52010DC0285

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 2.6.2010

KOM(2010) 285 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Aru anne komisjoni soovituse 2009/385/EÜ ((2009. aasta soovitus haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamise kohta), millega täiendatakse soovitusi 2004/913/EÜ ja 2005/162/EÜ seoses noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamiskorraga) rakendamise kohta ELi liikmesriikides

{KOM(2010) 284 lõplik}{KOM(2010) 286 lõplik}{SEK(2010) 670}

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Aru anne komisjoni soovituse 2009/385/EÜ ((2009. aasta soovitus haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamise kohta), millega täiendatakse soovitusi 2004/913/EÜ ja 2005/162/EÜ seoses noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamiskorraga) rakendamise kohta ELi liikmesriikides (EMPs kohaldatav tekst)

1. ARUANDE EESMÄRK

Finantskriis paljastas tõsised probleemid finantsturgude reguleerimises ja järelevalves. Üksmeelselt leitakse, et lühiajalisel kasumil põhinevad palgakavad, mis ei arvesta piisavalt kaasnevaid riske, on aidanud kaasa sellele, et finantseerimisasutused hakkasid võtma ülemäära suuri riske. Muretsemiseks on põhjust andnud ka juhtide töötasu hiljutine märkimisväärne suurenemine, muutuvpalga suurenenud osatähtsus nende töötasus ning seotud tasustamispoliitika lühiajaline perspektiiv kõigis majandussektorites.

Komisjoni soovitus noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamise kohta (2004/913/EÜ) ja noteeritud äriühingute haldusorganite tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete ülesannete ning haldus- või järelevalveorgani komisjonide kohta (2005/162/EÜ) ei hõlma kõiki finantskriisiga esile tõusnud küsimusi. Eelkõige ei nõuta kõnealustes soovitustes, et juhtide tasustamine oleks kooskõlas äriühingute pikaajaliste huvidega. Selle taustal paluti ECOFINi nõukogu 2. detsembri 2008. aasta järeldustes komisjonil „ajakohastada oma soovitust, et edendada aktsionäridepoolset tõhusamat kontrolli ja soodustada tugevama seose loomist tasu ja töötulemuste vahel, sealhulgas lahkumishüvitiste kontekstis (nn kuldne käepigistus)”. Seepärast võttis komisjon 2009. aasta aprillis vastu uue soovituse (2009/385/EÜ), mis käsitleb noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamise korraldamist ning vastava tasustamispoliitika kavandamist ja elluviimist ning milles esitatakse uued põhimõtted, millega täiendatakse varasemaid soovitusi.

Asjakohane tasustamispoliitika peaks tagama tulemustele vastava palga ja innustama juhte kindlustama oma äriühingute jätkusuutlikkust keskmises ja pikas perspektiivis. Komisjoni 2009. aasta soovituses antakse täiendavaid juhiseid kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. Soovitus põhineb sobiva tasustamispoliitika kavandamise parimatel tavadel. Soovituses keskendutakse juhtide töötasu struktuuri teatavatele aspektidele ja juhtide töötasu kindlaksmääramisele, sealhulgas aktsionäridepoolsele järelevalvele.

Käesoleva aruande eesmärk on hinnata, kas liikmesriigid on võtnud meetmeid, et rakendada äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamist käsitleva 2009. aasta soovituse peamisi põhimõtteid. Komisjon avaldab samal ajal aruande, kus analüüsitakse, kuidas on järgitud soovitust (2009/384/EÜ) palgapoliitika kohta finantsteenuste sektoris. Käesolevas aruandes käsitletakse ka seda, millised meetmed on liikmesriigid võtnud, et rakendada 2004. aasta soovituse (haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamise kohta) mõnda peamist põhimõtet, eelkõige neid põhimõtteid, mis on seotud tasustamispoliitika ja haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete individuaalpalkade avalikustamise ning palgadeklaratsiooni hääletusega aktsionäride poolt, et analüüsida, kas kõnealuses valdkonnas on finantskriisi järel võetud täiendavaid meetmeid.

Liikmesriike kutsuti üles võtma vajalikke meetmeid 31. detsembriks 2009, et edendada 2009. aasta soovituse kohaldamist näiteks õigusaktide või „täida või selgita” põhimõttele toetuvate parimate tavade eeskirjade kaudu.

