52010PC0072

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 3.3.2010

KOM(2010) 72 lõplik

2010/0048 (APP)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2007–2013

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „alusleping”) sätestatakse, et mitmeaastane finantsraamistik määratakse kindlaks ühehäälselt vastu võetud nõukogu määrusega. Finantsraamistikuga määratakse kindlaks iga-aastased kulukohustuste assigneeringute piirmäärad iga kululiigi kohta ning maksete assigneeringute iga-aastane piirmäär ning kehtestatakse kõik muud sätted, mida on vaja iga-aastase eelarvemenetluse sujuvaks toimimiseks (artikkel 312).

Mitmeaastaste finantsraamistike ja institutsioonidevahelist koostööd ja eelarvedistsipliini käsitlevate sätete vastuvõtmise tava on juba üle 20 aasta vana; esimene finantsraamistik määrati kindlaks institutsioonidevahelise kokkuleppega[1]. See on tohutult parandanud ja lihtsustanud iga-aastast eelarvemenetlust ning institutsioonidevahelist koostööd, mille tulemusena on omakorda paranenud eelarvedistsipliin.

Aluslepingus tunnistatakse seega finantsraamistiku olulisust Euroopa Liidu eelarvestruktuuri nurgakivina ning sätestatakse kõnealune edukas meetod lõpuks Euroopa Liidu õiguses.

Kehtiv mitmeaastane finantsraamistik (2007–2013) lepiti institutsioonide vahel kokku 2006. aasta mais ning see on kindlaks määratud eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes[2] (edaspidi „kehtiv kokkulepe”).

Kehtiva kokkuleppe asjaomased sätted tuleb kodifitseerida nõukogu määrusesse, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus”). Nimetatud kodifitseerimine kujutab endast kehtiva kokkuleppe sätete vastavusse viimist aluslepingu tingimustega. Sellise vastavusse viimise puhul tuleb siiski arvestada õigusakti liigi muutusega: kokkuleppe asemel kasutatakse määrust.

Kehtiva kokkuleppe kõigi sätete ülevõtmine mitmeaastase finantsraamistiku määrusesse ei ole siiski võimalik ega teostatav. Kehtiv kokkulepe koosneb sätetest, mis käsitlevad finantsraamistikku, vahendeid, mis ei kuulu finantsraamistikku, eelarve koostamist ning institutsioonidevahelist koostööd ja usaldusväärset finantshaldust. Osad kehtiva kokkuleppe sätted muutusid Lissaboni lepingu jõustumisega kehtetuks, osad inkorporeeritakse mitmeaastase finantsraamistiku määrusesse ja osad finantsmäärusesse.

Uus kokkulepe on siiski vajalik sätete jaoks, mis jäävad väljapoole eespool nimetatud kahte määrust. Kõnealust lähenemisviisi toetab ka alusleping, millega tunnistatakse sujuva institutsioonidevahelise koostöö olulisust ning sätestatakse (artiklis 295): „ Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon konsulteerivad üksteisega ning korraldavad oma koostööd ühisel kokkuleppel . Selleks võivad nad kooskõlas aluslepingutega sõlmida institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, mis võivad olla siduvad.” See kinnitab ja soovitab lähenemisviisi, mille kohaselt institutsioonidevahelist koostööd käsitlevad sätted määratakse kindlaks kokkuleppes.

ELi eelarvet käsitlevate õigusaktide struktuuri täiendab finantsraamistik. Vastavalt aluslepingule „määratakse [finantsraamistikuga] kindlaks eelkõige eelarve koostamise ja täitmise (…) kord ” . Sõnastus jäänud samaks, kui Nice´i lepingus, muutunud on ainult vastuvõtmismenetlus, sest tegemist on nüüd seadusandliku tavamenetlusega (st kaasotsustamismenetlus).

Võttes arvesse aluslepingu kõiki asjaomaseid sätteid ja tingimusi, on kehtiva kokkuleppe sätete asjaomastesse õigusaktidesse ülevõtmise aluseks järgmine loogika:

1. Mitmed olemasolevad sätted aegusid Lissaboni lepingu jõustumisel :

2. Kohustuslike ja mittekohustuslike kulude eristamist ning maksimaalset kasvumäära käsitlevad sätted. Samuti on aegunud kulude liigendus (praegu lisatud kehtiva kokkuleppe III lisasse).

3. Oluline osa eelarve valdkonnas toimuvast institutsioonidevahelisest koostööst on Lissaboni lepinguga eelarvemenetluses tehtud muudatuste tõttu aegunud (teise lugemise kaotamine, 21päevane lepituskomitee, võimalus, et komisjon muudab eelarveprojekti kuni lepituskomitee ette jõudmiseni jne).

4. Mitmeaastase finantsraamistiku määruses sisalduvad otseselt finantsraamistikuga seotud punktid, st kõik finantsraamistiku iga-aastase kohandamisega seotud aspektid, finantsraamistiku läbivaatamine, finantsraamistiku kohandamine, et see arvestaks laienemise vajadustega, raamistiku kestus ja raamistiku puudumise tagajärjed. I lisas esitatakse rubriikide kaupa iga raamistikuga hõlmatud aasta ülemmäärad.

5. Mõned kehtivad sätted tuleks lisada mitmeaastase finantsraamistiku määruse või kokkuleppe asemel finantsmäärusesse või selle rakenduseeskirjadesse (nt finantsselgitusi käsitlevad sätted konsolideeritakse finantsmäärusesse).

