52010DC0464

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 9.9.2010

KOM(2010) 464 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevuse kohta 2009. aastal

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevuse kohta 2009. aastal

SISUKORD

1. Sissejuhatus 4

2. EGFi 2009. aasta tegevuse ülevaade 4

3. EGFi tegevust käsitleva 2008. aasta aruande järelmeetmed 5

Määrus (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta 5

4. EGFi 2009. aasta tegevuse analüüs 5

4.1. Taotlused 5

Tabel 1 – 2009. aastal esitatud taotlused 6

4.1.1. Taotlused liikmesriikide ja sektorite lõikes 7

4.1.2. Taotlused toetussummade lõikes 7

4.1.3. Taotlused abistatavate töötajate arvu lõikes 7

4.1.4. Taotlused toetussummade (ühe töötaja kohta) lõikes 7

4.1.5. Taotlused sekkumiskriteeriumite lõikes 8

4.2. EGFile esitatud taotluste üle otsustamise lihtsustamine: nõukogule ja Euroopa Parlamendile taotluste esitamise uus kord 8

4.3. Määratud toetused 8

Tabel 2 –Andmed 2009. aastal määratud toetuste kohta 8

4.3.1. EGFi raames abi saanud töötajate profiil 9

Tabel 3 –Andmed 2009. aastal määratud toetuste kohta. Töötajate profiil 9

4.3.2. EGFi toetusest rahastatud meetmed 9

Tabel 4 – 2009. aastal rahastatud meetmed EUROSTATi liigituse järgi 10

4.3.3. EGFist ja teistest struktuurifondidest, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatavate meetmete vastastikune täiendavus 11

4.4 EGFi tulemused: 2009. aastal esitatud lõpparuanded rahaliste toetuste rakendamise kohta 12

4.4.1. Liikmesriikide esitatud lõpparuanded 12

4.4.2. Tulemuste kokkuvõte 12

4.4.3. Lõpparuannetes esile tõstetud head tavad ja kogemused 12

Tabel 5 – 2009. aasta lõpparuannetes esitatud tulemused 15

4.5. Finantsaruanne 16

4.5.1. EGFist saadud toetus 16

4.5.2. Tehnilise abiga seonduvad kulud 17

Tabel 6 – Tehnilise abiga seonduvad kulud 2009. aastal 17

4.5.3. Rikkumised ja rikkumismenetluste lõpetamine 17

4.5.4. EGFi toetuste väljamaksmise lõpetamine 18

Tabel 7 – 2009. aastal lõpetatud rahalise toetuse andmine 18

4.5.5. Muud hüvitatavad kulud 18

4.6. Komisjoni algatusel võetud tehnilise abi meetmed 19

4.6.1. Teavitamine ja reklaam 19

4.6.2. Kohtumised riigiasutuste ja tööturu osapooltega 20

5. Suundumused 21

1. SISSEJUHATUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „EGF”) loodi määrusega (EÜ) nr 1927/2006,[1] et näidata üles solidaarsust maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel töö kaotanud töötajatega ja neid abistada. Fond loodi vahendina, mis aitaks tasakaalustada avatud kaubanduse üldist positiivset pikaajalist mõju majanduskasvule ja tööhõivele ning lühiajalisi negatiivseid ilminguid, mis globaliseerumisega võivad kaasneda, eelkõige kõige haavatavamate ja madalaima kvalifikatsiooniga töötajate tööhõive osas.

Eeskirju muudeti 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 546/2009, et tõhusamalt tegutseda ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tingimustes (vt 3. jagu).

EGFi määruse artiklis 16 on sätestatud, et komisjon esitab iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande EGFi tegevuse kohta eelmisel aastal. Kõnealune aruanne keskendub peamiselt fondi saavutatud tulemustele ning sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, vastuvõetud otsuste, rahastatud meetmete, sealhulgas nende täiendavuse kohta struktuurifondidest, eriti Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud meetmetega, ja antud rahalise toetuse lõpetamise kohta. Aruandes dokumenteeritakse ka need taotlused, mis on piisavate assigneeringute puudumise või mitteabikõlblikkuse tõttu tagasi lükatud.

2. EGFI 2009. AASTA TEGEVUSE ÜLEVAADE

2009. aastal sai komisjon 30 EGFi toetuse taotlust, mis on kuus korda rohkem kui 2008. aastal. Andmed taotluste kohta on esitatud 4. jaos ja tabelis 1.

Eelarvepädev asutus tegi 2009. aastal kümme otsust EGFi rakendamise kohta: kaheksa 2009. aastal esitatud ja kaks 2008. aasta lõpus esitatud taotluste kohta. Andmed määratud toetuste kohta on esitatud 4. jaos ja tabelites 2, 3 ja 4.

Komisjonile saadeti üheksa lõpparuannet EGFi toetuste rakendamise kohta 2009. aastal. Andmed saavutatud tulemuste kohta on esitatud 4. jaos ja tabelis 5.

Lisaks viidi lõpule nelja eelmisel aastal antud EGFi toetuse andmine. Selleks kasutati EGFi määruse artikli 8 lõikega 1 ettenähtud tehnilist abi komisjoni algatusel. Konkreetsed andmed on esitatud punktis 4.5 ja 4.6 ning tabelites 6 ja 7.

3. EGFI TEGEVUST KÄSITLEVA 2008. AASTA ARUANDE JÄRELMEETMED

Määrus (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta[2]

26. novembril 2008[3] avaldatud Euroopa majanduse taastamise kavas teatas komisjon, et vaatab läbi EGFi eeskirjad, et Euroopa Liit saaks aidata kriisist mõjutatud töötajaid ning tegelda nende pikaajaliste töövõimalustega. Kolm nädalat hiljem, pärast EGFi peamiste sidusrühmade (liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite organisatsioonide esindajad riikide ja Euroopa tasandil) ootuste ja vajaduste analüüsi võttis komisjon vastu ettepaneku muuta EGFi määrust[4]; ettepanekus sätestati neli peamist muudatust:

- taotluse esitamiseks nõutava alammäära vähendamine 1000 töö kaotanud töötajalt 500 töötajale;

- rakendusperioodi pikendamine 12 kuult 24 kuuni;

- kaasrahastamise määra suurendamine 50 %-lt 75 %-le[5];

- ajutine erand, mille kohaselt on toetuse saamiseks abikõlblikud need töötajad, kes on töö kaotanud kriisi tõttu, tingimusel et sellel kriteeriumil põhinevad taotlused esitatakse enne 2010. aasta lõppu5.

