18.1.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 15/46

—

tervitab ambitsioonika reformikava käivitamist, mille eesmärk oli tugevdada demokraatiat, turumajandust ja õigusriigi põhimõtteid, läbirääkimiste alustamist uue assotsiatsioonilepingu üle ja dialoogi alustamist viisarežiimi lihtsustamise üle;

—

märgib, et mõttekas oleks laiendada Regioonide Komitee osalemist ka kahele ülejäänud platvormile, sest need hõlmavad tegevusi, mille puhul on vajalik kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsene osalemine (eriti 2. platvorm: majanduslik integratsioon ja lähenemine ELi valdkondlikele poliitikatele);

—

soovitab kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused nõuandvalt läbirääkimistesse uue assotsiatsioonilepingu üle, regionaalarengu katseprogrammide arendamisse, regionaalarengu poliitika rakendamise järelevalvesse ja hindamisse. Seepärast soovib Regioonide komitee anda konstruktiivse panuse Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi ning Moldiva ehitus- ja regionaalarenguministeeriumi vahel peetavatesse läbirääkimistesse vastastikuse mõistmise memorandumi üle ja selle sõlmimisse;

—

märgib, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahalise autonoomia tugevdamine on ülioluline tegur Euroopa vahendite tulevase juhtimise ning piirkondliku ja piiriülese koostöö tõhustamise jaoks;

—

rõhutab alalise kogemustevahetuse olulisust, muutes tavaks partnerluskokkulepped institutsioonide ja kogukondade vahel, õpetamise ja õppekülastused ning Moldova kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemise (kas liikmete või vaatlejatena) ELi piirkondlikes kogudes.

Raportöör

:

Alin Adrian Nica (RO/ALDE), Dudeștii Noi linnapea

1.

märgib, et pärast 2009. aasta juulis korraldatud erakorralisi parlamendivalimisi ja valitsuse vahetumist käivitas Moldova Vabariik ambitsioonika reformikava, mille eesmärk oli tugevdada demokraatiat, turumajandust ja õigusriigi põhimõtteid ning võtta selge suund järkjärguliseks lähenemiseks ELile. Uus poliitiline olukord ja Moldova Vabariigi valitsuse visioon reformiprotsessist seoses Euroopa eeskirjadele vastamisega avavad uued koostöövõimalused ELi ning Moldova kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel;

2.

tervitab läbirääkimiste alustamist uue assotsiatsioonilepingu üle 2010. aasta jaanuaris, mis näitab ELi ja Moldova koostöö tähtsust ning lähendab kahte osapoolt. Uus leping on ambitsioonikam ning ületab ELi ja Moldova tavapärase koostöö piirid. See aitab viia edasi poliitilist dialoogi ja majanduslikku arengut ning suurendada Moldova Vabariigi kodanike heaolu. Assotsiatsioonilepingus nähakse ette täieliku ja igakülgse vabakaubanduspiirkonna loomine, mis viib kaubandussuhete ja investeeringute suurendamise kaudu Moldova majandusliku integreerimiseni ELi turgu. See süvendab kohaliku ja piirkondliku tasandi majandustegevuses osalejate koostööd;

3.

kiidab heaks dialoogi alustamise viisarežiimi lihtsustamise üle, mis toob Moldova kodanikele pikas perspektiivis kaasa võimaluse reisida Schengeni viisaruumis viisavabalt. Samuti peab komitee väga kasulikuks kohalikku piiriliiklust käsitleva lepingu allkirjastamist Rumeenia Vabariigi ja Moldova vahel. Leping jõustus 2010. aasta märtsis ning see võimaldab Moldova ja Rumeenia piirist kuni 50 km kaugusel elavatel Moldova kodanikel reisida sama vahemaa ulatuses ka Rumeenia pinnal. Komitee on seisukohal, et see aitab tugevdada inimestevahelisi kontakte ning suhteid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel piki ELi välispiiri Moldovaga. Tegemist on tähtsa edasiminekuga takistuste ületamiseks piiriüleste partnerluste arendamisel;

4.

