52010PC0295

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 8.6.2010

KOM(2010)295 lõplik

2010/0159 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 367/2006, millega kehtestatakse Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolevas ettepanekus käsitletakse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (edaspidi „algmäärus”) kohaldamist Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse suhtes. |

Üldine taust Käesolev ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ja tuleneb uurimisest, mis viidi läbi kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. |

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Nõukogu määrus (EÜ) nr 367/2006, millega kehtestatakse Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks; määrust on seoses äriühinguga Jindal Poly Films Limited (kes on taotluse esitaja käesolevas osalises vahepealses läbivaatamises) muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1124/2007; määrust (EÜ) nr 367/2006 on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 15/2009). |

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Menetlusega seotud huvitatud isikutel on uurimise ajal olnud võimalus kaitsta oma huve algmääruses sätestatud korras. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

Mõju hindamine Käesolev ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest. Algmäärus ei näe ette üldist mõju hindamist, kuid sisaldab põhjalikku loendit tingimustest, mida tuleb hinnata. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

Kavandatud meetmete kokkuvõte 9. septembril 2009 algatas komisjon osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdus Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordi suhtes kehtiva tasakaalustava tollimaksu subsideerimise tasemega. Läbivaatamine algatati, sest India eksportiv tootja (taotluse esitaja) esitas piisaval hulgal esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et subsideerimisega seotud asjaolud, mille alusel need meetmed kehtestati, on muutunud ning et nimetatud muutused on püsivad. Osalise vahepealse läbivaatamise uurimises said kinnitust järgmised asjaolud: i) asjaomase koostööd teinud India tootjaga seotud subsideerimise tase on vähenenud; ii) uuritud kavade tegelik kord ja nende tasakaalustatavus ei ole pärast eelmist uurimist muutunud. Kuna tõendati, et taotluse esitaja saab edaspidi subsiidiume väiksemas mahus kui eelmise vahepealse läbivaatamise uurimise käigus kindlaks määratud, tuleks meetmete taset muuta, et võtta arvesse uusi järeldusi. Leiti, et muutunud asjaolud on püsivad. Seega soovitatakse nõukogul lisatud määruse ettepanek vastu võtta, et muuta asjaomase koostööd teinud India tootja suhtes kohaldatavat tollimaksu määra. |

Õiguslik alus Nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed. |

Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, sest meetme vormi on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ning see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil. Märkust selle kohta, et liidul, liikmesriikide valitsustel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel, ettevõtjatel ning kodanikel lasuv finants- ja halduskoormus peab olema minimaalne ning proportsionaalne ettepaneku eesmärgiga, ei kohaldata. |

Õigusakti valik |

Kavandatud õigusakt(id): määrus. |

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased, sest algmäärusega ei nähta ette muid võimalusi. |

MÕJU EELARVELE |

Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet. |

..

2010/0159 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 367/2006, millega kehtestatakse Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed,[1] ning eriti selle artiklit 19,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

I. Eelmine uurimine ja jõusolevad tasakaalustavad meetmed

1. Nõukogu kehtestas 1999. aasta detsembris määrusega (EÜ) nr 2597/1999[2] CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluva Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile, edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Määruse vastuvõtmiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi „esialgseks uurimiseks”. Meetmetena kehtestati väärtuseline tasakaalustav tollimaks vahemikus 3,8 % – 19,1 % eraldi nimetatud eksportijate impordi suhtes, kusjuures kõikide teiste äriühingute vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldati jääktollimaksumäära 19,1 %. Esialgne uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 1997 kuni 30. septembrini 1998.

2. Pärast aegumise läbivaatamist vastavalt algmääruse artiklile 18 säilitas nõukogu 2006. aasta märtsis oma määrusega (EÜ) nr 367/2006[3] Indiast pärit PET-kile impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu, mis oli kehtestatud määrusega (EÜ) nr 2597/1999. Läbivaatamise uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2003 kuni 30. septembrini 2004.

3. Pärast vahepealset läbivaatamist seoses ühe India PET-kile tootja Garware Polyester Limited’i (edaspidi „Garware”) subsideerimisega muutis nõukogu 2006. aasta augustis oma määrusega (EÜ) nr 1288/2006[4] lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli Garware suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

4. Pärast vahepealset läbivaatamist seoses ühe teise India PET-kile tootja Jindal Poly Films Limited’i (varasem nimetus Jindal Polyester Ltd, edaspidi „Jindal”) subsideerimisega muutis nõukogu 2007. aasta septembris oma määrusega (EÜ) nr 1124/2007[5] lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli Jindali suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

5. Pärast osalist vahepealset läbivaatamist, mille komisjon algatas omal algatusel ning milles käsitleti viie India PET-kile tootja subsideerimist, muutis nõukogu 2009. aasta jaanuaris oma määrusega (EÜ) nr 15/2009[6] lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli kõnealuste tootjate suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

II. Kehtivad dumpinguvastased meetmed

6. Äriühingu Jindal Poly Films Limited suhtes kehtib dumpinguvastane tollimaks 0 %[7].

III. Osalise vahepealse läbivaatamise algatamine

7. Osalise vahepealse läbivaatamise taotluse esitas India eksportiv tootja Jindal Poly Films Limited (edaspidi „taotluse esitaja”). Taotlus piirdub taotluse esitajaga seotud subsideerimise uurimisega. Taotluse esitaja on esitanud esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et subsideerimisega seotud asjaolud, mille alusel kehtestati meetmed, on märkimisväärselt muutunud ning et nimetatud muutused on püsivad.

8. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustas komisjon, et osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks on olemas piisavad tõendid, ning kuulutas 9. septembril 2009. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteatega[8] välja algmääruse artikli 19 kohase osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdub taotluse esitajaga seotud subsideerimise tasemega ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas taotluse esitaja suhtes kehtivad meetmed tuleks tühistada või tuleks neid muuta.

