13.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 74/12

—

võttes arvesse Helsingi 1975. aasta lõppakti, 1990. aasta Pariisi hartat ja Kopenhaageni dokumenti, 1999. aasta Euroopa julgeolekuhartat ja Viini dokumenti, samuti Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi / Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (CSCE/OSCE) teisi olulise tähtsusega dokumente;

—

võttes arvesse oma 15. detsembri 1999. aasta resolutsiooni OSCE kohta (1);

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogul 12. detsembril 2003. aastal vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegiat „Turvaline Euroopa paremas maailmas”;

—

võttes arvesse oma 14. aprilli 2005. aasta resolutsiooni Euroopa julgeolekustrateegia kohta (2);

—

võttes arvesse väljapaistvate isikute töörühma 27. juuni 2005. aasta lõppraportit ja soovitusi pealkirjaga „Ühine eesmärk: liikudes tõhusama OSCE poole”;

—

võttes arvesse oma 15. veebruari 2007. aasta resolutsiooni rahvusvahelise terrorismi vastase võitluse välismõõtme kohta (3);

—

võttes arvesse oma 8. mai 2008. aasta resolutsiooni ELi valimisvaatlusmissioonide kohta: eesmärgid, tavad ja tulevased väljakutsed (4);

—

võttes arvesse oma 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni Jevgeni Žovtise juhtumi kohta Kasahstanis (5);

—

võttes arvesse ministrite nõukogu 5. detsembri 2008. aasta otsust nr 4/08 pealkirjaga „OSCE õigusraamistiku tugevdamine” ning varasemaid otsuseid OSCE õigusvõime, privileegide ja immuniteetide kohta;

—

võttes arvesse Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi 5. juunil 2008. aastal Berliinis peetud kõnet, milles käsitleti vajadust kutsuda kokku Euroopa julgeoleku alane üleeuroopaline konverents, ning Medvedevi 29. novembri 2009. aasta ettepanekut Euroopa julgeolekulepingu sõlmimiseks;

—

võttes arvesse 11.–12. detsembril 2008. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistuja lõppjäreldusi, milles kiidetakse heaks nõukogu peasekretäri ning ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 11. detsembri 2008. aasta aruanne „Euroopa julgeolekustrateegia rakendamine ning julgeoleku tagamine muutuvas maailmas”;

—

võttes arvesse OSCE ministrite nõukogu deklaratsiooni Korfu protsessi kohta pealkirjaga „Kinnitada, kontrollida ja hoogustada julgeolekut ja koostööd Vancouverist kuni Vladivostokini” ning 2. detsembri 2009. aasta otsust nr 1/09 Korfu protsessi edendamise kohta;

—

võttes arvesse NATO uue strateegilise kontseptsiooni eksperdirühma 17. mai 2010. aasta analüüsi ja soovitusi pealkirjaga „NATO 2020: tagatud julgeolek, dünaamiline koostöö”;

—

võttes arvesse OSCE eesistuja 21. juuni 2010. aasta vahearuannet, milles võetakse kokku Korfu protsessis osalevate riikide ettepanekud;

—

võttes arvesse OSCE alalise nõukogu otsust 16.–17. juulil Almatõs toimunud mitteametlikul ministrite nõukogul saavutatud kokkuleppe kohaselt korraldada 2010. aasta detsembris Astanas OSCE tippkohtumine ning läbivaatamise konverents selle ettevalmistamiseks;

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni kõnet Almatõ mitteametlikul kohtumisel (SPEECH/10/393) ELi prioriteetide kohta Astana tippkohtumisel;

—

võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.

arvestades, et OSCE on Euroopa-Atlandi ja Euraasia julgeolekustruktuuri lahutamatu osa, mida iseloomustab: laiaulatuslik julgeolekukontseptsioon, mis hõlmab sõjalis-poliitilist, majanduslikku ja keskkonnaalast ning inimmõõdet, laialdane liikmesus, mis ühendab riike Vancouverist kuni Vladivostokini, ning mehhanismide mitmekesisus ja paindlikkus;

B.

