52010PC0102

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 17.3.2010

KOM(2010)102 lõplik

2010/0059 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/…,

[kuupäev], millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend

SELETUSKIRI

Euroopa Liidu (EL) banaanituru ühine korraldus on võimaldanud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna banaane eksportivatele riikidele (AKV riigid) traditsiooniliselt soodustingimusi kauplemisel. Mitmele AKV riigile on banaanide tootmine eksportimiseks ELi oluline majandustegevus, millel on ülejäänud majandusele mitmekordistav mõju.

ELi banaanituru ühist korraldust on alates 1995. aastast kahtluse alla seatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaidluste lahendamise organi kaudu, kelle apellatsioonikogu otsustega on sellele korduvalt vastuseisu väljendatud. Seepärast on EL pidanud läbirääkimisi banaane käsitleva kaubanduslepingu üle WTO raames. See toetab Doha arengukava (DDA) põllumajandust käsitlevate üksikasjade ja täieliku Doha vooru lõpetamist. Nimetatud lepingu rakendamine vähendab AKV soodusmarginaali.

Selleks et toetada jätkusuutlikku arengut, vaesuse vähendamist ja edendada banaane eksportivate AKV riikide järkjärgulist kaasamist maailmamajandusse, on EL toetanud mitme riigi banaanisektorit eriabisüsteemi (SSA, 1994–1999[1]) ja toetuse eriabiraamistiku (SFA, 1999–2008[2]) kaudu. SFA toimis kaheteistkümnes banaane eksportivas AKV riigis[3] ja selle kehtivusaeg lõppes detsembris 2008. Nagu öeldakse tavapärastele AKV banaanitarnijatele antava toetuse eriabiraamistiku kahe aasta aruannet käsitleva teatuse eelnõus, tuuakse SFAle antud sõltumatutes välishinnangutes esile positiivseid tulemusi. Teatavatel riikidel õnnestus suurendada oma konkurentsivõimet, mis peegeldub AKV banaanide stabiilses ekspordimahus ja turuosas ELi turul. Sellegipoolest on tootmiskulud AKV riikides jäänud üldiselt kõrgemateks kui enamsoodustuskorra (MFN) riikides. Majanduse mitmekesistamise toetusmeetmete tulemused ei ole nii nähtavad ja nende saavutamiseks on vaja suuremaid pingutusi.

AKV banaane tarnivatele riikidele tehtavate tariifsete soodustuste vähendamine toob toimuvatele kohandamis- ja ümberkorraldamisprotsessidele toetudes kaasa täiendava kohandusvajaduse. Võttes arvesse nimetatud probleeme teeb Euroopa Komisjon ettepaneku luua peamistele banaane tarnivatele AKV riikidele asjaomane kaasnevate meetmete programm.

Nimetatud programmi raames võetavate meetmete eesmärk on toetada banaaniekspordist sõltuvate piirkondade kohandumist eelarvetoetuse või konkreetsete sekkumiste kaudu. Meetmed toetavad kohandumist laiemalt (näiteks sotsiaalne ja keskkondlik mõju), majandustegevuse mitmekesistamise poliitikat või investeerimist konkurentsivõime parandamisse, kui see on elujõuline strateegia. Neis võetakse arvesse eriabisüsteemi ja toetuse eriabiraamistiku tulemusi ning nende kaudu omandatud kogemusi.

Banaanisektori kaasnevad meetmed oleks ettepaneku kohaselt maksimaalselt nelja-aastase kestusega (2010–2013) ajutine programm. Kaasnevate meetmete eelarve oleks 190 miljonit eurot ja neid reguleeriks arengukoostöö rahastamisvahendi määruse muutmise määrus.

2010/0059 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/…,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 209 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[4],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[5],

olles edastanud ettepaneku riikide parlamentidele,

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

1. Euroopa Liit kui Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige on pühendunud kaubandusküsimuste kaasamisele arengustrateegiatesse ja rahvusvahelise kaubavahetuse edendamisele, et kiirendada majanduse arengut ja vaesuse vähendamist kogu maailmas.

