52010PC0105

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel, 24.3.2010

KOM(2010) 105 lõplik

2010/0067 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL)

tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas

{KOM(2010) 104 lõplik}

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Ettepaneku taust

17. juulil 2006 võttis komisjon Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 61 punkti c ja artikli 67 lõike 1 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõige 3) alusel vastu ettepaneku[1] nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2201/2003[2] seoses kohtualluvusega ning abieluasjades kohaldatavat õigust käsitlevate eeskirjade kehtestamisega (edaspidi „Rooma III määrus”). Nõukogu oleks pidanud määruse vastu võtma, tehes otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Euroopa Parlament esitas oma arvamuse ettepaneku kohta 21. oktoobril 2008[3].

Tsiviilõiguse komitee (Rooma III) alustas komisjoni ettepaneku arutamist 2006. aasta oktoobris. Iga lahenduse puhul, mis määruse raames kohaldatavat õigust käsitlevate eeskirjade ja erandite kohta esitati, tuli siiski tõdeda üksmeele puudumist. Seetõttu võttis nõukogu 5.–6. juuni 2008. aasta istungil teadmiseks, et Rooma III määruse väljatöötamise jätkamise osas puudub üksmeel ning et ületamatute raskuste tõttu ei ole üksmeelt võimalik praegu ega ka lähitulevikus saavutada. Nõukogu tegi kindlaks, et Rooma III määruse eesmärke ei ole aluslepingute asjakohaseid sätteid kohaldades võimalik saavutada mõistliku tähtaja jooksul.

25. juulil 2008 võttis nõukogu teadmiseks järgmist: vähemalt kaheksa liikmesriiki kavatsevad paluda komisjonil esitada ettepaneku tõhustatud koostöö kohta ja pärast komisjoni ettepaneku esitamist võib selles osaleda teisi liikmesriike; üksnes nende liikmesriikide ametlik pöördumine komisjoni poole võimaldab saada komisjoni võimaliku ettepaneku, mis võimaldab igal delegatsioonil lõplikult otsustada tõhustatud koostöö asjakohasuse üle ja enda selles osalemise üle; taotlus, mille vähemalt kaheksa liikmesriiki võivad esitada komisjonile tõhustatud koostööd käsitleva ettepaneku esitamiseks ei piira edasist menetlust, ning eelkõige luba, mida nõukogul palutakse anda.

28. juulil ja 12. augustil 2008 ning 12. jaanuaril 2009 teatasid kümme liikmesriiki[4] komisjonile, et nad kavatsevad omavahel sisse seada tõhustatud koostöö abielusasjades kohaldatava õiguse valdkonnas, ja palusid komisjonil esitada nõukogule sellesisulise ettepaneku. 3. märtsil 2010 võttis Kreeka oma taotluse tagasi.

Vastuseks nende üheksa liikmesriigi (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) taotlusele esitab komisjon ettepaneku, mis käsitleb nõukogu otsust tõhustatud koostöö lubamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas, ning käesoleva ettepaneku nõukogu määruse kohta, mis käsitleb kõnealuse tõhustatud koostöö rakendamist. Komisjon võttis mõlemad ettepanekud vastu korraga. Nõukogu otsust käsitlev ettepanek hõlmab üksikasjalikku hinnangut õiguslikele tingimustele ja võimalustele, mis on seotud tõhustatud koostöö kehtestamisega abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas.

2 . Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

2.1. ÕIGUSKINDLUSE JA ETTEAIMATAVUSE PARANDAMINE

Rahvusvaheliste abieluõiguslike menetluste puhul puudub suurel määral õiguskindlus põhjusel, et siseriiklikus õiguses esineb märkimisväärseid erinevusi, eriti kollisiooninormide valdkonnas. Siseriiklike kollisiooninormide suurte erinevuste ja nende keerukuse tõttu on rahvusvahelistel abielupaaridel abielulahutust või lahuselu käsitlevas menetluses raske prognoosida, millist õigust kohaldatakse. Lisaks ei võimalda osalevad liikmesriigid abikaasadel valida nimetatud menetlustes kohaldatavat õigust. See võib viia sellise õiguse kohaldamiseni, millega abikaasadel on ainult nõrk seos, ja tulemuseni, mis ei vasta kodanike õiguspärastele ootustele. See ei soosi ka vabatahtlikke kokkuleppeid.

Käesoleva määruse ettepaneku eesmärk on luua Euroopa Liidus selge õigusraamistik, mis hõlmaks abielulahutuse ja lahuseluga seotud küsimuste suhtes kohaldatavat õigust ning annaks pooltele teatava vabaduse kohaldatava õiguse valikul; seejuures on võetud arvesse komisjoni 17. juulil 2006 esitatud Rooma III määruse ettepaneku seletuskirja asjakohaseid osasid. Erinevalt komisjoni algsest ettepanekust ei käsitle tõhustatud koostöö määrus kohtualluvust, vaid ainult kohaldatavat õigust, et mitte mõjutada ELi õigust, st määrust (EÜ) nr 2201/2003, mida algse ettepaneku kohaselt kavatseti muuta. Käesolevast määruse ettepanekust on välja jäetud tsiviilõiguse komitee (Rooma III)[5] lisatud artikkel 20e-1. Kõnealune artikkel kujutab endast sisuliselt kohtualluvuseeskirja ja on tihedalt seotud artikliga 7a, mis käsitleb põhimõtet forum necessitatis ja jäeti samuti välja, kuna see hõlmas kohtualluvust.