arvestades, et EL ja OSCE on oma olemuselt ja ülesehituselt küll erinevad, kuid neil on ühised põhimõtted ja väärtused; arvestades, et kõik ELi liikmesriigid on ka OSCE osalisriigid; arvestades, et mõlemad organisatsioonid tegelevad institutsioonide ülesehitamise, demokraatia ja inimõiguste edendamise ning konfliktide ennetamise ja lahendamisega, tunnistades täielikult ÜRO Julgeolekunõukogu esmast rolli rahvusvahelise rahu ja julgeolekuga seotud küsimustes;

C.

arvestades, et käesoleval aastal möödub 35 aastat Helsingi lõppakti allkirjastamisest ning et sellest sai alguse Helsingi protsess, mis käivitas Euroopas olulised demokraatlikud muutused;

D.

arvestades, et OSCE viimase, 1999. aastal Istanbulis toimunud tippkohtumise tulemusel võeti vastu Euroopa julgeolekuharta; arvestades, et OSCE piirkonnas on pärast seda toimunud olulised muutused ning OSCE on kogenud oma osatähtsuse kahanemist;

E.

arvestades, et OSCE on Euroopa piirkonnas julgeolekuküsimustega tegelevatest organisatsioonidest ainus, millel puudub rahvusvahelise juriidilise isiku staatus; arvestades, et sel olukorral on palju poliitilisi ja praktilisi õiguslikke tagajärgi; arvestades, et 2007. aasta oktoobris valmis OSCE õiguslikku seisundit, privileege ja immuniteete käsitlev konventsioon ning osalevad riigid ei ole selle artiklite teksti hiljem vaidlustanud;

F.

arvestades, et Korfu protsess sai alguse Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi 5. juunil 2008 tehtud ettepanekust arutada Euroopa julgeoleku küsimust ja koostada õiguslikult siduv Euroopa julgeolekuleping; arvestades, et OSCE on ettepaneku arutamiseks oluline foorum;

G.

arvestades, et Korfu protsess on andnud OSCEle uut hoogu, ning arvestades, et tippkohtumisel tuleks kinnitada kohustust järgida Helsingi lõppakti põhimõtteid ja vaimu ning määratleda selge strateegiline nägemus edasise tegevuse, sh olemasolevate vahendite edasiarendamise ja uuendamise kohta;

H.

arvestades, et tuleks teha jõupingutusi otsustusmehhanismi uuendamiseks, sest see ei ole võimaldanud OSCE-l kriisidele alati õigeaegselt reageerida; arvestades, et tuleks välja töötada tõhusamad kriisiohjamise vahendid ning suuremat rõhku tuleks panna konfliktide vahendamisele ja lahendamisele;

I.

arvestades, et OSCE-l kui Euroopa-Atlandi ja Euraasia piirkonna kõige ulatuslikumal konsultatsioonifoorumil on endiselt tähtis roll mitmes küsimuses, nt tuumarelva leviku tõkestamine, desarmeerimine, majanduskoostöö ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete kaitse ja edendamine;

J.

arvestades, et Lissaboni leping annab ELile maailmas selgema ja suurema sõnaõiguse ning soodustab mitmesugust mõlemapoolselt kasulikku koostööd ELi ning asjaomaste rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide (sh OSCE) vahel;

1.

rõhutab, kui tähtis on praegu OSCEs, NATOs ja ELis toimuv intensiivne arutelu Euroopa julgeoleku üle, sest ühiste väärtuste taaskinnitamine ja mehhanismide tugevdamine võib suurendada Euroopa-Atlandi ja Euraasia piirkonnas vastastikust usaldust ja kindlust, mis lõpptulemusena tugevdab Euroopa julgeolekustruktuuri;

2.

rõhutab, et OSCE kolme mõõtme vahel on vaja säilitada tasakaal, arendades neid järjekindlalt ja ulatuslikult ning tuginedes juba saavutatule; juhib tähelepanu sellele, et ühtegi mõõdet ei tohi tugevdada teiste arvel; lisaks rõhutab, et tõhusaks tegelemiseks julgeolekuohtude ja muude selle valdkonna küsimustega (muu hulgas tänapäevaste nähtustega, nagu organiseeritud kuritegevus, terrorism, küberohud, inim- ja uimastikaubandus, energiajulgeolek, samuti varajase hoiatuse mehhanismidega seotud meetmed ning konfliktide ennetamine ja lahendamine) tuleks meetmeid võtta kõigis kolmes mõõtmes;

