52010DC0238

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 12.5.2010

KOM(2010) 238 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

2010. AASTA LÄHENEMISARUANNE(koostatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 kohaselt)

{SEK(2010) 598}

ARUANDE EESMÄRK

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 1 on sätestatud, et vähemalt kord kahe aasta järel või kui seda taotleb mõni liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand, annavad komisjon ja Euroopa Keskpank nõukogule aru edusammudest, mida liikmesriigid on teinud majandus- ja rahaliiduga seotud kohustuste täitmisel. Komisjoni ja Euroopa Keskpanga viimased korrapäraselt koostatavad lähenemisaruanded võeti vastu 2008. aasta mais.

2010. aasta lähenemisaruanne hõlmab üheksat liikmesriiki, mille suhtes on kehtestatud erand: Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi. Kuna Taani ja Ühendkuningriik ei ole avaldanud soovi eurot kasutusele võtta, ei ole kõnealuseid riike käesolevas aruandes käsitletud. Üksikasjalikum hinnang vastastikuse lähenemise olukorrale nende üheksa riigi puhul on esitatud käesoleva aruande tehnilises lisas (SEK(2010) 598).

Komisjoni ja Euroopa Keskpanga koostatavate aruannete sisu on reguleeritud ELi toimimise lepingu artikli 140 lõikega 1. Kõnealuse artikli kohaselt tuleb aruannetes vaadelda liikmesriigi õigusaktide, sealhulgas liikmesriigi keskpanga põhikirja kooskõla ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPSi) ja Euroopa Keskpanga (EKP) põhikirjaga (edaspidi „EKPSi/EKP põhikiri“). Samuti tuleb aruannetes käsitleda seda, kas asjaomane liikmesriik on saavutanud püsiva vastastikuse lähenemise kõrge taseme, tuginedes käsitlemisel sellele, kuidas asjaomane liikmesriik on täitnud lähenemiskriteeriume (hindade stabiilsus, valitsemissektori eelarve seisund, vahetuskursi stabiilsus, pikaajalised intressimäärad), ning võttes arvesse teisi artikli 140 lõike 1 viimases lõigus nimetatud tegureid. Nelja nimetatud lähenemiskriteeriumi on üksikasjalikumalt käsitletud ELi toimimise lepingule lisatud protokollis (protokoll nr 13 lähenemiskriteeriumide kohta).

Selleks et uurida liikmesriikide õigusaktide, sh liikmesriikide keskpankade põhikirja kooskõla asutamislepingu artiklitega 130 ja 131 ning EKPSi/EKP põhikirjaga, tuleb hinnata ka nende vastavust rahastamiskeelule (artikkel 123) ja eesõiguste keelule (artikkel 124), EKPSi eesmärkide järgimist (artikli 127 lõige 1), ja liikmesriikide keskpankade lõimumist EKPSiga (mitmed ELi toimimise lepingu ja EKPSi/EKP põhikirja artiklid).

Hindade stabiilsuse kriteerium on ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 esimeses taandes määratletud järgmiselt: „hindade stabiilsuse kõrge taseme saavutamine […] nähtub inflatsioonimäärast, mis on hindade stabiilsuse mõttes lähedane kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi omale”.