6. Ülejäänud sätted, mis käsitlevad peamiselt institutsioonidevahelist koostööd ja mida on kohandatud vastavalt aluslepingu tingimustele, on lisatud uude kokkuleppesse . Sellega tagatakse mõlema eelarvepädeva institutsiooni vahel vajalik tasakaal ning piisav paindlikkus, et kehtestada aluslepingu tingimusi järgiv uus eelarvemenetlus.

Terviklikkuse huvides esitatakse mitmeaastase finantsraamistiku määruse eelnõu ja eelarveküsimustes tehtavat koostööd käsitlev institutsioonidevaheline kokkulepe koos. Nimetatud ettepanekud täiendavad teineteist ning neid tuleks arutada ja nendes kokku leppida ühtse paketina.

Käesolev seletuskiri hõlmab mõlemat ettepanekut ning selles selgitatakse, kuidas kehtiva kokkuleppe tekst kõnealustesse kahte uude õigusakti üle võeti. Et ülevaade oleks täielik, hõlmab see ka finantsmäärusesse lisatavaid kehtiva kokkuleppe sätteid.

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Mitmeaastase finantsraamistiku määrus

Artikkel 1

Artikli 1 sõnastus kordab kehtiva kokkuleppe punkti 9 esimest lauset. Selles osutatakse lisale, millega kehtestatakse finantsraamistik. Finantsraamistikku ei ole muudetud, see vastab nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt 17. detsembril 2009 vastu võetud Euroopa majanduse elavdamise kava[3] teise etapi jaoks läbivaadatud finantsraamistikule. Teises põhjenduses selgitatakse, et määrusega inkorporeeritakse kehtiva kokkuleppega kehtestatud mitmeaastane finantsraamistik.

Kehtiva kokkuleppe punkti 9 teine lause („[finantsraamistik] kujutab endast institutsioonidevahelise distsipliini lähteraamistikku” ) ja punkt 10 on aegunud, kuna finantsraamistiku eesmärk on täpsustatud aluslepingus. Kehtiva kokkuleppe punkti 11 sätted lisatakse põhjendustesse 3, 5 ja 6.

Artikkel 2

Artikli 2 lõike 1 sõnastus kordab kehtiva kokkuleppe punkti 12 teksti. Artikliga määratakse kindlaks iga-aastased ülemmäärad ning kehtestataks institutsioonidele kohustus järgida eelarvemenetluses nimetatud ülemmäärasid kooskõlas lepingu sätetega. Punkti 12 teise lause esimene osa jäetakse aegumise tõttu välja. Määruse muutmist käsitlevate juhtumite jaoks ei ole vaja erieeskirju kehtestada. Institutsioonid peavad järgima kehtivaid ülemmääri.

Lõikega 2 võetakse kasutusele võimalus ülemmäärasid vajadusel suurendada, kui kasutatakse finantsraamistikku mittekuuluvaid vahendeid. Hädaabireserv, solidaarsusfond, paindlikkusinstrument ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on praegu määratletud kehtiva kokkuleppe punktides 25–28. Nimetatud vahendid ei sisaldu finantsraamistikus ning sellega on tagatud, et erakorralise vajaduse korral eraldatakse vahendeid rohkem, kui finantsraamistiku ülemmäärad seda võimaldavad. Sellega suureneb finantsraamistiku paindlikkus ning neid saavad ühiselt kasutada mõlemad eelarvepädevad institutsioonid.

Selleks, et säilitada praegune paindlikkustase ja institutsioonide ülesanded kõnealuste vahendite kasutamisel, on neid hõlmavad sätted lisatud uude kokkuleppesse. Sellega säilitatakse praegune praktika võimalikult suures ulatuses.

Artikkel 3

Kõnealuses artiklis korratakse kehtiva kokkuleppe punkti 15 sõnastust, välja arvatud viidet kehtiva kokkuleppe punktiga 3 kehtestatud hääletuskorrale. Igal aastal tuleb tagada vastavus omavahendite ülemmääraga. Juhul kui maksete assigneeringute ülemmäärade tulemusena omavahendite sissenõudemäärad ületavad omavahendite ülemmäärasid, tuleb kohandada finantsraamistiku ülemmäärasid. Lisatud on viide otsusele 2007/436/EÜ, Euratom, milles selgitatakse omavahendite ülemmäärasid ja kulukohustuste assigneeringuid.

Artikkel 4

Artiklis korratakse kehtiva kokkuleppe punkti 16 sõnastust ning määratakse kindlaks finantsmäärustiku iga-aastased tehnilised kohandused. Termin „mõlemad eelarvepädevad institutsioonid” asendatakse kogu tekstis terminiga „Euroopa Parlament ja nõukogu”.

Artikkel 5

Kõnealuses artiklis korratakse kehtiva kokkuleppe punkti 17 sõnastust. Sõnastust muudeti ainult natuke, et asendada viide kehtivale kokkuleppele viitega ajavahemikule, millal lepiti kokku ühtekuuluvuspoliitikale eraldatavates vahendites. Ühtekuuluvuspoliitikale eraldatavate vahendite kohandamine toimub 2011. aasta tehnilise kohandamise käigus, mis esitatakse 2010. aasta aprillis.

Artikkel 6

Kõnealuses artiklis, milles määratakse kindlaks rakendamisega seotud kohanduseeskirjad, korratakse kehtiva kokkuleppe punkti 18 sõnastust, välja arvatud viidet kehtiva kokkuleppe punktiga 3 kehtestatud hääletuskorrale.

Artikkel 7

Kõnealuse artikli sõnastus, millega määratakse kindlaks ülemäärase valitsemissektori eelarvepuudujäägiga seotud kohanduseeskirjad, kordab kehtiva kokkuleppe punkti 20 sõnastust.