9. Osalise vahepealse läbivaatamise käigus hinnatakse läbivaatamise tulemuste põhjal, kas on vaja muuta tollimaksumäära, mida praegu kohaldatakse asjaomase riigi nende eksportivate tootjate vaatlusaluse toote impordi suhtes, keda ei ole individuaalselt nimetatud nõukogu määruse (EÜ) nr 367/2006 artikli 1 lõikes 2, st tollimaksu, mida kohaldatakse „kõikide teiste äriühingute” suhtes, mis tegutsevad Indias.

IV. Uurimisperiood

10. Subsideerimise taseme uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2008 kuni 31. märtsini 2009 (edaspidi „läbivaatamise uurimisperiood”).

V. Uurimisega seotud isikud

11. Komisjon teatas osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajale, India valitsusele ning äriühingutele Du Pont Tejin Films, Luksemburg, Mitsubishi Polyester Film, Saksamaa, Toray Plastics Europe, Prantsusmaa ja Nurell, Itaalia, kes esindavad valdavat osa Euroopa PET-kile tootjatest (edaspidi „liidu tootmisharu”). Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

12. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

13. Nende esitatud kirjalikke ja suulisi märkusi arutati ja võeti võimaluse korral arvesse.

14. Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon taotluse esitajale küsimustiku. Lisaks sellele saadeti küsimustik ka India valitsusele.

15. Küsimustikule saatsid vastused taotluse esitaja ja India valitsus.

16. Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas subsideerimise kindlakstegemise seisukohast vajalikuks. Kontrollkäigud tehti taotluse esitaja ja India valitsuse valdustesse Delhis.

VI. Teabe avalikustamine ja märkused menetluse kohta

17. India valitsusele ja teistele huvitatud isikutele teatati põhifaktid ja kaalutlused, mille alusel otsustati soovitada taotluse esitaja suhtes kohaldatavate tollimaksumäärade muutmist. Neile anti piisavalt aega märkuste esitamiseks. Kõiki ettepanekuid ja märkusi võeti arvesse, nagu on esitatud allpool.

B. VAATLUSALUNE TOODE

18. Käesolevas uurimises käsitletav toode on sama toode, mida on käsitletud nõukogu määruses (EÜ) nr 367/2006, nimelt CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluv Indiast pärit PET-kile.

C. SUBSIDEERIMINE

1. Sissejuhatus

Üleriigilised kavad

19. India valitsuse ja teiste huvitatud isikute esitatud teabe ning komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist:

a) eellubade kava (Advance Authorization Scheme, varasem nimetus Advance Licence Scheme);

b) imporditollimaksude hüvituskava (Duty Entitlement Passbook Scheme);

c) kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme);

d) ekspordi krediteerimise kava (Export Credit Scheme).

Piirkondlikud kavad

e) ergutussüsteem (Package Scheme of Incentives).

20. Eespool punktides a–c nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse arendamise ja reguleerimise seadusel (Foreign Trade (Development and Regulation) Act, 1992, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel anda välja teatisi ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokkuvõtlikult esitatud ekspordi- ja impordipoliitika dokumentides („Export and Import Policy” documents), mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja mida ta ajakohastab korrapäraselt. Kõnealuse juhtumi puhul on läbivaatamise uurimisperioodi jaoks oluline üks ekspordi- ja impordipoliitika dokument, s.o viie aasta plaan ajavahemikuks 1. septembrist 2004 kuni 31. märtsini 2009 (edaspidi „EXIM-poliitika 2004–2009”). Lisaks sellele kirjeldab India valitsus EXIM-poliitikat 2004–2009 reguleerivat korda ka väljaandes „Menetlusjuhend – 1. september 2004 kuni 31. märts 2009, I köide” („Handbook of Procedures - 1 September 2004 to 31 March 2009, Volume I”, edaspidi „HOP 2004–2009 I köide”). Menetlusjuhendit ajakohastatakse samuti korrapäraselt.

21. Punktis d nimetatud ekspordi krediteerimise kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse (Banking Regulation Act 1949) jagudel 21 ja 35A, mis lubavad India Reservpangal (Reserve Bank of India – RBI) juhtida kommertspankade ekspordi krediteerimist.

22. Eespool punktis e nimetatud kava haldavad India ametiasutused.

2. Eellubade kava

a) Õiguslik alus

23. Kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktides 4.1.1–4.1.14 ja HOP 2004–2009 I köite peatükkides 4.1–4.30. Varasema läbivaatamise ajal oli kava nimetus Advance Licence Scheme ning selle alusel kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 367/2006 praegu kehtiv lõplik tasakaalustav tollimaks.

b) Abikõlblikkus

24. Eellubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 25. Need allkavad erinevad muu hulgas abikõlblikkuse ulatuse poolest. Eellubade kavaga seotud soodustusi saavad taotleda toetavate tootjatega seotud tootvad eksportijad või vahendavad eksportijad tegeliku ekspordi eest ja iga-aastase vajaduse alusel. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad eellubade kavaga seotud soodustusi taotleda vahetarnete alusel. Peatöövõtjad, kelle tarned kuuluvad ekspordiga samaväärsete toimingute kategooriatesse, mida on mainitud EXIM-poliitika 2004–2009 lõikes 8.2, näiteks ekspordisuunitlusega üksuse tarnijad, saavad taotleda eellubade kava alusel soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest saavad taotleda ka tootvate eksportijate vahetarnijad eelnevaid vabastusotsuseid ja sisemaiseid akreditiive käsitlevate allkavade alusel.

