 850 koondatud töötajat. Ülejäänud töötajate puhul eeldatakse, et nad leiavad tööd iseseisvalt, ilma fondi abi vajamata, või siis lahkuvad tööturult.

9. Toetust vajavad töötajad jagunevad järgmiselt:

Kategooria | Koondatute arv | Protsent |

Mehed | 797 | 93,8 |

Naised | 53 | 6,2 |

Euroopa Liidu kodanikud | 850 | 100,0 |

ELi mittekuuluvate riikide kodanikud | 0 | 0,0 |

15–24aastased | 32 | 3,8 |

25–54aastased | 808 | 95,1 |

Üle 54aastased | 10 | 1,2 |

10. Elukutsete lõikes on jagunemine järgmine:

Kategooria | Koondatute arv | Protsent |

Juhid | 173 | 20,4 |

Spetsialistid | 24 | 2,8 |

Tehnikud ja tehnilised töötajad | 152 | 17,9 |

Lihtametnikud | 99 | 11,6 |

Oskus- ja käsitöölised | 402 | 47,3 |

11. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 7 on Iirimaa kinnitanud, et EGFi toetuse rakendamise eri etappide ja eelkõige sellele juurdepääsu puhul on kohaldatud ning kohaldatakse jätkuvalt meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning diskrimineerimisvastaseid põhimõtteid.

Asjaomase territooriumi ning selle asutuste ja huvirühmade kirjeldus

12. Asjaomane territoorium on Dublini maakonna põhjaosa NUTS III tasandi piirkonnas IE021 Dublin, kus paikneb äriühingu SR Technics ettevõte Dublini lennujaamas. Dublini piirkond koosneb neljast kohalikust haldusüksusest: Dublin City, South Dublin, Fingal ja Dun Laoghaire-Rathdown. Enamik äriühingu SR Technics töötajatest elab Dublini piirkonnas ning Meathi, Kildare ja Louthi maakonnas. Kõik neli Dublini haldusüksust ning Kildare ja Meath on kuus riigi seitsmest tihedaima rahvastikuarvuga maakonnast, nende maakondade elanikkond kokku on 1 536 342 inimest ja see moodustab 36,2 % kogu Iirimaa rahvaarvust. 639 koondatud töötajast, kellega riiklik koolitusasutus FÁS 2009. aasta mais vestles, ei elanud ainult 17 (2,7 %) eespool nimetatud maakondades.

13. Peamine sidusrühm on ettevõtlus-, kaubandus- ja tööhõiveministeerium. Tegevusliku tasandi vastutust kannab Foras Áiseanna Saothair (FÁS), riiklik koolitus- ja tööhõiveasutus. FÁSi Põhja-Dublini piirkonna asutused osutavad mitmesuguseid tööturuteenuseid ning pakuvad programme töötutele, kes otsivad tööd, ja isikutele, kes töötavad Dublin City põhjaosas.

Lisaks on sidusrühmade hulgas Enterprise Ireland (EI), riiklik asutus, kelle vastutusalasse kuulub Iirimaa ettevõtete majanduskasvu toetamine ja kes pakub kohaliku kontrolli all olevatele ettevõtetele ühtse integreeritud allika kaudu arengualast nõustamist, rahastamist ja tugiteenuseid; haridus- ja teadusministeerium, kes vastutab hariduspoliitika kujundamise ja hariduse riikliku rahastamise eest Iirimaal. Tegevuslikku vastutust kannavad täiskasvanuõppe osas kutsehariduse komiteed (madalamat haridustaset eeldavate elukutsete puhul), samuti kõrgharidusasutused, sealhulgas kõrgkoolid ja tehnoloogiainstituudid (kõrgemat haridustaset nõudvate elukutsete puhul). Need kõrgharidusasutused kuuluvad kõrgharidusameti (Higher Education Authority/ HEA) vastutusalasse, kes omakorda annab aru haridus- ja teadusministeeriumile.