avaldab poolehoidu 24. märtsil Brüsselis käivitatud programmile „Rethink Moldova”, milles tutvustatakse Moldova Vabariigi põhivaldkondade reformimise strateegilist visiooni ja sätestatakse keskpika perioodi (aastate 2011–2013) arenguprioriteedid, mis põhinevad kolmel sambal: vastutustundlik valitsemine, majanduse elavdamine ja areng ning inimkapitali investeerimine;

5.

märgib, et Euroopa Komisjon kutsus Regioonide Komiteed osalema 1. platvormi (demokraatia, hea valitsemistava ja stabiilsus) ja 4. platvormi (inimestevahelised kontaktid) raames korraldatud algatustes. Sellegipoolest tuleks laiendada konsulteerimist ka kahele ülejäänud platvormile, niivõrd kui neis käsitletakse tegevusi, mis eeldavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsest osalemist. Ühe näitena võib esile tuua regionaalpoliitika valdkonna koostöö Moldovaga, mis põhineb ELi ühtekuuluvuspoliitika parimatel tavadel (2. platvorm: majanduslik integratsioon ja lähenemine ELi valdkondlikele poliitikatele);

6.

soovib käesoleva omaalgatusliku arvamusega anda panuse Moldova Vabariigi demokraatia arendamisse nii piirkondlikul kui kohalikul tasandil ning uut hoogu konkreetsetele jõupingutustele Euroopa naabruspoliitika algatuste ja eelkõige idapartnerluse raames. Arvamuses käsitletakse peamiselt võimalusi leida lahendusi ühistele probleemidele, tõhustades piirkondlikku ja piiriülest koostööd ELi ja Moldova kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel;

7.

märgib, et võrreldes samalaadsete institutsioonidega teistes idapartnerluse liikmesriikides, on Moldova Vabariigi kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel suhetes ELiga teatud konkurentsieelised tänu Moldova vahetule naabrusele ELiga, riigi territooriumi suurusele ja keskvalitsuse avatud suhtumisele Euroopa territoriaalsesse koostöösse. Kooskõlas Euroopa naabruspoliitika erinevate vahendite elluviimisel sätestatud traditsioonidega (nt Moldova, Rumeenia ja Ukraina piiriülese koostöö programm aastateks 2007–2013) ja arvestades riigi väikest pindala, on Moldova Vabariigi territooriumil tervikuna ning ka kõigil tema kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel õigus osaleda piiriüleste partnerluste raames rahastatavates projektides. On loomulik, et need traditsioonid laienevad idapartnerluse algatustele, mille eesmärk on saavutada raames territoriaalne ühtekuuluvus kogu ELi välispiiril;

8.

märgib rahuloluga, et Moldova Vabariigi valitsuse töökavas aastateks 2009–2013, mis kannab pealkirja „Integreerumine Euroopaga: vabadus, demokraatia ja heaolu”, on üks viiest prioriteedist võimu detsentraliseerimine ja kohalik isevalitsemine. Komitee väljendab lootust, et detsentraliseerimisest saab Moldova Vabariigi sisereformide kavas ümberpööramatu poliitiline valik;

9.

peab väga oluliseks, et 2011. aasta suveks kavandatud kohalikud üldvalimised korraldataks kooskõlas Euroopa kohaliku demokraatia põhimõtetega, et parandada järk-järgult ja mõõdetaval viisil valitsuse ja valimiste eest vastutavate ametiasustuste tööd võrreldes 2007. aasta kohalike valimistega, mida peeti rahvusvahelisel tasandil küll vabadeks, aga kust ei puudunud ka rikkumised;

10.

võtab teadmiseks, et Moldova Vabariigi valitsus on käivitanud laiaulatusliku arutelu selle üle, kuidas kohalikku ja piirkondlikku autonoomiat ajakohastada ja reformida. Eesmärk on tõelise haldusliku ja maksualase detsentraliseerimise korraldamine, kohalikul ja piirkondlikul tasandil finantstasakaalu ja ressursside jaotamise poliitika täiustamine, kohalike omavalitsuste maksustamisbaasi laiendamine, avaliku ja erasektori partnerluse edendamine avalike teenuste arendamiseks ning riigivõimu haldussuutlikkuse tugevdamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

11.