Artikkel 8

Kõnealuse artikli sõnastus vastab kehtiva kokkuleppe punktidele 21–23.

Finantsraamistiku muudatused võetakse vastu samade eeskirjade alusel kui määruski. Säilitamaks finantsraamistiku paindlikkustaset seoses muudatuste puhul, mis ei ületa 0,03 % kogurahvatulust, sätestatakse lõikes 3, et finantsraamistikku võib vajadusel kohandada, kui see jääb iga-aastase eelarvemenetluse raames vahemikku 0,03 %. Sellega ei muudeta kehtivat tava, kus allapoole sama läve jäävate muudatuste üle otsustasid ühiselt Euroopa Parlament ja nõukogu ning nõukogu tegi otsuse kvalifitseeritud häälteenamuse alusel.

Artikkel 9

Kõnealuse artikli sõnastus, millega määratakse kindlaks kohanduseeskirjad, mida kasutatakse aluslepingu läbivaatamise korral, kordab kehtiva kokkuleppe punkti 4 sõnastust.

Artikkel 10

Kõnealuses artiklis, milles määratakse kindlaks finantsraamistiku kohanduseeskirjad laienemise korral, korratakse kehtiva kokkuleppe punkti 29 sõnastust, välja arvatud viidet kehtiva kokkuleppe punktiga 3 kehtestatud hääletuskorrale.

Artikkel 11

Aluslepingu artikli 312 lõike 3 teises lõigus on sätestatud, et „finantsraamistikuga kehtestatakse kõik muud sätted, mida on vaja iga-aastase eelarvemenetluse sujuvaks toimimiseks”. Artiklis 11 sätestatakse eelarvemenetluse käigus tehtava institutsioonidevahelise koostöö aluspõhimõtted.

Eelarvemenetluse käigus toimuva institutsioonidevahelise koostöö üksikasjad on lisatud aluslepingu artiklil 295 põhinevasse uude kokkuleppesse. Sellega tagatakse, et praktikas töötatakse välja uue eelarvemenetluse jaoks vajalik paindlik kord.

Artikkel 12

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika rahastamisel on eelarvemenetluse käigus eriline koht. Eelarvemenetluse sujuvaks toimimiseks ja tasakaalu säilitamiseks nähakse mitmeaastase finantsraamistiku määrusega ette põhieeskirjad (tegelikud prognoositavad vajadused kattev summa kantakse ühte eelarvepeatükki, reservi vahendeid ei kanta) ja ühise välis- ja julgeolekupoliitika rahastamiseks kokkulepitud summad (ilma muutuseta).

Sõnastus vastab tekstile, mida kasutati kehtiva kokkuleppe punkti 42 teises lõigus ja viimase lõigu esimeses lauses. Kõik kehtiva kokkuleppe punktide 42 ja 43 muud sätted on lisatud uue kokkuleppe punktidesse 18 ja 19. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna eelarveprojekti prognoosi koostamise eest vastutab välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Teksti on muudetud võtmaks arvesse asjaolu, et kehtivas kokkuleppes sätestatud nõukogu või nõukogu eesistuja rolli on võtnud üle kõrge esindaja.

Artikkel 13

Artikkel 13 vastab kehtiva kokkuleppe punkti 30 tekstile, mis käsitleb finantsraamistiku kestust ja selle puudumisest tulenevaid tagajärgi. Säilitatakse komisjoni kohustus esitada uus finantsraamistik enne 2011. aasta juulit. Punkti 30 teise lõigu sõnastust on mõnevõrra muudetud, et see oleks kooskõlas aluslepingu artikli 312 lõike 4 sõnastusega.

Artikkel 14

Mitmeaastase finantsraamistiku määruse viimase artikliga määratakse kindlaks määruse jõustumiskuupäev. Uus kokkulepe peaks jõustuma samal päeval. Mõlemad õigusaktid hõlmavad ajavahemikku 2007–2103. Ettepanekud hõlmavad määruse jõustumisele eelnenud aastaid seetõttu, et nende eesmärk on kehtiva kokkuleppe vastavusse viimine uue aluslepingu tingimustega.

Institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvealase koostöö kohta

Eelarvealast koostööd käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (edaspidi „uus kokkulepe”) eelnõu hõlmab 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkulepe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) („kehtiv kokkulepe”) kõiki sätteid, mis ei ole

a) otseselt seotud finantsraamistiku endaga ja seega lisatud mitmeaastase finantsraamistiku määrusesse,

b) aluslepingu tulemusena aegunud,

c) ettepaneku kohaselt kavas lisada finantsmäärusesse.

Aluseks on võetud põhimõte jätta alles võimalikult suur osa kehtivaid eeskirju, mis on juba tõestanud oma tõhusust, ning säilitada jõudude tasakaal ja institutsioonide osalemine eelarvemenetluses.

Sissejuhatus: uue kokkuleppe punktid 1–6

Uue kokkuleppe sissejuhatavas osas korratakse kehtiva kokkuleppe punktide 1–8 sõnastust, välja arvatud punkt 4, mis võeti üle mitmeaastase finantsraamistiku määrusesse (artikkel 11), ja punkt 7, mis on aegunud.

Punkti 1 on lisatud viide aluslepingu artiklile 295, mis on kõnealuse institutsioonidevahelise kokkuleppe õiguslik alus.

Punkti 3 on lisatud viide mitmeaastase finantsraamistiku määrusele ja finantsmäärusele. Viide Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 272 lõikele 9 on aegunud ja seega välja jäetud. Kokkuleppes nimetatud otsuste tegemise menetlusi käsitlevaid hääletuseeskirju ei muudeta (st nõukogus kvalifitseeritud häälteenamus ja Euroopa Parlamendis enamus liikmetest ning kolm viiendikku häältest).