Kõrgkoolid nagu Dublin City University (DCU), Dublin Institute of Technology (DIT), the Institute of Technology Blanchardstown (ITB) ja the Institute of Technology Tallaght (ITTD) teenindavad ühiselt ala, kus elavad SR Technics töötajad. Nad teevad koostööd mitme ühise algatuse raames, sealhulgas Dublin Region Higher Education Alliance, the Learning Innovation Network ja kõrgharidusameti (HEA) haldusalasse kuuluva Strateegilise Innovatsiooni Fondi raames algatatud projektid Education in Employment (EIS) ja Roadmap for Employment-Academic Partnership (REAP).

14. Töötajaid esindavad ametiühingud on UNITE, AGEMO, ATGWU, IMPACT, IEI, SIPTU, UCATT ja TEEU.

15. Muud huvirühmad on Fingal Task Force, IDA, North Dublin Development Coalition (NorDubCo), Dublin Area Partnerships ja Local Enterprise Boards.

Koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi tööhõivele

16. Iirimaa hinnangul on koondamiste mõju kohalikul tasandil suur. Fingali kohaliku omavalitsuse piirkonna alla kuuluva töövõimelise elanikkonna hulgas moodustavad koondamised üle 1 %. Töötustaseme baromeetri „Live Register” andmetel suurenes töötus Dublini põhjaosa sotsiaalhoolekandepiirkonnas (kus SR Technics asub) 2009. aasta märtsist septembrini 7 562-lt 9 057-ni (+19,8 %) („Live Register” näitab sotsiaaltoetuse saajate hulka, mille alusel määratakse töötuse tase, võttes aluseks statistikaametilt (Central Statistics Office) uuringu „National Household Quarterly Survey” kaudu saadud väga täpsed kvartaalsed näitajad. Live Registeri näitajate suurim tõus Iirimaa kohalike sotsiaalhoolekandeametite hulgas oli Balbrigganis, Dublini põhjaosas (+21,9 %).

17. 2009. aasta märtsi ja septembri vahel koondati 838 äriühingu SR Technics töötajat. 2009. aasta oktoobri alguses pani end Live Registeris kirja 593 endist äriühingu SR Technics töötajat, neist 442 (75 %) elab Dublini piirkonnas.

18. Kuigi äriühingu SR Technics tarnija või tootmisahela järgmise etapi ettevõtja juures ei registreeritud eespool nimetatud koondamistega otseselt seotud koondamisi, arvatakse, et äriühingu SR Technics koondamistest tingitud tulude kaotus tekitab tõsist kahju ka kaudse töötuse vallas, sest paljud töötajad on kaotanud suure osa sissetulekust ning äriühing SR Technics ei osta enam ei kohalikke ega piirkondlikke kaupu ja teenuseid. Selles suhtes olid 2007. aastal makstud palgad (69 miljonit eurot), materjalide ja teenuste ostumahud (vastavalt 24,9 ja 18,1 miljonit eurot) vägagi olulised.

Äriühingus SR Technics toimunud koondamised mõjutavad teiste hiljuti toimunud koondamiste hulgas piirkonna traditsioonilist toitlustussektorit kõige enam.

Rahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett ja selle hinnanguline kulude jaotus ning selle täiendatavus struktuurifondidest rahastatavate meetmetega

19. Iirimaa kavandatud teenustepakett koondatute abistamiseks põhineb viiel sambal: FÁSi läbiviidav nõustamine ja koolitus, koondatud praktikantide koolitus töökohal ja väljaspool töökohta, kutseõpe, ettevõtlus- ja füüsilisest isikust ettevõtja koolitus ja kolmanda tasandi haridus.

20. FÁSi läbiviidav nõustamine ja koolitus hõlmab peaaegu kõigile koondatutele mõeldud kutsenõustamise algtõdesid, lisanduvad arvuti kasutamise algkursused või muud igapäevaeluks vajalikud koolitused ning koolitused, kus pakutakse töötajatele välja alternatiivseid karjäärivõimalusi. Kõigil FÁSi koolitusel täies mahus osalejatel on õigus saada rahalist koolitustoetust.

Hinnanguliselt osaleb kutsenõustamisel 850 töötajat ja kulu ühe töötaja kohta on 100 eurot. FÁSi koolitustel osaleb kava kohaselt 789 töötajat ja kulu ühe töötaja kohta on 784 eurot. Neist umbes 70-le makstakse koolitustoetust 3 863 eurot.