„Täida või selgita” annab äriühingutele paindlikkuse. Mõni äriühing võib leida, et teatav soovitus on nende eriomaduste tõttu ebasobiv ja/või konkreetse standardi järgmine oleks ülearu koormav või keeruline. Neilt äriühingutelt ei nõuta selle standardi järgmist, kui nad avalikustavad need kõrvalekalded ning esitavad turule selgituse.

Käesolev aruanne põhineb nii liikmesriikide vastustel komisjoni talituste küsimustikule kui ka liikmesriikide äriühingute üldjuhtimise siseriiklike eeskirjade ja seaduste analüüsimisel. Käesolevat aruannet täiendab komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud käesolevale aruandele ning sisaldab tabeleid, millest nähtub, mil määral liikmesriigid on järginud soovituse nõudeid.

2. HINDAMISE PEAMISED JÄRELDUSED

Vähesed liikmesriigid[1] on rakendanud vähemalt pooli soovitustest. Praegu tegelevad mitmed liikmesriigid[2] ikka veel (teatavate) soovituste rakendamisega oma õiguses või äriühingu üldjuhtimise eeskirjades. Mitmed liikmesriigid[3] nõuavad või soovitavad, et muutuvpalk oleks seotud töötulemustega ning soodustaks äriühingu pikaajalist jätkusuutlikkust. Kui vähesed liikmesriigid nõuavad või soovitavad muutuvpalga edasilükkamist[4] ja tagasinõudmist[5], siis enamik soovitab või nõuab lahkumishüvitiste piiramist[6]. Paljudes liikmesriikides peaks aktsiapõhine töötasu olema seotud tulemuskriteeriumidega, kuid vähesed liikmesriigid[7] nõuavad või soovitavad õiguste omandamise ja mittekasutamise perioode, mille puhul kohaldatakse tulemuskriteeriumit. Vähesed liikmesriigid[8] on võtnud meetmeid, et toetada aktsionäride hääletust tasustamise küsimuste puhul. Liikmesriikidest vähemus[9] on toetanud töötasu komisjonidega seotud soovitusi.

Viimastel aastatel on märgatavalt suurenenud 2004. aasta soovituses esitatud avalikustamist ja aktsionäride hääletamist käsitlevate sätete soosimine. Liikmesriikide hulgas on ka suundumus reguleerida kõnealuseid küsimusi siduvalt.

3. S OOVITUSE KOHALDAMISE HINDAMINE

Soovituste järgimist on hinnatud valdkondade kaupa. Liikmesriigid, kes on rakendanud (mõningaid) soovitusi, on enamasti lisanud need oma äriühingu üldjuhtimise eeskirjadesse. Mitu liikmesriiki[10] tegeleb ikka veel õigusaktide ettepanekute ja/või oma äriühingu üldjuhtimise eeskirjade läbivaatamisega, et hõlmata (mõningaid) soovitusi. Liikmesriikide esitatud teabest nähtub lisaks, et mõni liikmesriik ei näinud vajadust kehtestada (kõiki) soovitusi oma õigusaktides või äriühingu üldjuhtimise eeskirjades, sest nende liikmesriigis[11] ei paistnud olevat olulisi probleeme tasustamisega.

3.1. Tasustamispoliitika struktuur

Enamik liikmesriike kas soovitavad või nõuavad, et muutuvpalk on seotud tulemuskriteeriumiga. Siiski mitte kõigis siseriiklikes soovitustes ja/või seadustes ei sätestata selgesõnaliselt, et tulemuskriteerium peaks olema eelnevalt kindlaks määratud ja mõõdetav[12]. Lisaks sellele soovitab või nõuab suurem osa liikmesriikidest äriühingu pikaajalise jätkusuutlikkuse edendamist tulemuskriteeriumi valiku kaudu, kuid ainult mõni üksik liikmesriik soovitab või nõuab muutuvpalga määramisel ka mitterahaliste tulemuskriteeriumide arvessevõtmist.

Ligikaudu pooled liikmesriikidest soovitavad või nõuavad, et äriühingud määraksid tasustamise muutuva osa puhul ülempiiri. Siiski ainult mõni liikmesriik soodustab selgesõnaliselt seda, et äriühingud jätavad eesmärkide mittetäitmisel muutuvpalga maksmata.