Kokkulepe kolmeosaline struktuur jääb alles ning seda kirjeldatakse punktis 5. Esimene osa hõlmab teatavaid finantsraamistikku täiendavaid sätteid ning peamiselt finantsraamistikust väljapoole jäävaid vahendeid käsitlevaid sätteid. II osa koos lisaga hõlmab uue eelarvemenetluse suhtes kohaldatavaid institutsioonidevahelist koostööd käsitlevaid sätteid. II osa hõlmab ka summade õigusaktidesse lisamist käsitlevaid sätteid, samuti ühise välis- ja julgeolekupoliitika rahastamist ning kalanduskokkuleppeid käsitlevaid sätteid. III ossa koondatakse kõik kehtiva kokkuleppe III osa sätted, mis ei ole aegunud.

Punktis 6 määratakse kindlaks uue kokkuleppe jõustumiskuupäev, mis on ühtlasi ka mitmeaastase finantsraamistiku määruse jõustumiskuupäev. Nimetatud kuupäevast asendab uus kokkulepe kehtivat kokkulepet.

I osa – finantsraamistikuga seotud sätted ning finantsraamistikust väljapoole jäävaid erivahendeid käsitlevad sätted

A. Finantsraamistikuga seotud sätted

Uue kokkuleppe punktis 7 korratakse kehtiva kokkuleppe punkti 11 viimase lõigu sõnastust. See käsitleb teavet, mis on seotud eelarvesse lülitamata toimingutega (nt Euroopa Arengufond) ja omavahendite kategooriate muutumist. Kõnealune säte ei ole finantsraamistikuga otseselt seotud ning seega ei kuulu mitmeaastase finantsraamistiku määrusesse.

Nimetatud teabe esitamise tava jääb alles, kuid tehakse ettepanek esitada seda mitte enam koos finantsraamistiku tehnilise kohandamisega, vaid eelarveprojektile lisatud dokumentidega, kuhu see teave loogiliselt kuulub. Esitamise aeg jääb põhimõtteliselt samaks (aprilli lõpp/mai algus).

Uue kokkuleppe punkt 8 käsitleb ülemmäära piires jäävat varu. Mitmeaastase finantsraamistiku määrusega kehtestatakse kõigile rubriikidele ülemmäärad, mida tuleb vastavalt aluslepingule iga eelarvemenetluse käigus järgida. Siiski tuleks säilitada tava, mille kohaselt tagatakse niivõrd kui võimalik ülemmäära piires piisavad varud. See kujutab endast institutsioonidevahelise koostöö üht tahku ja peegeldab institutsioonide head tahet eelarvemenetluse teostamisel ning on sellisena kokkuleppe osa. Sättesse ei tehta ühtegi muudatust.

Uue kokkuleppe punkt 9 kordab kehtiva kokkuleppe punkti 19 teksti pärast 2013. aastat makseteks ettenähtud assigneeringute prognoosi ajakohastamise kohta. Kuna see ei mõjuta otseselt kehtivat finantsraamistikku, on asjakohane jätta kõnealune säte ka uude kokkuleppesse.

B. Finantsraamistikust väljapoole jäävaid erivahendeid käsitlevad sätted

Finantsraamistikust väljapoole jäävad vahendid (hädaabireserv, solidaarsusfond, paindlikkusinstrument ja Euroopa Globaliseerumisega Kohenemise Fond) jäävad kokkuleppe osaks. Mitmeaastase finantsraamistiku määrus hõlmab artiklis 2 võimalust kasutada vajadusel nimetatud vahendeid suuremas ulatuses, kui finantsraamistikuga kehtestatud ülemmäärades ette nähtud.

Vahendite ja summade eesmärke käsitlevad sätted jäetakse alles nagu kehtivaski kokkuleppes, samuti nende kasutamise korral institutsioonide ülesandeid reguleerivad sätted, st institutsioonide ühisotsused vastavalt punktis 3 esitatud hääletuskorrale.

Finantsraamistikust väljapoole jäävaid vahendeid käsitlevate sätete kavandatud liigenduse eesmärk on tegeliku olukorra säilitamine. Tegelikkuses on aga teatavad vahendite kasutamist käsitlevad sätted aegunud. Kehtivas kokkuleppes kutsutakse üles algatama kolmepoolset menetlust iga kord, kui komisjon teeb ettepaneku ühte kõnealustest vahenditest kasutada. Tegelikult kolmepoolset menetlust sageli ei kasutata, kuna mõlemad eelarvepädevad institutsioonid on tavaliselt suutelised komisjoni ettepanekuga nõustuma, ilma et tekiks vajadust kolmepoolse kohtumise järele. Seetõttu tehakse ettepanek viia tekst vastavusse tegeliku praktikaga. Kohustus kutsuda kokku kolmepoolne kohtumine iga kord, kui tehakse ettepanek kasutada kõnealuseid vahendeid, asendatakse kohustusega kutsuda kolmepoolne kohtumine kokku ainult erimeelsuste korral.

Paindlikkusinstrumendi puhul tehakse ettepanek muuta vahendite kasutamist käsitleva ettepaneku esitamist. Praegust seotust „eelarvevahenditega” ja kohustust esitada ettepanek [esialgse] eelarveprojektiga (vt kehtiva kokkuleppe punkti 27 neljas lõik) ei ole enam vaja ja sellel võib olla isegi vastupidine mõju (näiteks tulevikus võib ettepaneku esitada otse lepitusmenetluse käigus). Lihtsustatud sõnastus võimaldaks teha paindlikkusinstrumendi kasutamise ettepaneku lepituskomitees, mis aitaks kaasa kompromissi saavutamisele aastaeelarves. Sellist moodust on juba kasutatud.