2.2. Paindlikkuse suurendamine poolte teatava autonoomia kaudu

Abieluasjades on praegu väga vähe ruumi poolte autonoomiale. Ettepanekuga muudetakse õigusraamistikku paindlikumaks, andes abikaasadele teatava võimaluse valida õigust, mida nende abielulahutust või lahuselu käsitleva menetluse suhtes kohaldatakse. Valik on abikaasade jaoks piiratud nende riikide õigusega, millega abielul on tihe seos. See aitab vältida sellise õiguse kohaldamist, millega abikaasadel on nõrk seos või puudub see üldse.

Abikaasadele kõnealustes küsimustes kokkuleppele jõudmise võimaluse andmine on eriti kasulik, kui abielu lahutatakse vastastikusel kokkuleppel. See loob abielupaaridele tugeva stiimuli, et abielu võimaliku katkemise tagajärgi eelnevalt kaaluda, ja soodustab abielu lahutamist vastastikusel kokkuleppel, mis on väga oluline, kui paaril on lapsi. Rooma III määrus aitab kaasa ka kolmandate riikide kodanike integreerumisele, andes neile võimaluse kohaldada selle riigi õiguse asemel, mille kodakondsus neil on, selle riigi õigust, kus on nende uus alaline elukoht.

Erilised kaitsemeetmed tagavad, et abikaasad on oma valiku tagajärgedest teadlikud ja et nõrgem abielupool on kaitstud.

2.3. Eesmärk vältida abikaasade „võidujooksu kohtusse”

Ettepaneku eesmärk on tegeleda ka probleemidega, mida põhjustab abikaasade „võidujooks kohtusse” ehk olukord, kus üks abikaasa pöördub kohtu poole enne, kui seda on jõudnud teha teine abikaasa, et tagada menetlemine sellise õiguse alusel, mida ta peab oma huvide kaitsmise seisukohast soodsamaks. See võib tuua kaasa sellise õiguse kohaldamise, millega teisel abikaasal on nõrk seos või mis ei arvesta tema huve, muutes poolte lepitamise veelgi keerulisemaks ja jättes lepitusmenetluse kasutamiseks vähe aega.

Ühtlustatud kollisiooninormide kasutuselevõtmine peaks märgatavalt vähendama võimalikku „võidujooksu kohtusse”, kuna mis tahes osaleva liikmesriigi kohus kohaldaks ühiste eeskirjade alusel määratud õigust.

Kui kohaldatava õiguse valimise võimalus on jäetud kasutamata, määratakse kohaldatav õigus teatavate ühendavate tegurite alusel, mille hulgas on esikohal selle riigi õigust, kus on abikaasade alaline elukoht. See tagab, et abielulahutust või lahuselu käsitleva menetluse suhtes kohaldatakse õiguskorda, millega abikaasadel on kõige tihedam seos. See suurendab oluliselt õiguskindlust ja etteaimatavust nii abikaasade kui ka õigusala töötajate jaoks.

Valikuvõimaluse kasutamata jätmise korral kohaldatavat õigust käsitleva eeskirjaga soovitakse kaitsta nõrgemat abielupoolt, kuna selle alusel kohaldatakse esmajärjekorras selle riigi õigust, kus oli pere alaline alakoht enne lahkuminekut, olenemata sellest, millise kohtu poole kumbki abikaasa on pöördunud. Kõnealune eeskiri võimaldab abikaasadel kergesti prognoosida, millist õigust nende abielulahutust või lahuselu käsitleva menetluse suhtes kohaldatakse.

3. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja tõhustatud koostöö määruse mõju hindamine

Enne komisjoni ettepaneku avaldamist 2006. aasta juulis toimus laiaulatuslik konsulteerimine huvitatud isikutega. Komisjon on käesolevas ettepanekus võtnud osaliselt üle nõukogus toimunud läbirääkimiste tulemusena valminud viimase teksti, mis ei erine eriti 2006. aasta juulis esitatud komisjoni ettepanekust. Abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse puhul on kõnealuses tekstis põhimõtteliselt säilitatud sama lahendus (võimalus valida kohaldatavat õigust, abikaasade alalise elukoha kasutamine peamise ühendava tegurina, avaliku korra erand jne).