Vähesed liikmesriigid soovitavad või nõuavad muutuvpalga põhiosa maksmise edasilükkamist viisil, et muutuvpalga põhiosa määratakse mitmeaastase tulemuskriteeriumi alusel või muutuvpalga põhiosa lõplik määramine lükatakse mitu aastat edasi ning see sõltub tulemuskriteeriumi täitmisest teatava aja möödudes. Liikmesriikide esitatud teave osutab, et selle võimaluse vähese kasutamise üks põhjus on see, et mitte kõik liikmesriigid ei ole tuttavad edasilükkamise põhimõttega[13] ning võivad olla mõistnud seda erinevalt.

Liikmesriikidest väike osa järgib soovitust tasu tagasinõudmise korra kohta, mis hõlmab haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmetega sõlmitavaid lepinguid, millega lubatakse äriühingul nõuda muutuvpalga tagasimaksmist, kui see maksti andmete alusel, mis osutusid ebaõigeks, või seadussätet, millega lubatakse äriühingutel nii toimida. See küsimus on reguleeritud seaduses sagedamini, kui teised soovituses käsitletud küsimused. Mitmed liikmesriigid on avaldanud õigusakti ettepanekud, et muuta sellealast seadust[14]. Koos äriühingu üldjuhtimise eeskirjade kavandatud läbivaatamisega saab seda tõlgendada kui soovituse järgimist enamike liikmesriikide poolt.

Lahkumishüvitise puhul soovitab või nõuab väike osa liikmesriike, et lahkumishüvitised on piiratud 2 aasta põhipalgaga. Mõni liikmesriik siiski lubab, et lahkumishüvitised põhinevad ka (keskmisel) muutuvpalgal[15]. Teised liikmesriigid on rangemad, sest soovitavad ühe aasta põhipalga piirangut[16]. Enamik liikmesriike, kes soovitavad või nõuavad lahkumishüvitiste piiramist, soovitavad või nõuavad ka, et lahkumishüvitist ei tuleks maksta, kui töösuhe lõpetatakse mitterahuldava töötulemuse tõttu[17].

3.2. Aktsiapõhine töötasu

Mitmed liikmesriigid käsitlevad aktsiapõhist töötasu muutuvpalgana. Seepärast on aktsiate või aktsiaoptsioonide töötasuna andmine sageli seotud tulemuskriteeriumiga. Siiski soovitavad või nõuavad ainult vähesed liikmesriigid, et aktsiate saamise ja nende täieliku kasutusõiguse tekkimise vahele peaks jääma vähemalt kolmeaastane periood (õiguste omandamise periood) ning aktsiaoptsioonid peaksid olema mittekasutatavad sarnase perioodi jooksul. Mõni liikmesriik soovitab või nõuab õiguste omandamise perioodi ainult aktsiate puhul[18]. Teised soovitavad või nõuavad piirangut ainult aktsiaoptsioonide kasutamise õigusele[19].

Komisjon soovitas ka, et aktsiate omandamine ja õigus kasutada aktsiaoptsioone peaks sõltuma eelnevalt kindlaks määratud ja mõõdetavatest tulemuskriteeriumidest. See tähendab, et pärast aktsiate või aktsiaoptsioonide määramist (kas tulemuse alusel või mitte) omandatakse aktsiad või õigus kasutada aktsiaoptsioone ainult siis, kui tulemuskriteerium on täidetud. Vähesed liikmesriigid on kõnealust soovitust rakendanud. Liikmesriikide esitatud teabest nähtub, et mõni liikmesriik on mõistnud soovitust teisiti ehk viisil, et tulemuskriteeriumit tuleks kohaldada aktsiapõhise töötasu määramise suhtes, mitte aga omandamise ja kasutamisõiguse suhtes pärast selle esmast määramist. See võib olla põhjus, miks selle soovituse järgimise tase on madal.