Selle samba kulud kokku on hinnanguliselt 973 710 eurot.

21. Sammas, mis hõlmab koondatud praktikantide koolitust töökohal ja väljaspool töökohta, on kavandatud selleks, et äriühingu SR Technics praegused praktikandid saaksid oma praktika lõpuni teha. Standardipõhine praktikasüsteem koosneb seitsmest nn töökohal (paaritud arvud) ja väljaspool töökohta (paarisarvud) korraldatavast koolituse etapist. Äriühingu SR Technics praktikandid, kes enne äriühingu sulgemist olid läbinud moodulid 1–4, peavad veel läbima töökohal korraldatava koolituse 5. ja 7. mooduli ja väljaspool töökohta korraldatava koolituse 6. mooduli. Eeldatavalt viib 70 praktikanti lõpule väljaspool töökohta korraldatava mooduli (kulu ühe praktikandi kohta 7 699 eurot) ja 37 praktikanti peaks lõpetama oma praktika töökohal korraldatava mooduli (kulu ühe praktikandi kohta 6 886 eurot).

Selle samba kulud kokku on hinnanguliselt 793 714 eurot.

22. Kutseõppe meetmete raames viivad koolitusi läbi Dublini, Meathi ja Louthi maakondade kutsehariduse komiteed Siia alla kuuluvad tehnilise taustaga koondatutele ettenähtud omavahel seotud meetmed nagu esmase sisseelamise programm, oskuste edasiandmise programm, tööks vajalike digitaalsete oskuste omandamise programm ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist tutvustav moodul.

Esmase sisseelamise programm on kavandatud 480 töötajale, hinnanguline kulu ühe töötaja kohta on 250 eurot. Programm hõlmab eelnevalt õpitu tunnustamist, psühhomeetrilisi teste ja haridusalast nõustamist.

Kutseõppe meetmete raames on kavandatud oskuste edasiandmise kursused, vastavalt vajadusele on teemadeks roheline tehnoloogia, IT-hooldus, äri ja raamatupidamine, e-äri, Microsofti tarkvara ja suhtlusoskused. Hinnanguline kulu ühe töötaja kohta on 7000 eurot, meede on ette nähtud 162 töötajale.

Tööks vajalike digitaalsete oskuste omandamise programmis osalejate arvuks on kavandatud 108. Programmi moodulid on IT- ja vastuvõtuoskused, IT-jaemüük ja -klienditeenindus, lao- ja andmehaldus, „IT Office” haldus ja disain, IT- ja suhtlusoskused ning suhtlusoskused e-äris. Hinnanguline kulu osaleja kohta on 7 000 eurot.

Ettevõtlusega alustamise lihtsustamiseks on umbes 90 töötajale ette nähtud järgmised kursused: arvuti ja äri, raamatupidamine väikeettevõtjale, arvepidamine paberil ja elektrooniliselt ning ärisuhted. Hinnanguline kulu töötaja kohta on 7 000 eurot.

Selle samba kulud kokku on hinnanguliselt 2 640 000 eurot.

23. Ettevõtlus- ja füüsilisest isikust ettevõtja koolitust viib läbi Enterprise Ireland (EI) koostöös Fingal County Enterprise Boardi (CEB) ja teiste koolitajatega. Koolitus hõlmab ettevõtluse edendamise algkursust (Business Information Workshops), millest võtab osa hinnanguliselt 850 töötajat (hinnanguline kulu ühe töötaja kohta 50 eurot).

EI ja CEB ühises ettevõtlusprogrammis jätkab hinnanguliselt neli töötajat (hinnanguline kulu ühe töötaja kohta 3 000 eurot).