Komisjoni ettepaneku põhjal võeti muudetud EGFi määrus (EÜ) nr 546/2009 vastu 18. juunil 2009.

4. EGFI 2009. AASTA TEGEVUSE ANALÜÜS

4.1. Taotlused

2009. aastal komisjonile esitatud 30 taotlust (vt tabel 1) tähendavad eelmise kahe aastaga võrreldes suurt kasvu, kusjuures ainuüksi kaheksa kuu jooksul (maist detsembrini, st EGFi määruse muutmisest kuni aasta lõpuni) esitati 28 taotlust, samas kui 2007 ja 2008. aastal esitati 24 kuuga 14 taotlust[6].

Taotlused esitas 13 liikmesriiki, taotlused hõlmasid 29 021 töö kaotanud töötajat, kokku taotleti EGFst 166 581 220 eurot. Alates 2009. aasta maist esitatud 28 taotluse suhtes kehtisid uued eeskirjad (st 65 % rahastamismäär, 24kuuline tähtaeg jne).

2009. aastal ei lükatud tagasi ühtki taotlust. Üks taotlus võeti tagasi ja seega statistika seda ei kajasta.

Tabel 1 – 2009. aastal esitatud taotlused

[pic]

4.1.1. Taotlused liikmesriikide ja sektorite lõikes

Kõnealused 30 taotlust oli esitatud 13 liikmesriigi poolt ja need hõlmasid 17 sektorit[7]:

Austria (1 taotlus – autotööstus), Belgia (2 taotlust – tekstiilitööstus), Bulgaaria (1 taotlus – metallitootmine), Hispaania (2 taotlust – keraamika, ehituspuusepa- ja tisleritooted), Iirimaa (3 taotlust – arvutid, kristallklaas, lennundustehnika), Itaalia (1 taotlus – kodumasinad), Leedu (4 taotlust – kodumasinad, mööbel, ehitus, rõivad), Madalmaad (8 taotlust – ehitus, trükitööstus, kirjastamine), Portugal (2 taotlust – tekstiilitööstus, elektroonikaseadmed), Prantsusmaa (1 taotlus – autotööstus), Rootsi (1 taotlus – autotööstus), Saksamaa (2 taotlust – mobiiltelefonid, autotööstus), Taani (2 taotlust – mehhaanika/elektroonika).

4.1.2. Taotlused toetussummade lõikes

EGFi toetust taotlev liikmesriik peab koostama kooskõlastatud meetmete paketi, mis sobib kõige paremini kokku abistatavate töötajate profiiliga, ning otsustama EGFilt taotletava summa suuruse. EGFi määruses ei soovitata ega piirata taotletavat kogusummat, kuid kui komisjoni talitused taotlusi hindavad, võivad tekkida küsimused, mille tõttu taotlust esitav liikmesriik peab läbi vaatama kavandatava individuaalsete teenuste paketi ja muutma seega ka taotletavat summat.

2009. aastal ulatusid EGFilt taotletavad summad 258 164 eurost kuni 56 385 144 euroni (keskmine – 5 552 707 eurot).

4.1.3. Taotlused abistatavate töötajate arvu lõikes

EGFi kaasrahastatavatest meetmetest abi saavate töötajate arv oli 29 021 (30 taotlust), ulatudes 111 töötajast kuni 3582 töötajani taotluse kohta (keskmine – 967 töötajat). Kolmes taotluses oli abi saavate töötajate arv üle 2000, seitsmes taotluses 1000 ja 2000 vahel ning kahekümnes taotluses alla 1000 töötaja.

Töö kaotanud töötajate arv võib erineda EGFi toetusest abi saavate töötajate arvust, kui liikmesriik on otsustanud suunata abi näiteks nendele, kel on eriti suuri probleeme tööturul püsimisega ja/või kellel on abi kõige rohkem vaja.

4.1.4. Taotlused toetussummade (ühe töötaja kohta) lõikes

Taotletud summad, arvestatuna ühe töötaja kohta, olid vahemikus veidi üle 500 eurost kuni üle 15 700 euroni (keskmiselt 5740 eurot töötaja kohta).

Individuaalsed teenused, mida taotluse esitanud liikmesriik võib töö kaotanud töötajatele pakkuda, on EGFi määruse kohaselt liikmesriigi otsustada. Seega võib asjaomase töötaja kohta taotletav summa varieeruda olenevalt töö kaotamise juhtumi tõsidusest, tööturu olukorrast mõjutatud piirkonnas, töö kaotanud töötajate konkreetsest olukorrast, liikmesriigi poolt juba võetud meetmetest ja osutatavate teenuste maksumusest asjaomases liikmesriigis või piirkonnas.

4.1.5. Taotlused sekkumiskriteeriumite lõikes

24 taotluse (80 %) eesmärk oli toetada töötajaid, kes olid töö kaotanud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu (muudetud määruse artikkel 1a), ülejäänud kuue taotluse (20 %) aluseks olid globaliseerumisest tingitud olulised struktuurimuutused maailma kaubanduses .

11 taotlust esitati EGFi määruse artikli 2 punkti a alusel ja 13 taotlust punkti b alusel. Kuue artikli 2 punkti c alusel esitatud taotluse puhul (kõik viitasid eriolukorrale) olid pooled märkinud, et neil ei ole artikli 2 punkti a tingimused täielikult täidetud, ning pooled olid märkinud, et neil ei ole artikli 2 punkti b tingimused täielikult täidetud.

4.2. EGFile esitatud taotluste üle otsustamise lihtsustamine: nõukogule ja Euroopa Parlamendile taotluste esitamise uus kord

2009. aasta lõpus ühtlustati EGFiga seotud otsustamisprotsessi: kaotati üks vaheaste, sest komisjon ühendas kaks menetlust üheks, mille eest vastutavad ühiselt tööhõive volinik ja eelarvevolinik. Selle tulemusena lisatakse eelarvepädevale asutusele tehtavale ettepanekule komisjoni hinnang seletuskirja vormis. See peaks kokku hoidma keskmiselt 22 päeva ning on loota, et arutelud Euroopa Parlamendis ja nõukogus hakkavad kulgema sujuvamalt ja läbipaistvamalt.