Lähenemiskriteeriumide protokolli artiklis 1 on sätestatud, et „hindade stabiilsuse kriteerium tähendab, et liikmesriigil on püsiva stabiilsustasemega hinnanäitajad ning keskmine inflatsioonimäär vaadelduna ühe aasta kestel enne kontrollimist ei ületa rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra. Inflatsiooni mõõdetakse võrreldaval alusel tarbijahinnaindeksi abil, võttes arvesse määratluste erinevust riigiti” [1] . Püsivuse nõue tähendab, et rahuldav inflatsioonitase tuleb saavutada pigem tänu tootmissisendi kulude ja muude hindu struktuurselt mõjutavate tegurite dünaamikale, mitte ajutiste tegurite mõjul. Sellepärast sisaldab vastastikuse lähenemise hindamine inflatsiooni aluseks olevate tegurite ja keskpika perspektiivi hindamist. Tulevikku suunatud perspektiivis hinnatakse aruandes ka seda, kas on tõenäoline, et riik saavutab järgnevate kuude jooksul kontrollväärtuse[2]. Praeguses olukorras on eriti oluline pöörata tähelepanu inflatsioonitaseme jätkusuutlikkusele. Finantskriis on oluliselt mõjutanud inflatsioonitaset paljudes riikides ja makromajanduslik volatiilsus on suur. Inflatsiooni kontrollväärtuseks 2010. aasta märtsis arvutati 1,0 %, võttes aluseks Portugali, Eesti ja Belgia kui kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi näitajad[3]. Praeguses majanduslikus olukorras, mida iseloomustavad üldised ebasoodsad tingimused (ülemaailmne majandus- ja finantskriis ning sellega seotud tugev disinflatsioonisurve), on ebatavaliselt paljudes riikides aeg-ajalt negatiivne inflatsioon. Selliste eriasjaolude puhul on negatiivne inflatsioonimäär majanduslikult otstarbekas võrdlusalus, millele tuginedes hinnata riikide tulemusi hindade stabiilsuse osas. Samas näib põhjendatud mitte võtta parimate näitajate määramisel arvesse riike, kus keskmine inflatsioonimäär erineb euroala keskmisest inflatsioonist (2010. aasta märtsis 0,3 %) märkimisväärselt (kooskõlas 2004. aasta lähenemisaruandes loodud pretsedendiga),[4] kuna selliseid kõrvalekaldeid ei saa käsitada parimate tulemustena hindade stabiilsuse osas ning nende kaasamine mõjutaks oluliselt kontrollväärtust ja muudaks kriteeriumi ebaõiglasemaks. 2010. aasta märtsis arvati välja Iirimaa – ainus riik, kelle 12 kuu keskmine inflatsioonimäär (2010. aasta märtsis -2,3 %) erines oluliselt euroala riikide ja teiste liikmesriikide vastavast näitajast, tingituna peamiselt järsust majanduslangusest.

Valitsemissektori eelarve seisundiga seotud lähenemiskriteerium on määratletud ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 teises taandes „riigi rahanduse stabiilsusena : see nähtub valitsemissektori niisuguse eelarveseisundi saavutamisest, kus puudub eelarvepuudujääk, mis artikli 126 lõike 6 kohaselt on ülemäärane”. Lisaks on lähenemiskriteeriumide protokolli artiklis 2 sätestatud, et kõnealune kriteerium tähendab, et „kontrollimise ajal ei kehti liikmesriigi suhtes asutamislepingu artikli 126 lõikes 6 nimetatud nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta”.

ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 kolmandas taandes on vahetuskursi kriteeriumi kirjeldatud järgmiselt: „kinnipidamine Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismiga ettenähtud normaalsetest kõikumispiiridest vähemalt kahe aasta jooksul, devalveerimata oma vääringut euro suhtes”.

Lähenemiskriteeriumide protokolli artiklis 3 on sätestatud: „…Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis osalemise kriteerium tähendab, et liikmesriik on järginud Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis ettenähtud normaalseid kõikumispiire ilma tõsiste pingeteta vähemalt kahe aasta jooksul enne kontrollimist . Eelkõige ei tohi liikmesriik olla sama aja jooksul omal algatusel devalveerinud oma raha kahepoolset keskmist kurssi euro suhtes [5]”.

Vastav käesolevas aruandes käsitletav kaheaastane vahetuskursi stabiilsuse hindamise ajavahemik on 24. aprillist 2008 kuni 23. aprillini 2010. Vahetuskursi muutuse hindamisel võetakse arvesse ametlike välisrahastamislepingute mõju, sealhulgas nende suurust, abi mahtu ja profiili ning võimalikke majanduspoliitilisi tingimusi.

ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 neljanda taandega on ette nähtud, et liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand, peab saavutama vastastikuse lähenemise ja vahetuskursimehhanismis osalemise püsikindluse, „ mis peegeldub tema pikaajaliste intressimäärade tasemes ”. Lähenemiskriteeriumide protokolli artiklis 4 on sätestatud ka, et „intressimäärade lähenemiskriteerium tähendab, et vaadelduna ühe aasta kestel enne kontrollimist on liikmesriigil olnud keskmine nominaalne pikaajaline intressimäär, mis ei ületa rohkem kui 2 % võrra kolme [hindade stabiilsuse mõttes] kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra . Intressimäärasid mõõdetakse pikatähtajaliste riigi võlakirjade või nendega võrreldavate väärtpaberite alusel, võttes arvesse riiklike määratluste erinevust” .

Arvutuste kohaselt saadi intressimäära kontrollväärtuseks 2010. aasta märtsis 6,0 %[6].

ELi toimimise lepingu artikli 140 lõikega 1 on samuti ette nähtud teiste majandusliku lõimumise ja lähenemise seisukohalt oluliste tegurite uurimine. Nende lisategurite hulka kuuluvad finants- ja kaubaturu lõimumine, maksebilansi jooksevkonto ja ühiku tööjõukulude areng ning muud hinnaindeksid. Viimaseid käsitletakse hindade stabiilsuse hindamise käigus.

BULGAARIA

Bulgaaria õigusaktid, eelkõige Bulgaaria Riigipanga seadus, ei ole täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ega EKPSi/EKP põhikirjaga. Huvide konflikte käsitlevas seaduses on sätteid, mis ei ole kooskõlas Bulgaaria Riigipanga sõltumatusega. Seoses keskpanga ja EKPSi lõimumisega on ebakõlad ja puudused seotud rahapoliitikaga, pangatähtede ja müntide emiteerimisega, maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamisega, EKP heakskiiduga enne osalemist rahvusvahelistes rahaasutustes, EKP ja ELi rolliga statistiliste andmete kogumisel, auditeerimisega sõltumatute välisaudiitorite poolt, institutsioonilise ning isikulise sõltumatusega, samuti rahastamiskeeluga. Mõned olemasolevad puudused kõrvaldatakse, kui jõustub seaduseelnõu, mille Bulgaaria valitsus töötas välja koostöös Bulgaaria. See ei hõlma siiski probleeme, mis on seotud Bulgaaria Keskpanga lõimumisega eurosüsteemiga.

Alates ELiga ühinemisest 2007. aastal on Bulgaarias 12 kuu keskmine inflatsioon olnud kontrollväärtusest kõrgem. 2010. aasta märtsile eelnenud 12 kuu jooksul oli keskmine inflatsioonimäär Bulgaarias 1,7 %, mis on kontrollväärtusest 1,0 % kõrgem. Järgmistel kuudel peaks see jääma üle kontrollväärtuse, kuid lähenema sellele.

Aastane THHI inflatsioon suurenes järsult 2008. aasta esimesel poolel ja jõudis 15 %ni, mis oli tingitud suurest sisenõudlusest ning toiduaine- ja energiahindade kiirest suurenemisest maailmaturul. Kuna kaupade hinnad vähenesid, sisenõudlus nõrgenes oluliselt ja tööjõukulud suurenesid mõõdukamas tempos, vähenes inflatsioon finantskriisi ajal järsult ja oli 2009. aasta lõpus ligikaudu 1,6 %. Kõrgemate aktsiisimäärade ja kütusehindade tõttu suurenes inflatsioon 2010. aasta algul taas pisut. 2010. aasta märtsis oli aastane THHI inflatsioon 2,4 %.

Komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks inflatsioon jääma 2010. aastal mõõdukale tasemele (ligikaudu 2,3 %), mis kajastab negatiivset SKP lõhet, ühiku tööjõukulude piiratud kasvu ning toiduaine- ja energiahindade mõõdukat suurenemist. Suureneva majandusaktiivsuse tõttu peaks inflatsioon 2011. aastal pisut suurenema (2,7 %ni). Bulgaaria suhteliselt madal hinnatase (2008. aastal 48 % euroala keskmisest) osutab, et pikema aja jooksul peaks toimuma hinnataseme lähenemine.

Bulgaaria ei täida hindade stabiilsuse kriteeriumi.