3.

rõhutab, et OSCE tugevdamine ei tohiks toimuda olemasolevate institutsioonide ja mehhanismide nõrgestamise või nende sõltumatuse vähendamise arvel, kuni neid ei ole veel reformitud või kuni ei ole kokku lepitud alternatiivides, eriti mis puudutab demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) tööd;

4.

kutsub OSCEd üles jätkuvalt tõstma oma suutlikkust, et ta saaks järgida ja täita põhimõtteid ja kohustusi, mida osalisriigid on võtnud kõigis kolmes mõõtmes, muu hulgas tõhustades selleks ka järelevalvemehhanisme;

5.

usub, et teiste asjaomaste piirkondlike organisatsioonidega koostöö tugevdamine ja sünergia edendamine tuleks OSCE tööle kasuks, ning nõuab selgemate ja paindlikumate koostööraamistike loomist, see soodustaks ja kiirendaks sellise sünergia teket;

6.

leiab, et OSCE on julgeoleku suurendajana teinud olulist tööd, mis põhineb ainulaadsel lepingute, kohustuste, normide ja meetmete võrgustikul, mille hulka kuuluvad ka Euroopa tavarelvastuse piiramise leping, avatud taeva leping ning 1999. aasta Viini dokument usalduse ja julgeoleku suurendamise meetmete kohta; tunnistab siiski, et poliitilis-sõjalises mõõtmes ei ole suudetud edu saavutada, eriti mis puudutab 2008. aasta Gruusia konflikti, suutmatust tõhusalt reageerida pikaleveninud konfliktidele Kaukaasias ja Transnistrias, Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingu peatamist Venemaa poolt ning NATO liikmesriikide senist keeldumist Euroopa tavarelvastuse piiramise kohandatud lepingu ratifitseerimisest; nõuab, et NATO liikmesriigid ja Venemaa Föderatsioon ratifitseeriksid ja rakendaksid olemasolevad lepingud ning täidaksid oma kohustused, sealhulgas ka 1999. aasta Istanbuli kohustused;

7.

on seisukohal, et OSCE on sobiv koht, kus pidada läbirääkimisi tema vastutusalasse jäävate piirkondlike konfliktide lahendamise üle; peab kahetsusväärseks, et ELil ja liikmesriikidel jääb vajaka tahtest kasutada selles vallas paremini ära OSCE võimalusi; pooldab seda, et OSCE tugevdaks konfliktide ennetamise vahendeid; peab kahetsusväärseks, et rahuprotsessidele ei ole leitud uuenduslikke lähenemisviise, ning märgib, et edu saavutamine nende pikaleveninud konfliktide lahendamises aitaks oluliselt suurendada OSCE usaldusväärsust ning seda tuleks Korfu protsessi raames arvestada; on seetõttu seisukohal, et seda eesmärki tuleks tippkohtumise järeldustes käsitleda;

8.

võtab teadmiseks OSCE missiooni Transnistrias (Moldovas); taunib missiooni ülesannete vähendamist ja desarmeerimise peatamist Colbasna relvahoidlas alates 2004. aastast; tuletab meelde ELi kindlat tahet leida Transnistria konfliktile lahendus, mis põhineb Moldova Vabariigi territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse austamisel; nõuab võimalikult kiiresti ja lisatingimusteta läbirääkimiste jätkamist 5+2 formaadis; nõuab, et EL teeks ühiseid jõupingutusi Saksa-Vene Mesebergi algatuse kooskõlla viimiseks OSCE missiooni tegevusega Transnistrias;

9.

tuletab meelde ELi olulist osa sõjategevuse lõpetamises ja relvarahu kokkulepete üle peetud läbirääkimistel 2008. aasta konflikti ajal Gruusias ning on sellega seoses seisukohal, et ELil on koos OSCEga täita oma roll rahvustevaheliste konfliktide ja pingete ennetamisel ja leevendamisel OSCE piirkonnas; toonitab, et nendel konfliktidel ei ole mitte ainult kohalik ja piirkondlik tähtsus, vaid ka otsene mõju ELi julgeolekustruktuurile; nõuab uut kokkulepet OSCE rahuvalvemissiooni taaskäivitamiseks Gruusias, et vältida edasist vägivalda, kaitsta vähemusi ja soodustada läbirääkimisi julgeoleku ja stabiilsuse tagamiseks Lõuna-Kaukaasias;