3.3. Tasustamispoliitika avalikustamine ja aktsionäride hääleõigus

Paljud liikmesriigid soovitavad või nõuavad avalikustamise miinimumstandardeid. Enamasti on see loetelu elementidest, mida avaldatud tasustamispoliitika peaks sisaldama. 2004. aasta soovituses soovitas ka komisjon avalikustamise miinimumstandardeid. Paljud liikmesriigid on võtnud kõnealuseid standardeid arvesse. 2009. aasta soovituses soovitas komisjon täiendavaid elemente, mida avaldatud tasustamispoliitika peaks sisaldama ning soovitas üldisemalt ka seda, et tasustamispoliitika peaks olema selge ning lihtsasti mõistetav. Vähesed liikmesriigid soovitavad või nõuavad selgesõnaliselt, et avalikustatud tasustamispoliitika peaks olema selge ning lihtsasti mõistetav. Mõnel liikmesriigil on selle eesmärgi saavutamiseks teistsugune lähenemisviis ning koostatud on avalikustamise standardvorm. Samuti soovitavad või nõuavad vähesed liikmesriigid avaldatud tasustamispoliitikas kõikide komisjoni 2009. aasta soovituses nimetatud elementide hõlmamist. Lisaks sellele on liikmesriikide hulgas suundumus kehtestada uusi soovitusi või nõudeid seoses muutuvpalgaga seotud elementide (sealhulgas pikaajaline tulemuskriteerium ja töötulemuste hindamine) ning aktsiapõhise töötasu tingimuste avalikustamisega tasustamispoliitikas.

Vähestes liikmesriikides on tehtud soovitus või vastu võetud õigusnorm, millega edendatakse aktsionäride hääleõigust tasustamispoliitika puhul. Kõnealused soovitused ja normid esinevad erineval kujul. Mõni soovitab või nõuab äriühingutelt, et nad hõlbustaksid aktsionäridel hääle andmist. Teised liikmesriigid soovitavad (mõnikord „täida või selgita” kohustuse alusel) aktsionäridel või institutsionaalsetel investoritel kasutada oma hääleõigust läbimõeldult. Lisaks tuleks märkida, et komisjoni arvates ainuüksi asjaolu, et aktsionäridel on õigus hääletada tasustamispoliitika üle, ei kvalifitseeru aktsionäride hääletamise soodustamisena tasustamispoliitika puhul.

3.4. Töötasu komisjon

Seoses töötasu komisjoni teadmiste ja usaldusväärsusega soovitavad või nõuavad vähesed liikmesriigid, et töötasu komisjoni ühel liikmel on ekspertteadmised tasustamispoliitika valdkonnas[20]. Mõni üksik liikmesriik soovitab või nõuab selle asemel, et igal juhatuse, nõukogu või tegevülesanneteta haldusorgani liikmel või töötasu komisjoni liikmel on üldiselt piisav kvalifikatsioon, teadmised ja/või kogemus oma ülesannete täitmiseks. Üks liikmesriik[21] soovitab, et töötasu komisjonil on juurdepääs vajalikele oskustele, et täita oma ülesandeid. Siiski võiks selle tulemus olla ka see, et töötasu komisjon konsulteerib välisnõustajatega. Väliskonsultantide puhul soovitavad või nõuavad vähesed liikmesriigid, et töötasu komisjon tagab, et konsultant, kelle nad palkavad, ei nõusta samal ajal äriühingut. Kaks liikmesriiki[22] soovitavad või nõuavad selle asemel teiste selliste teenuste avalikustamist, mida konsultant osutab äriühingule. Üks liikmesriik[23] soovitab, et töötasu komisjon tagab konsultanti palgates, et huvide konflikt puudub teiste ülesannete suhtes, mis konsultandil võivad olla. Töötasu komisjoni liikmete sõltumatu otsuse puhul on ainult mõned üksikud liikmesriigid selgesõnaliselt soovitanud või nõudnud, et töötasu komisjon teeb oma ülesannete täitmisel sõltumatuid otsuseid ning lähtub usaldusväärsusest. Näib, et enamik liikmesriike on arvamusel, et see tuleneb automaatselt soovitusest või nõudest, et töötasu komisjoni enamik (või kõik) liikmeid on sõltumatud. Komisjoni soovituse eesmärk oli siiski tugevdada töötasu komisjoni liikmete sõltumatut mõtlemist pärast seda, kui nad on valitud kohaldatavate kriteeriumide (nt sõltumatuse kriteeriumi) kohaselt.