pidades silmas hiljutisi arenguid seoses ELiga, soovitab komitee kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused läbirääkimistesse ELi ja Moldova vahelise uue assotsiatsioonilepingu üle vähemalt konsultatsioonide kaudu või siis institutsioonilises raamistikus. Konsulteerimine võib toimuda kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liitudega peetava mittehierarhilise, struktureeritud ja alalise dialoogi vormis läbirääkimiste ajal, kus käsitletakse tulevase assotsiatsioonilepingu mõnda sellist peatükki, mis puudutab otseselt kohaliku tasandi haldust (peatükid: sisereform, turism, põllumajandus ja maaelu areng; haridus, õpetamine ja noored; piiriülene ja piirkondlik koostöö, institutsioonilise suutlikkuse tugevdamine jne). Praegu ei ole sidusrühmade ühiselt koostatud nimekirjas läbirääkimistes osalevate institutsioonide kohta ei kohalikke ega piirkondlikke omavalitsusi ega neid koondavaid liite;

12.

tervitab Euroopa Parlamendi erikomisjoni loomist 20. mail 2010, mille ülesanne on detsentraliseerimisprotsessi ja kohaliku autonoomia konsolideerimist puudutava õigusraamistiku muutmine ja täiendamine, eelkõige kuulub tema volituste hulka nende meetmete tagamine, mille eesmärk on kindlustada kohaliku autonoomia ja avalike teenuste detsentraliseerimise põhiseaduslike põhimõtete tõhus rakendamine ranges kooskõlas Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga. Komitee tervitab nimetatud komisjoni kavatsust viia läbi õigusraamistiku täielik hindamine, hõlmates kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevuse kõiki aspekte. See samm võimaldab teostada detsentraliseerimist integreeritult, sh valdkondlikul tasandil, hariduse, tervishoiu, sotsiaalkaitse, keskkonna, avaliku korra jne valdkonnas. Komitee avaldab lootust, et kohalikku autonoomiat tugevdavaid meetmeid rakendatakse õigel ajal ja selliselt, et kõik rakendusmehhanismid toimiksid kohalike üldvalimiste ajaks 2011. aasta suvel;

13.

peab hädavajalikuks, et peagi käivitataks avatud ja korrapärane dialoog kohalike ja piirkondlike omavalitsuste riiklike ühendustega, et saavutada kõigi sidusrühmade vahel üksmeel õige lähenemisviisi osas. Komitee peab kiiduväärseks hiljutisi jõupingutusi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koondamiseks ühte riiklikusse apoliitilisse ühendusse, mis esindaks omavalitsusi nende suhetes keskvõimuga. Komitee kutsub Moldova ametivõime üles uurima võimalust anda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele seadusandlik algatusõigus. Soovitab, et keskvalitsus ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ühendaksid oma reformimise jõupingutused. See annaks hea võimaluse otsustada, millised pädevused jäävad keskvalitsusele ja milliseid võib vastavate vahendite toel delegeerida või, kui haldussuutlikkus seda võimaldab, suunata ümber kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastutusalasse;

14.

märgib, et kuna kohalike rahaliste vahendite haldamisel puudub süstemaatiline ja tugev menetlus, siis vähendab see vältimatult kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkust võtta täielik vastutus Euroopa vahendite haldamisel, mis nõuavad asjakohast haldussutlikkust ja strateegilise kavandamise suutlikkust ning piisavalt vahendeid, et katta kohaliku finantseeringu osa. Komitee märgib, et seoses ELi naaberriikide kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele mõeldud programmide üha suureneva rolliga on kohalike ametiasutuste rahalise autonoomia tugevdamine ülioluline element ühistele probleemidele võimalike lahenduste leidmisel piirkondliku ja piiriülese koostöö kaudu Euroopa Liidu ning Moldova Vabariigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel;

15.