II osa – eelarve menetlemise käigus toimuva institutsioonidevahelise koostöö parandamine

A. Institutsioonidevaheline koostöömenetlus

Institutsioonidevahelist koostööd käsitlevaid sätteid on märkimisväärselt muudetud, viimaks need vastavusse aluslepinguga kasutusele võetud uue eelarvemenetlusega. Kui varem olid institutsioonidevahelist koostööd käsitlevad sätted jaotatud kehtiva kokkuleppe põhiteksti ja II lisa vahel, siis nüüd tehakse ettepanek koondada kõik kõnealused sätted ühte ja samasse lisasse. Uus lisa inkorporeerib praegust menetlust käsitlevad sätted (nt kehtiva kokkuleppe punktide 32 ja 33 sõnastus, mis on uude kokkuleppesse ülevõetud selle lisa punktidena 3–6), mis ei ole aegunud, ning kehtestab lisaks uue eelarvemenetluse ja lepituskomitee toimimise jaoks vajalikud uued eeskirjad. Koostööpõhimõtete kirjeldus hõlmab ühtlasi praktilist ajakava. Lisatud on ka paranduseelarveid käsitlevad sätted, mis sisalduvad kolme institutsiooni 2009. aasta novembri deklaratsioonis üleminekumeetmete kohta. Sellest tulenevalt asendab kõnealune uus lisa üleminekumeetmeid käsitlevat deklaratsiooni praktilise ajakava ja paranduseelarvete küsimuses.

B. Finantssätete inkorporeerimine õigusaktidesse

Kehtiva kokkuleppe punktide 37 ja 38 sätete teksti korratakse uue kokkuleppe punktides 15 ja 16 ilma ühegi sisulise muudatuseta. Ainukeste muudatustena asendatakse viide kaasotsustamismenetlusele viitega seadusandlikule tavamenetlusele ning viide EÜ asutamislepingule viitega ELi toimimise lepingule.

C. Kalanduslepingutega seotud kulud

Tehakse ettepanek viia kehtiva kokkuleppe kalanduslepingutega seotud kulutusi käsitlevad sätted vastavusse uute eelarve eeskirjadega. Kavandatavas muudetud sõnastuses võetakse üle need olemasoleva teksti osad, mis on siiani ajakohased ning käsitlevad head koostööd ning institutsioonide teavitamist toimuvast. Uus sõnastus paigutatakse uue kokkuleppe põhiteksti ning sellega asendatakse kehtiva kokkuleppe IV lisa.

D. Välis- ja julgeolekupoliitika rahastamine

Kõik kehtiva kokkuleppe punktide 42 ja 43 sätted (välja arvatud mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 12 sätted) säilivad ka uues kokkuleppes (punktid 18 ja 19). Nõukogu eesistuja või nõukogu asendatakse välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ning nõukogu teine lugemine lepituskomiteega.

III osa – ELi vahendite usaldusväärne finantsjuhtimine

Kõnealuses osas korratakse kehtiva kokkuleppe sama osa, välja arvatud punktid 45 ja 47, mis on aegunud. Punkti 44 sätted lisatakse finantsmäärusesse ja asjaomastesse põhiõigusaktidesse, mis käsitlevad struktuurifonde ja ühtekuuluvusfondi.

A. Finantsplaneering

Finantsplaneeringut käsitlevate sätete tekst vastab kehtiva kokkuleppe punkti 46 sõnastusele; kahe väiksema muudatusena kustutati vaid viide „esialgsele” eelarveprojektile ja asendati viide II lisa D osale (katseprojektide ülemmäärad ja ettevalmistavad meetmed) viitega finantsmääruse rakenduseeskirjade artiklile 32.

B. Ametid ja Euroopa koolid

Kuigi esimene osa on identne kehtiva kokkuleppe punktiga 47, tehakse ettepanek inkorporeerida teise ossa sätted, mis lepiti ühiselt kokku kolme institutsiooni vahel 12. novembril 2009 kõnealuse menetluse rakendamise kohta, et käesolevas kokkuleppes oleks eelarvealane koostöö reguleeritud vaid samade eeskirjade alusel.

C. Uued rahastamisvahendid

Uute rahastamisvahenditega seotud sätted (kehtiva kokkuleppe punkt 49) võetakse üle ainult ühe muudatusega, millega kustutatakse viide „esialgsele” eelarveprojektile.

Finantsmäärus

Teatavad kehtiva kokkuleppe sätted on juba finantsmäärusesse või selle rakenduseeskirjadesse lisatud või sobiksid sinna loogiliselt paremini.

See hõlmab kehtiva kokkuleppe järgmisi sätteid:

- Kehtiva kokkuleppe punkt 14 lisatakse finantsmäärusesse (uus artikkel 47b), kuna see käsitleb nii eelarvet kui ka mitmeaastast finantsraamistikku. Punkt ei ole lisatud mitmeaastase finantsraamistiku määrusesse, kuna Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 310 nähakse ette selline säte mitmeaastase finantsraamistiku eelarvedistsipliiniga seoses. Seetõttu on oluline säilitada eelarvega side, mis on olemas kehtivas kokkuleppes.

- Finantsselgitusi hõlmavaid sätteid (punkt 39) käsitletakse finantsmääruse artiklis 28 ja finantsmääruse rakenduseeskirjade artiklis 22.