Töötasu komisjoni ülesannete puhul soovitavad või nõuavad ainult mõned üksikud liikmesriigid, et ta vaatab korrapäraselt läbi tegevdirektorite tasustamispoliitika, kusjuures üks liikmesriik[24] on andnud selle ülesande nõukogule. Mõned liikmesriigid näivad olevat arvamusel, et see ülesanne sisaldub juba töötasu komisjoni ülesandes teha ettepanek tasustamispoliitika kohta. Juhtudel, kui siseriikliku õigusraamistikuga soovitatakse või nõutakse, et töötasu komisjon esitab igal aastal tasustamispoliitika, näib loomulik, et ta kasutab võimalust vaadata läbi eelmine tasustamispoliitika enne, kui esitab (võimalik, et sarnase) tasustamispoliitika järgnevaks aastaks. Komisjoni soovituse eesmärk oli siiski tugevdada töötasu komisjoni praegust toimimist, soodustades tasustamispoliitika aktiivset järelevalvet ja läbivaatamist, pidades silmas nii süsteemide, kus tasustamispoliitika tuleks esitada iga-aastaselt kui ka nende, kus see nii ei ole, muutmisettepanekuid.

Ainult vähesed liikmesriigid soovitavad või nõuavad, et töötasu komisjon tagab tasustamisel proportsionaalsuse üksikute tegevdirektorite vahel ning tippjuhtide ja äriühingu teiste töötajate vahel. Mõni liikmesriik siiski soovitab või nõuab samasse kontserni kuuluvate äriühingute tasustamise proportsionaalsust, mis ei ole täpselt sama. Mõni üksik liikmesriik soovitab või nõuab, et töötasu komisjon esitab aruande ning on kohal aasta üldkoosolekul. Mõni liikmesriik siiski nõuab töötasu komisjoni ühe või enama liikme kohalolekut.

4. Arengud seoses 2004. ja 2005. aasta soovituste rakendamisega

Pärast 2007. aasta komisjoni talituste aruande avaldamist 2004. aasta soovituse kohaldamise kohta on liikmesriikidest ligikaudu pooled[25] esitanud seadusandlikke[26] algatusi haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamise suhtes. Mõni neist algatustest oli suunatud ainult ühele konkreetsele tasustamise aspektile, nagu näitaks lahkumishüvitis, kuid enamik algatusi oli seotud tasustamispoliitika avalikustamise, individuaalsete töötasude ja/või aktsionäride hääletusega haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamise puhul. Enamikel neist liikmesriikidest juba olid neid küsimusi käsitlevad sätted oma äriühingute üldjuhtimise eeskirjades ning otsustasid neid sätteid tugevdada, muutes need siduvaks, samal ajal kehtestas mõni liikmesriik need sätted uute seadustega oma õigusraamistikus. Mõnes liikmesriigis õigusloome protsess ikka veel käib[27]. Lisaks seadusandlikele algatustele on mitmed liikmesriigid, kes ei ole teinud soovitusi seoses tasustamispoliitika avalikustamise, haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete individuaalsete töötasude ja/või aktsionäride hääletusega oma äriühingute üldjuhtimise eeskirjades 2007. aastal, kui komisjoni talitused avaldasid oma aruande 2004. aasta soovituse kohaldamise kohta, teinud nüüd sellised soovitused. Siiski on mõned üksikud liikmesriigid, kes seda ei soovita või nõua. Lisaks tuleks märkida, et tasustamispoliitika või -aruande avalikustamise puhul esineb liikmesriigiti erinevusi seoses soovitatava või nõutava sisuga. Peale selle võib liikmesriigiti erineda aktsionäride nõuandvale hääletusele omistatud mõju.

2005. aasta soovituse puhul haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani sõltumatute liikmete kohta, mis sisaldab soovitusi seoses töötasu komisjoni loomise ja ülesannetega, on mõned üksikud liikmesriigid, kes ei soovita või nõua sellise komisjoni loomist ning liikmesriikides, kus selline komisjon on soovitav või kohustuslik, esineb erinevusi töötasu komisjoni soovituslike või kohustuslike ülesannete ja toimimise puhul.

5. KOKKUVÕTE

2009. aasta soovitust on arvesse võtnud mitmed liikmesriigid. Kümme liikmesriiki on toetanud soovitustest vähemalt pooli[28]. Siiski enamikku soovitustest on rakendanud väike osa liikmesriikidest. Praegu tegelevad mitmed liikmesriigid[29] ikka veel (osade) soovituste rakendamisega oma õiguses või äriühingu üldjuhtimise eeskirjades. Sisu puhul on soovitusi muutuvpalga kohta rakendatud üldiselt ulatuslikumalt kui soovitusi töötasu komisjoni kohta.

Viimastel aastatel on siiski märgatavalt suurenenud 2004. aasta soovituses esitatud avalikustamist ja aktsionäride hääletust käsitlevate sätete rakendamine. Liikmesriikide hulgas on ka suundumus reguleerida kõnealuseid küsimusi siduvalt. Sellest olenemata erinevad palgadeklaratsiooni või tasustamispoliitika avalikustamine, palgadeklaratsiooni sisu ning individuaalse tasustamise üksikasjalikkuse tase ja avalikustamine liikmesriigiti oluliselt. Aktsionäride hääleõiguse puhul erinevad hääletamise objekt ning see, kas hääletuse tulemus on siduv või mitte suhtes; lisaks näib, et esineb erinevusi negatiivsele nõuandvale hääletustulemusele järgnevate järelmeetmete puhul.

Seepärast kavatseb komisjon kaaluda, kas on vaja täiendavaid meetmeid, et parandada ELi tegevuse sidusust ja tõhusust selles valdkonnas. Sel eesmärgil sisaldab komisjoni roheline raamat finantseerimisasutuste äriühingu üldjuhtimise kohta mitmeid küsimusi.

[1] AT, BE, DE, DK, LT, IT, NL, PT, SI ja UK.

[2] CY, CZ, EE, ES, FI, IT, PL ja UK.

[3] AT, BE, BU, DE, DK, FR, HU, IT, LV, LT, LU, NL, PT, SE, SI, SK ja UK.

[4] AT, BE, DE, DK, LT, IT, PT, SE ja SI.

[5] AT, DE, DK, FI, FR, LT, NL, SE ja SI. Siiski CY, CZ, EE, ES, IT ja UK kavandavad selles valdkonnas soovitusi/õigusakte.

[6] AT, BE, DE, DK, EE, FR, IE, IT, LT, LU, NL, PT, SE, SI ja UK. Siiski AT, BE, DE ja FR piiravad lahkumishüvitisi kogu aastase tasustamise maksimaalse summaga, mitte püsipalga alusel nagu soovitatud.

[7] BE, DK, IE, IT, LT, PT ja UK.

[8] BE, DE, DK, IE, LT, NL, SI, SK ja UK.

[9] AT, BE, DE, DK, IT, LT, NL, PT ja SI toetasid neist soovitustest mitmeid.

[10] CY, CZ, EE, ES, FI, IT, PL ja UK.

[11] Muu hulgas EE ja SK.

[12] Mõni liikmesriik siiski kinnitab, et nad on seda kaudselt soovitanud.

[13] Muutuvpalga maksmise edasilükkamine tähendab, et muutuvpalk määratakse mitmeaastase tulemuskriteeriumi põhjal või selle lõplik määramine lükatakse mitu aastat edasi, see sõltub tulemuskriteeriumi täitmisest teatava aja möödudes ning seda tuleks kohaldada vähemalt rahas makstava muutuvpalga suhtes. (Aktsiates makstavat muutuvpalka käsitletakse soovitustes seoses aktsiapõhise tasustamisega).

[14] Mõni liikmesriik valmistab ette oma äriühingu üldjuhtimise eeskirjade läbivaatamist, millega soovitatakse muutuvpalga tagasimaksmise võimalust.

[15] AT, BE, DE ja FR.

[16] IE, NL, SI ja UK.

[17] Siiski DK ja SE ei soovita seda, sest nende arvates on see vastuolus lahkumishüvitise turvaabinõu funktsiooniga lepingu kohese lõpetamise korral.

[18] FR, LU ja SE.

[19] CY, DK, NL ja PT.

[20] Mõni liikmesriik on märkinud, et nende arvates on raske määratleda „ekspertteadmisi”.

[21] LU

[22] IE ja UK. UK on märkinud, et õiguslikult siduvate sätete kehtestamine, et vältida tasustamise konsultantide huvide konflikte, oleks vastuolus teistele teenuste osutajatele esitatavate nõuetega.

[23] SE

[24] EE

[25] AT, BE, CZ, DE, DK, EE, ES, FR, HU, IE, IT, LV, PT, SI, SK.

[26] Või muid siduvaid meetmeid, nagu näiteks noteerimiseeskirjad.

[27] CZ, EE, ES ja IT.

[28] AT, BE, DE, DK, IT, LT, NL, PT, SI ja UK.

[29] CY, CZ, EE, ES, FI, IT, PL ja UK.