Umbes viiele töötajale on kavas anda spetsiaalset teostatavusuuringu toetust (Enterprise Ireland Feasibility Grant), millega võimalikel ettevõtlusega alustajatel, kes juba on teinud äriplaani või alles teevad seda, võimaldatakse määrata kindlaks, kas nende pakutavale tootele leidub turul kohta, täpsustada turupotentsiaali ning lihvida oma äriplaani enne selle lõplikku investoritele esitamist. Ettevõtlusega alustajatelt oodatakse, et nad on äriplaani osas teinud põhjaliku taustauuringu ning et neil on äri juhtimiseks olemas hea meeskond. Toetuse maksimaalne suurus on 15 000 eurot.

Viiele baaskoolitusel osalejale on kavandatud õpimahukam ettevõtluse CORD programm (koordineeritud teadus- ja arendustegevus). See on täisajaga kolmanda tasandi koolitus, mida viib läbi kas Blanchardstown Institute of Technology või the Institute of Technology (Tallaght) programmi „Enterprise Platform Programme” raames. See programm on üksnes neile ettevõtlusega alustajatele, kes soovivad kuuluda nn High Potential Start Up ettevõtjate hulka, st kolme esimese aasta jooksul on nende ettevõtte potentsiaalne müügi / ekspordi kasv 1 miljon eurot ja neis töötab vähemalt 10 inimest. Kui Enterprise Ireland (EI) on ettevõtja äriplaani hinnanud ja selle heaks kiitnud, võib sellele ettevõttele maksta maksimaalse toetusena 30 000 eurot (või 50 % ettevõtja eelneva kolme aasta palgast, olenevalt sellest, kumb on väiksem).

Tööhõivetoetust võib taotleda hinnanguliselt 20 töötajat, hinnanguline kulu ühe töötaja kohta 10 000 eurot. Toetuse eesmärk on julgustada ettevõtlusega alustajaid töötajaid värbama.

Ettevõtlus- ja füüsilisest isikust ettevõtja koolituse meetmete kulud kokku on hinnanguliselt 479 500 eurot.

24. Viies sammas kujutab endast koondatutele suunatud kolmanda tasandi hariduse meetmeid ja neid teostavad kõrgkoolid, kes ühiselt teenindavad piirkonda, kus elavad äriühingu SR Technics töötajad. Kõrgkoolide hulka kuuluvad Dublin City University (DCU), Dublin Institute of Technology (DIT), the Institute of Technology, Blanchardstown (ITB) ja the Institute of Technology, Tallaght (ITTD).

Iirimaa hinnangul võiks nende meetmete kaudu abi saada 250 töötajat. Kõigile neile pakutakse ettevalmistuskursusi, õpitube ja temaatilisi kursusi, mis käsitlevad valdkondi nagu finantsplaneerimine ja eelarve, isiklik- ja kutsealane areng, nõustamine ja ettevalmistus uuesti õppima asumiseks, ettevõtlus jne. Ettevalmistuskursuse kulu töötaja kohta on hinnanguliselt 150 eurot.

Võimalik on valida kolmanda tasandi hariduse kolme erineva riikliku kvalifikatsiooniraamistiku taseme ja vastavalt kas täis- või osaajaga õppe vahel: 6. tase (edasijõudnu ja kõrghariduse tunnistus, mis antakse mitmesuguste kutse- või üldoskuste arendamise eest), 7. tase (tavaline bakalaureuse kraad /Ordinary Bachelor Degree) ja 8. tase (bakalaureuse kraad /Honours Bachelor Degree). Kuna abi vajavatest töötajatest ei ole kellelgi veel kõrghariduse diplomit, ei näe pakett ette magistri ega muu kõrgharidusjärgse diplomi omandamist.

Kõrgkoolid pakuvad eelkõige programme ja diplomeid, mis vastavad Iirimaa poliitikale „Smart Economy” ja neis keskendutakse ettevõtlusele, inseneri- ja arvutiõppele kolmel riikliku kvalifikatsiooniraamistiku tasemel.

Hinnanguline kulu ühe töötaja kohta (kes õpib täisajaga) on 7500 eurot ja õppijate arvuks on kavandatud 6. tasandil 20 töötajat, 7. tasandil 70 töötajat, 8. tasandil 110 töötajat.

Ülejäänud 50 töötajat, keda selle meetme raames toetatakse, osalevad 6., 7. ja 8. taseme kursustel osaajaga, hinnanguline kulu ühe töötaja kohta on 2 750 eurot.