2. EL toetab Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riike vaesuse vähendamise, jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu teel ning tunnistab nende riikide kaubasektorite olulisust.

3. EL on pühendunud arenguriikide sujuva ja järkjärgulise maailmamajandusse kaasamise toetamisele eesmärgiga tagada jätkusuutlik areng. Peamistel banaane eksportivatel AKV riikidel võib esineda probleeme seoses kauplemise korra muutumisega, eelkõige enamsoodustuskorra liberaliseerimisega WTO raames. Seepärast tuleks AKV riikide banaanisektori kaasnevate meetmete programm lisada praegusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend[6].

4. Nimetatud programmi raames võetavad rahalise abi meetmed peaksid olema suunatud banaaniekspordist sõltuvate piirkondade kohandumise ja/või ümberkorraldamise toetamisele sektorikohase eelarvetoetuse või projektikohaste sekkumiste kaudu. Meetmete eesmärk peaks olema tagada sotsiaalvaldkonna vastupidavus, majandustegevuse mitmekesistamine ja investeerimine konkurentsivõime suurendamisse, juhul kui see on elujõuline strateegia, võttes arvesse traditsioonilistele banaane tarnivatele AKV riikidele mõeldud eriabisüsteemi[7] ja traditsioonilistele banaane tarnivatele AKV riikidele mõeldud eriabiraamistiku[8] kaudu saadud kogemusi ja tulemusi.

5. Programm peaks aitama kaasa kohanemisprotsessile nendes AKV riikides, kes on viimastel aastatel eksportinud ELi märkimisväärses koguses banaane ja keda mõjutab WTO raames toimiv liberaliseerimine[9]. Programm põhineb tavapärastele AKV banaanitarnijatele antava toetuse eriabiraamistikul. Programm on kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega WTO raames ning on selgelt ümberkorralduslik ja seega ajutine, selle maksimaalne kestus on neli aastat (2010–2013),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1905/2006 muudetakse järgmiselt.

6. Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„ Artikkel 4

Euroopa Liidu abi rakendamine

Kooskõlas käesoleva määruse üldeesmärgi, reguleerimisala, eesmärkide ja üldpõhimõtetega rakendatakse ühenduse abi artiklites 5–16 sätestatud geograafiliste ja temaatiliste programmide ning artiklites 17 ja 17a sätestatud programmide kaudu.”

7. Lisatakse artikkel 17a järgmises sõnastuses:

„Artikkel 17a

Peamised banaane tarnivad AKV riigid

1. IIIa lisas loetletud banaane tarnivate AKV riikide suhtes kohaldatakse banaanisektori kaasnevaid meetmeid. Nendele riikidele antav Euroopa Liidu abi on suunatud nende kohandumisprotsessi toetamisele pärast ELi banaanituru liberaliseerimist Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames. Euroopa Liidu abi andmisel arvestatakse riikide poliitika ja kohanemisstrateegiatega ning pööratakse eritähelepanu järgmistele koostöövaldkondadele:

8. banaaniekspordisektori konkurentsivõime tõstmine, kui see on jätkusuutlik, arvestades seejuures asjaomaste erinevate huvirühmade olukorda;

9. banaanidest sõltuvate piirkondade majanduse mitmekesistamise edendamine;

10. tegelemine kohanemisprotsessi laiemate järelmõjudega, mis võivad olla seotud tööhõive ja sotsiaalsete teenuste, maakasutuse ja keskkonna taastamise, ja makromajandusliku stabiilsusega, kuid ei pruugi nendega piirduda.

2. IV lisas nimetatud summa ulatuses määrab komisjon objektiivsete näitajate alusel kindlaks igale abikõlblikule banaane tarnivale AKV riigile kättesaadava maksimumsumma, mis on ette nähtud lõikes 1 osutatud tegevuste rahastamiseks. Näitajate hulgas on banaanikaubandus ELiga, banaaniekspordi osatähtsus asjaomase AKV riigi majanduses ja riigi arengutase. Jaotuskriteeriumite arvuliste suuruste määramisel lähtutakse 2009. eelsete aastate andmetest.