2006. aasta juulis esitatud algsele ettepanekule on lisatud komisjoni mõjuhinnang, mis on kohaldatava õiguse küsimuses endiselt asjakohane ja millele viidatakse ka käesolevas ettepanekus[6]. Käesoleva komisjoni ettepanekuga rakendatakse tõhustatud koostööd abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 20 lõikele 2 võib tõhustatud koostööd kasutada üksnes „viimase abinõuna”. Seega võib komisjon teha ettepaneku tõhustatud koostöö kasutamiseks ja nõukogu selle heaks kiita alles pärast seda, kui nõukogu on asjaomast küsimust arutanud ja kindlaks teinud, et „liit tervikuna ei ole võimeline selle koostöö eesmärke mõistliku aja jooksul saavutama”. Sellest tulenevalt ei saa komisjon muuta valdkonda, mida tõhustatud koostööd käsitlev õigusakt hõlmab (käesoleval juhul abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatav õigus), ega selle põhisätteid. Need on mõlemad määratud kindlaks nõukogus toimunud läbirääkimiste tulemusena valminud viimases tekstis. Lisaks seab tõhustatud koostöö rakendamist käsitleva komisjoni ettepaneku sisule piirid asjaolu, et reguleerimisala on täpsustatud osalevate liikmesriikide tõhustatud koostöö taotlustes. Käesoleval juhul hõlmab reguleerimisala abieluasjades kohaldatavat õigust. Seda silmas pidades ei näi uue samateemalise mõjuhinnangu koostamine asjakohane.

4. Ettepaneku õiguslik külg

4.1. Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõige 3, millega nõukogule antakse õigus võtta vastu piiriülese toimega meetmeid perekonnaõiguse valdkonnas, olles eelnevalt konsulteerinud Euroopa Parlamendiga.

Ettepanek käsitleb abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatavat õigust. Need teemad on seotud perekonnaõigusega. Kohaldatavat õigust käsitlevaid ettepaneku sätteid kohaldatakse ainult rahvusvahelistel juhtudel, see tähendab olukorras, kus abikaasad on eri kodakondsusest, elavad eri liikmesriikides või sellises liikmesriigis, mille kodanik üks neist ei ole jne. Seega on täidetud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõike 3 nõue, mille kohaselt juhtum peab olema piiriülese toimega.

4.2. Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepaneku eesmärke on üksnes võimalik saavutada kohaldatavat õigust käsitlevate ühiste eeskirjade kehtestamise teel ELi tasandil, kasutades selleks vajaduse korral tõhustatud koostööd. Kõnealused kollisiooninormide eeskirjad peavad ettepaneku eesmärkide täitmiseks, s.t kodanike õiguskindluse ning õigusaktide etteaimatavuse ja paindlikkuse tagamiseks olema identsed. Eraldi meetmete võtmine liikmesriikides oleks seetõttu kõnealuste eesmärkidega vastuolus. Praegu ei ole olemas ühtegi liikmesriikides kehtivat rahvusvahelist konventsiooni, mis käsitleks abieluasjades kohaldatava õiguse küsimust. 2006. aasta juulis esitatud komisjoni ettepaneku raames korraldatud avalik arutelu ja mõju hindamine näitasid, et käesolevas ettepanekus käsitletavate küsimuste ulatus on märkimisväärne ja need hõlmavad igal aastal kümneid tuhandeid inimesi. Küsimuse iseloomu ja ulatust arvestades on eesmärgid võimalik saavutada ainult ELi tasandil.

4.3. Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, kuna ta piirdub rangelt eesmärkide saavutamiseks vajalikuga. Ettepanekuga ei kaasne kodanikele täiendavat finants- ega halduskoormust. Ettepanekuga kaasneb ainult väga piiratud määral lisakohustusi asjaomastele riiklikele ametiasutustele.

4.4. Vahendi valik

Ettepaneku iseloomu ja eesmärgi tõttu tuleb kasutada määruse vormi. Õiguskindluse ja etteaimatavuse tagamiseks on vaja selgeid ja ühtseid eeskirju. Kavandatavad eeskirjad, mis käsitlevad kohaldatavat õigust, on üksikasjalikud ja täpsed ning ei vaja ülevõtmist siseriiklikku õigusse. Osalevatele liikmesriikidele kaalutlusõiguse jätmine kõnealuste eeskirjade rakendamisel ohustaks õiguskindluse ja etteaimatavuse eesmärke.

4.5. Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani seisukoht

Ühendkuningriik ja Iirimaa ei osale Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisega reguleeritud küsimustes tehtavas koostöös, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selleks soovi vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklile 3. Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani määruse ettepaneku vastuvõtmisel ning seega ei ole see määrus Taani suhtes siduv ja Taanis ei kohaldata seda.

5. Mõju eelarvele, lihtsustamine ja kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtetega

5.1. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet.

5.2. Lihtsustamine

Ettepanekuga nähakse kodanike ja õigusala töötajate jaoks ette haldusmenetluste lihtsustamine. Kollisiooninormide ühtlustamine lihtsustab märkimisväärselt menetlusi, sest see võimaldab nimetatud isikutel määrata kohaldatava õiguse üheainsa eeskirjade kogu alusel, mis asendab osalevate liikmesriikide senised siseriiklikud kollisiooninormid.

5.3. Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Käesolevas ettepanekus järgitakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest kui Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtetest.

6. Märkused artiklite kohta

Artikkel 1

Kavandatavat määrust kohaldatakse juhtudel, kui tekib õigusnormide vastuolu, sest esineb üks või mitu välismaist elementi, mis jäävad asjaomase riigi ühiskondliku elu korralduse raamest välja, või juhtumiga on seotud mitu õigussüsteemi. Seega kohaldatakse määrust ainult rahvusvahelistel juhtudel, see tähendab olukorras, kus abikaasad on eri kodakondsusest, elavad eri liikmesriikides või sellises liikmesriigis, mille kodanik neist üks ei ole jne („rahvusvahelised abielud”).

Kohaldatavat õigust käsitlevad eeskirjad piirduvad ettepanekus abielulahutuse ja lahuselu küsimustega ega laiene abielu kehtetuks tunnistamise menetlustele, mille puhul ei peeta asjakohaseks poolte autonoomiat ega muu kui selle kohtu õiguse valimist, kelle poole on pöördutud esimesena. Kohtualluvuse eeskirjad on abielu kehtetuks tunnistamise küsimuses reguleeritud määrusega (EÜ) nr 2201/2003, nii nagu ka abielulahutuse ja lahuselu puhul.

Artikkel 2

Vastavalt artiklile 2 on käesolev määrus üldiselt kohaldatav, mis tähendab, et selle ühtsete kollisiooninormidega saab määrata, et kohaldatakse osaleva liikmesriigi, mitteosaleva liikmesriigi või mõne kolmanda riigi õigust. Tegu on kollisiooninorme käsitlevas positiivses õiguses sügavalt juurdunud põhimõttega, mis on juba sätestatud 1980. aasta Rooma konventsioonis, Haagi konverentsi raames sõlmitud konventsioonides ja osalevate liikmesriikide siseriiklikes kollisiooninormides. Selleks et vältida sellise välisriigi õiguse kohaldamist abielulahutuse või lahuselu suhtes, mis on vastuolus Euroopa Liidu ühiste väärtustega, on lisatud kaitseklauslid. Teise liikmesriigi õiguse kohaldamise määramisel võivad kohtud saada tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu teavet välisriikide õiguse sisu kohta.

Artikkel 3

Enamik siseriiklikke kollisiooninorme näeb teatavas olukorras ette ainult ühe lahenduse. Ettepanekuga soovitakse suurendada abikaasade valikuvõimalusi, lubades neil valida abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatavat õigust. Võimalik on valida üksnes kohtu asukohariigi õigust või nende riikide õigust, millega abikaasadel on tihe seos oma alalise elukoha tõttu või viimase ühise alalise elukoha tõttu, kui üks abikaasadest elab seal edasi, või ühe abikaasa kodakondsuse tõttu.

Abielulahutuse ja lahuselu suhtes tuleks kohaldada samu kollisiooninorme, sest teatavatel juhtudel peab abielulahutusele eelnema lahuselu etapp. Lahuselu tunnustavad osalevad liikmesriigid kohaldavad abielulahutuse ja lahuselu suhtes samu kollisiooninorme.

Poolte autonoomia suurendamise kaudu parandatakse abikaasade jaoks õiguskindlust ja etteaimatavust. Selleks et tagada abikaasade teadlikkus oma valiku tagajärgedest ja kaitsta nõrgemat abielupoolt, tuleb järgida teatavaid vorminõudeid. Komisjon jagab Euroopa Parlamendi seisukohta, et tuleb vältida olukorda, kus poolte valitud kohaldatava õiguse tulemusena kohaldataks õigust, mis on vastuolus põhiõiguste ja Euroopa Liidu õigusega. Seega võimaldab tekst pooltel valida abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatavaks õiguseks üksnes sellise välisriigi õiguse, mis on kooskõlas Euroopa Liidu ühiste väärtustega.

Artikkel 4

Kui pooled ei ole kohaldatavat õigust valinud, määratakse see tähtsusjärjekorda seatud ühendavate tegurite alusel, mille hulgas on esikohal abikaasade alaline elukoht. Ühtne eeskiri tagab õiguskindluse ja etteaimatavuse. Ühtlustatud kollisiooninormide kasutuselevõtmine peaks märgatavalt vähendama võimalikku „võidujooksu kohtusse”, kuna mis tahes osaleva liikmesriigi kohus kohaldab sama, ühiste eeskirjade alusel määratud õigust.

Kuna kõnealune eeskiri lähtub abikaasade alalisest elukohast või selle puudumise korral nende viimasest alalisest elukohast, kui üks abikaasadest elab seal edasi, kohaldatakse selle tulemusena valdaval osal juhtudest selle riigi õigust, kus on kohtu poole pöördutud (kuid mitte alati, näiteks juhul, kui üks abikaasadest naaseb oma päritoluriiki ja pöördub vastavalt määruses (EÜ) nr 2201/2003 sätestatud kohtualluvuseeskirjadele seal kohtu poole). Välisriigi õiguse kohaldamist nõudvate juhtumite arv on seega piiratud.

Artikkel 5

Selle sätte eesmärk on vältida diskrimineerimist. Olukorras, kus kohaldatavas õiguses ei ole abielulahutust ette nähtud või see ei taga ühele abikaasadest tema soo tõttu võrdset võimalust abielulahutust või lahuselu taotleda, tuleks kohaldada selle riigi õigust, kus on kohtu poole pöördutud.

Artikkel 6

Tagasisaate ja edasiviite võimaldamine võib ohustada õiguskindluse eesmärki. Seepärast tähendab ühtsete kollisiooninormide alusel kohaldatava õiguse määramine teatava õiguse materiaalõiguslike sätete, mitte selle rahvusvahelise eraõiguse sätete kohaldamist.

Artikkel 7

Avaliku korra erand võimaldab kohtul, kelle poole on pöördutud, ignoreerida kollisiooninormide alusel määratud välisriigi õiguse sätteid, kui välisriigi õiguse kohaldamine teatava kohtuasja puhul oleks vastuolus selle riigi avaliku korraga, kus kohus asub. Väljend „ilmselgelt” tähendab, et avaliku korra erandi kasutamine on erakordne.

Artikkel 8

Kui riik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad abielulahutuse ja lahuselu suhtes oma materiaalõigusnormid, tuleb ka juhul, kui nende üksuste õigusnormid satuvad vastuollu, kohaldada käesolevat määrust, et tagada etteaimatavus ja õiguskindlus ning Euroopa Liidu õigusnormide ühtne kohaldamine igas olukorras, mis on seotud õigusnormide vastuoluga.

Artikkel 9

See säte tagab osalevates liikmesriikides abielulepingute suhtes kohaldatavate eeskirjade läbipaistvuse kodanike jaoks. Komisjon teeb kõnealuse teabe neile kättesaadavaks tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidil.

Artikkel 10

See artikkel käsitleb õigusakti kohaldamise kestust.

Artikkel 11

Kavandatud sätete eesmärk on tagada õiglane tasakaal ühelt poolt osalevate liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste täitmise ja teiselt poolt tõelise Euroopa õigusruumi rajamise vahel. Lõikega 1 võimaldatakse osalevatel liikmesriikidel jätkata sellistes kahe- ja mitmepoolsetes konventsioonides sätestatud kollisiooninormide kohaldamist, mille osalised nad on määruse vastuvõtmise ajal. Kahe õigusliku korra samaaegne kehtimine, mis tekib olukorras, kui mõned osalevatest liikmesriikidest kohaldavad nende ratifitseeritud konventsioonide eeskirju ja teised osalevad liikmesriigid määruse ettepaneku eeskirju, takistab siiski Euroopa õigusruumi sujuvat toimimist.

Artiklid 12 ja 13

Õigusakti läbivaatamist, jõustumist ja kohaldamist käsitlevates sätetes on kasutatud standardsõnastust.

2010/0067 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL)

tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 81 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu […] otsust […] tõhustatud koostöö lubamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas[7],

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[8],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[9],

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks sellise vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala säilitamise ja arendamise, kus oleks tagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala järkjärguliseks loomiseks peaks EL võtma meetmeid piiriülese toimega tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö raames.

(2) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõikele 3 sätestab perekonnaõiguse piiriülest toimet käsitlevad meetmed nõukogu.

(3) Komisjon võttis 14. märtsil 2005 vastu rohelise raamatu, mis käsitleb lahutusasjades kohaldatavat õigust ja kohtualluvust. Roheline raamat algatas laiaulatusliku avaliku arutelu selle üle, kuidas lahendada probleemid, mis võivad praeguses olukorras tekkida.

(4) 17. juulil 2006 esitas komisjon ettepaneku määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2201/2003 seoses kohtualluvusega ning abieluasjades kohaldatavat õigust käsitlevate eeskirjade kehtestamisega.

(5) 5.–6. juunil 2008 Luxembourgis toimunud istungil jõudis nõukogu järeldusele, et kõnealuse ettepaneku osas puudub üksmeel ning et ületamatute raskuste tõttu ei ole üksmeelt võimalik praegu ega ka lähitulevikus saavutada. Nõukogu tegi kindlaks, et ettepaneku eesmärke ei ole aluslepingute asjakohaseid sätteid kohaldades võimalik saavutada mõistliku tähtaja jooksul.

(6) Bulgaaria, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Ungari, Austria, Rumeenia ja Sloveenia teatasid hiljem komisjonile, et nad kavatsevad omavahel sisse seada tõhustatud koostöö abielusasjades kohaldatava õiguse valdkonnas, ja palusid komisjonil esitada nõukogule sellesisulise ettepaneku. 3. märtsil 2010 võttis Kreeka oma taotluse tagasi.

(7) Nõukogu võttis […] vastu otsuse […] tõhustatud koostöö lubamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas.

(8) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 328 lõikega 1 on ette nähtud, et kui seatakse sisse tõhustatud koostöö, on see avatud kõikidele liikmesriikidele, eeldusel et nad vastavad koostööd lubavas otsuses seatud osalemistingimustele. Koostöö on liikmesriikidele avatud ka mis tahes muul ajal, eeldusel et peale nimetatud tingimuste täidetakse koostöö raames juba vastuvõetud õigusaktide nõudeid.

(9) Käesoleva määrusega tuleks luua selge ja terviklik õigusraamistik, mis hõlmaks osalevates liikmesriikides abielulahutuse ja lahuseluga seotud küsimuste suhtes kohaldatavat õigust, tagaks kodanikele õiguskindluse, etteaimatavuse ja paindlikkuse põhimõttest lähtudes asjakohased lahendused ning väldiks olukorda, kus üks abikaasadest nõuab abielu lahutamist enne teist, et tagada menetlemine sellise õiguse alusel, mida ta peab oma huvide kaitsmise seisukohast soodsamaks.

(10) Selleks et määrata täpselt kindlaks käesoleva määruse territoriaalne kohaldamisala, tuleks määrata kindlaks, millised liikmesriigid tõhustatud koostöös osalevad.

(11) Käesolevat määrust tuleks kohaldada igat liiki kohtus.

(12) Selleks et võimaldada abikaasadel valida kohaldamiseks õigus, millega neil on tihe seos, või et juhul, kui nad ei ole valikut teinud, kohaldataks nende abielulahutuse või lahuselu suhtes kõnealust õigust, tuleks nimetatud õigust kohaldada ka juhul, kui tegu ei ole osaleva liikmesriigi õigusega. Teise liikmesriigi õiguse kohaldamise määramisel võivad kohtud saada nõukogu 28. mai 2001. aasta otsusega 2001/470/EÜ (millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk)[10] loodud võrgustiku kaudu teavet välisriikide õiguse sisu kohta.

(13) Kodanike suurem liikuvus nõuab ühelt poolt suuremat paindlikkust, teiselt poolt aga suuremat õiguskindlust. Selleks tuleks käesoleva määrusega anda pooltele teatav võimalus valida abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatavat õigust, et suurendada kõnealustes küsimustes nende autonoomiat. Kõnealune võimalus ei tohiks laieneda abielu kehtetuks tunnistamisele, mis on tihedalt seotud abielu kehtivuse tingimustega ja mille puhul ei ole poolte autonoomia asjakohane.

(14) Abikaasadel peaks olema võimalik valida abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatavaks õiguseks sellise riigi õigus, millega neil on eriline seos, või kohtu asukohariigi õigus. Abikaasade valitud kohaldatav õigus peab olema kooskõlas aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigustega. Võimalus valida abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatavat õigust ei tohiks kahjustada lapse huve.

(15) On oluline, et abikaasadel oleks enne kohaldatava õiguse määramist juurdepääs ajakohastatud teabele abielulahutust ja lahuselu käsitlevate siseriiklike ja Euroopa Liidu õigusaktide põhisisu ja menetluste kohta. Sellise juurdepääsu tagamiseks asjakohasele ja kvaliteetsele teabele ajakohastab komisjon nõukogu otsusega 2001/470/EÜ loodud ja üldsusele ette nähtud internetipõhises infosüsteemis korrapäraselt kõnealust teavet.

(16) Üks käesoleva määruse peamisi põhimõtteid on, et mõlemad abikaasad peaksid tegema oma valiku teadlikult. Kumbki abikaasa peaks täpselt teadma, millised õiguslikud ja sotsiaalsed tagajärjed kohaldatava õiguse valimisest tulenevad. Võimalus leppida omavahel kokku kohaldatavas õiguses ei tohiks piirata kummagi abikaasa õigusi ega võrdseid võimalusi. Selleks peaksid riikide kohtunikud mõistma vajadust tagada, et abikaasad oleksid teadlikud kohaldatava õiguse valikut käsitleva kokkuleppe sõlmimisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest.

(17) Tuleks kehtestada teatavad kaitsemeetmed tagamaks, et abikaasad on oma valiku tagajärgedest teadlikud. Miinimumnõudena tuleks kohaldatava õiguse valikut käsitlev kokkulepe sõlmida kirjalikult ning sellele peaks olema märgitud kuupäev ja alla kirjutanud mõlemad abikaasad. Kui aga selle liikmesriigi õigusega, kus on mõlema abikaasa alaline elukoht, nähakse ette täiendavad ametlikud nõuded, tuleks järgida nimetatud nõudeid. Näiteks võivad osalevas liikmesriigis kehtida täiendavad ametlikud nõuded, mille kohaselt kõnealune kokkulepe lisatakse abielulepingule.

(18) Kohaldatava õiguse määramise kokkulepet peaks saama sõlmida ja muuta kuni kohtu poole pöördumiseni või isegi menetluse ajal, kui see on kohtu asukohariigi õiguses ette nähtud. Sellisel juhul piisab selliselt määratud kohaldatava õiguse kandmisest kohtu protokolli kooskõlas asukohariigi õigusega.

(19) Kui pooled ei ole kohaldatavat õigust valinud, tuleks käesoleva määrusega ette näha ühtlustatud kollisiooninormid, mis tugineksid tähtsusjärjekorda seatud ühendavatele teguritele, mille aluseks on abikaasade tihe seos asjaomase õigusega, et tagada õiguskindlus ja etteaimatavus ning vältida olukorda, kus üks abikaasadest nõuab abielu lahutamist enne teist, et menetlus toimuks sellise õiguse alusel, mida ta peab oma huvide kaitsmise seisukohast soodsamaks. Kõnealused ühendavad tegurid on valitud selleks, et tagada abielulahutust või lahuselu käsitlevate menetluste arutamine sellise õiguse alusel, millega abikaasadel on tihe seos, ning need annavad eelise selle riigi õigusele, kus on abikaasade alaline elukoht.