Kursuse maksumusele lisaks on meetme raames ette nähtud abi- ja õppematerjalide kuludena hinnanguliselt 163 eurot osaleja kohta.

Kõik 250 eeldatavalt kolmanda tasandi hariduse meetmetes osalejat teevad läbi ka nn varasemate õpingute arvestamise protsessi, et teha kindlaks konkreetse programmi jaoks vajalikud eelnevad õpingud. See protsess hõlmab üldisi teabeseminare, kus kõrgkoolid tutvustavad oma õppimisvõimalusi ja annavad üksikasjalikku teavet läbiviidavate kursuste kohta ja selle kohta, kuidas varasemaid õpinguid arvesse võetakse. Need, kes on huvitatud kolmanda tasandi hariduse omandamisest, võivad seejärel osa võtta kahepäevasest varasemate õpingute arvestamise protsessist, kus toimub hindamine. Osalejatel aidatakse määratleda haridusalaseid eesmärke ja mõista, kuidas pakutavad õpivõimalused neid eesmärke saavutada aitavad. Siis võib igaüks valida, millisele kolmanda tasandi kursusele ta kandideerib. Varasemate õpingute arvestamise protsess aitab igaühel kaardistada oma ametlikke ja eksperimentaalseid õpitulemusi, et valida sobiv eriala, kontrollida standardeid, mis on vajalikud teatavale erialale astumiseks ja tõendada muude kogemuste põhjal või õpingute käigus juba omandatud eriala tunnistusi. Seda kõike selleks, et oleks võimalik programmis osaleda. Kulu ühe osaleja kohta on hinnanguliselt 750 eurot.

Pakett sisaldab ka kolmanda tasandi haridust omandavatele töötajatele makstavate toetuste kulusid. Kõigile 250 töötajatele makstakse toetusena 16 900 eurot.

Kolmanda tasandi hariduse meetmete kulud kokku on hinnanguliselt 6 128 250 eurot.

25. Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud, mis on taotluse hulka arvatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklile 3, koosnevad kuludest, mis on ette nähtud ettevalmistus-, haldus- ja kontrollimeetmeteks ning teavitamiseks ja reklaamiks.

26. Iirimaa ametiasutuste esitatud individuaalsed teenused on aktiivsed tööturumeetmed, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 3 määratletud toetuskõlblike meetmete alla. Iirimaa ametiasutuste hinnangu kohaselt on teenuste kogumaksumus 11 015 174 eurot ja fondi toetuse rakendamisega seotud kulud moodustavad 440 000 eurot (3,8 % kogukuludest). Fondilt taotletav kogusumma on 7 445 863 eurot (65 % kogukuludest).

Meetmed | Abi vajavate töötajate hinnanguline arv | Hinnangulised kulud abi vajava töötaja kohta (eurodes) | Kulud kokku (fond ja riiklik kaasfinantseerimine) (eurodes) |

Individuaalsed teenused (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 esimene lõik) |

FÁSi kutsenõustamine | 850 | 100 | 85 000 |

FÁSi koolituskursused | 789 | 784 | 618 310 |

FÁSi koolitustoetused | 70 | 3 863 | 270 400 |

Praktikantide koolitus väljapool töökohta | 70 | 7 699 | 538 930 |

Praktikantide koolitus töökohal | 37 | 6 886 | 254 784 |

Kutseõpe – esmase sisseelamise programm | 480 | 250 | 120 000 |

Kutseõpe – oskuste edasiandmise programm | 162 | 7 000 | 1 134 000 |

Kutseõpe – tööks vajalike digitaalsete oskuste omandamise programm | 108 | 7 000 | 756 000 |

Kutseõpe – füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist tutvustav moodul | 90 | 7 000 | 630 000 |