10.

võtab teadmiseks OSCE rolli Mägi-Karabahhi konfliktis, eriti seoses relvarahu ja käimasolevate läbirääkimistega; märgib, et kuigi EL ei osale otseselt OSCE Minski rühma rahuläbirääkimistel Mägi-Karabahhi konflikti küsimuses, võib ta anda olulise praktilise ja poliitilise panuse selle rühma jõupingutuste toetamisse, sealhulgas andes Minski rühma prantslasest kaasesimehele ELi mandaadi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi resolutsioonis vajaduse kohta ELi Lõuna-Kaukaasia strateegia järele;

11.

nõuab tavarelvastuse piiramise ja desarmeerimise protsessi taaselustamist OSCEs; pooldab läbirääkimiste alustamist relvajõudude ja relvastuse edasise vähendamise üle (CFE II) ning kutsub ELi ja selle liikmesriike üles tegema sellekohaseid algatusi OSCEs;

12.

kutsub ELi ja liikmesriike üles tegema OSCEs raames kättesaadavaks oma kogemused ja suutlikkus relvatööstuse konversiooni vallas ning aktiivselt edendama OSCE sellealaseid kokkuleppeid;

13.

rõhutab, et väga oluline on taastada vastastikune usaldus ja ühise eesmärgi tunnetus; märgib, et usalduse ja turvalisuse suurendamise meetmeid on vaja edasi arendada ning tavarelvastuse piiramiseks on vaja kehtestada tugev ja tõhus süsteem, ning rõhutab, et selleks on ülimalt oluline leida lahendus Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingu kriisile ning ajakohastada Viini dokumenti; väljendab heameelt avalduse üle, mille presidendid Obama ja Medvedev tegid 2010. aasta juunis tavarelvastuse kontrolli ja Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingu kohta; väljendab heameelt USA valitsuse 2010. aasta jaanuari otsuse üle määrata ametisse Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingu eriesindaja; toetab OSCE väärtuslikku tegevust terrorismivastase võitluse, piirikontrolli ja politseitöö valdkonnas; rõhutab, et see tegevus on eriti vajalik Kesk-Aasias, kus see annab panuse julgeolekuolukorra stabiliseerimiseks kogu piirkonnas;

14.

märgib, et ELi tegevust oma suutlikkuse arendamiseks ei tuleks pidada OSCE tähtsuse vähenemiseks, vaid võimaluseks teha tõhusamat koostööd ka OSCEs osalevate riikide vahel, ning rõhutab, et seda arusaama aitaksid tugevdada regulaarsed kohtumised kõrgeimal tasemel ning pidev vastastikune teavitamine, teabevahetusüritused ja konsultatsioonid ELi ja OSCE vahel;

15.

rõhutab OSCE ministrite nõukogu järeldusi majandus- ja keskkonnamõõtme strateegiadokumendi kohta, milles tõdeti, et tugevam koostöö OSCE osalisriikide vahel majanduslike ja ühiskondlike tegurite põhjustatud ohtudele ja probleemidele reageerimiseks võib anda olulise panuse piirkonna julgeolekusse, stabiilsusesse, demokraatiasse ja jõukusse, ning rõhutab asjaolu, et praeguste konfliktide ajendiks võivad olla majanduslikud ja keskkonnategurid;

16.

usub kindlalt, et koostöö ja varajase hoiatamise edendamine majandus- ja keskkonnaküsimustes, nagu energeetika, kaubandus, kliimamuutus või veega kindlustatus, võib aidata OSCE alal vähendada pingeid, ennetada konflikte, tugevdada usaldust ning edendada häid naabrussuhteid ja mitmepoolset piirkondlikku koostööd; soovitab OSCE majandusfoorumil nende küsimustega tegelda, suurendades oma nõu- ja abiandmise võimet ning tõhusalt ja hõlpsamalt kasutusele võttes ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ekspertteadmisi ja ressursse; kutsub nõukogu seda arvesse võtma Korfu protsessi käigus ja tippkohtumisel;

17.