4.3. Määratud toetused

2009. aastal tegi eelarvepädev asutus kümme otsust EGFi toetuse määramise kohta aktiivsete tööturupoliitika meetmete rahastamiseks (vt tabelid 2, 3 ja 4). Kaheksa otsust tehti 2009. aastal esitatud ja kaks 2008. aasta lõpus esitatud taotluste kohta.

Määratud toetused hõlmasid 10 938 töö kaotanud töötajat kaheksas liikmesriigis ja ulatusid kogusummas 52 349 047 euroni, moodustades 10,5 % EGFi poolt igal aastal kasutada olevast maksimaalsest summast. Keskmine toetussumma töötaja kohta oli 4786 eurot. Kümnest heakskiidetud taotlusest olid kuus esitatud kas 1. mail 2009 või pärast seda, st uute eeskirjade kohaselt.

Eelarvepädev asutus ei lükanud tagasi ühtegi komisjoni poolt EGFist vahendite eraldamiseks esitatud taotlust.

Tabel 2 –Andmed 2009. aastal määratud toetuste kohta

[pic]

4.3.1. EGFi raames abi saanud töötajate profiil

Toetust saanud töötajate profiil (sugu, ELi kodakondsus või mitte, vanuserühm, tervise/võimete seisund) on esitatud tabelis 3.

Tabel 3 –Andmed 2009. aastal määratud toetuste kohta. Töötajate profiil

[pic]

4.3.2. EGFi toetusest rahastatud meetmed

Määruse nr 1927/2006 artiklis 3 on sätestatud, et EGF saab kaasrahastada ainult aktiivse tööturupoliitika meetmeid, mille eesmärk on töö kaotanud töötajate tööturule naasmine. Lisaks on sätestatud, et EGF võib rahastada liikmesriikides toetuse rakendamiseks (tehniline abi) võetud ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrollimeetmeid.

2009. aastal heakskiidetud kümme EGFi toetuse taotlust, mille eesmärk oli aidata 10 938 töö kaotanud töötajal tööturule naasta, sisaldasid peamiselt selliseid meetmeid nagu koolitus ja ümberõpe, koolituses või muus aktiivses tööturumeetmes osalemise päevarahad, koolitustoetus, tööotsinguabi ning juhtumikorraldus.

Kavandatud meetmete, sh tehnilise abi arvestuslike kulude liigitus on esitatud tabelis 4.

Tabel 4 – 2009. aastal rahastatud meetmed EUROSTATi liigituse järgi[8]

Tööturupoliitika meetmed liigitatuna EUROSTATi klassifikaatorite järgi | Arvestuslik kulu (EGF+liikmesriik) eurodes | Protsent kogukulust |

Tööturuteenused | 12 954 880 |

1 | Abi üksikisikule tööotsingul ja juhtumikorraldus ning üldine teabeteenus (kutsenõustamine, oskuste tõendamine, isiklik tegevuskava jne; avatud teabeteenused tööotsijatele) | 9 406 680 | 10,91 % |

Tööotsingutoetused | 174 600 | 0,20 % |

Liikuvustoetus | 2 528 400 | 2,93 % |

Muud toetused (nt väljaõppe skeemid) | 845 200 | 0,98 % |

Tööturumeetmed | 69 664 315 |

2 | Koolitus ja ümberõpe | 35 806 540 | 41,51 % |

Koolitustoetused | 12 579 650 | 14,58 % |

Koolituses või muus aktiivses tööturumeetmes osalemise päevarahad | 13 077 200 | 15,16 % |

3 | Töökohtade rotatsioon ja töökohtade jagamine | Ei olnud | Ei olnud |

4 | Tööhõive ja värbamise stiimulid | 2 577 500 | 2,99 % |

5 | Töökoha tugiteenused ja rehabilitatsioon | 281 600 | 0,33 % |

6 | Otsene töökohtade loomine | 594 000 | 0,69 % |

7 | Ettevõtte stardiabi ettevõtluse edendamiseks | 4 747 825 | 5,50 % |

Tehniline abi (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikkel 3) | 3 635 200 | 4,21 % |

Kokku | 86 254 395 | 100 % |

4.3.3. EGFist ja teistest struktuurifondidest, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatavate meetmete vastastikune täiendavus

EGFi eesmärk on suurendada töötajate tööalast konkurentsivõimet ja tagada nende kiire naasmine tööturule aktiivseid tööturumeetmeid rakendades, täiendades seeläbi ESFi kui ELi peamise asjaomase vahendi tegevust. Vastastikune täiendavus seisneb selles, et nende fondide abil saab kõnealuseid küsimusi käsitleda kahes erinevas ajalises perspektiivis: kui EGF pakub töö kaotanud töötajatele nende vajadustele vastavat abi konkreetse, Euroopa tasandil toimuva massilise töökaotuse korral, siis ESF toetab strateegilisi pikaajalisi eesmärke (nt inimkapitali suurendamine, toimetulek muutustega) mitmeaastaste programmide kaudu. Praeguse finants- ja majanduskriisi sotsiaalset mõju silmas pidades muudeti 2009. aastal komisjoni ettepanekul mõlema fondi töökorda, et need suudaksid kriisi mõjudele paindlikumalt reageerida.

Otsustavaks kriteeriumiks on olemasolevate vahendite ja meetmete potentsiaal töötajaid tõhusalt aidata. EGFi kaasrahastatava kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketiga peavad kaasnema muud meetmed, mis seda täiendavad . Seega peavad EGFi rahastatavad meetmed kujutama endast palju enamat kui tavalised koolituskursused, mis niigi töötajatele kättesaadavad on. Samas ei ole liikmesriikidel kohustust leiutada täiesti uusi meetmeid ning teenused, mille jaoks EGFi rahastamist taotletakse, võivad juba olemas olla. EGFilt saab üldjuhul toetust erinevate kombineeritud teenuste jaoks, mis hõlmavad täiesti uusi või asjaomaste töötajate jaoks uusi meetmeid või neid pakutakse uutes kombinatsioonides, ning meetmete jaoks, mis ei ole tavaliselt töötajatele kättesaadavad (nt teise või kolmanda taseme koolitus).