3. Komisjon võtab vastu mitmeaastased toetusstrateegiad analoogia põhjal artikliga 19 ja vastavalt artiklile 21. Komisjon tagab, et nimetatud strateegiad täiendavad asjaomaste riikide geograafilisi strateegiadokumente ning kõnealuste banaanisektori kaasnevate meetmete ajutisuse. Toetusstrateegiaid võib vajaduse korral eriotstarbeliselt läbi vaadata, kuid nende kohta ei tehta vahekokkuvõtteid.”

11. Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Strateegiadokumentide ja mitmeaastaste näidisprogrammide vastuvõtmine

Artiklites 19 ja 20 nimetatud strateegiadokumendid ja mitmeaastased näidisprogrammid, samuti artikli 19 lõikes 2 ning artikli 20 lõikes 1 nimetatud läbivaadatud versioonid ning vastavalt artiklites 17 ja 17a nimetatud kaasnevad meetmed võtab vastu komisjon artikli 35 lõikes 2 osutatud korras.”

12. Artiklis 29 asendatakse lõige 1 järgmise tekstiga:

1. „Eelarvekohustuste aluseks on artikli 17a lõike 3, artikli 22 lõike 1, artikli 23 lõike 1 ja artikli 26 lõike 1 kohaselt tehtud komisjoni otsused.”

13. Artikli 31 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Artiklites 11–16 nimetatud temaatilise programmi alusel ning artiklites 17 ja 17a nimetatud programmide alusel rahastatavate hanke- või toetuslepingute sõlmimiseks võivad taotlusi esitada kõik füüsilised isikud, kes on OECD/DACi loetelus ja II lisas nimetatud arenguriikide kodanikud, ja kõik juriidilised isikud, kes on nimetatud arenguriikides ja -territooriumidel asutatud, ning need füüsilised või juriidilised isikud, kes on temaatilise programmi või artiklites 17 ja 17a nimetatud programmide alusel abikõlblikud. Komisjon avaldab II lisa ja ajakohastab seda vastavalt OECD/DACi koostatud abisaajate loetelu regulaarsele läbivaatamisele ja teavitab sellest nõukogu.”

14. Artikli 38 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

1. Võrdlussumma käesoleva määruse rakendamiseks ajavahemikul 2007–2013 on 17 087 miljonit eurot.

2. Igale programmile eraldatav soovituslik summa, mida nimetatakse artiklites 5–10 ja 11–16 ja artiklites 17–17a on kindlaks määratud IV lisas. Need summad on kehtestatud ajavahemikuks 2007–2013.”

15. Lisatakse käesoleva määruse I lisas esitatud IIIa lisa.

16. IV lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub [...] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

eesistuja eesistuja

I LISA

„IIIa LISA

PEAMISED BANAANE TARNIVAD AKV RIIGID

1. Belize

2. Kamerun

3. Côte d'Ivoire

4. Dominica

5. Dominikaani Vabariik

6. Ghana

7. Jamaica

8. Saint Lucia

9. Saint Vincent ja Grenadiinid

10. Suriname”

II LISA

„IV LISA

RAHAERALDISTE SOOVITUSLIK JAOTUS AJAVAHEMIKUKS 2007–2013 (MILJONIT EUROT)

Kokku | 17 087 |

Geograafilised programmid: | 10 057 |

Ladina-Ameerika | 2 690 |

Aasia | 5 187 |

Kesk-Aasia | 719 |

Lähis-Ida | 481 |

Lõuna-Aafrika | 980 |

Temaatilised programmid: | 5 596 |

Inimestesse investeerimine | 1 060 |

Keskkond ja loodusvarade säästev majandamine | 804 |

Valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste osalemine arengus | 1 639 |

Toiduga kindlustatus | 1 709 |

Rände- ja varjupaigaküsimused | 384 |

Suhkruprotokolliga ühinenud AKV riigid | 1 244 |

Peamised banaane tarnivad AKV riigid | 190” |

.