ootab huviga läbipaistva, õiglase ja usaldusväärse süsteemi loomist kohalike riiklike rahaliste vahendite haldamiseks, mida iseloomustaksid järgmised aspektid: jäikade menetluste ja klientelismi kadumine, mis tekitab suvalise ja tasakaalust väljas süsteemi eelarvevahendite jagamiseks kohalike omavalitsuste vahel; võimaluste kaotamine teiste haldustasandite kogutud sissetulekute struktuuri mõjutamiseks; kohaliku eelarveprotsessi sõltumatuse tugevdamine, tagades sellele valitsemistasandile kohased sissetulekuallikad ja nähes ette oma maksude kogumise. Sel viisil on võimalik omavahendeid sõltumatult hallata ja luua kaudselt ka kohalik majandusarengu poliitika; riigilt kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele delegeeritavate ülesannete täitmine koos selleks kohaste vahendite eraldamisega; finantstasakaalu saavutamise menetluste muutmine ebasoodsas olukorras olevate kogukondade jaoks tõelisteks toetusvahendiks; vahendite läbipaistev eraldamine, mis võimaldab kõigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste puhul prognoositavat finantsjuhtimist; kohalike ja piirkondlike omavalitsuste finantsilise autonoomia kaitsmine teiste tasandite riigiasutuste sekkumise eest;

16.

märgib, et kohalike ja kesktasandi riigiasutuste vastavate pädevusvaldkondade selge piiritlemise puudumine takistab detsentraliseerimisprotsessi arengut ning eri haldustasandite vastutusalade kattumisel on negatiivne mõju avalike teenuste kvaliteedile. Komitee avaldab lootust, et selle valdkonna reformidega tagatakse antud pädevustele vastavate rahaliste vahendite eraldamine. Komitee rõhutab, et pädevuste delegeerimine kohalikele omavalitsustele saab toimuda ainult sellises raamistikus, kus tagatakse osapoolte võrdsus, kulude täielik katmine ja kohaliku autonoomia õiguskaitse. Komitee on seisukohal, et halduskontroll riigilt kohalikele omavalitsustele delegeeritud pädevuste elluviimise üle ei tohi muutuda keskvalitsuse järelevalveks kohalike omavalitsuste üle;

17.

jagab arvamust, et Moldova Vabariik peaks jälgima tähelepanelikult hiljutisi arutelusid Euroopa ruumilise arengu poliitika kohta, mis tulenesid jõustunud Lissaboni lepingust, kus viidatakse selgesõnaliselt territoriaalse ühtekuuluvuse uuele kontseptsioonile. Tõenäoliselt on sellel ELi territoriaalsete poliitikate ja ühtekuuluvuspoliitika sümbioosi esindaval poliitikal pärast 2013. aastat konkreetne mõju partnerriikidele ning see aitab Euroopa naabruspoliitika raames tõhustada territooriumivälist koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel;

18.

nendib rahuloluga, et Moldova Vabariik on hiljuti lõpule jõudnud oma regionaalarengu õigusliku ja institutsioonilise raamistiku loomisega. See sarnaneb ELi liikmesriikide omaga. Komitee tervitab arengupiirkondade loomist. Tegemist on funktsionaalsete territoriaalüksustega, mis moodustavad regionaalarengu poliitika kavandamise, hindamise ja elluviimise raamistiku, mis vastab ELi statistiliste territoriaalüksuste liigitusele (NUTS). Komitee tervitab regionaalarengu koordineerimise riikliku nõukogu ja regionaalarengu riikliku fondi loomist, millele eraldatakse igal aastal 1 % riigieelarvest (umbes 8 miljonit eurot 2010. aastal). Samuti rõhutab ta, et fondi vahendite jagamise puhul on oluline, et see põhineks regionaalarengu rahastamise läbipaistval ja säästval mehhanismil;

19.

ootab huviga, millist rolli hakkavad täitma arengupiirkondades hiljuti loodud regionaalarenguametid, mille ülesanne on koordineerida piirkondade jõupingutusi ja viia ellu regionaalarenguprojekte, mille eesmärk on saavutada püsiv majanduskasv piirkondlikul tasandil. Komitee soovitab tugevdada operatiivvõimekust regionaalarengunõukogudes, mis loodi võrdsuspõhimõtte alusel kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajate ning erasektori ja kodanikuühiskonna esindajate vahel, ning rõhutab kuivõrd oluline on kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused täielikult regionaalarengupoliitika elluviimise järelevalvesse ja hindamisse;

20.