(20) Olukorras, kus kohaldatavas õiguses ei ole abielulahutust ette nähtud või see ei taga ühele abikaasadest tema soo tõttu võrdset võimalust abielulahutust või lahuselu taotleda, tuleks siiski kohaldada selle riigi õigust, kus on kohtu poole pöördutud.

(21) Avaliku korra kaalutlustel peaks osalevate liikmesriikide kohtutel olema õigus erandkorras eirata välisriigi õigust, kui selle kohaldamine asjaomasel juhul oleks ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga. Sellest hoolimata ei tohiks kohtutel olla õigust teise liikmesriigi õigust avaliku korra kaalutlustel eirata juhul, kui see on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, eriti selle artikliga 21, milles keelatakse igasugune diskrimineerimine.

(22) Kuna mõnes riigis ja osalevas liikmesriigis on kaks või enam õigussüsteemi või eeskirjade kogumit, mis reguleerivad käesolevas määruses käsitletavaid küsimusi, tuleks ette näha, mil määral käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste riikide ja osalevate liikmesriikide eri territoriaalüksustes.

(23) Käesoleva määruse eesmärk on õiguskindluse, etteaimatavuse ja paindlikkuse suurendamine rahvusvaheliste abieluõiguslike menetluste puhul ja seeläbi inimeste vaba liikumise lihtsustamine Euroopa Liidus, kuid seda ei ole käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu liikmesriikidel võimalik piisavalt saavutada ning seetõttu peaks see vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele olema paremini saavutatav ELi tasandil, vajaduse korral liikmesriikide tõhustatud koostöö kaudu. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ning järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige selle artiklit 21, mis keelab igasuguse diskrimineerimise, sealhulgas diskrimineerimise soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Osalevate liikmesriikide kohtud peaksid käesolevat määrust kohaldama nimetatud õigusi ja põhimõtteid järgides,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk. Reguleerimisala

Artikkel 1Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse abielulahutuse ja lahuselu suhtes sellistel juhtudel, kus esineb õigusnormide vastuolu.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse „osaleva liikmesriigina” liikmesriiki, kes osaleb abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas tehtavas tõhustatud koostöös vastavalt nõukogu […] otsusele […] tõhustatud koostöö lubamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas.

Artikkel 2Üldine kohaldatavus

Käesoleva määruse alusel määratud õigust kohaldatakse ka juhul, kui tegu ei ole osaleva liikmesriigi õigusega.

II peatükk. Abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatavat õigust reguleerivad ühtsed eeskirjad

Artikkel 3Kohaldatava õiguse valik abikaasade poolt

1. Tingimusel, et see on kooskõlas aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigustega ja avaliku korra põhimõttega, võivad abikaasad abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse määramises kokku leppida, valides ühe järgmistest õigustest:

a) selle riigi õigus, kus on kokkuleppe sõlmimise ajal abikaasade alaline elukoht;

b) selle riigi õigus, kus oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist kokkuleppe sõlmimise ajal endiselt seal elab;

c) selle riigi õigus, mille kodanik üks abikaasadest on nimetatud kokkuleppe sõlmimise ajal;

d) kohtu asukohariigi õigus.

2. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, võib kohaldatava õiguse määramise kokkuleppe sõlmida ja seda muuta igal ajal, kuid hiljemalt kohtu poole pöördumise ajaks.

3. Lõikes 2 osutatud kokkulepe sõlmitakse kirjalikult ning sellele märgitakse kuupäev ja kirjutavad alla mõlemad abikaasad. Elektroonilisel teel edastatud kokkulepe, mida on võimalik alaliselt säilitada, võrdsustatakse kirjalikult vormistatuga.

Kui aga selle osaleva liikmesriigi õigusega, kus on mõlema abikaasa alaline elukoht kokkuleppe sõlmimise ajal, on kõnealust liiki kokkulepetele ette nähtud täiendavad ametlikud nõuded, järgitakse nimetatud nõudeid. Kui abikaasade alaline elukoht on eri osalevates liikmesriikides ja nende liikmesriikide õigusega on ette nähtud erinevad vorminõuded, on kokkulepe vormiliselt kehtiv juhul, kui see vastab tingimustele, mis on sätestatud ühe asjaomase riigi õiguses.

4. Abikaasad võivad määrata kohaldatava õiguse ka kohtus menetluse käigus, kui see on kohtu asukohariigi õigusega ette nähtud. Sellisel juhul kannab kohus selliselt määratud kohaldatava õiguse protokolli kooskõlas asukohariigi õigusega.