on seisukohal, et kuna mitte ainult EL ja Venemaa Föderatsioon, vaid kõik OSCE liikmesriigid energia ja energiaallikate importijate ja eksportijatena sõltuvad üksteisest ja kuna energiavarustusega seotud konfliktid, mille tõttu kannatab tsiviilelanikkond, on viimastel aastatel kogu OSCE territooriumil sagenenud, tuleks kesksele kohale tuleks seada dialoog energiapoliitika teemal;

18.

on seisukohal, et kliimamuutusest tingitud probleemid on kõikidel elualadel pikaajalised ja koormavad ning need mõjutavad mõnda piirkonda rohkem kui teisi; palub OSCE-l suurendada jõupingutusi, et vähendada inimkonna osa globaalses soojenemises ning edendada stabiilsust ja jätkusuutlikku julgeolekut paikades, kus kliimamuutuse mõjud kõige suurema tõenäosusega ilmnevad;

19.

rõhutab, et OSCE terviklikus julgeolekukontseptsioonis on kesksel kohal inimõigused ja vähemuste õigused ning põhivabadused ning seda tõendab olemasolev laiaulatuslike kohustuste ja mehhanismide kogum, mida tuleks täielikult rakendada; rõhutab, et Korfu protsess ja tippkohtumine peaksid veelgi tugevdama nende kohustuste ja mehhanismide täitmist ja rakendamist;

20.

tõdeb, et demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste bürool on oluline roll valimiste vaatlemise, inimõiguste, demokratiseerimise ning vähemuste (ka romide ja sintide) õiguste edendamise alal; rõhutab rahvusvähemuste ülemvoliniku rolli ja ülesandeid vähemuskogukondade rahuliku kooseksisteerimise edendamisel ning etniliste konfliktide vältimisel, kasutades selleks kõiki vajalikke varajase hoiatamise mehhanisme; kiidab heaks meediavabaduse esindaja ning inimkaubanduse vastase võitluse eriesindaja ja koordinaatori töö; nõuab, et Euroopa Parlament osaleks aktiivselt demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo tegevuses;

21.

kutsub OSCEd üles eriti seoses valimiste vaatlemisega, mida tuleks tugevdada ja aktsepteerida usalduse märgina igas OSCE liikmesriigis, kinnitama ja säilitama demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo sõltumatust ning jätkuvalt tugevdama selle büroo rolli ja pädevust juhtiva valimiste eest vastutava OSCE institutsioonina, kellega Euroopa Parlament on selle alal välja arendanud tugeva ja tõhusa koostöö; kutsub üles tugevdama koostööd ja koordineerimist OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo ning Euroopa Parlamendi vahel OSCE riikidesse suunduvate rahvusvaheliste valimiste vaatlemise missioonide ettevalmistamise ajal, nende toimumise käigus ja pärast nende lõppemist;

22.

kutsub nõukogu üles tagama, et OSCE arendaks ja mitmekesistaks ka edaspidi tööd selles mõõtmes ning võtaks arvesse ka muid probleeme (näiteks terrorismivastane võitlus ja elanikkonna liikuvuse mõju, sealhulgas ümberasustatud isikute ja pagulaste liikuvuse mõju), mille lahendamise juures oleks abi olemasolevatest ekspertteadmistest;

23.

kutsub liikmesriike üles rõhutama OSCE välimissioonide tähtsust, sest nendest on saadud tähelepanuväärseid ekspertteadmisi, neil on oluline roll kõigi kolme dimensiooni edusammudes ning nad soodustavad demokratiseerumise ja reformi protsesse sellega, et jälgivad sõjakuritegude kohtumenetlusi, edendavad rahvuslikku lepitamisprotsessi, toetavad kodanikuühiskonna arengut ning on varajase hoiatuse andmise ja konfliktide ennetamise põhiline vahend, ning palub tagada, et välimissioonide rahastamist ei vähendataks; soovitab tungivalt ELil neid ekspertteadmisi kasutada enda välimissioonidel;

24.