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Kaasnevad meetmed peamistele banaane tarnivatele Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidele.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

21 (Areng)

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B.A read)), sh järgmised rubriigid:

Kavandatud read:

21 06 07 (Banaanisektori kaasnevad meetmed)21 01 04 01 (Arengukoostöö rahastamisvahend (DCI) — Halduskorralduskulud)

Kavandatavaid meetmeid rahastatakse 4. rubriigi vabadest vahenditest ja vahendite ümberpaigutamisest 4. rubriigi sees.

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

Meedet rakendatakse 2010.–2013. eelarveaastal; selleks on ette nähtud 190 miljonit eurot.

15. detsembri 2009. aasta kirjas AKV banaanikoordinaatorile (minister Luc Magloire Mbarga, Kamerun) viitasid volinikud Benita Ferrero-Waldner ja Karel De Gucht maksimaalselt 200 miljoni euro suurusele programmile, millega aidatakse peamistel AKV banaanitarnijatel kohaneda uute tariifimääradega ja nendest tulenevate ümberkorraldustega. Samuti väitsid volinikud, et lisaks 190 miljonile eurole on komisjon valmis koos eelarvepädevate institutsioonidega uurima võimalusi sellele veel 10 miljoni euro lisamiseks, kui eelarvemenetluse käigus peaks selleks vajaminev summa vabanema.

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

21.06.07 | Kohustuslik/ Mittekohustuslik | Liigendatud[10] | JAH | EI | EI | Nr 4 |

21.01.04.01 | Kohustuslik/ Mittekohustuslik | Liigenda-mata[11] | EI | EI | EI | Nr 4 |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | 2010.aasta | 2011 | 2012 | 2013 | n + 4* | n + 5 jj* | Kokku |

Tegevuskulud[12] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a | 75 | 43 | 41 | 31 | 190 |

Maksete assigneeringud | b | 30 | 30 | 40 | * | * | 100* |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[13] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c | 0,217 | 0,750 | 0,950 | 0,700 | * | * | 2,617* |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 75,217 | 43,75 | 41,95 | 31,70 | * | * | 192,617* |

Maksete assigneeringud | b+c | 0,217 | 30,75 | 30,95 | 40,70 | * | * | 102,617* |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[14] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d | 0,043 | 0,128 | 0,128 | 0,128 | * | * | 0,427* |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,06* |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 75,26 | 43,898 | 42,098 | 31,848 | * | * | 193,04* |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 0,26 | 30,898 | 31,098 | 40,848 | * | * | 103,104* |

* Tegevusprogrammi elluviimiseks ja selleks vajalike maksete tegemiseks pärast 2013. aastat tehakse ettepanekud haldustoetuskulude assigneeringute eraldamiseks tulevaste finantsperspektiivide raames (st pärast 2014. aastat algavad finantsperspektiivid).

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | Aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

…………………… | f |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

( Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

( Ettepanekuga kaasneb finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete[15] kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

NB: Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas.

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist [aasta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku | 2,3 | 7 | 7 | 7 |

* Tegevusprogrammi elluviimiseks ja sellega seonduvate maksete tegemiseks pärast 2013. aastat.

4.3. Meetmete rahastamine

PROGRAMMI RAHASTATAKSE 4. RUBRIIGI (ELI ÜLEMAAILMNE ROLL) KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUTEST. TEHAKSE ETTEPANEK KASUTADA OSA KÕNEALUSE RUBRIIGI VARUST SUMMAS 75,9 MILJONIT EUROT. KOMISJONI TALITUSED ON HINNANUD VAHENDITE KÄTTESAADAVUST AJAVAHEMIKUL 2010–2013, ET TEHA KINDLAKS ÜMBERPAIGUTUSTE VÕIMALUSI, VÕTTES ARVESSE VAHENDITE VÕIMALIKKU ALAKASUTAMIST, KASUTAMISPIIRANGUID JA/VÕI POLIITILISI ASJAOLUSID. ANALÜÜSI TULEMUSENA PAIGUTATAKSE 4. RUBRIIGI ALL ÜMBER 95,8 MILJONIT EUROT. PUUDUJÄÄVA OSA (18,3 MILJONIT EUROT) PUHUL TEEB KOMISJON ETTEPANEKU KASUTADA PAINDLIKKUSINSTRUMENTI.