Artikkel 4 Poolte valikuvõimaluse kasutamata jätmise korral kohaldatav õigus

Kui artiklist 3 tulenev valikuvõimalus jäetakse kasutamata, kohaldatakse abielulahutuse ja lahuselu suhtes selle riigi õigust,

a) kus on kohtusse pöördumise ajal abikaasade alaline elukoht; või selle puudumise korral,

b) kus oli abikaasade viimane alaline elukoht, tingimusel et sellest ei ole kohtusse pöördumise ajal möödunud rohkem kui aasta, kui üks abikaasadest kohtusse pöördumise ajal endiselt selles riigis elab; või selle puudumise korral,

c) mille kodanikud mõlemad abikaasad on kohtusse pöördumise ajal; või selle puudumise korral,

d) kus kohtusse pöördutakse.

Artikkel 5 Kohtu asukohariigi õiguse kohaldamine

Kui artiklist 3 või 4 tulenevalt kohaldatava õiguse kohaselt ei ole abielulahutust ette nähtud või kui see ei taga ühele abikaasadest tema soo tõttu võrdset võimalust abielulahutust või lahuselu taotleda, kohaldatakse kohtu asukohariigi õigust.

Artikkel 6 Tagasisaate ja edasiviite välistamine

Kui käesoleva määruse alusel kuulub kohaldamisele teatava riigi õigus, kohaldatakse selle riigi kehtivaid õigusnorme, välja arvatud rahvusvahelise eraõiguse normid.

Artikkel 7Avalik kord

Käesoleva määruse alusel määratud riigi õiguse sätte kohaldamisest võib keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga.

Artikkel 8Mitme õiguskorraga riigid

1. Kui riik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad abielulahutuse ja lahuselu suhtes oma õigusnormid, käsitatakse käesoleva määruse alusel kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel iga territoriaalüksust omaette riigina.

2. Osalev liikmesriik, mille eri territoriaalüksustes kehtivad abielulahutuse ja lahuselu suhtes eri õigusnormid, ei ole kohustatud kohaldama käesolevat määrust selliste õigusnormide vastuolude suhtes, mis hõlmavad ainult nimetatud territoriaalüksusi.

III peatükk. Muud sätted

Artikkel 9Osalevate liikmesriikide esitatav teave

1. Osalevad liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt [ kolm kuud pärast käesoleva artikli jõustumise kuupäeva ] oma siseriiklikud õigusnormid, kui need on olemas, järgmise kohta:

a) vorminõuded seoses kohaldatava õiguse valikut käsitlevate kokkulepetega; ning

b) võimalus määrata kohaldatav õigus kooskõlas artikli 3 lõikega 4.

Osalevad liikmesriigid edastavad komisjonile kõik edaspidised muudatused nendes õigusnormides.

2. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt saadud teabe avalikult kättesaadavaks asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaiti.

Artikkel 10Üleminekusätted

1. Käesolevat määrust kohaldatakse kohtumenetluste suhtes, mis on algatatud pärast artiklis 13 sätestatud määruse kohaldamise alguse kuupäeva, ja artiklis 3 osutatud kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud pärast nimetatud kuupäeva.

Kohaldatava õiguse valikut käsitlev kokkulepe, mis on sõlmitud osaleva liikmesriigi õiguse kohaselt enne käesoleva määruse kohaldamise alguse kuupäeva, jõustub siiski samuti, tingimusel et see vastab artikli 3 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud tingimustele.

2. Käesolev määrus ei piira nende kohaldatava õiguse valikut käsitlevate kokkulepete kohaldamist, mis on sõlmitud vastavalt selle osaleva liikmesriigi õigusele, mille kohtu poole pöördutakse enne käesoleva määruse kohaldamise alguse kuupäeva.

Artikkel 11Seos kehtivate rahvusvaheliste konventsioonidega

1. Ilma et see piiraks osalevatele liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 351 tulenevaid kohustusi, ei mõjuta käesolev määrus selliste kahe- või mitmepoolsete konventsioonide kohaldamist, mille osalisteks käesoleva määruse vastuvõtmise ajal on üks või mitu osalevat liikmesriiki ning mis käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.

2. Olenemata lõikest 1 on käesolev määrus osalevate liikmesriikide vahelistes suhetes ülimuslik konventsioonide suhtes, mis käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi ja milles osalevad liikmesriigid on osalised.

Artikkel 12Läbivaatamine

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta hiljemalt [ viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise algust ]. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva määruse kohandamiseks.

IV peatükk. Lõppsätted

Artikkel 13Jõustumine ja kohaldamise alguse kuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolevat määrust kohaldatakse alates [ kuupäevast, mil käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäevast on möödunud kaksteist kuud ], välja arvatud määruse artikkel 9, mida kohaldatakse alates [ kuupäevast, mil käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäevast on möödunud kuus kuud ].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] KOM(2006) 399.

[2] Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, 27. november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1).

[3] ELT C 15 E, 21.1.2010, lk 128.

[4] Bulgaaria, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Ungari, Austria, Rumeenia ja Sloveenia.

[5] Vt Euroopa Liidu Nõukogu dokument nr 9712/08.

[6] SEK(2006) 949.

[7] ELT L [...], [...], lk [...].

[8] ELT C […], […], lk […].

[9] ELT C […], […], lk […].

[10] EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.