võtab teadmiseks OSCE jõupingutused Kõrgõzstanis, mis näitavad tema võimet reageerida kriisiolukorras viivitamata seal, kus ta on kohal; võtab sellega seoses teadmiseks OSCE alalise nõukogu 22. juuli 2010. aasta otsuse käivitada politsei nõuandev missioon; rõhutab, et selles riigis pidevalt jätkuv ebastabiilsus nõuab tugevamat ja olulisemat rahvusvahelist kohalolekut, et abistada ja toetada kohalikke jõude ning tõhustada politsei tegevust; leiab, et OSCE-l võiks Kesk-Aasias olla juhtiv roll ning tema roll Gruusias tuleks taastada; taunib asjaolu, et Kõrgõzstani valitsuse vastuseisu tõttu ei käivitunud politsei nõuandev missioon vastavalt kavandatule 2010. aasta septembri alguses; kutsub OSCE liikmesriike ja Kõrgõzstani valitsust tungivalt üles võimaldama neutraalsete rahvusvaheliste politseijõudude viivitamatut riiki lubamist, et oluliselt suurendada kohalviibivate jõudude isikkoosseisu ning tagada neile täitevvolitused ja mitte ainult nõuandev roll;

25.

kiidab heaks Korfu protsessi, mille käivitas eelmine OSCE eesistujariik Kreeka ja mida tõhusalt jätkab praegune OSCE eesistujariik Kasahstan ning mille eesmärk on taastada usaldus ja kindlus, kinnitada endale võetud kohustust järgida OSCE põhimõtteid, lahendada mitmepoolse mõttevahetuse ja koostöö abil julgeolekuküsimusi ning arvestada sealjuures kõikide OSCEs osalevate riikide tundlike teemade ja probleemidega;

26.

tuletab meelde, et see protsess käivitati pärast Venemaa presidendi Medvedevi 2008. aasta juunis esitatud üleskutset uuendada dialoogi üleeuroopalise julgeoleku küsimuses ja Prantsusmaa presidendi Sarkozy 8. oktoobri 2008. aasta üleskutset kaasajastada Euroopa julgeolekut OSCE raames, ning et OSCE on tähtis foorum uues julgeolekulepingus sisalduvate küsimuste arutamiseks; on seisukohal, et vaja on rohkem kooskõlastamist ja paremat koostööd Venemaaga, kuna tal on Euroopa julgeolekus otsustav tähtsus;

27.

leiab, et Korfu protsessi lõppeesmärk peaks olema praeguste kohustuste ning Helsingi lõppakti põhimõtete ja vaimu alusel OSCEd tugevdada, et tagada talle tähtis roll praeguste ja tulevaste probleemide lahendamisel, sealhulgas paindlikum otsuste tegemise menetlus ning Euroopa-Atlandi ja Euraasia ala julgeolekuküsimuste põhjalikum arutamine ja abistamine nendele konkreetsete lahenduste leidmisel, ning suurendada OSCE nähtavust;

28.

peab kiiduväärseks OSCE eesistujariigi Kasahstani algatust OSCE tippkohtumise korraldamiseks, et anda poliitiline impulss käimasolevate arutelule sisejulgeoleku ja OSCE tugevdamise teemal; kutsub komisjoni ja OSCE liikmesriike üles nõudma Kasahstanilt tippkohtumise eel tungivalt konkreetsete meetmete võtmist, millega kaitstaks ja austataks OSCE põhiväärtusi, nagu inimõigused, õigusriigi põhimõtted, sõnavabadus, sealhulgas vabaduste dekriminaliseerimine, ning õiguskaitse kättesaadavuse tagamist; rõhutab, et tippkohtumise päevakorra tähtsaimad punktid peaksid olema tavarelvastuse kontrollisüsteemi tugevdamine, inimmõõtmega seotud kohutuste täitmise parandamine ning OSCE suutlikkuse suurendamine kõigis kolmes valdkonnas, et edendada konfliktide ennetamist, kriisiohjamist ja konfliktijärgset taastamist, eelkõige pikaleveninud konfliktide puhul;

29.

kutsub ELi liikmesriike, komisjoni ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tegema 2010. aasta detsembris toimuval tippkohtumisel koostööd OSCE liikmetega, et koostada tegevuskava, mis sisaldaks juhiseid julgeolekuühiskonna harta loomiseks OSCE piirkonnas, ning andma volitusi kahe kuni nelja aasta pärast toimuva jätkukohtumise ettevalmistamiseks;

30.