- Punkti 40 teine osa („mõlemad eelarvepädevad institutsioonid [kohustuvad] respekteerima kulukohustuste assigneeringute jaotust nii, nagu see on struktuurimeetmeid, maaelu arengut ja Euroopa Kalandusfondi käsitlevates põhiaktides sätestatud”) lisatakse finantsmäärusesse uue artiklina 155a (II osas – erisätted), mis käsitleb struktuurimeetmeid, maaelu arengut ja Euroopa Kalandusfondi.

- Kehtiva kokkuleppe II lisa D osas esitatud ettevalmistavate meetmete ja katseprojektide ülemmäärad on uuest kokkuleppest välja jäetud, sest need on juba esitatud finantsmääruse rakenduseeskirjade artiklis 32.

- Võttes arvesse institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 44, tuleb põhjalikult analüüsida aluslepingu artiklis 317 ette nähtud uusi sätteid, mis käsitlevad liikmesriikide kontrolli- ja auditeerimiskohustusi eelarve täitmisel. Sellekohane ettepanek tehakse finantsmääruse iga kolme aasta tagant toimuvat läbivaatamist käsitleva ettepaneku raames.

- Kehtiva kokkuleppe punkt 45, millega sätestatakse finantsmääruse läbivaatamist käsitlevad eeskirjad, on aegunud. Finantsmääruse vastuvõtmist käsitlevad eeskirjad on esitatud aluslepingus.

2010/0048 (APP)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2007–2013

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 312,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[4],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut[5],

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt,

ning arvestades järgmist:

7. Alates 1988. aastast on mitmeaastane finantsraamistik ja sellega seotud sätted kindlaks määratud institutsioonidevaheliste kokkulepetega. Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2007–2013 kehtestati 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppega eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[6]. Võttes arvesse nimetatud tava, tuleb aluslepingu artikli 312 kohaselt mitmeaastane finantsraamistik kindlaks määrata määruse vormis. Seetõttu tuleb 17. mai 2006. aasta institutsioonide kokkuleppe asjaomased sätted inkorporeerida määrusesse.

8. Samuti tuleb samasse määrusesse inkorporeerida 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega kehtestatud mitmeaastane finantsraamistik.

9. Finantsraamistikuga tuleks kehtestada kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute ülemmäärad. Nimetatud ülemmäärad peaksid pidama kinni nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsuses 2007/436/EÜ[7] (Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta) sätestatud omavahendite ja kulukohustuste assigneeringute ülemmääradest. Igaks aastaks ajavahemikus 2007–2013 ja iga rubriigi või alamrubriigi kohta tuleks kehtestada kulutuste summa kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutena. Kulutuste iga-aastased üldsummad tuleks samuti kehtestada nii kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute kui ka makseteks ettenähtud assigneeringutena.

10. Erivahendid, hädaabireserv, solidaarsusfond, paindlikkusinstrument ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on vajalikud selleks, et EL saaks reageerida ettenägematutele asjaoludele või rahastada selgelt kindlaks määratud kulutusi, mida ei ole võimalik rahastada finantsraamistikus kehtestatud ühe või enama muu rubriigi ülemmäärade piires. Seetõttu, juhul, kui on vaja kasutada erivahendeid, tuleb ette näha võimalus kanda kulukohustuste assigneeringud eelarvesse suurematena, kui finantsraamistikuga kehtestatud ülemmäärades ette nähtud.

11. Finantsraamistik tuleks kindlaks määrata 2004. aasta hindades. Kindlaks tuleks määrata ka finantsraamistiku tehniliste kohanduste eeskirjad, et oleks võimalik ümber arvutada ülemmäärad ja kasutada jäänud varud.

12. Finantsraamistikus ei tuleks arvestada eelarvepunkte, mida rahastatakse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse nr 1605/2002[8] (EÜ, Euratom) (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artikli 18 tähenduses sihtotstarbelistest tuludest.

13. Alamrubriigi 1b (Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) kulukohustuste assigneeringute ülemmäärad ja riigipõhiste vahendite kehtestamise metoodika lepiti kokku Euroopa Ülemkogu kohtumisel 15. ja 16. detsembril 2005. Riigipõhiste vahendite kindlaksmääramisel kasutatud sisemajanduse koguprodukti (edaspidi „SKP”) prognooside aluseks oli vastavalt Euroopa Ülemkogu kohtumisel 15. ja 16. detsembril 2005 vastuvõetud järeldustele lisatud aastate 2007–2013 finantsperspektiivi käsitleva eesistujariigi ettepaneku punktile 41 2005. aasta aprillis avaldatud statistika. Nimetatud dokumendi punktis 42 on sätestatud, et 2010. aastal tuleb kõnealuseid vahendeid kohandada juhul, kui SKP tegelik kumuleeritud kasv aastatel 2007–2009 erineb +/- 5 % 2005. aastal kasutatud prognoosi tulemustest.

14. Kindlaks tuleks määrata ka eeskirjad muude juhtumite puhuks, kus finantsraamistikku tuleks kohandada. Nimetatud kohandused võivad olla seotud eelarve täitmise, ülemäärase valitsemissektori eelarvepuudujäägi, aluslepingu läbivaatamise või laienemisega.

15. Tuleks ette näha sätted finantsraamistiku muutmiseks ettenägematute asjaolude korral, mida ei saa rahastada finantsmääruse olemasolevate ülemmäärade piires. Muudatusettepanekus peaks komisjon uurima võimalust jaotada assigneeringud rubriikide sees või vahel ümber, samuti võimalust tasaarvestada ühe rubriigi ülemmäära mis tahes suurendamine mõne teise rubriigi ülemmäära vähendamise abil. Selleks et tagada finantsraamistiku paindlik ettenägematutele asjaoludele reageerimine, tuleks ette näha võimalus kohandada finantsraamistikku eelarvemenetluse käigus kuni 0,03 % ulatuses ELi kogurahvatulust.

16. Eelarvemenetluse käigus tehtava institutsioonidevahelise koostöö reguleerimiseks tuleks sätestada üldeeskirjad.

17. Eelarvemenetluse sujuvamaks muutmiseks on vaja sätestada põhieeskirjad välis- ja julgeolekupoliitika kulude kandmiseks eelarvesse ja finantsraamistikuga hõlmatud perioodi üldsumma.

18. Eelarvemenetluse käigus tehtava institutsioonidevahelise koostöö ning ühise välis- ja sisepoliitikaga seotud kulutuste eelarvestamise üksikasjalik korraldus on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelises […] 2010. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvealase koostöö kohta[9].

19. Komisjon peaks esitama ettepaneku uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta enne 2011. aasta juulit, et institutsioonidel oleks võimalik see heaks kiita piisavalt vara enne järgmise finantsraamistiku algust. Käesoleva määrusega kehtestatud finantsraamistiku kohaldamist peaks jätkama juhul, kui uut raamistikku ei kiideta heaks enne käesoleva määrusega kehtestatud finantsraamistiku kehtivuse lõppemist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Mitmeaastane finantsraamistik

Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2007–2013 (edaspidi „finantsraamistik”) esitatakse lisas.

Artikkel 2 Vastavus finantsraamistiku ülemmääradele

20. Iga finantsraamistikus esitatud absoluutsumma kujutab endast Euroopa Liidu üldeelarve kohaste kulutuste aastast ülemmäära. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon järgivad finantsraamistikus esitatud iga-aastaste kulude ülemmäärasid iga eelarvemenetluse puhul ja asjaomase aasta eelarve täitmisel.

21. Kulukohustuste assigneeringud võib eelarvesse kanda finantsraamistiku asjaomaste rubriikide ülemmääradest suurematena, kui on vaja kasutada hädaabireservi, solidaarsusfondi, paindlikkusinstrumendi või Euroopa Globaliseerumisega Kohenemise Fondi vahendeid vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2012/2002, [10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1927/2006 [11] ning […] 2010. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele.

Artikkel 3 Omavahendite ülemmäära järgimine

22. Ühegi finantsraamistikuga hõlmatud aasta puhul ei tohi vajalike makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma pärast iga-aastast kohandamist ja muid kohandusi või muudatusi arvesse võttes olla selline, et tagajärjeks on omavahendite sissenõudemäär, mis ületab otsuses 2007/436/EÜ, Euratom omavahenditele kehtestatud ülemmäära.

23. Vajadusel alandatakse finantsmääruses esitatud ülemmäärasid, et tagada otsuses 2007/436/EÜ, Euratom omavahenditele kehtestatud ülemmäära järgimine.

Artikkel 4 Tehniline kohandamine

24. Igal aastal teeb komisjon enne aasta n+1 eelarvemenetlust finantsraamistikku järgmised tehnilised kohandused:

a) hindab ülemmäärad ja kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute üldsummad ümber aasta n+1 hindades;

b) arvutab otsuses 2007/436/EÜ, Euratom kehtestatud omavahendite ülemmäära piiresse jääva varu.

25. Komisjon teeb lõikes 1 osutatud tehnilised kohandused, tuginedes 2 % suurusele aastadeflaatorile.

26. Lõikes 1 osutatud tehniliste kohanduste tulemused ja nende aluseks olevad majandusprognoosid edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

27. Asjaomase aasta suhtes ei saa teha kõnealuse aasta jooksul või siis järgnevatel aastatel tagantjärele täiendavaid tehnilisi kohandusi.

Artikkel 5 Ühtekuuluvuspoliitikale eraldatavate vahendite kohandamine

28. Juhul kui selgub, et mis tahes liikmesriigi 2007–2009. aasta summeeritud sisemajanduse koguprodukt (edaspidi „SKP”) erineb rohkem kui +/- 5 % 2005. aasta prognoosist, mille alusel määrati kindlaks aastateks 2007–2013 liikmesriikides ühtekuuluvuse toetamiseks ettenähtud vahendid, kohandab komisjon 2011. aasta tehnilise kohanduse käigus summasid, mis on asjaomasele liikmesriigile kõnealusel ajavahemikul ühtekuuluvuse toetamiseks ette nähtud.

29. Lõikes 1 osutatud kohanduste positiivne või negatiivne summaarne netomõju ei või olla suurem kui 3 miljardit eurot. Kui netomõju on positiivne, on täiendavad vahendid piiratud summaga, mille ulatuses alamrubriiki 1b on aastatel 2007–2010 selle ülemmäära suhtes alakasutatud.

Nõutavad kohandused jaotatakse võrdsetes osades aastate 2011–2013 vahel ja vastavalt muudetakse ka finantsmääruse ülemmäärad.

Artikkel 6 Rakendamisega seotud kohandamine

Euroopa Parlamendile ja nõukogule finantsraamistiku tehniliste kohanduste tulemuste teatamisel esitab komisjon ettepanekud makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma kohandamiseks, mida ta peab rakendamisest lähtuvalt vajalikuks, et tagada nende assigneeringute korrapärane areng kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute suhtes. Kõnealuseid ettepanekuid käsitlevad otsused tehakse enne n aasta 1. maid.