EGFi ja ESFi meetmete vastastikuse täiendavuse heaks näiteks on Saksamaa taotlus Nokia jaoks (EGF/2009/002) Taotluses eristati EGFi rahastatavaid meetmeid ning esialgseid aktiivseid tööturumeetmeid, mille toetus tuli ESFist ja kaasrahastamine riiklikest ja eravahenditest. Esialgne ESFi kaasrahastatud pakett nägi ette üleminekuettevõtte ( Transfergesellschaft ) loomist ja meetmeid tegevuskava väljatöötamiseks, kutsenõustamiseks, individuaalseks nõustamiseks, praktikajuhendamiseks ning lühiajaliste kvalifikatsioonide omandamiseks vastavalt ESFi kohaliku tööhõiveameti juhistele. EGFi rahastatav aktiivsete tööturumeetmete pakett oli kavandatud täiendama eespool kirjeldatud ESFi rahastatud paketti, tagades seega kõnealuste ning muude riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil võetud meetmete vastastikuse täiendavuse.

Veel üks hea täiendavuse näide on Rootsi esitatud taotlus Volvo jaoks (EGF/2009/007). Töötajad, kellele koondamise asemel anti ümberõpet uute ametite omandamiseks ettevõttes, said ESFi kaasrahastatud toetust, ning koondatud töötajad said EGFi toetust kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi kaudu.

Liikmesriigid on hoolikalt jälginud, et ühenduse rahastamisvahendite kasutamisel ei tekiks dubleerimist, nagu on nõutud EGFi määruse artikli 6 lõikes 5.

4.4 EGFi tulemused: 2009. aastal esitatud lõpparuanded rahaliste toetuste rakendamise kohta

Peamised EGFi tulemusi kajastava teabe allikad on liikmesriikide poolt vastavalt määruse artiklile 15 esitatud lõpparuanded.

4.4.1. Liikmesriikide esitatud lõpparuanded

2009. aastal esitati komisjonile üheksa lõpparuannet: kuus aruannet 2007. aastal esitatud taotluste kohta ning kolm 2008. aastal esitatud taotluste kohta (vt tabel 5).

4.4.2. Tulemuste kokkuvõte

Nimetatud üheksas aruandes sedastati, et rakendusperioodi lõpuks oli 3717 (40,1 %) töötajat leidnud uue töökoha. Ülejäänud töötajad olid kas töötud (2219 inimest, st 24 %) või tööturult eemal (893 inimest, st 9,6 %) või ei olnud liikmesriigid nende kohta andmeid esitanud (2439 inimest, st 26,3 %).

4.4.3. Lõpparuannetes esile tõstetud head tavad ja kogemused

Lisaks tööturule naasmise osas saavutatud edunäitajatele teatasid liikmesriigid, et EGFi rahastamine võimaldas neil tõhustada töö kaotanud töötajate abistamist ning anda abi pikema perioodi kestel kui ilma EGFi toetuseta oleks võimalik olnud. Mitu liikmesriiki (Malta, Portugal, Soome) leidis, et rakendusperiood (12 kuud kõigi kolme puhul) ei olnud piisavalt pikk, eriti ettevõtlust ja ettevõtte alustamist edendavate meetmete osas.

Praeguses etapis ei ole võimalik esitada üksikasjalikke soo, vanuserühma, haridustaseme, rahvuse jms järgi liigitatud andmeid. Seda tehakse taotluste kaupa õige pea ning tulemused esitatakse ka EGFi vahehindamises.

EGF/2007/004 Perlos/Soome

EGFi kaasrahastatud meetmetest abi saanud 921 töötajast naasis rakendusperioodi lõpuks tööturule 56,9 %. Koolitus uute perspektiivsete töökohtade jaoks toob märkimisväärset kasu mitte ainult töötajatele, vaid ka piirkonnale tervikuna – kõnealune piirkond asub äärealal ja seda ohustab rahvaarvu vähenemine. Laiahaardelise sidusrühmade võrgu töölerakendamine oli töö kaotanud töötajatele toeks ja aitas neil kiiremini tööturule tagasi tulla. Tänu aegsasti alanud koostööle komisjoniga oli võimalik kavandada palju ambitsioonikam töötajatele suunatud meetmete pakett kui ilma sellise toetuseta oleks võimalik olnud. Lõpparuanne sisaldab taotlust käsitlevat SWOT-analüüsi (tugevused ja nõrkused, võimalused ja ohud), millest võib järgmiste taotluste puhul abi olla. EGFi kaasrahastatud meetmed on võimaldanud Põhja-Karjala ametiasutustel koostada situatsiooniplaanid tulevaste laiaulatuslike töökaotuste puhuks.

EGF/2007/006 Piemonte/Itaalia

EGFi kaasrahastatud meetmetest abi saanud 1298 töötajast naasis rakendusperioodi lõpuks tööturule 48,9 % (sh viis omaenda ettevõtte loonud töötajat). Ülejäänud 51,1 % kohta andmeid ei esitatud. Erilist tähelepanu pöörati naiste ja üle 55aastaste töötajate jaoks tööturul püsimist toetavate stiimulite loomisele. Vanemate kui 40aastaste hulgas oli uue töökoha leidnute protsent kõrge ning tänu kõnealustele meetmetele oli vanemaealiste töötajate tööturule naasmise protsent selles piirkonnas eriti kõrge. Tänu ümberõppele viidi töötajad tekstiilisektorist üle muudesse konkurentsivõimelisematesse tootmissektoritesse.

EGF/2007/005 Sardiinia/Itaalia

Itaalia ametiasutused teatasid, et EGFi kaasrahastatud meetmetest abi saanud 1044 töötajast naasis rakendusperioodi lõpuks tööturule 6,2 % (sh üks omaenda ettevõtte loonud töötaja). Ülejäänud 93,8 % kohta andmeid ei esitatud.

EGF/2007/007 Lombardia/Itaalia

EGFi kaasrahastatud meetmetest abi saanud 1215 töötajast naasis rakendusperioodi lõpuks tööturule 45,8 %. Ülejäänud 54,2 % kohta andmeid ei esitatud.

EGF/2008/001 Toscana/Itaalia

EGFi kaasrahastatud meetmetest abi saanud 1352 töötajast naasis rakendusperioodi lõpuks tööturule 65,6 % (sh kaks omaenda ettevõtte loonud töötajat) ning 26 % olid töötud või tööturult eemal. Ülejäänud 8 % kohta andmeid ei esitatud.

Seoses eespool kirjeldatud kolme taotlusega esitavad Itaalia ametiasutused täiendavat teavet, et komisjon saaks teha järeldused EGFi rahastatud meetmete tulemuste kohta.

EGF/2007/008 Tekstiilisektor/Malta

EGFi kaasrahastatud meetmetest abi saanud 672 töötajast naasis rakendusperioodi lõpuks tööturule 65,5 % (sh 24 omaenda ettevõtte loonud töötajat). Meetmetega anti asjaomastele töötajatele individuaalset abi tööturule naasmiseks. Tänu sellele abile esines neil sotsiaalseid ja majanduslikke raskusi vähem. Malta aruande kohaselt oli kutsenõustamine väga kasulik, sest see võimaldas paljudel sellistel töötajatel, kes ei olnud teadlikud töövõimalustest muudes valdkondades, kaaluda tööle asumist väljaspool tekstiilisektorit. Enamikul töötajatel oli ülekantavaid oskusi vähe ning palgatoetus julgustas tööandjaid neile töövõimalusi pakkuma. Ettevõtte stardiabi oli samuti edukas.

EGF/2007/010 Lisboa-Alentejo/Portugal

EGFi kaasrahastatud meetmetest abi saanud 558 töötajast naasis rakendusperioodi lõpuks tööturule 19,5 % (sh 11 omaenda ettevõtte loonud töötajat). Madal protsent on tingitud autotööstuse struktuuriprobleemidest, mis algasid juba enne ülemaailmset finants- ja majanduskriisi, mis neid probleeme võimendas. 2008. aasta viimases kvartalis, kui meetmete rakendamine lõpule jõudis, langes registreeritud uute autode arv Euroopas keskmiselt 20 %[9]. Ebasoodsast olukorrast hoolimata andis kõige madalama haridustasemega töötajatele suunatud individuaalsetes oskuste tunnustamis- ja valideerimisprogrammides osalemine neile kindlama stardipositsiooni uue töökoha leidmiseks. EGFi meetmeid täiendati otstarbekalt muude meetmetega, sealhulgas mõningate Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatud meetmetega.

EGF/2008/002 Delphi/Hispaania

EGFi kaasrahastatud meetmetest abi saanud 1589 töötajast naasis rakendusperioodi lõpuks tööturule 10,7 % (sh 8 omaenda ettevõtte loonud töötajat). Lõpparuandes on selle madala protsendi põhjusena nimetatud sel ajal toimunud järske negatiivseid muutusi Andaluusia tööturul. Rakendusperioodi lõppedes veebruaris 2009 oli tööhõive 6,6 % madalam kui veebruaris 2008. Hispaania ametiasutused jätkasid meetmeid valitud sihtrühmade koolitamiseks omaenda vahendeid kasutades kuni 31. juulini 2009. Vaatamata ebasoodsatele majandustingimustele oli 2009. aasta juuli lõpuks ligikaudu 600-le Delphi koondatud töötajale loodud head väljavaated tööturule naasmiseks.

EGF/2008/003 Alytaus Tekstile/Leedu

EGFi kaasrahastatud meetmetest abi saanud 619 töötajast naasis rakendusperioodi lõpuks tööturule 53,3 % (sh 11 omaenda ettevõtte loonud töötajat).

Tabel 5 – 2009. aasta lõpparuannetes esitatud tulemused

[pic]

4.5. Finantsaruanne

4.5.1. EGFist saadud toetus

2009. aastal määras eelarvepädev asutus EGFi raames 10 toetust kogusummas 52 349 047 eurot , mis moodustas 10,5 % igal aastal kasutada olevast maksimaalsest summast (vt tabel 2). Kõik kümme toetust tulid 2009. aasta eelarvest, kuigi kuus nendest maksti välja 2010. aasta alguses.

17. mail 2006 vastuvõetud institutsioonidevahelise kokkuleppe (milles on sätestatud EGFi eelarveraamistik)[10] punkti 28 kohaselt ei või EGF ületada iga-aastast maksimaalset summat 500 miljonit eurot, mille võib eraldada varust, mis on tekkinud eelmise aasta kulude üldise ülemmäära ja/või kahe eelmise aasta jooksul tühistatud kulukohustuste assigneeringute raames, võtmata seejuures arvesse finantsraamistiku rubriigiga 1B seotud assigneeringuid. Lisaks on EGFi määruse artiklis 12 sätestatud, et vähemalt 25 % iga-aastasest maksimaalsest summast peab jätma alles kuni vastava aasta 1. septembrini, et katta võimalikke kulutusi kuni aasta lõpuni.

2009. aastal määratud toetuste kulukohustuste assigneeringud kanti reservist üle EGFi eelarvereale. 2009. aasta maksete assigneeringud eraldati ESFi eelarvest, sest tegemist on lähedaste meetmetega ja EGFi aastased maksete assigneeringud on siiani moodustanud ligikaudu 1 % ESFi maksetoetustest. Selleks et vältida segadust erinevate vahendite eelarveallikate osas, hakkas komisjon 2009. aastal otsima alternatiivseid maksete assigneeringute allikaid juhtudeks, kus see on võimalik ja otstarbekas ning kui ei teki viivitusohtu maksete ülekandmisel.

Asjaolu, et 2009. aastal võeti kasutusele ainult 10,5 % iga-aastasest kasutada olevast maksimaalsest summast , on tingitud mitmest põhjusest: EGFi toetust taotles ainult 13 liikmesriiki ja kogu taotlusega seotud protsess, alates taotluse koostamisest ja menetlemisest kuni lõpliku otsuse saamiseni eelarvepädevalt asutuselt, on keerukas ja võib võtta palju aega. EGFi toetuse taotlemisest loobumisel on mitmeid põhjusi: liikmesriigid eelistavad kasutada ESFi, eriti juhul, kui ESFi toetusmäär on kõrgem kui EGFil; raske on leida sobivaid riiklikke omavahendeid eelarveaasta keskel; keskastme personali ja ka EGFi menetlustega kursis oleva personali nappus; eelarvepädeva asutuse otsust tuleb oodata pikka aega ja see põhjustab finantsilist ebakindlust; poliitiline otsus mitte kasutada EGFi. On tõendeid ka selle kohta, et mõned liikmesriigid ootasid muudetud EGFi määruse jõustumist, enne kui oma taotlusi esitada.

Kogemuste kasvades suudavad liikmesriigid edaspidi EGFi taotlusi raskusteta koostada ja esitada. Samuti loodetakse, et 2009. aasta lõpus lihtsustatud hindamis- ja otsustusmenetlused (vt punkt 4.2) aitavad kaasa EGFi tõhustamisele.

4.5.2. Tehnilise abiga seonduvad kulud

EGFi määruse artikli 8 lõike 1 kohaselt võib (komisjoni algatusel) EGFi määruse rakendamiseks vajalike teavitamis-, haldus- ja tehnilise toe, järelevalve, auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks kasutada maksimaalselt 0,35 % konkreetsel aastal kättesaadavatest fondi vahenditest (kuni 1,75 miljonit eurot). 2009. aastal anti tehniliseks abiks[11] (st meetmeteks, mis on loetletud tabelis 6) kasutada 690 000 eurot. Kasutati EGFi tehnilise abi eelarverida (04.010414) .

Ülejäänud sel aastal tehniliseks abiks ettenähtud summa – 1 060 000 eurot – jäi kasutamata.

Tabel 6 – Tehnilise abiga seonduvad kulud 2009. aastal

Tehniline abi 2009 Komisjoni kavandatud kulutused | Kasutatud summad |

EUR | EUR |

Teavitamine (nt veebilehed, trükised, audiovisuaalsed meetmed) | 160 000 | 67 069,39 |

Tehniline ja haldusabi - EGFi kontaktisikute koosolekud - Heade tavade vahetamine liikmesriikide vahel (võrgustik) | 70 000 160 000 | 40 200.00 99 539,48 |

Hindamine (ettevalmistus EGFi vahehindamiseks vastavalt EGFi määruse artikli 17 lõike 1 punktile a) | 300 000 | 0 eurot (seda tehakse 2010. aastal) |

Järelevalve, audit ja kontroll. Nendeks kuludeks EGFi toetust ei kasutatud (2009. aasta auditeid rahastati muudest Euroopa Komisjoni allikatest) |

Kokku | 690 000 | 206 808,87 |

4.5.3. Rikkumised ja rikkumismenetluste lõpetamine

2009. aastal ei teatatud komisjonile ühestki EGFi määruse sätete rikkumisest. 2009. aastal ei lõpetatud ühtegi EGFi määrusega seotud rikkumismenetlust.

4.5.4. EGFi toetuste väljamaksmise lõpetamine

EGFi määruse artikli 15 lõikes 2 on sätestatud menetlus rahalise toetuse andmise lõpetamiseks. 2009. aastal lõpetati esimese nelja rahalise toetuse andmine:

Tabel 7 – 2009. aastal lõpetatud rahalise toetuse andmine

(summad eurodes) | EGF/2007/001 Peugeot / Prantsusmaa | EGF/2007/003 BenQ / Saksamaa | EGF/2007/004 Perlos / Soome | EGF/2007/008 Malta tekstiilisektor / Malta |

Taotluse esitamise kuupäev | 9/03/2007 | 27/06/2007 | 18/07/2007 | 12/09/2007 |

Eelarvepädeva asutuse heakskiitev otsus | 2007 | 2007 | 2007 | 2008 |

Lõpparuande esitamise tähtaeg | 8/09/2008 | 26/12/2008 | 17/01/2009 | 11/03/2009 |

Toetuse maksmise lõpetamise teate kuupäev | 18/11/2009 | 01/09/2009 | 01/09/2009 | 25/06/2009 |

EGFi toetus (50 %) | 2 558 250 | 12 766 150 | 2 028 538 | 681 207 |

Tõestatud EGFi osa tegelikest kuludest (50 %) lõpparuannete põhjal | 2 353 583 | 10 273 723 | 1 321 253 | 318 920 |

Komisjonile tagastatud kasutamata vahendid 2009. aastal | 204 667 | 2 492 427 | 707 285 | 362 287 |

Nimetatud nelja toetusega seotud kasutamata vahendite kogusumma, mis 2009. aasta eelarvest komisjonile tagastati, on 3 766 666 eurot .

Asjaolu, et liikmesriigid ei võtnud kõiki EGFi kaudu kättesaadavaid toetusi kasutusele, on tingitud mitmest põhjusest. Kuigi liikmesriikidelt oodatakse kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi võimalikult realistlikku eelarvestamist, võib juhtuda, et meetmete rakendamise käigus ei ole vaja kõiki taotletud allikaid kasutada. Samuti võis juhtuda, et abi vajavate töötajate arvu ülehinnati (nt nende töötajate arv, kes suutsid tööd leida EGFi toetuseta, võis osutuda suuremaks kui esialgu arvati) ning et mõned töötajad eelistasid väiksema maksumusega meetmeid või et mõni töötaja osales meetmes lühemat aega kui esialgu arvati, sest ta oli leidnud uue töökoha. Väiksemaid kulusid võis põhjustada ka meetmete hilinenud rakendamine. Meetmete eelarvestamise ja töötajate osalemismäära ennustamise täpsus loodetavasti paraneb kogemuste lisandudes.

4.5.5. Muud hüvitatavad kulud

Tabelis 7 näidatud tagastatavatele summadele lisandub üks 2007. aastal määratud toetus, mis tervikuna komisjonile tagastati: 1 258 030 euro suurune toetus taotlusele EGF/2007/002 (Renault), mille Prantsuse ametiasutused 2009. aastal tagasi võtsid. Lisaks said Saksamaa ametiasutused tagasi 1 588,55 eurot intressi, mille nad komisjonile tagasi maksid.

4.6. Komisjoni algatusel võetud tehnilise abi meetmed

4.6.1. Teavitamine ja reklaam

Veebisait

EGFi määruse artiklis 9 on komisjonile tehtud ülesandeks luua veebileht, „mis on kättesaadav kõikides ühenduse keeltes ja millel antakse teavet fondi kohta, juhiseid taotluste esitamiseks ning ajakohastatud teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste kohta, rõhutades eelarvepädevate institutsioonide rolli.”.

Vastavalt artikli 9 nõuetele avas komisjon Internetis EGFi veebisaidi ( http://ec.europa.eu/egf ), mis on kättesaadav 22 ühenduse ametlikus keeles (v.a iiri keel). 2009. aastal veebisaiti uuendati, et muuta seda kasutajasõbralikumaks.

Nende 2009. aastal tehtud paranduste otsese tulemusena kasvas külastajate ja külastatud lehtede arv vastavalt 120 % ja 138 %. EGFi veebisaidil registreeriti 83 719 külastajat ning nad külastasid 195 768 lehte.

Videouudislõik:

Kõigis 27 liikmesriigis on audiovisuaalsele meediale kättesaadav video uudislõik . Selle alusel toimus 28 algupärast saadet (19 telejaamas, 8 raadiojaamas, 1 elektroonilises ajalehes) 9 liikmesriigis (BE, DE, ES, FR, IE, IT, MT, RO ja SI) ning 3 riigis väljaspool ELi (Montenegro, Venemaa ja Kongo). Saateid jälgis üle 7 164 750[12] inimese.

EuroBaromeeter

Eurobaromeetri eriväljaanne Euroopa tööhõive ja sotsiaalpoliitika kohta (juuni 2009) sisaldas küsimust EGFi kohta, mida oli ka Eurobaromeetris nr 70 (oktoober 2008) küsitud, et uurida, kuidas fondi tuntakse.

Küsimusele „Kas olete kuulnud või lugenud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist, mis on loodud globaliseerumise ohvrite abistamiseks?” paluti vastata kas:

„Jah, olen sellega väga hästi kursis” või

„Jah, kuid ei ole sellega väga hästi kursis” või

„Ei, ma ei ole selle kohta kunagi midagi kuulnud või lugenud”.

2009. aasta tulemused näitavad, et võrreldes eelmise aastaga on teadlikkus fondist veidi suurenenud: 26 % vastanutest kogu ELis oli EGFist kuulnud ja nendest 4 % väitsid, et on sellega väga hästi kursis. 71 % küsitletutest vastasid, et nad ei olnud EGFist kunagi kuulnud – see on kõrge protsent ja ei ole eelmise aastaga võrreldes paranenud.

Muud reklaamüritused 2009. aastal

Avaldati EGFi posterite seeria erinevates formaatides ja kõikides ELi ametlikes keeltes, lisaks ka hiina, türgi, araabia ja urdu keeltes. 57 000 posterit levitati riiklike tööhõiveametite kaudu kogu ELis.

Tööhõivet ja sotsiaalküsimusi käsitlev komisjoni ajakiri Social Agenda tutvustas oma 2009. aasta märtsi väljaandes nii EGFi kui ka ESFi kui vahendeid, mille abil saab leevendada finants- ja majanduskriisi mõju tööturule.

Komisjon kaalub muidki kanaleid, mille kaudu levitada EGFi käsitlevat teavet, nt „Social Europe” teema Facebook 'is.

4.6.2. Kohtumised riigiasutuste ja tööturu osapooltega

9. juulil 2009 toimus Brüsselis liikmesriikide esindajatest moodustatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kontaktisikute eksperdirühma neljas koosolek.

11. detsembril 2009 toimus Maltal EGFi võrgustiku seminar, kus arutati EGFi rakendamist liikmesriikides, et pöörata tähelepanu nii headele tavadele kui ka lahendamata jäänud probleemidele. Seminar osutus äärmiselt kasulikuks.

5. SUUNDUMUSED

EGFi sagedama kasutamise tulemusena suureneb kättesaadavate andmete hulk, mida saab kasutada taotlustega seotud suundumuste prognoosimiseks ning fondi tegevusest ülevaate saamiseks. Praegu on komisjonil kasutada andmed 2007., 2008., 2009. ja osaliselt ka 2010. aasta kohta ja nende alusel võib juba tuua mõningaid näiteid. Allpool kolmel joonisel esitatud andmed käsitlevad 57 taotlust, mis on komisjonile 30. aprilli 2010. aasta seisuga saabunud.

Joonis 1: Toetatavate töötajate arv liikmesriikide lõikes

[pic]

Loetelu tipus on Itaalia 8300 töötajaga, samas kui Tšehhi Vabariigil ja Bulgaarial on sihtrühmas 650 töötajat.

Joonis 2: Toetatavate töötajate arv sektorite lõikes

[pic]

Esimesel kohal on ülekaalukalt autotööstus, kus on 12 000 toetatavat töötajat, seejärel tekstiilisektor üle 11 000 töötajaga[13].

Joonis 3: EGFi keskmised toetussummad sektorite lõikes

[pic]

Joonis 3 näitab keskmist EGFi toetussummat töötaja kohta sektorite kaupa. EGFi keskmine toetussumma on kõige suurem lennundustehnika ja metallitootmise sektorites (ligikaudu 10 000 eurot töötaja kohta), nendele järgnevad autotööstus (ligikaudu 8000 eurot töötaja kohta) ja mehhaanika/elektroonika sektor (üle 7000 euro töötaja kohta). Kõige väiksem keskmine toetussumma on rõivatööstuses, mööblitööstuses ja jaekaubanduses (ligikaudu 1000 eurot töötaja kohta).

Tulemuste ja suundumuste kohta on võimalik rohkem teada saada väljaandest „Statistical portrait of the EGF 2007–2010”, mida on võimalik tellida EGFi veebisaidi (http://ec.europa.eu/egf) kaudu alates 2010. aasta suvest.

1. lisa

Autotööstus (NACE: mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine, osa 29) |

Nr | Liikmesriik | Taotlus |

EGF/2007/001 | FR | Peugeot |

EGF/2007/010 | PT | Lisboa-Alentejo |

EGF/2008/002 | ES | DELPHI |

EGF/2008/004 | ES | Castilla Leon |

EGF/2009/007 | SE | Volvo |

EGF/2009/009 | AT | Steiermark |

EGF/2009/013 | DE | Karmann |

EGF/2009/019 | FR | Renault |

EGF/2010/002 | ES | Cataluña |

EGF/2010/004 | PL | Wielkopolskie |

Tekstiilitööstus (NACE: tekstiilitootmine, osa 13) |

Nr | Liikmesriik | Taotlus |

EGF/2007/005 | IT | Sardegna |

EGF/2007/006 | IT | Piemonte |

EGF/2007/007 | IT | Lombardia |

EGF/2008/001 | IT | Toscana |

EGF/2008/003 | LT | Alytaus tekstilė |

EGF/2008/005 | ES | Catalonia |

EGF/2009/001 | PT | North/Centre |

EGF/2009/004 | BE | Oost-West Vlaanderen |

EGF/2009/005 | BE | Limburg |

EGF/2010/009 | ES | Valencia |

Mobiiltelefonid (NACE: arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine, osa 26) |

Nr | Liikmesriik | Taotlus |

EGF/2007/003 | DE | BenQ |

EGF/2007/004 | FI | Perlos |

EGF/2009/002 | DE | Nokia |

Rõivad (NACE: rõivatootmine, osa 14) |

Nr | Liikmesriik | Taotlus |

EGF/2007/008 | MT | Tekstiilitööstus |

EGF/2009/018 | LT | Rõivad |

EGF/2010/003 | ES | Galicia |

EGF/2010/014 | SI | Mura |

Kodumasinad (NACE: elektriseadmete tootmine, osa 27) |

Nr | Liikmesriik | Taotlus |

EGF/2009/006 | IT | Gruppo Merloni |

EGF/2009/010 | LT | AB Snaige |

Mehhaanika/elektroonika (NACE: masinate ja seadmete tootmine, osa 28) |

Nr | Liikmesriik | Taotlus |

EGF/2009/015 | DK | Danfoss Group |

EGF/2009/031 | DK | Linak |

EGF/2010/001 | DK | Nordjylland |

EGF/2010/006 | PL | H.Cegielski-Poznań |

EGF/2010/013 | PL | Podkarpackie |

Trükitööstus (NACE: trükindus ja salvestiste paljundus, osa 18) |

Nr | Liikmesriik | Taotlus |

EGF/2009/026 | NL | Noord Holland and Utrecht |

EGF/2009/027 | NL | Noord Brabant and Zuid Holland |

EGF/2009/028 | NL | Limburg |

EGF/2009/029 | NL | Gelderland and Overijssel |

EGF/2009/030 | NL | Drenthe |

Arvutid (NACE: arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine, osa 26) |

Nr | Liikmesriik | Taotlus |

EGF/2009/008 | IE | Dell |

Elektroonikaseadmed (NACE: arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine, osa 26) |

Nr | Liikmesriik | Taotlus |

EGF/2009/023 | PT | Qimonda |

EGF/2010/008 | AT | AT&S |

EGF/2010/011 | NL | NXP Semiconductors |

Keraamika (NACE: muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine, osa 23) |

Nr | Liikmesriik | Taotlus |

EGF/2009/014 | ES | Valencia |

Ehitus (NACE: hoonete ehitus, osa 41) |

Nr | Liikmesriik | Taotlus |

EGF/2009/011 | NL | Heijmans |

EGF/2009/017 | LT | Ehitus |

Metallitootmine (NACE: metallitootmine, osa 24) |

Nr | Liikmesriik | Taotlus |

EGF/2009/022 | BG | Kremitkovtsi AD |

EGF/2010/007 | AT | Steiermark-Niederoesterreich |

Lennundustehnika (NACE: masinate ja seadmete remont ja paigaldus, osa 33) |

Nr | Liikmesriik | Taotlus |

EGF/2009/021 | IE | SR Technics |

Kirjastamine (NACE: kirjastamine, osa 58) |

Nr | Liikmesriik | Taotlus |

EGF/2009/024 | NL | Noord Holland and Zuid Holland |

EGF/2009/025 | NL | Noord Brabant |

Mööbel (NACE: mööblitootmine, osa 31) |

Nr | Liikmesriik | Taotlus |

EGF/2009/016 | LT | Furniture |

Jaekaubandus (NACE: jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad, osa 47) |

Nr | Liikmesriik | Taotlus |

EGF/2010/010 | CZ | Unilever |

Hulgikaubandus (NACE: hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad, osa 46) |

Nr | Liikmesriik | Taotlus |

EGF/2010/012 | NL | Noord Holland ICT |

Kristallklaas (NACE: muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine, osa 23) |

Nr | Liikmesriik | Taotlus |

EGF/2009/012 | IE | Waterford Crystal |

Ehituspuusepa- ja tisleritooted (NACE: puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel, osa 16) |

Nr | Liikmesriik | Taotlus |

EGF/2009/020 | ES | Castilla La Mancha |

Kivi/marmor (NACE: muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine, osa 23) |

Nr | Liikmesriik | Taotlus |

EGF/2010/005 | ES | Valencia |

[1] Määrus (EÜ) nr 1927/2006, 20. detsember 2006, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta. ELT L 406, 30.12.2006, lk.1. Parandus kõikides keeltes ELT L 48, 22.2.2008. lk 82, ainult inglise keeles ELT L 202, 31.7.2008, lk. 74.

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 546/2009, 18. juuni 2009 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta. ELT L 167, 29.6.2009.

[3] Komisjoni teatis Euroopa Ülemkogule – Euroopa majanduse taastamise kava, KOM(2008)800 (lõplik), 26.11.2008.

[4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, KOM(2008)867, 16.12.2008.

[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 2009. aastal vastu võetud muutmismäärusega (ELT L 167, 29.6.2009) on ette nähtud kaasrahastamise määra ajutine suurendamine 50 %-lt 65 %-le (mitte kavandatud 75 %) ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga seotud erandi kohaldamise lõpuni 31. detsembril 2011.

[6] Üheksa taotlust 2007. aastal ja viis 2008. aastal (üks tagasivõetud ja hiljem uuesti esitatud taotlus loetakse üheks: EGF/2008/002 Delphi/ES).

[7] Trükitööstus 5, autotööstus 4, tekstiilitööstus 3, ehitus 2, kodumasinad 2, mehhaanika/elektroonika 2, kirjastamine 2, mobiitelefonid 1, arvutid 1, kristallklaas 1, keraamika 1, mööbel 1, ehituspuusepa- ja tisleritooted 1, metallitootmine 1, elektroonikaseadmed 1, rõivatööstus 1, lennundustehnika 1.

[8] Selle tabeli koostas komisjon liikmesriikide kavandatud meetmete põhjal, mille eelarvepädev asutus heaks kiitis. See ei vasta täpselt Eurostati kasutatavale meetodile, mida on kirjeldatud dokumendis „Labour market policy database – Methodology – Revision of June 2006”, kuna mõned EGFist kaasrahastatavad meetmed ei sobi ühessegi Eurostati liigitusse (nt tööotsingu- ja koolitustoetused, koolituses või muus aktiivses tööturumeetmes osalemise päevarahad, liikuvustoetus). Neid Eurostati klassifikaatori liigitusi, mille kohta käesolevas tabelis on esitatud märge „ei olnud”, liikmesriigid 2009. aastal heakskiidetud kümnes EGFi sekkumises ei esitanud.

[9] Komisjoni teatis – Reageerimine kriisile Euroopa autotööstuses (KOM(2009) 104).

[10] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[11] ELT L 132, 29.5.2009, lk 10.

[12] Need andmed ei sisalda allalaadimisi ELi audiovisuaaltalituse veebisaidilt või TV saadetest või ülekannetest.

[13] Täpsema liigituse leiate 1. lisast.