c) Praktiline rakendamine

25. Eellube väljastatakse järgmisel otstarbel:

i) tegelik eksport: see on peamine allkava, mis võimaldab konkreetse eksporditava lõpptoote tootmiseks importida sisendmaterjali tollimaksuvabalt. „Tegelik” tähendab siinjuures seda, et eksporttoode peab väljuma India territooriumilt. Impordiluba ja ekspordikohustus, kaasa arvatud eksporditava toote tüüp, on loal kirjas;

ii) iga-aastane vajadus: selline luba ei ole seotud konkreetse eksporditava tootega, vaid laiema tooterühmaga (nt kemikaalid ja nendega seotud tooted). Loa omanik võib – kuni teatud väärtusläveni, mis põhineb tema eelneval ekspordijõudlusel – importida tollimaksuvabalt ükskõik millist sisendit, mida kasutatakse sellesse tooterühma kuuluvate toodete tootmiseks. Ta võib eksportida kõiki lõpptooteid, mis kuuluvad tooterühma, mille tootmiseks sellist tollimaksuvabastusega sisendit kasutatakse;

iii) vahetarned: See allkava hõlmab juhtumeid, kui kaks tootjat kavatsevad toota üht eksporttoodet ja jagavad omavahel tootmisprotsessi. Tootev eksportija, kes valmistab vahetoote, võib sisendmaterjali tollivabalt importida ja ta võib taotleda sel eesmärgil vahetarnete eellubade kava kohaldamist. Lõplik eksportija viib tootmise lõpule ja on kohustatud valmistoote eksportima;

(iv) ekspordiga samaväärsed toimingud: See allkava lubab peatöövõtjal importida tollimaksuvabalt sisendmaterjale, mis on vajalikud nende kaupade tootmiseks, mida müüakse „ekspordiga samaväärse toiminguna” EXIM-poliitika 2004–2009 lõike 8.2 alapunktides b–f, g, i ja j nimetatud kliendikategooriatele. India valitsuse väitel tähendavad ekspordiga samaväärsed toimingud tehinguid, mille puhul ei viida tarnitud tooteid riigist välja. Mitmeid tarnekategooriaid peetakse ekspordiga samaväärseks, eeldusel et kaubad toodetakse Indias, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele või äriühingule, mis asub erimajandustsoonis;

v) eelnevad vabastusotsused: eelloa omanikul, kes kavatseb hankida sisendeid otseimpordi asemel kodumaalt, on võimalus hankida neid eelnevate vabastusotsuste alusel. Sellistel juhtudel muudetakse eelload eelnevateks vabastusotsusteks, mis lähevad nendes nimetatud kaupade kohaletoimetamisel üle omamaisele tarnijale. Eelnevate vabastusotsuste üleandmine annab omamaisele tarnijale õiguse saada toetust ekspordiga samaväärsete tehingute eest, nagu on sätestatud EXIM-poliitika 2004–2009 lõikes 8.3 (st eelload vahetarnete/ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine). Eelneva vabastusotsuse mehhanismi abil makstakse maksud ja tollimaksud tagasi lõppeksportija asemel tarnijale. Maksude ja tollimaksude tagasimaksmine on võimalik nii omamaiste kui ka imporditud sisendite puhul;

vi) sisemaised akreditiivid: see allkava hõlmab omamaiseid tarneid eelloa omanikule. Eelloa omanik saab teha pangale ettepaneku avada sisemaine akreditiiv omamaise tarnija jaoks. Pank tühistab loa otseimpordiks üksnes selliste kaupade väärtuse ja koguse ulatuses, mis hangitakse importimise asemel riigisiseselt. Omamaisel tarnijal on õigus saada toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest, nagu on sätestatud dokumendi EXIM-poliitika 2004–2009 lõikes 8.3 (st eelload vahetarnete / ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine).

26. Taotluse esitaja sai seoses vaatlusaluse tootega eellubade kava raames läbivaatamise uurimisperioodil soodustusi. Taotluse esitaja kasutas neist kaht allkava, s.o i) tegeliku ekspordi eellubade kava ja ii) vahetarnete eellubade kava. Seepärast ei ole vaja kindlaks määrata teiste, kasutamata allkavade tasakaalustatavust.

27. Kontrollimise eesmärgil nõuavad India ametiasutused, et eelloa omanik peaks „tegelikkusele vastavat ja õiget arvestust tollimaksuvabade importkaupade/kodumaalt hangitud kaupade tarbimise ja kasutamise kohta” kindlaksmääratud formaadis (HOP 2004–2009 I köite peatükid 4.26, 4.30 ja 23. lisa ), s.t tegelikku tarbimisregistrit. Seda registrit kontrollib sõltumatu vannutatud audiitor / kuluraamatupidaja, kes annab välja tõendi, milles kinnitatakse, et registri kandeid ja asjakohaseid dokumente on kontrollitud ning 23. lisas nõutud teave on igas suhtes tegelikkusele vastav ja õige. Eelnimetatud sätteid kohaldatakse siiski ainult eellubade suhtes, mis on välja antud 13. mail 2005 või pärast seda. Kõigi varem välja antud eellubade puhul peavad loa omanikud järgima varem kehtinud kontrolli eeskirju, st pidama tõest ja nõuetekohast arvestust importkaupade kulu ja kasutamise kohta litsentside lõikes ja 18. lisas ettenähtud vormis (peatükk 4.30 ja HOP I 2002–2007 18. lisa).

28. Nende allkavade puhul, mida taotluse esitaja läbivaatamise uurimisperioodil kasutas (tegeliku ekspordi ja ekspordiga samaväärsete toimingute allkava), on India valitsus määranud kindlaks nii imporditoetuse kui ka ekspordikohustuse mahu ja väärtuse, mis on märgitud loale. Lisaks peavad valitsusametnikud märkima loale impordi- ja eksporditehingud. Eellubade kava raames lubatud impordi mahu määrab India valitsus kindlaks standardsete sisend- ja väljundnormide (standard input-output norms – SIONid) alusel. SIONid on olemas enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote kohta, ja need on avaldatud dokumendis HOP II 2004–2009. Kõige hilisemad PET-kile ja vahetoote PET-laastude SIONite muudatused vaadati läbi 2005. aasta septembris.