arvestades seda, et Moldoval on juba regionaalarenguks vajalik mehhanism ja institutsiooniline raamistik, mis on kooskõlas Euroopa eeskirjadega, soovitab komitee arendada regionaalarengu katseprogramme, mis on suunatud eelkõige energia- ja transpordivõrgustike, sh raudtee sidumisele ELiga, kohalikele infrastruktuurivajadustele, inimressursile ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, ning mis määratletakse ELi ühtekuuluvuspoliitikat järgides. Komitee rõhutab, et need projektid peaksid käsitlema eelkõige ebasoodsates tingimustes alasid ning piirkondi, kus on suurim arengumahajäämus ja väikseim majanduskasv;

21.

kuna regionaalarengu institutsioonid toimivad hästi, soovitab komitee suunata osa 2010. aastal ELilt Moldova Vabariigile eraldatavatest maaelu arengu vahenditest riiklikusse regionaalarengu fondi;

22.

on seisukohal, et piiriülesed koostööalgatused on olulised regionaalarengu projektide rahastamise allikad nii Euroopa naabruspoliitika vahendite (Moldova, Rumeenia ja Ukraina piiriülese koostöö programm aastateks 2007–2013, Musta mere vesikonna tegevuskava aastateks 2007–2013) kui ka euroregioonide koostöö raames, milles Moldova osaleb: Alam-Doonau (Rumeenia, Moldova ja Ukraina), Siret, Prut ja Dnestr (Rumeenia ja Moldova) ning Ülem-Prut (Rumeenia, Moldova ja Ukraina); Usalduse suurendamise meetmetena käivitati hiljuti Dnestri (Moldova ja Ukraina) euroregiooni loomise algatus, mis hõlmab ka Dnestri vasaku kalda kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, mis ei ole Chișinău kontrolli all. Mõnede eranditega vastavad kesk-, põhja- ja lõunaosa arengupiirkondade piirid Moldova Vabariigi kolme euroregiooni hulka kuuluvate territoriaalüksuste piiridele. Piiriülesed partnerid peavad erilist tähelepanu pöörama probleemidele, mis puudutavad halduslikke takistusi (maksud, viisarežiim) ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste piiratud suutlikkust valida ja arendada kvaliteetseid projekte;

23.

on arvamusel, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste reformi lühikese perioodi ajakava tuleks täiendada alalise kogemustevahetusega, mis võimaldaks võtta arvesse ELi liikmesriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste parimaid tavasid. Julgustada tuleks kontaktide süvendamist, et edendada koostöö spetsiifiliste vormide kaudu teadmussiiret kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel: partnerluskokkulepete sõlmimine institutsioonide ja kogukondade vahel, õpetamine, õppekülastused, Moldova kohalike ja piirkondlike omavalitsuste riiklike ühenduste osalemine vaatlejatena ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajate assambleedel. Kuigi selliseid üritusi on aeg-ajalt korraldatud, peavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused muutma need korrapärasemaks institutsioonilise suutlikkuse tugevdamise ja heade tavade omaksvõtmise kaudu. Samuti on kiiduväärt algatus koostada Moldova ja ELi liikmesriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostöö raamleping, mis tugineb uue assotsiatsioonilepingu sätetele;

24.

ärgitab pidama läbirääkimisi ja sõlmima vastastikuse mõistmise memorandumit Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi ning Moldova Vabariigi regionaalpoliitika eest vastutava asutuse (ehitus- ja regionaalarenguministeerium) vahel, eesmärgiga edendada dialoogi regionaalpoliitika ja regionaalkoostöö teemal (idapartnerluse raames) ning tugevdada haldussuutlikkust regionaalpoliitika valdkonnas kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

25.

ergutab institutsioonilise haldussuutlikkuse tõstmist ning institutsioonilise partnerlusprogrammi arendamist Moldova Vabariigi hiljuti loodud regionaalarenguametite ja ELi sarnaste asutuste vahel, aga ka valitsusvälistes organisatsioonides (Euroopa regionaalarenguametite agentuur – EURADA) ja selliste piirkondlike omavalitsuste ühenduste raames nagu äsja loodud kohalike omavalitsuste kongress CALM (Moldova Kohalike Omavalitsuste Kongress). Komitee teeb ettepaneku uurida võimalust anda Moldova Vabariigi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele vaatlejastaatus mitmes Euroopa institutsioonis, kus tegeletakse regionaalpoliitikaga (Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee).