52010DC0335

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 28.6.2010

KOM(2010)335 lõplik

.

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

2010. aasta aruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 2009. aastal SEK(2010)773

Üleilmsetele probleemidele reageerimine

2009. aasta oli kogu maailmas raske. 2007. – 2008. aasta toiduainete hinnakriisi mõju süvendas majandus- ja finantskriis, mille tagajärjel tekkis maailmas majanduslangus. Euroopa Liit tegutses oma partnerriikide mõjutanud negatiivsete mõjude leevendamisel kiiresti. Euroopa Liit tõhustas ka jõupingutusi, tagamaks, et kõnealused kriisid ei seaks ohtu aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks viimastel aastatel tehtud edusamme.

2008. aasta lõpul toiduainete hinnakriisiga tegelemiseks loodud ELi toiduainete rahastamisvahendist sai platvorm konkreetsete meetmete võtmiseks. Rahastamisvahendisse suunatud 1 miljardist eurost oli 2009. aasta lõpuks eraldatud 837 miljoni euro suurune summa. Rahastamisvahendi eesmärk on ületada hädaabi ning keskmise pikkuse ja pikaaegse arenguabi vaheline kriitiline tühik. 2008. aasta teises pooles alanud majandus- ja finantskriis muutis olukorda halvemaks, seda eriti vaesemates riikides. Arvatakse, et kriiside tõttu langeb arengumaades 40 kuni 80 miljonit inimest absoluutsesse vaesusse. Euroopa Komisjoni 2009. aasta aprilli ettepanekute alusel lepiti kokku terviklikes, õigeaegsetes, suunatud ja kooskõlastatud meetmetes[1]. Selle tulemusena eraldati juba aasta lõpuks haavatavate riikide jaoks mõeldud FLEX-mehhanismi raames 215 miljonit eurot, et aidata 11 Aafrika ja kahel Kariibi mere riigil vähendada 2009. aasta eelarve puudujääki. 160 miljonit eurot maksti välja 2009. aasta lõpuks, ülejäänud 55 miljonit eurot 2010. aasta esimeses kvartalis. Lisaks sellele koostati riikide strateegiadokumentide 2009. aasta vahekokkuvõte täpselt õigel ajal, mis võimaldas ELil kohandada individuaalseid koostööprogramme vastavalt tegelikule olukorrale.

Euroopa Komisjon võttis erinevatel rahvusvahelistel foorumitel (eelkõige G8, G20 ja ÜRO) ennetava rolli, tagamaks, et arvestataks finants- ja majanduskriisi mõjudega vaesematele riikidele ning nende riikide toetamiseks võetaks konkreetseid meetmeid.

2009. aastal suurendati ka jõupingutusi kliimamuutustest tulenevate mõjudega tegelemiseks. 2009. aasta detsembris toimunud Kopenhaageni kliimaläbirääkimiste ettevalmistamisel tõhustas EL koostööd ja dialoogi arengumaadest partneritega. Komisjon koostas arengumaade kliimamuutuste vastase võitluse toetamiseks teatise „ Euroopa ettepanek Kopenhaageni kokkuleppeks: kliimamuutuste vastu võitlemise rahvusvahelise rahastamise suurendamine” [2]. Detsembris leppis EL ajavahemikuks 2010–2012 kokku kiire rahastamise summas 2,4 miljardit eurot, millest toetatakse arengumaid kliimamuutustega kohanemisel ning üleminekul vähem süsinikdioksiidi heiteid tekitavatele arengustrateegiatele. Eesmärk oli ka valmistada arengumaid ette olema valmis käsitlema 2012. aasta järgsele perioodile leevendamiseks ja kohandamiseks eraldatud suuremaid summasid. 2009. aastal eraldati ülemaailmsele kliimamuutuste liidule 35 miljonit eurot kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamate riikide toetamiseks. Sellisteks riikideks on eelkõige vähim arenenud riigid ja arengumaadest väikesed saareriigid. 2009. aasta veebruaris avaldati teatis „ Arengumaades katastroofiohu vähendamise toetamist käsitlev ELi strateegia ”[3]. Strateegia eesmärk on vähendada katastroofide mõju kõige haavatavamatele riikidele.

Aktiivsed kontaktid üle maailma

2009. aastal toimusid Euroopa Liidu tippkohtumised selliste üleilmselt oluliste partneritega nagu Hiina, India ja Venemaa.

Poliitilised suhted Ladina-Ameerikaga tugevnesid samuti 2009. aastal. Septembris võttis komisjon vastu teatise, millega kehtestati ELi ja Ladina-Ameerika suhete uus poliitiline raamistik. Detsembris võeti vastu 10,8 miljoni euro suurune Ladina-Ameerika investeerimisrahastu, millega soovitakse ligi meelitada täiendavaid investeeringuid transpordi-, energeetika- ja keskkonnasektorisse ning toetada sotsiaal- ja erasektorit.

Cotonou lepingu teist läbivaatamist käsitlevad läbirääkimised Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega algatati 2009. aasta mais. Aasta jooksul alustati ka 10. EAFi vahekokkuvõtte koostamisega, mis hõlmab siiani tehtud edusamme ning asjaomaste riikide koostööstrateegia ja eraldiste ajakohastamist.

Strateegilist partnerlust Aafrikaga tõhustati Aafrika ja ELi ühisstrateegia raames, et leida ühiselt lahendus Euroopa ja Aafrika ning üleilmsetele probleemidele. Tõhustati poliitilist dialoogi ning kaheksa temaatilise partnerluse rakendamise tegevuskava koostamisel saavutatud edusammudest said kasu mõlemad maailmajaod.

Toetudes Lõuna-Aafrika aktiivsele osalemisele konfliktide lahendamisel Aafrikas, tõhustasid EL ja Lõuna-Aafrika 2009. aastal märkimisväärselt rahu- ja julgeolekuküsimusi hõlmavat omavahelist dialoogi.

Esimene ELi ja Pakistani tippkohtumine leidis aset 2009. aasta juunis Brüsselis. EL viis 2009. aasta novembris lõpule ka partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimised Iraagiga. Leping kavatsetakse sõlmida 2010. aastal ning sellest saab esimene ELi ja Iraagi vaheliste lepinguliste suhete alus.

Euroopa naabruspoliitika raames rahastati aastatel 2008–2009 naabruspoliitika investeerimisrahastu kaudu 25 projekti transpordi-, energeetika-, keskkonna- ning sotsiaal- ja erasektoris kokku 170 miljoni euro ulatuses. Rahastu abil suudeti koguda rahvusvahelistelt finantsinstitutsioonidelt 7,35 miljardi euro ulatuses investeeringuid.

Aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas

Erinevate aastatuhande arengueesmärkide ja näitajate saavutamisel on viimastel aastatel tehtud edusamme. Tehtud edusammud on siiski ebaühtlased ning teatavates riikides ja piirkondades, eelkõige Sahara-taguses Aafrikas valitseb mahajäämus. Lisaks sellele ohustab pidevat arengut üleilmne majanduskriis koos kliimamuutuste ja eelnevate toidu- ning kütusekriiside järelmõjudega.

2009. aastal koostas Euroopa Komisjon ettevalmistavad dokumendid sellistes aastatuhande arengueesmärkide inimarengut käsitlevates tuumikvaldkondades nagu tervishoid, haridus ja sooline võrdõiguslikkus. Nimetatud strateegiate vastuvõtmine 2010. aastal hakkab kujundama aastatuhande arengueesmärke käsitlevat ELi sisedebatti ning annab oma osa ELi panusest 2010. aasta septembris toimuval ÜRO aastatuhande arengueesmärkide läbivaatamise tippkohtumisel. Komisjon soovib, et ELis lepitaks kokku terviklikus lähenemisviisis, millega kiirendada aastatuhande arengueesmärkide saavutamist 2015. aastaks ning selles, kuidas konsolideerida majanduskasvu, et muuta see jätkusuutlikuks. Lisaks sellele käsitleti mitut algatust nagu näiteks paremat maksuhaldust arenguriikides käsitlenud teatis ning toiduga kindlustatust käsitlevate temaatiliste strateegiate läbivaatamine.

Komisjon toetas tervishoiu, hariduse, tööhõive, sotisaalkaitse ja kultuuri valdkondi erinevate vahendite ja kanalite, sealhulgas eelarvetoetuste kaudu, eesmärgiga tugevdada riiklike süsteeme ning kohandada abi riikliku poliitika suhtes.

Ülemaailmse AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi (GFATM) juhatuse liikme ning ELi kui olulise toetaja (ajavahemikus 2002–2009 872,5 miljonit eurot) esindajana jätkas komisjon kõnealuses algatuses aktiivset osalemist ning osales aktiivselt ka ülemaailmse vaktsineerimise ja immuniseerimise liidu (GAVI) tegevuses. Kiiralgatuse "Haridus kõigile" juhatuse alalise liikmena keskendus komisjon abi tõhususele, nõrkade riikide vajadustele ning valitsemistavaga seotud küsimustele.

Komisjon on kahekordistanud soolist võrdõiguslikkust käsitlevate aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega seotud jõupingutusi. 2009. aastal toetati valitsusväliseid osalejaid, kes tegelesid täiskasvanute kirjaoskamatuse vastase võitlusega ja naiste omandiõiguse edendamisega.

Kooskõlas seitsmenda aastatuhande arengueesmärgiga keskendus komisjon ka olulistele keskkonnaküsimustele nagu kliimamuutused, kõrbestumine, bioloogiline mitmekesisus, kalavarud ja metsade säilitamine. Jätkus ka toetuse andmine arengumaades mitmepoolsete keskkonnalepingute rakendamise suutlikkuse suurendamiseks.

Aasta jooksul jätkas komisjon jõupingutuste tegemist, et parandada arengumaade käsutuses olevate aastatuhande arengueesmärke käsitlevate andmete kättesaadavust ja kvaliteeti. Teostati andmete kontroll ja toetati arengumaade statistikaalase suutlikkuse parandamist. Olukord on palju parem kui eelmistel aastatel, kuid aastatuhande arengueesmärkide hindamisel kasutatud näitajate puhul esineb märkimisväärseid puudusi.

Poliitika asjakohasus ja suunatus

Euroopa konsensuses arengu küsimuses[4] sätestatakse esimest korda ELi ja liikmeriikide ühine nägemus arengust. Konsensuse peamisteks komponentideks on: ulatuslikum ja tõhusam abi, poliitikavaldkondade paranenud arengusidusus ning keskendumine Aafrikale. 2009. aastal, neli aastat pärast vastuvõtmist, teostas komisjon kõnealuse konsensuse rakendamise esialgse hindamise, millest on saanud laialdaselt heakskiidetud ja väärtuslik võrdluspunkt kõigi arenguküsimustega tegelejate seas.

Ainuüksi abist ei piisa, et aidata vaesematel riikidel areneda ning komisjon on viimastel aastatel üritanud tagada, et kõik ELi strateegiad oleksid kooskõlas aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tehtavate jõupingutustega. Seetõttu ongi poliitikavaldkondade arengusidusus täiendav ja vajalik tugi arengule.

2009. aasta septembris avaldas komisjon teise olulise aruande, mis hõlmas 12 arengut mõjutavat poliitikavaldkonda. Nendeks valdkondadeks on kaubandus, keskkond, kliimamuutused, julgeolek, põllumajandus, kalandus, globaliseerumise sotsiaalne mõõde, tööhõive ja inimväärne töö, ränne, teadusuuringud ja innovatsioon, infoühiskond, transport ja energeetika. Komisjon otsib arengueesmärkidega sobivat positiivset sünergiat ka maksukorralduse hea juhtimistava valdkonnas.

Aruandest nähtub selgelt, milline tugev mõju on ELi erinevatel strateegiatel, menetlustel ja vahenditel arengumaadele. Teadusuuringute, keskkonna ja energeetika valdkonnas on ELi strateegiad olnud eriti edukad. EL ja arengumaad teevad teadusuuringute valdkonnas koostööd arengumaadele huvipakkuvates küsimustes nagu tervishoid ja toiduga kindlustatus. Arengumaade teadlasi kutsutakse osalema teadusprogrammides ja liikuvuskavades. Keskkonna valdkonnas on EL võtnud maailma metsade kaitsmisel liidrirolli. Võitlemaks ebaseadusliku metsaraiega, impordib EL metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT) käsitleva algatuse raames oma partnerriikidelt ainult sertifitseeritud puitu. Energeetika sektoris stimuleerib taastuvenergia direktiiviga võetud siduv eesmärk (2020. aastaks peab 20 % energiast tulema taastuvatest energiaallikatest) biokütuste eksporti arengumaadest. Jätkusuutlik kava kohustab biokütuste importijaid täitma keskkonnanõudeid ning andma aru võimalike negatiivsete majanduslike ja sotsiaalsete mõjude kohta kolmandates riikides.

Toetudes kõnealustele kogemustele, kinnitas[5] ministrite nõukogu 2009. aasta novembris olemasoleva 12 poliitikavaldkonna raames viis prioriteetset valdkonda: kaubandus ja rahandus, kliimamuutused, toiduga kindlustatus, ränne ning rahu ja julgeolek.

ELi välispoliitika arengukesksemaks muutmisega peab kaasnema arengumaades usaldusväärse siseriikliku poliitika rakendamine. ELi jaoks on valitsemistaval investeerimiskeskkonna ja riigi rahanduse juhtimise parandamise, korruptsiooni vähendamise, parema maksuhalduse, arengumeetmeteks tulude kogumise ning vastutuse ja stabiilsuse tõhustamiseks asutuste kontrollimehhanismide tugevdamise kaudu vaesuse vastu võitlemisel oluline tähtsus. Teadvustades, et demokraatliku valitsemistava tõhustamine on iga riigi siseküsimus, on komisjon kindlalt otsustanud tegeleda demokraatliku valitsemistava küsimusega nii eraldiseisva poliitikavaldkonnana kui ka valdkondadeülese küsimusena, mis on seotud kõigi programmide ja valdkondadega. EL tõstatab partnerriikidega peetavatel poliitilistel ja inimõigusi käsitlevatel dialoogidel regulaarselt näiteks soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õigustega seotud küsimusi. Mõnedes riikides toetab komisjon projekte, mille raames tegeletakse relvakonfliktidest mõjutatud laste ja laste vastu suunatud vägivallaga seotud küsimustega. 2009. aastal korraldati esimest korda põlisrahvaid, vähemusi ja kastisüsteemil põhinevat diskrimineerimist käsitlev piirkondlik töötuba, mis keskendus Lõuna- ja Kagu-Aasiale. Hea valitsemistava ja inimõiguste austamine partnerriikides mitte ainult ei paranda ELi abi kvaliteeti, vaid need kuuluvad ka ELi põhiväärtuste hulka.

Euroopa Liidu abi – rohkem ja tõhusam

EL (27 liikmesriiki ja Euroopa Komisjon) oli 2009. aastal jälle suurim arenguabi andja, tema arvele jäi rohkem kui pool[6] üleilmsest ametlikust arenguabist (48,2 miljardit eurot). Komisjon eraldas 12 miljardit eurot ja maksis välja 10 miljardit eurot.

Komisjon jätkas 2009. aastal oma abi tõhustamist. Komisjon on olnud Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni arenguabi komitee korraldatud abitõhusust käsitlenud kõrgetasemelistel foorumitel heakskiidetud algatuste rakendamisel esirinnas. Järgmiseks, 2011. aastal Seoulis korraldatavaks foorumiks edusammude kiirendamiseks ja konkreetsete tulemuste näitamiseks on komisjon käivitanud ja kooskõlastanud liikmesriikide vahelise sünergia tõhustamist. See võimaldas nõukogul 2009. aasta novembris heaks kiita ELi tegevusraamistik, mis keskendub kolmele peamisele abitõhususe prioriteedile, mis lepiti kokku eelmisel foorumil Accras 2008. aastal: abi killustatuse vähendamine tööjaotuse kaudu, riigipõhiste süsteemide kasutamise suurendamine ja tehnilise koostöö kvaliteedi parandamine. Selles kontekstis võttis komisjon 2009. jaanuaris vastu kaugeleulatuva tegevuskava.

Komisjon eelistab jätkuvalt abi andmist eelarvetoetuste vormis (vt allpool) ning korraldas ümber tehnilise abi andmise korra, muutes abist saadava kasu jätkusuutlikumaks. Komisjon teeb abiandjatega tihedamat koostööd ning isegi delegeerib ELi liikmesriikidele teatavate ELi toetusprogrammide rakendamise. EL andis erakordses ulatuses sidumata abi ning muutis ka oma suhtumist abi sidumisse teatavate tingimustega. Samuti võttis komisjon meetmeid muutmaks abi prognoositavamaks ja läbipaistvamaks.

Komisjon teeb tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige ÜRO ja Maailmapangaga. 2009. aastal sõlmiti ÜROga lepinguid kokku 935 miljoni euro ulatuses, mis moodustab umbes 10 % ELi abikohustustest. Maailmapangaga sõlmitud lepingute kogusumma ulatus 469 miljoni euroni. Kuigi kõnealuseid vahendeid haldavad rahvusvahelised organisatsioonid vastavalt nende enda menetlustele, kontrollib komisjon, et vahendeid hallatakse korrektselt vastavalt ELi standarditele ja vajaduse korral ka menetlustele. ÜRO, Maailmapanga grupi ja Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) kirjutati 2009. aastal alla kõnealuste kontrollide suuniseid käsitlevad kokkulepped. IMFiga sõlmitud kokkulepe lihtsustas rahapesuvastaste programmide raames komisjoni ja IMFi vahelist koostööd.

Euroopa Komisjoni ja kohalike omavalitsuste vahelise koostööga seoses leidis 2009. aastal aset komisjoni 2008. aasta teatises „Kohalikud omavalitsused: arenguprotsessi osalised”[7] kindlaks määratud strateegia esimesed rakendamisetapid. Esimene detsentraliseeritud koostöö konverents tõi kokku rohkem kui 300 ELi ja arengumaade kohalike omavalitsuste esindajat ning see toimus 2009. aasta detsembris Brüsselis. Kogu aasta vältel jätkati koostööd valitsusväliste osalejatega, kaasates neid nii arengustrateegiate koostamisse kui ka arengumeetmete rakendamisse.

Eelarvetoetuse andmine

Kooskõlas kohaliku vastutuse suurendamise, partnerriikides suutlikkuse arendamise edendamise, abi andmise riikliku poliitikaga vastavusse viimise tagamise ja abiandmise kulude vähendamisega on komisjoni eelistatuim abi andmise vorm eelarvetoetused.

Eelarvetoetus on mehhanism, mille raames vahendid kantakse üle abisaaja riigi riigikassasse tingimusel, et kõik makse tegemiseks vajalikud tingimused on täidetud. 2009. aastal eraldas komisjon sellisel viisil väliskoostööle[8] 2,4 miljardi euro ulatuses ELi abi. Vahendid eraldatakse kas üldise eelarvetoetusena, millega toetatakse riiklike arengupoliitikate/strateegiate rakendamist, või valdkondlike eelarvetoetustena, millega toetatakse partnerriigis asjaomast valdkonda.

2009. aastal moodustasid üldised eelarvetoetused kõigist uutest eelarvetoetuse meetmetega seotud kulukohustustest 35 % ehk ulatusid 869 miljoni euroni. Kõik 23 abisaaja riiki olid AKV riigid. 2009. aastal tehti umbes 10 % uutest üldistest eelarvetoetustest nõrkadesse riikidesse (vt joonis).

Valdkondlike eelarvetoetuste kasutamine kasvas 2009. aastal mõnevõrra. Valdkondlike eelarvetoetuste kulukohustuste kogusumma ulatus 1,6 miljardi euroni, mis moodustas 2009. aastal võetud uutest eelarvetoetuse meetmetest ligikaudu 65 %. Valdkondlike eelarvetoetusi kasutati praktiliselt kõigis uutes eelarvetoetuse meetmetes, mis jäid väljapoole AKV piirkonda. ELi naabruskonna riikides ja Lõuna-Aafrikas on eelarvetoetuse meetmed keskendunud kutseharidusele ja koolitusele, riiklikule tervishoiusüsteemi reformile, vee- ja reoveemajandusele, transpordile, keskkonnale, tööhõivele ning algharidusele. Aasia riikide puhul kuulusid kõik kulukohustused sotsiaalvaldkonda. Ladina-Ameerika riikide puhul olid need seotud hariduse ja sotsiaalse ühtekuuluvusega. AKV piirkonnas keskendusid valdkondlikud eelarvetoetused traditsioonilistele valdkondadele (teed, tervishoid ja haridus) ja ka mõnedele uutele valdkondadele nagu detsentraliseeritud põllumajandus ja inimressursside arendamine.

Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni arenguabi komiteele esitatud aruande alusel katsetab EL praegu uut eelarvetoetuste hindamise metoodikat. Katsehindamised toimusid 2009. aastal Tuneesias, Malis ja Sambias. Kui katsetuste tulemused on positiivsed, võetakse ühtlustatud hindamismenetlusi võimaldav metoodika abisaaja riikides kasutusele alates 2011. aasta keskpaigast.

2009. aastal lõpule viidud komisjoni geograafilised hindamised näitavad, et peaaegu kõigis riikides ja piirkondades mõjutas üleminek eelarvetoetustele positiivselt näiteks dialoogi partnerriikidega, abiandjate tegevuse koordineerimist, avaliku sektori finantsjuhtimist ja poliitilisi reforme abi saavates riikides. Kõnealuste tulemuste aluseks on siiski piiratud arv juhtumeid ning seetõttu ei saa teha üldistusi.

Riigi rahanduse juhtimise tõhustamine on eelarvetoetuste andmise seisukohalt jätkuvalt oluline, et valitsused kasutaksid eelarvet Euroopa maksumaksjate ja elanikkonna huvides vastutustundlikult. Komisjoni ja Maailmapanga ning mõnede teiste organisatsioonidega koostöös välja töötatud riiklike kulutuste ja finantsaruandluse hindamisvahendit kasutatakse mõõtmaks seda, kas riigid on oma rahanduse juhtimise raames edusamme teinud. 2005. aasta juunist kuni 2009. aasta lõpuni teostati riiklike kulutuste ja finantsaruandluse hindamisi 105 riigis, millest 62 kuulusid AKV piirkonda. Hindamine hõlmas peaaegu kõiki riike, keda toetatakse ELi eelarvetoetustest.

Komisjoni töötajate suutlikkuse parandamiseks korraldatakse koolitusi, et nad oskaksid eelarvetoetuste programme koostada ja rakendada. Nimetatud koolitused on tavaliselt avatud ka partnervalitsuste ametnikele ja teiste abiandvate organisatsioonide töötajatele.

Euroopa Komisjon on arvamusel, et mõnede kriisi- või konfliktijärgses olukorras olevate nõrkade riikide puhul on eelarvetoetused kõige sobivam abivorm isegi juhul, kui need riigid ei täida vastavaid kriteeriume. Komisjoni arvates saab eelarvetoetustega lihtsustada stabiliseerimist ning vältida edasist majandusliku ja poliitilise olukorra halvenemist. Seetõttu koostas komisjon 2009. aastal uued suunised, et kohandada eelarvetoetuste saamise kriteeriume vastavalt olukorrale. Selle tulemusena koostatakse eelarvetoetuste programmid riske vähendades, tagades samal ajal kohe pärast kriisiolukorda tekkivate võimaluste asjakohase kasutamise. ( Vt lisateave aruande punktis 5.1.2.

Tulemustele suunatud töö

Komisjon teeb suuri jõupingutusi, et mõõta oma arengukoostöö meetmete mõju. Tegemist on olulise prioriteediga, mida jagavad ka teised abiandjad. See aitab suunata abi sinna, kus sellest on kõige rohkem kasu. Praeguseni on enamik abiandjaid keskendunud sisendile, kulutamisele ja tehnilistele iseärasustele, mitte tulemustele, mõjule ja jätkusuutlikkusele. Projektide ja programmide tulemuste, mõju ja jätkusuutlikkuse mõõtmine on väga oluline, et hinnata abi mõju tegeliku vaesuse kaotamisele.

Komisjon on viimastel aastatel püüdnud tõsta abi rakendamise, kvaliteedikontrolli, aruandluse ja tulemuste seire taset. Komisjon on algatanud menetluste reformi, et neid lihtsustada ning keskendada rohkem kvaliteedile ja tulemustele. Samuti soovitakse menetlused viia kooskõlla abi tõhusust käsitlevate rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärkidega. Komisjon on välja töötanud ka abisaajate ja muude abiandjatega sõlmitavate partnerluste dünaamilisemad vormid ning lihtsustanud menetlusi ja selgitanud abiandmise ja rakendamise eeskirju.

2009. aastal keskendusid jõupingutused järgmistele punktidele:

- Abitõhusust parandava komisjoni tehnilise koostöö reformi rakendamine. Kõnealusel etapil olid peamisteks punktideks suuniste välja töötamine ja reformi tulemuste seiresüsteemi loomine.

- Mitme metoodilise vahendi kasutusele võtmine 2009. aastal, et lihtsustada ja ühtlustada ELi välisabi rakendamist.

- Peakorteri ja delegatsiooni tasandil välisabi andmisega seotud töötajate oskuste ja suutlikkuse arendamine.

- Projekti projekteerimisetapil rakendatud peamise kvaliteedivahendi läbivaatamine. Tegemist on vastastikuse eksperdihinnanguga (talitustevaheline kvaliteedi tugirühm), mis 2009. aastal hõlmas peaaegu 100 % abikõlblikest projektidest ja programmidest.

Komisjonil on aktiivne hindamisprogramm: 2009. aastal algatati 19 uut hindamist. Lõpetatud hindamiste peamised järeldused on, et kavandamine, rakendamine ja tõhusus on enamikul juhtudel heal tasemel. Tõhusust ja jätkusuutlikkust peetakse siiani kõige nõrgemateks külgedeks. ELi sekkumised toovad kaasa positiivse mõju, kuid partnerriikide osalust tuleks tõsta.

2009. aastal koostati kokku 1 548 tulemustele suunatud järelevalvesüsteemi aruannet. Võrreldes 2008. aastaga suurenes aruannete arv 24 %. 2009. aasta tulemused näitavad, et võrreldes 2008. aastaga on projektide tulemuslikkus paranenud.

Komisjon on 2008–2009. aasta kriiside põhjustatud probleemide lahendamisel ja vahendite võimalikult suure mõju tagamisel tegutsenud kiiresti. EL on näidanud võimekust uuendada ja kohandada oma abivahendeid vastavalt uutele väljakutsetele. Kõnealuse protsessi dünaamika on loonud uut sünergiat ja andnud paremaid tulemusi.

Komisjon jätkab tööd aastatuhande arengueesmärkide saavutamise nimel. Kõnealused eesmärgid vaadatakse 2010. aasta jooksul rahvusvahelisel tasandil suures ulatuses uuesti läbi.

[pic]

[pic]

[pic]

[1] Dokumendis „Arenguriikide toetamine kriisiga toimetulemiseks”.

[2] KOM(2009)475 (lõplik), 10.9.2009.

[3] KOM(2009)84 (lõplik), 4.3.2009.

[4] Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president ning nõukogu eesistuja kinnistasid konsensuse 2005. aasta detsembris.

[5] Arengupoliitika sidusus : tervet Euroopa Liitu hõlmava poliitikaraamistiku kehtestamine, (KOM(2009)458(lõplik).

[6] Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni Arenguabi Komitee liikmete hulka kuuluvad 15 ELi liikmesriiki moodustavad 56 % kõigist arenguabi komitee liikmetest.

[7] KOM(2008) 626(lõplik), 8.10.2008.

[8] See hõlmab ainult koostöötalitus Europeaidi hallatud abi.