29. Imporditud sisendid ei ole edasiantavad ja neid tuleb kasutada konkreetse eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul pärast loa väljastamist (24 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

30. Kava ei ole pärast eelmist 2009. aasta jaanuaris lõpetatud ja taotluse esitajaga seotud subsideerimist käsitlevat osalist vahepealset läbivaatamist muutunud. Nagu on näidatud põhjenduses 39, on selle kava alusel antav hüvitis siiski oluliselt vähenenud.

31. Käesoleva läbivaatamise uurimise käigus tehti ka kindlaks, et India ametiasutuste kehtestatud kontrollinõudeid kas ei järgitud või tegelikult ei rakendatud. Taotluse esitaja ei kasutanud süsteemi, mille alusel saaks kontrollida, milliseid sisendeid eksporditud toote tootmises kasutati ning millistes kogustes, nagu on sätestatud aastate 2004–2009 väliskaubanduspoliitika (Foreign Trade Policy – FTP) 23. lisas ja algmääruse II lisa II jaotise neljandas punktis. India valitsus tarbimisregistrit ei kontrollinud.

32. 2005. aasta sügisel jõustunud muudatusi FTP 2004–2009 haldamises (kohustus seoses litsentsi hüvitamise menetlusega saata India ametiasutustele tarbimisregister) ei olnud taotluse esitaja puhul veel rakendatud. Seega ei saa selle sätte de facto kohaldamist praegu kontrollida.

d) Järeldus

33. Imporditollimaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 mõistes, st India valitsuse finantstoetus uurimisalustele eksportijatele.

34. Peale selle sõltuvad eellubade kava raames toimuv tegelik eksport ja eellubade kava raames toimuvad ekspordiga samaväärsed toimingud juriidiliselt ekspordijõudlusest ning seetõttu peetakse neid algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punkti a alusel konkreetseteks ja tasakaalustatavateks. Ilma ekspordikohustuseta äriühingud nende kavade alusel toetust ei saa.

35. Kahte praegusel juhul kasutatud allkavadest ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Need ei vasta eeskirjadele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise mõiste ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise mõiste ja eeskirjad). India valitsus ei rakendanud efektiivselt ei uut ega vana kontrollisüsteemi ega -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote tootmisel sisendeid (algmääruse II lisa II jaotise punkt 4 ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide korral III lisa II jaotise punkt 2). SIONid vaatlusaluse toote kohta ei olnud piisavalt täpsed. SIONeid ei saa pidada tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, kuna nende standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid kasutati ära eksporttoodangus. Samuti ei korraldanud India valitsus tegelikult kasutatud sisendeil põhinevaid edasisi uurimisi, kuigi need tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt korraldada (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3).

36. Seepärast on need kaks allkava tasakaalustatavad.

e) Subsiidiumi summa arvutamine

37. Lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tasakaalustatav tulu kogu sissenõudmata jäänud imporditollimaks, mida makstakse üldjuhul sisendmaterjalide importimisel. Seoses sellega märgitakse, et algmäärusega ei nähta ette mitte üksnes „ülemäärase” tollimaksu tagastamise tasakaalustamist. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa punktile i võidakse tollimaksude liigset tagastamist tasakaalustada ainult siis, kui on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Kõnealusel juhul ei olnud need tingimused täidetud. Seega, kui adekvaatse kontrollmenetluse rakendamist ei ole kinnitatud, pole ülaltoodud erand tagastussüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tavaline maksmata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetavate ülemääraste tagastamiste reegel. Nagu on sätestatud algmääruse II lisa II osas ja III lisa II osas, ei kuulu uurimise korraldaja ülesannete hulka sellise ülemäärase tagastamise väljaarvutamine. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii peab uurimise korraldaja ainult leidma piisavalt tõendeid väidetava kontrollisüsteemi sobivuse ümberlükkamiseks.

38. Subsiidiumisummad taotluse esitajale, kes kasutas eellubade kava raames antavaid toetusi, arvutati läbivaatamise uurimisperioodi jooksul kasutatud kahe allkava raames imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) põhjal (lugeja). Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a arvati subsiidiumi saamiseks makstud tasud põhjendatud nõuete esitamise korral subsiidiumisummast maha. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma asjakohase nimetajana läbivaatamise uurimisperioodi vaatlusaluse toote ekspordikäibega, kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

39. Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul taotluse esitaja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 0,7 %.

3. Imporditollimaksude hüvituskava (Duty Entitlement Passbook Scheme – DEPB-kava)

a) Õiguslik alus

40. Imporditollimaksude hüvituskava on üksikasjalikult kirjeldatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktis 4.3 ja HOP 2004–2009 I köite 4. peatükis.

b) Abikõlblikkus

41. Selle kava tingimustele vastavad kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

c) DEPB-kava rakendamine

42. Tingimustele vastav eksportija võib taotleda DEPB-krediiti, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete väärtusest. India ametiasutused on kehtestanud sellised DEPB-määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks. Need määratakse kindlaks SIONite alusel, võttes arvesse eksporditava toote tootmiseks kasutatava imporditud sisendite eeldatavat kogust ja tollimaksu kohaldamist kõnealuse eeldatava impordi puhul, hoolimata sellest, kas imporditollimakse on tegelikult makstud või mitte.

43. Selleks et kõnealuse kava raames soodustusi saada, peab äriühing eksportima. Eksporditehingu ajal peab eksportija esitama India ametiasutustele deklaratsiooni, milles on näidatud, et eksport toimub DEPB-kava raames. Selleks et kaupu saaks eksportida, väljastavad India tolliasutused eksportimise ajal ekspordi saatearve. Kõnealuses dokumendis märgitakse muu hulgas eksporditehingu puhul antava DEPB-krediidi summa. Sellel ajahetkel saab eksportija teada saadava toetuse suuruse. Kui tolliasutused on esitanud ekspordi saatearve, ei ole India valitsusel enam DEPB-krediidi andmise üle otsustusõigust. Toetuse arvutamiseks on asjakohane kasutada seda DEPB-määra, mida kohaldati ekspordideklaratsiooni koostamise ajal.