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Lühiajalised: Meetmed on suunatud banaanitootmisest sõltuvatele Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidele, kes on viimase kümne aasta jooksul eksportinud Euroopa Liitu keskmiselt üle 10 000 tonni banaane ja keda kõige rohkem mõjutavad banaanide suhtes kohaldatavad ELi tariifimäärade muutused.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Ettepanekuga kehtestatakse ajaliselt piiratud meetmed tariifimäärade vähendamisega toimetulekuks. Kõnealused meetmed täiendavad ELi käsutuses olevaid olemasolevaid koostöövahendeid; samuti toetutakse ELi ja tema partnerite ühisele kogemusele selliste toetusmeetmete valdkonnas, mida rahastatakse tavapärastele AKV banaanitarnijatele antava toetuse eriraamistiku kaudu. Koostoime saavutamiseks tagatakse meetmete rakendamine kooskõlas ELi riigi abistamise strateegiatega.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Eesmärk on säilitada või parandada banaanitootmisest sõltuvate AKV riikides elavate inimeste elatustaset, millele avaldavad olulist mõju banaanide suhtes kohaldatavad ELi tariifimäärade muutused. Meetmed on suunatud laiematele (sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkondlikud) kohandamismõjudele, majanduse mitmekesistamisele või investeeringute toetamisele banaanitööstuse konkurentsivõime suurendamiseks, kui tegemist on elujõulise strateegiaga.

Oodatavad tulemused :

- Riikides, kus eemärk hõlmab majanduse mitmekesistamist: kodumajapidamiste sissetulekute stabiliseerimine või suurendamine ja/või (endises) banaanitööstuses töötavate inimeste ja nende perekondade vaesusmäära vähendamine (mis peegeldaks asjaolu, et banaanide ekspordi vähenemine Euroopa Liitu ei avalda negatiivset mõju riigi majandusele ja/või kõige rohkem mõjutatud elanikkonnale).

- Riikides, kus eesmärkide saavutamiseks kavatsetakse teha investeeringuid konkurentsivõime suurendamisse: banaaniekspordi (mahu) stabiliseerimine või suurendamine ELi ja/või teistesse riikidesse

Järelevalvel ja hindamisel kasutatavad näitajad:

- kodumajapidamiste sissetulekud banaanitootmisest sõltuvates piirkondades (allikas: riiklikud statistikaametid)

- SKP inimese kohta (allikas: riiklikud statistikaametid või Maailmapank; baasaasta: 2008)

- vaesusmäärad (endistes) banaanitootmisega tegelevates piirkondades (allikas: riiklikud statistikaametid, vaesuse mõõtmine peab olema standardne ja ajas võrreldav; kui riiklikud statistikaametid ei esita andmeid banaanitootmisest sõltuvate piirkondade kohta, tuleb kasutada muid alternatiivseid ja võrreldavaid näitajaid; muude võrreldavate näitajate puudumisel tuleb kasutada ÜRO inimarengu indeksit)

- banaanieksport ELi turule (maht ja väärtus, mõõdetuna ELi impordina; allikas: Eurostat, Comext)

- banaanieksport muudesse riikidesse (välja arvatud EL; allikas: tuleb luua, ühtlustatud võrreldavate andmete puudumisel tuleb kasutada riiklike statistikaametite andmeid)

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

Märkige allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id)[17].

( Tsentraliseeritud haldamine

( otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( rakendusametitele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

Rakendamise tingimused on riigipõhised ja need määratakse kindlaks kooskõlas probleemide lahendamiseks valitud strateegiaga.

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Järelevalvet teostab komisjon, kasutades teavet, mille on kogunud ELi delegatsioonid või mis on saadud riiklikelt statistikaametitelt ja asjaomase valdkonna eest vastutavatelt ministeeriumidelt. See sõltub toetuse andmise mehhanismi liigist konkreetses riigis (eelarve- või programmi rakendamise toetus).