EI/CEB ettevõtluse edendamise moodul | 850 | 50 | 42 500 |

EI ettevõtluse programm | 4 | 3 000 | 12 000 |

EI teostatavusuuringu toetused | 5 | 15 000 | 75 000 |

Campus Enterprise Programme (CORD) | 5 | 30 000 | 150 000 |

EI/CEB abi füüsilisest isikust ettevõtjale (toetused) | 20 | 10 000 | 200 000 |

Kolmanda tasandi hariduse ettevalmistuskursused | 250 | 150 | 37 500 |

Riikliku kvalifikatsiooniraamistiku kolmanda tasandi 6. tase (arvutiõpe, inseneriteadus, ettevõtlus ja sotsiaalvaldkond) | 20 | 7 500 | 150 000 |

Riikliku kvalifikatsiooniraamistiku kolmanda tasandi 7. tase (arvutiõpe, inseneriõpe, ettevõtlus ja sotsiaalvaldkond) | 70 | 7 500 | 525 000 |

Riikliku kvalifikatsiooniraamistiku kolmanda tasandi 8. tase (arvutiõpe, inseneriõpe, ettevõtlus ja sotsiaalvaldkond) | 110 | 7 500 | 825 000 |

Riikliku kvalifikatsiooniraamistiku kolmanda tasandi 6.–8. tase (osaajaga õpe / arvutiõpe, inseneriõpe, ettevõtlus ja sotsiaalvaldkond) | 50 | 2 750 | 137 500 |

Kolmanda tasandi haridust omandavate üliõpilaste õppematerjalid | 250 | 163 | 40 750 |

Kolmanda tasandi haridus – varasemate õpingute arvestamine | 250 | 750 | 187 500 |

Kolmanda tasandi haridus – sissetulekutoetus | 250 | 16 900 | 4 225 000 |

Individuaalsete teenuste vahesumma | 11 015 174 |

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmas lõik) |

Ettevalmistav tegevus | 40 000 |

Haldamine | 230 000 |

Teavitamine ja reklaam | 80 000 |

Kontrollimeetmed | 90 000 |

Fondi toetuse rakendamisega seotud vahekulud | 440 000 |

Hinnangulised kulud kokku | 11 455 174 |

Fondi toetus (65 % kogukuludest) | 7 445 863 |

27. Iirimaa kinnitab, et eespool kirjeldatud meetmed täiendavad struktuurifondide rahastatud meetmeid. EGFi haldusasutus, mis on ka ESFi haldusasutus, rakendab vajalikke kontrollimenetlusi vältimaks mis tahes topeltrahastamise riski.

Kuupäev(ad), millal alustati või kavatsetakse alustada individuaalse teenuse osutamist asjaomastele töötajatele

28. Iirimaa alustas EGFi kaasrahastamist taotlevas kooskõlastatud paketis sisalduvate individuaalsete teenuste osutamist asjaomastele töötajatele 25. märtsil 2009. Kõnealune kuupäev kujutab endast seega toetuskõlblikkusperioodi algust võimaliku fondist saadava toetuse puhul.

Menetlused tööturu osapooltega konsulteerimiseks

29. Saanud teate äriühingus SR Technics kavandatavatest koondamistest, kohtus FÁS äriühingu SR Technics ametiühingu esindajatega. Arutelud keskendusid peamiselt sellele, kuidas tagada äriühingu SR Technics või teiste huvitatud isikute tegevuse jätkamine Dublini lennujaamas. FÁS ning ettevõtlus-, kaubandus- ja tööhõiveministeerium koos ametiühingu esindajatega arutasid üksikasjalikult äriühingus SR Technics toimunud koondamiste kõiki aspekte. FÁSi ja äriühingu SR Technics ametiühingu esindajad jätkavad mitteametlikke arutelusid kavandatud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi teemadel.

Teave meetmete kohta, mis on siseriikliku õiguse alusel või kollektiivlepingute kohaselt kohustuslikud

30. Määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 6 sätestatud kriteeriumidega seoses on Iirimaa ametiasutused oma taotluses:

31. kinnitanud, et EGFist saadav rahaline toetus ei asenda meetmeid, mis on riiklike õigusaktide või kollektiivkokkulepete kohaselt äriühingute vastutusalas;

32. tõendanud, et kavandatud meetmed on ette nähtud töötajate toetuseks ja neid ei kasutata ettevõtjate või sektorite ümberkorraldamiseks;

33. kinnitanud, et punktides 20–28 osutatud toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust muudest ühenduse rahalistest vahenditest.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

34. Iirimaa on komisjonile teatanud, et rahalist toetust haldavad ja kontrollivad samad asutused, mis haldavad ja kontrollivad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid meetmeid Iirimaal.