Artikkel 7 Ülemäärase valitsemissektori eelarvepuudujäägiga seonduvad kohandused

Juhul kui nõukogu tühistab otsuse peatada ülemäärase valitsemissektori eelarve puudujäägi puhuks kehtestatud menetluse tulemusena ühtekuuluvusfondi eelarveliste kulukohustuste täitmine, otsustab ta komisjoni ettepaneku põhjal ja pidades kinni asjaomasest põhiõigusaktist, kas kanda peatatud kulukohustused üle järgmistesse aastatesse. Aastaks n ette nähtud kulukohustusi ei saa üle kanda kaugemale kui aastasse n+2.

Artikkel 8 Finantsraamistiku muutmine

30. Ettenägemata asjaoludel võib finantsraamistikku muuta komisjoni ettepaneku põhjal, pidades seejuures kinni otsuses 2007/436/EÜ, Euratom kehtestatud omavahendite ülemmäärast.

31. Üldjuhul tuleb kõik lõikes 1 osutatud muutmisettepanekud esitada ja vastu võtta enne asjaomase aasta või esimese asjaomase aasta eelarvemenetluse algust.

32. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad finantsraamistikku ühiselt eelarvemenetluse käigus kohandada ettenägematute asjaolude varu ulatuses kuni 0,03 % võrra ELi kogurahvatulust.

33. Iga finantsraamistiku muutmist käsitleva ettepanekuga uuritakse võimalusi kulud muudetava rubriigiga hõlmatud programmide vahel ümber jaotada, pidades eeskätt silmas assigneeringute eeldatavat alakasutamist. Võimalusel peab eesmärgiks olema see, et oluline osa uutest kavandatud kuludest nii absoluutsuurusena kui ka protsendimäärana jäävad rubriigi kehtiva ülemmäära piiresse.

34. Iga finantsraamistiku muutmist käsitleva ettepanekuga uuritakse võimalusi tasaarvestada ühe rubriigi ülemmäära mis tahes suurendamine mõne teise rubriigi ülemmäära vähendamise abil.

35. Iga muudatuse puhul säilib asjakohane suhe kulukohustuste ja maksete vahel.

Artikkel 9 Finantsraamistiku kohandamine aluslepingu muutmise korral

Kui mitmeaastase finantsraamistiku jooksul tehakse aluslepingus muudatus, mis mõjutab eelarvet, tehakse finantsraamistikus vajalikud kohandused.

Artikkel 10 Finantsraamistiku kohandamine laienemise korral

Kui mõni uus liikmesriik ühineb Euroopa Liiduga finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemikul, kohandatakse komisjoni ettepaneku põhjal finantsraamistikku, et võtta arvesse ühinemisläbirääkimistest tingitud kulutusi.

Artikkel 11 Eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon (edaspidi „institutsioonid”) võtavad iga-aastase eelarvemenetluse lihtsustamiseks mis tahes meetmeid.

Institutsioonid teevad kogu menetluse vältel heas usus koostööd oma seisukohtade lähendamiseks. Institutsioonid teevad asjakohaste institutsioonidevaheliste kontaktide abil koostööd, et jälgida töö edenemist ja analüüsida oma seisukohtade lähedust menetluse kõikides etappides.

Institutsioonid tagavad nii palju kui võimalik oma tööde ajakava kooskõlastamise, et võimaldada menetluste läbiviimist ühtsel ja kooskõlastatud viisil, mille lõpptulemuseks on eelarve lõplik vastuvõtmine.

Kolmepoolseid kohtumisi võib korraldada menetluse kõikidel etappidel ja erineval esindatuse tasemel, sõltuvalt kavandatava arutelu olemusest. Iga institutsioon nimetab kooskõlas oma kodukorraga kohtumisel osalejad, määrab kindlaks oma läbirääkimismandaadi ja teavitab õigeaegselt teisi institutsioone kohtumiste korrast.

Artikkel 12 Ühise välis- ja julgeolekupoliitika rahastamine

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (edaspidi „ÜVJP”) talituskulude üldsumma kantakse täies ulatuses ühte eelarvepeatükki pealkirja all ÜVJP. Nimetatud summa katab tegelikud eeldatavad vajadused, mida hinnatakse eelarveprojekti koostamise raames, lähtudes igal aastal Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tehtavatest prognoosidest, ning see sisaldab piisava varu ettenägemata meetmeteks. Vahendeid reservi kanda ei saa.

ÜVJP jaoks eraldatakse aastateks 2007–2013 vähemalt 1 740 miljonit eurot.

Artikkel 13 Finantsraamistiku puudumise tagajärjed

Enne 1. juulit 2011 esitab komisjon ettepaneku uue mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmiseks.

Juhul kui enne 31. detsembrit 2013 ei võeta vastu nõukogu määrust uue mitmeaastase finantsraamistiku kindlaksmääramise kohta, kohandatakse kehtiva finantsraamistikuga hõlmatud viimase aasta ülemmäärasid ja käesoleva määruse muid sätteid nii kaua, kui võetakse vastu uut finantsraamistikku kindlaks määrav määrus.

Kui pärast 2013. aastat ühinevad Euroopa Liiduga uued liikmesriigid, tehakse laiendatud finantsraamistikus vajadusel ühinemisläbirääkimiste tulemuste arvessevõtmiseks vajalikud kohandused.

Artikkel 14

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

[pic]

[1] Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 29. juunil 1988. aastal alla kirjutatud institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamise kohta, (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 33).

[2] Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vaheline 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, 17. detsember 2009, millega muudetakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta seoses mitmeaastase finantsraamistikuga - energeetika valdkonna projektide rahastamine Euroopa majanduse elavdamise kava raames, (ELT L 347, 24.12.2009, lk 26).

[4] ELT C , , lk .

[5] ELT C , , lk .

[6] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[7] ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.

[8] ELT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[9] ELT C…

[10] ELT L 311, 14.11.2002, lk 3.

[11] ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.