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Komisjoni talitused on analüüsinud banaani tariifimäärade muutuste tõenäolist mõju ELi turust sõltuvate banaane tarnivatele AKV riikidele. Lisaks sellele on eelmine toetusprogramm (tavapärastele AKV banaanitarnijatele antava toetuse eriabiraamistik) läbinud välise hindamise. Kuigi banaani tariifimäärade vähendamisel ei ole ilmselt suurt mõju riikide makromajandusele, võivad kohalikul tasandil enamsoodustusrežiimi tariifimuutuste tagajärjed olla tõsised, sõltuvalt banaanisektorile eriomasest kulustruktuurist ja võimalusest kasutada kulude kärpimise meetmeid. Kõik riigid peavad tegema enamsoodustusrežiimi tariifimäärade vähendamiseks kohandamisi ja sellistel kohandamistel võib olla märkimisväärne sotsiaalne mõju.

Olukord AKV riikides on väga erinev: tariifimäärade vähendamise tagajärjel võivad mõned vähem konkurentsivõimelised banaane tarnivad riigid lõpetada banaanide ekspordi ELi, samas kui muud banaanisektori riigid suudaksid kohanduda, tehes täiendavaid ümberkorraldusi.

Vähem konkurentsivõimeliste banaane tarnivate riikide eksporditulu aastane koguvähenemine võib olla märkimisväärne ning kohandamise võimalikud tagajärjed sotsiaal-majanduslikule olukorrale ning maakasutusele nendes riikides võivad olla tõsised.

190 miljoni euro suurune abi peaks võimaldama AKV riikidel, kes on viimasel ajal eksportinud ELi suuri banaanikoguseid, jätkata ja/või käivitada kohe investeeringuid ja kohandamisprogramme, et võidelda tariifimäärade vähendamise mõjuga ja seda leevendada.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Eriabiraamistikuga (1999-2008) anti toetust kaheteistkümnele banaane eksportivale AKV riigile. Raamistiku lõpphindamine näitas, et üldiselt on banaanisektori konkurentsivõime parandamise programmid olnud edukad, kuid mitmekesistamisprogramme oleks vaja paremini integreerida. Õpitud on ka suhkruprotokolliga ühinenud riikide kaasnevate meetmete (ülesehituselt ja meetmete liigilt võrreldav programmi) läbivaatamisest 2009. aastal. Sellest programmist õpitu seondub vajadusega kaasata eelarvetoetus kui võimalik rakendamistingimus ning vajadusega sidusrühmadega asjakohase konsulteerimise järele programmi koostamise ja rakendamise käigus.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Abikava suhtes peaks teostatama järelevalvet ja hindamist 2012. aastal. Mõjuhindamine peaks toimuma 2015./2016. aastal, st pärast vähemalt nelja-aastast rakendusperioodi.

7. Pettusevastased meetmed

Kohaldatakse tavapäraseid arengukoostöö pettustevastaseid meetmeid.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2010. aasta | 2011. aasta | 2012. aasta | 2013. aasta | 2014. aasta | aasta n+5 jj* |

Ametnikud või ajutine personal[19] (XX 01 01) | A*/AD |

B*, C*/AST |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[20] | 0,67 | 2 | 2 | 2 |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[21] | 1,67 | 5 | 5 | 5 |

KOKKU | 2,3 | 7 | 7 | 7 |

* Tegevuskprogrammi elluviimiseks ja selleks vajalike maksete tegemiseks pärast 2013. aastat tehakse ettepanekud haldustoetuskulude assigneeringute eraldamiseks tulevaste finantsperspektiivide raames (st pärast 2014. aastat algavad finantsperspektiivid).

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Kooskõlastamine põhiliste sidusrühmadega (riikides); kooskõlastamine liikmesriikide, nõukogu ja parlamendiga; otsuste ettevalmistamine, lepingute ettevalmistamine, maksete ettevalmistamine, uuringute, auditite ja hindamise korraldamine, aruandlus.

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

Rohkem kui ühe variandi nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga variandi puhul

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

Personali- ja haldusressursside vajadused kaetakse vahendite piires, mis eraldatakse haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise protseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Tegevusprogrammi elluviimiseks ja selleks vajalike maksete tegemiseks pärast 2013. aastat tehakse ettepanekud haldustoetuskulude assigneeringute eraldamiseks tulevaste finantsperspektiivide raames (st pärast 2014. aastat algavad finantsperspektiivid).

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 jj* | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

sise- |

välis- |

Tehniline ja haldusabi kokku | 0,217 | 0,750 | 0,950 | 0,700 | 2,617* |

* Tegevusprogrammi elluviimiseks ja selleks vajalike maksete tegemiseks pärast 2013. aastat tehakse ettepanekud haldustoetuskulude assigneeringute eraldamiseks tulevaste finantsperspektiivide raames (st pärast 2014. aastat algavad finantsperspektiivid).

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4* | aasta n+5 jj* |

Ametnikud ja ajutised teenistujad (XX 01 01) |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatavad töötajad (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) (täpsustada eelarverida) | 0,043 | 0,128 | 0,128 | 0,128 |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,043 | 0,128 | 0,128 | 0,128 |

* Tegevusprogrammi elluviimiseks ja selleks vajalike maksete tegemiseks pärast 2013. aastat tehakse ettepanekud haldustoetuskulude assigneeringute eraldamiseks tulevaste finantsperspektiivide raames (st pärast 2014. aastat algavad finantsperspektiivid).

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal |

Arvestus – Art. XX 01 02 kohaselt rahastatav personal |

Vastavalt punktis 8.2.1 sätestatule: |

Üks 4. teenistusrühma lepinguline töötaja arengu peadirektoraadile 64 000 euroga aastas, mis hõlmab 4 kuud 2010. aastal ja aastaid 2011–2013.* Üks 4. teenistusrühma lepinguline töötaja koostöötalitusele EuropeAid 64 000 euroga aastas, mis hõlmab 4 kuud 2010. aastal ja aastaid 2011–2013.* Viis 4. teenistusrühma lepingulist töötajat AKV delegatsioonidele 130 000 euroga aastas (sealhulgas seonduvad infrastruktuuri ja tegevuskulud), mis hõlmab 4 kuud 2010. aastal ja aastaid 2011–2013.* |

* Tegevusprogrammi elluviimiseks ja selleks vajalike maksete tegemiseks pärast 2013. aastat tehakse ettepanekud haldustoetuskulude assigneeringute eraldamiseks tulevaste finantsperspektiivide raames (st pärast 2014. aastat algavad finantsperspektiivid).

aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4* | aasta n+5 jj* |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0,020 | 0,020 | 0,020 |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[23] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0,02 | 0,02 | 0,02 |

* Tegevusprogrammi elluviimiseks ja selleks vajalike maksete tegemiseks pärast 2013. aastat tehakse ettepanekud haldustoetuskulude assigneeringute eraldamiseks tulevaste finantsperspektiivide raames (st pärast 2014. aastat algavad finantsperspektiivid).

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud |

[1] Nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2686/94.

[2] Nõukogu määrus (EÜ) nr 856/1999 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1609/1999.

[3] Belize, Kamerun, Cabo Verde, CM[pic]te d'Ivoire, Dominikaani Vabariik, Grenada, Jamaica, Madagaskar, Saint LuBelize, Kamerun, Cabo Verde, Cōte d'Ivoire, Dominikaani Vabariik, Grenada, Jamaica, Madagaskar, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Somaalia ning Suriname.

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] ELT C […], […], lk […].

[6] ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.

[7] Nõukogu määrus (EÜ) nr 2686/94, 31. oktoober 1994 (EÜT L 286, 5.11.1994, lk 1).

[8] Nõukogu määrus (EÜ) nr 856/1999, 22. aprill 1999 (EÜT L 108, 27.4.1999, lk 2) ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1609/1999, 22. juuli 1999 (EÜT L 190, 23.7.1999, lk 14).

[9] [Lisada viide Genfi banaanikaubanduslepingule]

[10] Liigendatud assigneeringud.

[11] Liigendamata assigneeringud.

[12] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[13] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[14] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[15] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[16] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[17] Kui näidatud on mitu meetodit, siis esitage palun täiendavad üksikasjad käesolevas punktis "Asjakohaste märkuste" all.

[18] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[19] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[20] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[21] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[22] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e rakendusameti(te) finantsselgitusele.

[23] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.