44. DEPB-krediit on vabalt ülekantav ja kehtib 12 kuud alates väljastamise kuupäevast. Seda krediiti võib piiramatult kasutada tollimaksude tasumiseks imporditavate toodete, välja arvatud kapitalikaupade, edasise impordi puhul. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa siseturul (kui nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil.

45. DEPB-krediidi taotlusi täidetakse elektrooniliselt ja need võivad sisaldada piiramatul arvul eksporditehinguid. DEPB-krediidi kohaldamiseks ei ole de facto rangeid tähtaegu. DEPB-kava haldamiseks kasutatav elektrooniline süsteem ei välista automaatselt eksporditehinguid, mis jäävad välja HOP I 2004–2009 peatükis 4.47 nimetatud taotluste esitamise ajavahemikust. Enamgi veel, HOP I 2004–2009 peatükis 9.3 on selgelt sätestatud, et taotluste puhul, mis saabuvad pärast taotluse esitamise tähtaja möödumist, võidakse kehtestada väike trahv (s.o 10 % ettenähtud summast).

46. Tehti kindlaks, et taotluse esitaja kasutas kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodi ajal.

d) Järeldused DEPB-kava kohta

47. DEPB-kava pakub subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. DEPB-krediit on India valitsuse antav rahaline toetus, sest krediiti kasutatakse hiljem imporditollimaksude tasumiseks, mistõttu vähenevad India valitsuse tulud, mille ta muidu maksmisele kuuluvatest tollimaksudest saaks. Lisaks on DEPB-krediit kasulik eksportijale, kuna see parandab tema likviidsust.

48. Lisaks sõltub DEPB-kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

49. Seda kava ei saa lugeda lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise määratlus ja kord) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks puudub süsteem või -menetlus, et kinnitada, milliseid sisendeid tarvitatakse eksporditud toote tootmisprotsessis või kas esines imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ja II ja III lisa tähenduses. Lõpuks on eksportijal õigus saada DEPB-kava alusel toetusi sõltumata sellest, kas ta üldse sisendeid impordib. Hüvitiste saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendite importimist. Seega on DEPB-kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu tooraine kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu.

e) Subsiidiumi summa arvutamine

50. Algmääruse artikli 3 lõike 2 ja artikli 5 kohaselt ning vastavalt arvutusmeetoditele, mida kasutati selle kava puhul nõukogu määruses (EÜ) nr 367/2006, lähtuti tasakaalustatavate subsiidiumide summa arvutamisel läbivaatamise uurimisperioodi jooksul saadud toetustest. Võeti arvesse, et toetust saadakse selle kava raames toimuva eksporditehingu ajal. Sel hetkel loobub India valitsus tollimaksudest, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui toll väljastab ekspordi saatekirja, milles on märgitud muu hulgas asjakohase eksporditehingu puhul antava DEPB-krediidi summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte. Lisaks sellele kandis koostööd tegev eksportiv tootja DEPB-krediidi tekkepõhiselt eksporditehingu sooritamisel tuludesse.

51. Põhjendatud nõuete esitamisel arvati subsiidiumisummast (lugeja) vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma kogu uurimisperioodi vaatlusaluse toote ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

52. Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul taotluse esitaja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 5,1 %.

4. Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme – EPCG-kava)

a) Õiguslik alus

53. Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava on üksikasjalikult kirjeldatud EXIM-poliitika 2004–2009 5. peatükis ja HOP 2004–2009 I köite 5. peatükis.

b) Abikõlblikkus

54. Selle kava raames saavad toetust taotleda tootvad eksportijad, toetavate tootjatega seotud vahendavad eksportijad ning teenusepakkujad.

c) Praktiline rakendamine

55. Ekspordikohustuse tingimusel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja alates 2003. aasta aprillist kuni 10 aasta vanuseid kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Selle jaoks väljastab India valitsus vastavalt taotlusele ja lõivu tasumisel EPCG-litsentsi. Alates 2000. aasta aprillist nähakse kavaga kõigile selle raames imporditud kapitalikaupadele ette 5-protsendiline vähendatud imporditollimaks. Kuni 31. märtsini 2000 kohaldati tollimaksumäära 11 % (sealhulgas 10 % suurune lisamaks) ja suure väärtusega impordi puhul nullprotsendilist tollimaksumäära. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksporditavate toodete tootmiseks.

56. Kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ise ära kasutada selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importimist. Alternatiivselt võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute hüvitamist seoses kapitalikaupade tarnimisega EPCG-litsentsi omanikule.

57. Tehti kindlaks, et taotluse esitaja kasutas kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodi ajal.

d) Järeldus kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava kohta

58. EPCG-kava pakub subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse poolne finantstoetus, mistõttu vähenevad India valitsuse tulud, mille ta muidu maksmisele kuuluvatest tollimaksudest saaks. Pealegi on tollimaksu vähendamine kasuks eksportijale, kuna importimisel kokku hoitud tollimaksud parandavad tema likviidsust.

59. Lisaks sõltub EPCG-kava juriidiliselt eksporditegevusest, kuna neid litsentse ei väljastata ilma ekspordikohustuseta. Seetõttu peetakse seda algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

60. Seda kava ei saa lugeda lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks.

e) Subsiidiumi summa arvutamine

61. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutati subsiidiumisummad imporditud kapitalikaupade maksmata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikule, mis vastab selliste kaupade tavapärasele amortisatsiooniajale asjaomases tootmisharus. Vastavalt kehtestatud tavadele on läbivaatamise uurimisperioodi kohta selliselt arvutatud summale lisatud selle perioodi intress, mis kajastab soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks peeti asjakohaseks Indias läbivaatamise uurimisperioodi jooksul kehtinud turuintressimäära. Põhjendatud nõuete esitamise korral arvati algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud.

62. Taotluse esitaja väitis, et EPCG-kava alusel Khanvelis asuva üksuse tarbeks tollimaksuvabalt imporditud kapitalikaubad ei olnud enam kasutuses ning nende kaupadega seotud soodustust ei tohiks lugejasse arvata. Vastusena sellele tuleb märkida, et taotluse esitaja on juba saanud kõnealuste kapitalikaupadega seotud soodustust. Lisaks ei ole tõendeid selle kohta, et kõnealused kaubad ei ole enam taotluse esitaja käsutuses või et neid enam ei kasutata, seega tuleb see väide jätta arvesse võtmata.

63. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma jaotatud vaatlusaluse toote kogu ekspordikäibele uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

64. Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul taotluse esitaja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 2,3 %.

5. Ekspordi krediteerimise kava (Export Credit Scheme – EC-kava)

a) Õiguslik alus

65. Kava üksikasjad on sätestatud India reservpanga koondringkirjades DBOD nr DIR.(Exp).BC 01/04.02.02/2007-08 (ekspordikrediit ruupiates/välisvaluutas) ja DBOD nr DIR.(Exp).BC 09/04.02.02/2008-09 (ekspordikrediit ruupiates/välisvaluutas), mis on adresseeritud kõikidele India kommertspankadele.

b) Abikõlblikkus

66. Selle kava raames saavad toetusi taotleda tootvad eksportijad ning vahendavad eksportijad.

c) Rakendamine

67. Selle kava raames sätestab India Reservpank ekspordikrediidi puhul kohaldatava maksimaalse kohustusliku piirintressimäära nii India ruupiates kui ka välisvaluutas, mida kommertspangad võivad eksportijatelt nõuda. EC-kava koosneb kahest allkavast, veoeelse ekspordikrediidi kava („pakkimislaen”), mis hõlmab eksportijale antavaid laene kaupade ostmise, töötlemise, tootmise, pakkimise ja/või veo finantseerimiseks enne eksportimist ning veojärgse ekspordikrediidi kava, milles nähakse ette käibekapitalilaenud ekspordiga seotud debitoorse võlgnevuse rahastamiseks. Ka suunab India Reservpank pankasid andma teatava osa laenude kogusummast ekspordi rahastamiseks.

68. India Reservpanga koondringkirjadest lähtuvalt võivad eksportijad saada ekspordilaene soodsa intressimääraga, võrreldes tavapäraste kommertslaenude (sularahalaenud) intressimääradega, mille suuruse määrab selgelt turu olukord. Intressimäärade erinevused võivad olla väiksemad hea krediidireitinguga äriühingute puhul. Tegelikult võivad kõrge krediidireitinguga äriühingud saada ekspordikrediiti ja sularahalaene samadel tingimustel.

69. Tehti kindlaks, et taotluse esitaja kasutas kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodi ajal.

d) Kokkuvõte EC-kava kohta

70. Põhjenduses 65 nimetatud India Reservpanga koondringkirjas kehtestatud EC-krediidi soodusintressimäär aitab turutingimuste alusel sätestatud laenukuludega võrreldes vähendada eksportija intressikulusid ning on seega algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses eksportijale kasulik. Ekspordi finantseerimine ei ole iseenesest vähem riskantne kodumaisest finantseerimisest. Tegelikult peetakse seda tavaliselt isegi riskantsemaks ning tagatise määr sellise laenu võtmisel põhineb finantseerimisobjektist sõltumata asjaomase kommertspanga ärilisel otsusel. Pankade intressimäärade erinevused tulenevad India Reservpanga meetodist kehtestada maksimaalsed laenumäärad igale kommertspangale individuaalselt.

71. Hoolimata asjaolust, et EC-kava raames annavad sooduslaenu kommertspangad, on selle soodustuse näol tegemist valitsuse toetusega algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Selles kontekstis peab märkima, et ei algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis iv ega WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus ei nõuta, et riigieelarves peaks kajastuma subsiidiumide määramine (nt India valitsuse poolse kommertspankade kulude hüvitamise näol), vaid seal peab kajastuma ainult valitsuse korraldus algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iii kirjeldatud toimingute teostamiseks. India Reservpank on avalik-õiguslik asutus ning kuulub algmääruse artikli 2 punkti b kohase „valitsuse” määratluse alla. Ta on sajaprotsendiliselt riiklikus alluvuses ning täidab riikliku poliitika (rahanduspoliitika) eesmärke ning India Reservpanga juhtkonna nimetab ametisse India valitsus. India Reservpangal on algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv teise taande tähenduses õigus anda korraldusi eraasutustele, sest kommertspangad on seotud India Reservpanga määratud tingimustega, muu hulgas nendega, mis kehtestatakse ekspordikrediidi intressi ülemmäärade suhtes, mis on kohustuslikuks tehtud India Reservpanga koondringkirjadega ning India Reservpanga korraldustega selle kohta, et kommertspangad peavad suunama teatava summa kogulaenudest ekspordi finantseerimiseks. See ettekirjutus kohustab kommertspankasid täitma neid ülesandeid, mida on nimetatud algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis i, käesoleval juhul andma laenu ekspordi soodusfinantseerimiseks. Selline otsene rahaline ülekanne teatavatel tingimustel antava laenu kujul kuuluks tavatingimustes valitsuse pädevusse ja siinkirjeldatud menetlus ei erine palju valitsuste tavalistest menetlustest algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Seda subsiidiumi peetakse konkreetseks ja tasakaalustatavaks, sest soodusintressimäärad on seotud eksporditehingute finantseerimisega ning sõltuvad seetõttu eksporditegevusest nagu on nimetatud algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktis a.

e) Subsiidiumisumma arvutamine

72. Subsiidiumisumma on arvutatud läbivaatamise uurimisperioodi jooksul kasutatud ekspordikrediidilt makstud intresside ja selle summa vahe alusel, mis oleks kuulunud tasumisele, kui taotluse esitaja suhtes oleks kohaldatud tavalise kommertskrediidi puhul kehtinud intressimäärasid. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma jagatud läbivaatamise uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium on sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

73. Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul taotluse esitaja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 0,2%.

8. ERGUTUSSÜSTEEM

a) Õiguslik alus

74. Varasemate PET-kilet käsitlevate uurimiste käigus, sealhulgas läbivaatamisel, mille tulemusel kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 367/2006 praegu kehtiv lõplik tasakaalustav tollimaks, uuriti mitut India riigikava, mille alusel pakuti kohalikele äriühingutele soodustusi. Riigikavasid nimetatakse ergutussüsteemiks, sest need võivad hõlmata erinevaid soodustusi. Uurimise käigus tehti kindlaks, et äriühingu õigus saada toetusi selle süsteemi alusel on kehtestatud toetusesaaja tunnistuses.

75. Maharashtra valitsuse ergutussüsteemi on selle kehtestamisest alates mitu korda muudetud. Taotluse esitaja saab toetust endiselt 1993. aasta ergutussüsteemi kava, mitte selle järglaste alusel. Seetõttu hinnati käesoleval juhul ainult 1993. aasta ergutussüsteemi kava.

76. Lääne-Bengali valitsuse müügimaksutagastuse kava näeb ette vabastuse riiklikust müügimaksust. Uurimise käigus selgus, et taotluse esitaja sai Lääne-Bengali valitsuse ergutussüsteemi raames ostudega seotud müügimaksuvabastust. Selle maksusätte alusel vabastatakse äriühing omamaiselt müügilt müügimaksu tasumisest (nii kohalik kui ka riiklik müügimaks).

b) Abikõlblikkus

77. Tingimustele vastamiseks peavad äriühingud üldreeglina investeerima riigi vähem arenenud piirkondadesse, rajades selleks kas uue tööstusettevõtte või tehes suuremahulise kapitaliinvesteeringu olemasoleva tööstusettevõtte laiendamiseks või mitmekesistamiseks. Toetussumma kindlaksmääramise peamine kriteerium on piirkond, kus ettevõte asub või kuhu see rajatakse, ja investeeringu suurus.

c) Rakendamine

78. Müügimaksuvabastuse kava raames ei pea määratud üksused oma müügitehingute pealt müügimaksu arvestama. Samamoodi vabastati määratud üksused müügimaksu tasumisest kaupade ostmisel tarnijalt, kes vastab kava tingimustele. Ehkki arvatakse, et müügitehinguga seotud vabastus ei too määratud müügiüksustele mingit kasu, toob ostutehingutega seotud vabastus kasu kindlaksmääratud ostuüksustele.

79. Maharashtra osariigis ei kehti enam müügimaksust vabastamine kaupade ostmisel (mis varem Maharashtra ergutussüsteemi alusel võimalik oli). 2005. aasta aprillis asendati Maharashtra osariigi müügimaksualased õigusaktid käibemaksusüsteemiga. Kuna taotluse esitaja suhtes vabastus ei kehti, on ta pidanud alates 2005. aasta aprillist maksma materjalide ostmisel käibemaksu.

d) Järeldused

80. Maharashtra valitsuse 1993. aasta ergutussüsteemi kava silmas pidades sai taotluse esitaja läbivaatamise uurimisperioodi jooksul tagasi ainult müügimaksu valmistoodangu müügi pealt, mille kohta varem on leitud, et see ei too selle saajale mingit kasu (määruse (EÜ) nr 367/2006 põhjendus 114). Seega ei tehtud kindlaks Maharashtra valitsuse 1993. aasta ergutussüsteemi kava alusel saadavat tasakaalustatavat toetust.

81. Pidades silmas toorainet, mida taotluse esitaja on riikliku müügimaksu vabalt ostnud äriühingutelt, mis ei asu Maharashtra osariigis, pakub ergutussüsteem subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti a ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Ostudelt tasutavast müügimaksust vabastamine on rahaline toetus, kuna see vähendab valitsusele muidu laekuma pidavat tulu. Lisaks toob see vabastus äriühingutele kasu, kuna see parandab nende likviidsust.

82. Ergutussüsteemis võivad osaleda üksnes äriühingud, mis on investeerinud teatavatesse ühe India osariigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse kindlaksmääratud geograafilistesse piirkondadesse. Kavas ei saa osaleda väljaspool neid piirkondi asuvad äriühingud. Toetuse määr erineb piirkonniti. See kava on algmääruse artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkti a ja artikli 4 lõike 3 kohaselt seega tasakaalustatav.

e) Subsiidiumisumma arvutamine

83. Müügimaksu vabastuse puhul arvutati subsiidiumisumma selle müügimaksusumma alusel, mis oleks tavapäraselt pidanud läbivaatamise uurimisperioodil laekuma, kuid jäi maksmata.

84. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma (lugeja) läbivaatamise uurimisperioodil ekspordist ja omamaisest müügist tulenevale kogukäibele (nimetaja), kuna subsiidium ei sõltu ekspordist ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

85. Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul taotluse esitaja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 0,1 %.

9. TASAKAALUSTATAVATE SUBSIIDIUMIDE SUMMAD

86. Tuletatakse meelde, et nõukogu määrusega (EÜ) nr 1124/2007, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 367/2006, on taotluse esitaja suhtes kehtestatud tasakaalustatava subsiidiumi summa ad valorem 17 %.

87. Käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise käigus määrati taotluse esitaja suhtes tasakaalustatava subsiidiumi summaks ad valorem 8,4%, nagu allpool kirjeldatud:

KAVA→ | Eellubade kava(*) | DEPB-kava(*) | EPCG-kava(*) | EC-kava(*) | Ergutussüsteem | Kokku |

ÄRIÜHING↓ | % | % | % | % | % | % |

Jindal Poly Films Limited | 0,7 | 5,1 | 2,3 | 0,2 | 0,1 | 8,4 |

(*) Tärniga märgitud subsiidiumid on ekspordisubsiidiumid

88. Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et asjaomase koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatud subsiidiumi tase on vähenenud.

10. TASAKAALUSTUSMEETMED

89. Uuriti ka seda, kas uuritud kavadega seotud muutunud asjaolusid saab pidada püsivateks. Leiti, et sellele osutavad mitu asjaolu.

90. Esiteks tuleks märkida, et käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise järeldused on kooskõlas subsiidiumide summadega, mis kehtestati viie India PET-kile tootja suhtes 2009. aasta jaanuaris avaldatud osalise vahepealse läbivaatamise käigus ning siis leiti, et tasakaalustatavate subsiidiumide summa ad valorem on vahemikus 5,4%–8,6%. See osutab teatavale kõnealuse tootega seotud subsiidiumide taseme püsivusele Indias.

91. Teiseks tuleks märkida, et kuigi eelmise uurimise käigus leiti, et peamine soodustus saadi eellubade kava alusel, on selle kava alusel saadav soodustus läbivaatamise uurimisperioodi jooksul oluliselt vähenenud ning on saadud tõendeid selle kohta, et soodustused vähenesid ka pärast läbivaatamise uurimisperioodi.

92. Eespool esitatu põhjal võib järeldada, et taotluse esitaja saab subsiidiume ka edaspidi, kuid need on väiksemad, kui eelmise osalise vahepealse läbivaatamise uurimise käigus kindlaks määratud summad.

93. Kuna on tõestatud, et taotluse esitaja subsiidumid on vähenenud ning on tõenäoline, et ta saab subsiidiume ka edaspidi, kuid need on väiksemad, kui eelmise osalise vahepealse läbivaatamise uurimise käigus kindlaks määratud summad, tuleks meedet uute järelduste arvesse võtmiseks muuta.

94. Võttes arvesse eespool esitatut, tuleks muudetud tasakaalustav tollimaksumäär kehtestada käesoleva vahepealse läbivaatamise käigus leitud uute subsiidiumimäärade põhjal, kuna esialgse subsiidiumidevastase uurimise käigus arvutatud kahjumarginaalid jäävad kõrgemaks.

95. Vastavalt algmääruse artikli 24 lõike 1 teisele lõigule ja määruse (EÜ) nr 1225/2009[9] artikli 14 lõikele 1 ei või ühegi toote kohta korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust või ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda. Kuna taotluse esitaja puhul on kehtestatud vaatlusaluse toote suhtes 0 % dumpinguvastane tollimaks, nagu on märgitud põhjenduses 6, siis need sätted käesoleval juhul ei kehti.

96. Võttes arvesse tollimaksumäära, mida praegu kohaldatakse nende asjaomaste eksportivate tootjate vaatlusaluse toote impordi suhtes, keda ei ole individuaalselt nimetatud nõukogu määruse (EÜ) nr 367/2006 artikli 1 lõikes 2, st tollimaksu, mida kohaldatakse Indias tegutsevate „kõikide teiste äriühingute” suhtes, märgitakse, et uuritud kavade tegelik kord ja nende tasakaalustatavus ei ole varasema uurimisega võrreldes muutunud. Seega ei ole põhjust nende äriühingute suhtes kehtivaid subsiidiumi- ja tollimaksumäärasid ümber arvutada. Seega ei muudeta tollimaksumäärasid, mida kohaldatakse kõikide teiste äriühingute suhtes peale taotluse esitaja,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nõukogu määruse (EÜ) nr 367/2006 artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Allpool loetletud äriühingute valmistatud toodete vaba netohinna suhtes kohaldatakse liidu piiril enne tollimaksu tasumist järgmist lõplikku tasakaalustavat tollimaksu:

Äriühing | Lõplik tollimaks ( %) | TARICi lisakood |

Ester Industries Limited, 75-76, Amrit Nagar, Behind South Extension Part-1, New Delhi 110 003, India | 7,2 | A026 |

Garware Polyester Limited, Garware House, 50-A, Swami Nityanand Marg, Vile Parle (East), Mumbai 400 057, India | 5,4 | A028 |

Jindal Poly Films Limited, 56 Hanuman Road, New Delhi 110 001, India | 8,4 | A030 |

MTZ Polyfilms Limited, New India Centre, 5th Floor, 17 Co-operage Road, Mumbai 400 039, India | 8,7 | A031 |

Polyplex Corporation Limited, B-37, Sector-1, Noida 201 301, Dist. Gautam Budh Nagar, Uttar Pradesh, India | 8,6 | A032 |

SRF Limited, Block C, Sector 45, Greenwood City, Gurgaon 122003, Haryana, India | 5,4 | A753 |

Uflex Limited, A-1, Sector 60, Noida 201 301 (U.P.), India | 6,4 | A027 |

Kõik teised äriühingud | 19,1 | A999’ |

”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.

[2] EÜT L 316, 10.12.1999, lk 1.

[3] ELT L 68, 8.3.2006, lk 15.

[4] ELT L 236, 31.8.2006, lk 1.

[5] ELT L 255, 29.9.2007, lk 1.

[6] ELT L 6, 10.1.2009, lk 1.

[7] ELT L288, 6.11.2007, lk 1.

[8] ELT C 215, 9.9.2009, lk 17.

[9] ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.