kutsub OSCEd ja ELi liikmesriike üles, et tippkohtumise ajakavasse lisataks Ameerika Ühendriikide asepresidendi Bideni ettepanek OSCE kriisiennetusmehhanismi kohta; toetab Korfu protsessi puhul lähtumist Ameerika Ühendriikide algatusest, et tugevdada OSCE peasekretäri ja OSCE eesistujariikide, st ametisoleva, eelmise ja tulevase eesistuja moodustatud kolmiku rolli OSCE kriisiohjamises;

31.

väärtustab kõigiti OSCE tööd ning palub seetõttu tõsiselt mõelda selle üle, kuidas EL saaks endale võtta suuremaid kohustusi ja tõhusamalt osaleda ühiste eesmärkide saavutamises, pidades sealjuures silmas, et OSCE ja ELi ametliku kokkuleppe puhul võiksid selleks sobivad vahendid olla püsidialoogi süsteemi rakendamine, ühisalgatustes kokkuleppimine ja kohapealse tegevuse kooskõlastamine; kutsub ELi välisministrite nõukogu, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning OSCE alalist nõukogu üles töötama välja mehhanismi, mis aitaks laiendada koostööd, suurendada kooskõlastamist ja tihendada konsultatsioone kahe organisatsiooni vahel; kutsub ELi liikmesriike, komisjoni ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles esitama OSCE tippkohtumisel ettepanekuid ELi valmisoleku ja suutlikkuse kohta osaleda OSCE missioonides;

32.

kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning komisjoni asepresidenti üles kaaluma, kuidas tulevane Euroopa välisteenistus saaks luua asjakohase koostöökorra demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste bürooga, et tugevdada ELi valimiste vaatlemise rolli OSCE piirkonnas ilma tegevust dubleerimata;

33.

leiab, et EL peaks liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning oma liikmesriikide ja Euroopa Ülemkogu eesistuja abil ning OSCE reforme käsitleva ELi ühise seisukoha õigeaegse vastuvõtmise kaudu tagama, et tippkohtumise tulemusel kehtestatakse OSCE tugevdamiseks mõeldud edasine tegevuskava, milles keskendutakse eelkõige konfliktide ennetamisele, kriisiohjamisele ja konfliktijärgsele taastamisele ning milles tuleks muu hulgas sätestada, et OSCE tööle poliitilise impulsi andmiseks hakkavad kõrgetasemelised tippkohtumised toimuma regulaarselt; peab kiiduväärseks uut tava korraldada mitteametlikke ministrite kohtumisi;

34.

peab kiiduväärseks ja toetab asjaolu, et EL sõnastas ja määratles OSCEs prioriteedid, ning leiab, et tippkohtumise kõigi võimaluste ärakasutamiseks tuleb keskenduda põhivaldkondadele;

35.

soovitab ELi liikmesriikidel ja ELi delegatsioonil Viinis anda ka edaspidi oma oluline panus Korfu protsessi; palub OSCE järgmisel eesistujariigil Leedul tagada OSCE tugevdamise protsessi järjepidevus ja edasiminek;

36.

kutsub ELi, tema liikmesriike ning OSCE praegust ja tulevast eesistujat üles jätkama dialoogi OSCE õigusraamistiku teemal ning meelde tuletama vajadust võtta viivitamata vastu rahvusvahelise juriidilise isiku, õigusvõime ning privileegide ja immuniteetide konventsiooni projekt – see samm ei mõjuta OSCE kohustuste praegust iseloomu, vaid tugevdab tema identiteeti ja mainet ning lahendab ühtlasi mitmed OSCE töötajate praktilised probleemid, eriti kui nad töötavad kriisipiirkondades;

37.

leiab, et Euroopa Parlamendi president tuleks kutsuda tippkohtumisest osa võtma ja palub Euroopa Ülemkogul talle kutse saata;

38.

leiab, et parlament peaks OSCEga suhete tugevdamise huvides vaatama läbi oma osalemise OSCE parlamentaarse assamblee töös ning uurima võimalust luua selles assamblees alaline delegatsioon, et olla OSCE ja OSCE parlamentaarse assamblee tegevusega paremini kursis;

39.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, OSCE liikmesriikidele ja OSCE peasekretärile.