Rahastamine

35. Iirimaa taotluse põhjal kavatsetakse fondist rahastada kooskõlastatud individuaalteenuste paketti 7 445 863 euro ulatuses, mis moodustab 65 % kogukuludest. Komisjoni kavandatav assigneering fondist põhineb Iirimaa esitatud teabel.

36. Arvestades määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 10 lõike 1 alusel fondist eraldatava toetuse võimalikku maksimumsummat ja assigneeringute ümberpaigutamise ulatust, teeb komisjon ettepaneku kasutada fondi vahendeid eespool nimetatud kogusummas, mis eraldatakse finantsraamistiku rubriigist 1a.

37. Kavandatava rahalise toetuse puhul jääb üle 25 % Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi aastasest maksimumsummast kasutamiseks aasta viimase nelja kuu jooksul, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 12 lõikes 6.

38. Tehes käesoleva ettepaneku fondi kasutuselevõtmiseks, algatab komisjon 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 sätestatud lihtsustatud kolmepoolse menetluse, et saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek fondi kasutamise ja vajaliku summa suuruse kohta. Komisjon kutsub üles seda eelarvepädevat institutsiooni, kes saavutab fondi kasutamise eelnõu suhtes esimesena asjakohasel poliitilisel tasandil kokkuleppe, teavitama oma kavatsustest teist eelarvepädevat institutsiooni ja komisjoni. Kui eelarvepädevad institutsioonid on eriarvamusel, kutsutakse kokku ametlik kolmepoolne kohtumine.

39. Samuti esitab komisjon ümberpaigutamise taotluse, et kirjendada 2010. aasta eelarvesse konkreetsed kulukohustuste ja maksete assigneeringud, nagu on nõutud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28.

Makseassigneeringute allikad

40. Eelarve täitmise senist käiku arvestades võib prognoosida, et kõiki eelarvereal 01.04 05 „Ettevõtete toetamise programmi lõpuleviimine: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) finantskeskkonna parandamine” 2010. aastaks ettenähtud maksete assigneeringuid ei kasutata selle aasta jooksul ära. .

41. Maksete assigneeringud paigutatakse ümber usalduskontodele, et tagada Euroopa Investeerimisfondi (EIF) suutlikkus teha finantsvahendajatele igal ajal väljamakseid. Finantskriisil on olnud ulatuslik mõju rahastamisvahenditest tehtavate väljamaksete profiilile, eelkõige riskikapitali valdkonnas. Euroopa Riskikapitali Assotsiatsiooni (EVCA) andmetel vähenesid investeeringud ja investeeringutest väljumised ajavahemikul 2007–2009 kriisieelse olukorraga võrreldes rohkem kui poole võrra. Sellisel arengul oli oluline mõju ka 2010. aastaks tehtud väljamaksete prognoosidele. Eespool nimetatud asjaolusid arvestades ei ole kõiki 2010. aasta eelarves ettenähtud maksete assigneeringuid 2010. aastal vaja. Seega saab 7 445 863 euro suuruse summa ümberpaigutuse jaoks kättesaadavaks teha.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 28 (taotlus EGF/2009/021 IE/SR Technics, Iirimaa)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[4] eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,[5] eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[6]

ning arvestades järgmist:

(1) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2) Fondi rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajaile, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

(3) 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4) Iirimaa esitas 9. oktoobril 2009 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses äriühingus SR Technics toimunud koondamistega ja saatis lisateavet viimati 18. mail 2010. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele 7 445 863 euro suurune summa.

(5) Seetõttu tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et anda Iirimaa taotluse põhjal rahalist toetust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 7 445 863 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

(Allakirjutamise aeg ja koht)

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[1] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[2] ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[3] Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmanda lõiguga.

[4] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[5] ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[6] ELT C […], […], lk […].