[pic]

Bulgaaria valitsemissektori eelarve oli aastatel 2004–2008 ülejäägiga, keskmiselt 1,7 % SKPst. Kriisi puhkedes halvenes valitsemissektori eelarve seisund oluliselt ning suuremate kulude ja väiksemate tulude tõttu kujunes eelarve puudujäägiks 2009. aastal 3,9 % SKPst. Komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi kohaselt ulatub puudujäägi suhe SKPsse 2010. aastal 2,8 %ni ja 2011. aastal 2,2 %ni, kui poliitikat ei muudeta. Prognoositust suuremate kulude ja väiksemate tulude tõttu suurenes eelarve puudujääk 2010. aasta algul veelgi. Tänu makromajandusliku keskkonna paranemisele ja juba vastu võetud täiendavatele fiskaalsetele konsolideerimismeetmetele peaks eelarvepuudujääk hakkama alates käesoleva aasta keskpaigast vähenema. Valitsemissektori koguvõla tase on jätkuvalt madal (2009. aastal ligikaudu 15 % SKPst), kuid peaks suurenema 17 %ni 2010. aastal ja 19 %ni 2011. aastal.

Kuna 2009. aastal ületas valitsemissektori eelarve puudujääk kontrollväärtust 3 % SKPst, on komisjon vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 3 esitanud aruande, nagu on nõutud stabiilsuse ja kasvu paktiga.

[pic]

Bulgaaria leev ei osale vahetuskursimehhanismis. Bulgaaria Riigipanga eesmärk on tagada hindade stabiilsus vahetuskursi seotuse kaudu valuutakomitee süsteemi raames. Bulgaaria kehtestas valuutakomitee süsteemi 1. juulil 1997, sidudes Bulgaaria leevi Saksa margaga ja hiljem euroga. Lisanäitajad, nagu välisvaluutareservide ja lühiajaliste intressimäärade muutused, osutavad, et investorite riskitaju on ülemaailmse finantskriisi kontekstis suurenenud, kuid osaliselt on selline tendents alates 2009. aasta sügisest nõrgenenud. Valuutakomitee süsteemi aitavad jätkuvalt toetada märkimisväärsed ametlikud reservid. Kaheaastase hindamisaja jooksul on Bulgaaria leevi ja euro vahetuskurss olnud stabiilne, mis on kooskõlas valuutakomitee süsteemiga.

Bulgaaria ei täida vahetuskursi kriteeriumi.

2010. aasta märtsile eelnenud aasta jooksul oli Bulgaaria keskmine pikaajaline intressimäär 6,9 %, mis on kõrgem kontrollväärtusest 6,0%. Keskmised pikaajalised intressimäärad olid Bulgaarias kontrollväärtusest madalamad 2005. aastast 2009. aasta keskpaigani, kuid on seejärel olnud kontrollväärtusest kõrgemad. Tootluse vahe euroala pikaajaliste võrdlusvõlakirjade suhtes[7] suurenes järkjärgult 30 baaspunktilt 2007. aastal ligikaudu 110 baaspunktini 2008. aasta lõpus, kajastades inflatsioonitaseme erinevust ja üldist muret Bulgaaria majanduse ülekuumenemise pärast. Kuna ülemaailmne riskivalmidus vähenes ja riigi riskipreemia suurenes, laienes pikaajaliste intressimäärade vahe 2009. aastal veelgi ja jõudis esimesel poolaastal 350 baaspunktini. Investorite usalduse taastumisel hakkas tootluse vahe 2009. aasta teisel poolel vähenema ja jõudis 2010. aasta märtsiks 220 baaspunktini.

Bulgaaria ei täida pikaajaliste intressimäärade lähenemiskriteeriumi.

Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning kauba- ja finantsturgude lõimumist. Bulgaaria maksebilansi puudujääk suurenes viimasel kümnendil märkimisväärselt, jõudes 2007. aastal 27 %ni SKPst ja vähenedes seejärel 9 %-le 2009. aastal, kuna kaubavahetuse puudujääk hakkas nõrgeneva sisenõudluse tõttu vähenema. Maksebilansi puudujääk on jätkuvalt siiski suhteliselt suur. Välisrahastamise maht vähenes järsult, kuna välismaiste otseinvesteeringute senine suur sissevool aeglustus ja erasektori krediidivood vähenesid. Bulgaaria majandus on ELiga tihedalt lõimunud. Eriti laiaulatuslikud on välismaised otseinvesteeringud ja kaubandussuhted teiste liikmesriikidega ning riigi finantssektor on tihedalt lõimunud ELi finantssektoriga laiemalt, peamiselt tänu sellele, et suur osa pangandussüsteemist on välisomanduses.

Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Bulgaaria ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi.

TšEHHI VABARIIK

Tšehhi Vabariigi õigusaktid, eelkõige Tsehhi Riigipanga seadus ja finantsvahekohtu seadus, ei ole täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ega EKPSi/EKP põhikirjaga. Ebakõlad on eelkõige seotud keskpanga ja EKPSi lõimumisega euro kasutuselevõtu ajal, keskpanga sõltumatusega ja rahastamiskeeluga. Samuti on Tšehhi Riigipanga seaduses puudused, mis on seotud EKP rolliga rahvusvahelises koostöös, EKP ja ELi rolliga statistiliste andmete kogumisel ja välisaudiitorite määramisel, maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamisega, kohustuse puudumisega järgida Tšehhi Riigipanga tehingute puhul eurosüsteemi finantsaruandluse korda, isikulise sõltumatusega ning rahastamiskeeluga.

Tšehhi Vabariigis on 12 kuu keskmine inflatsioonimäär olnud kontrollväärtusest madalam alates 2010. aasta jaanuarist. 2010. aasta märtsile eelnenud 12 kuu keskmine inflatsioon oli Tšehhi Vabariigis 0,3 %, mis on allpool kontrollväärtust 1,0 %, ja see jääb tõenäoliselt kontrollväärtusest madalamaks ka järgnevatel kuudel.

Inflatsioon suurenes Tšehhi Vabariigis järsult 2007. aasta teisel poolel ja oli 2008. aastal keskmiselt 6,3 %. See oli tingitud energia- ja toiduainehindade kasvust ning kaudsete maksude ja jäikade hindade suurenemisest. Pärast kulusid suurendavate tegurite ühekordse mõju lahtumist ja majandussurutise algust vähenes Tšehhi Vabariigi koguinflatsioon järsult ja oli 2009. aastal keskmiselt 0,6 %. Hoolimata kaudsete maksude täiendavast tõstmisest jäi koguinflatsioon 2010. aasta esimeses kvartalis mõõdukaks.

Komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks inflatsioon jääma 2010. aastal keskmiselt 1,0 % tasemele, mis kajastab tagasihoidlikku majandusaktiivsust ja ühiku tööjõukujude soodsat arengut. Kooskõlas majandusaktiivsuse kasvuga peaks inflatsioon 2011. aastal mõõdukalt suurenema (keskmiselt 1,3 %-ni). Tšehhi Vabariigi hinnatase (2008. aastal ligikaudu 70 % euroala keskmisest) osutab, et pikema aja jooksul võib toimuda hinnataseme lähenemine. Head varasemad tulemused ja inflatsiooniootuste hoidmine madalal tasemel loovad aluse jätkusuutlikuks madalaks inflatsiooniks tulevikus.

Tšehhi Vabariik täidab hindade stabiilsuse kriteeriumi.

[pic]

Tšehhi Vabariigi suhtes kohaldatakse praegu nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta (nõukogu 2. detsembri 2009. aasta otsus). Nõukogu soovitas Tšehhi Vabariigil kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2013. aastaks ja võtta tõhusaid meetmeid 2010. aasta 2. juuniks. Tšehhi Vabariigi valitsemissektori eelarve puudujääk vähenes 2007. aastal 0,7 %ni SKPst, mis osaliselt kajastas soodsaid tsüklilisi tingimusi, kuid suurenes 2008. aastal 2,7 %ni SKPst ja 2009. aastal 5,9 %ni SKPst. Vastavalt komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosile, mis põhineb eeldusel, et poliitikat ei muudeta, ulatub puudujäägi suhe SKPsse 2010. ja 2011. aastal 5,7 %ni SKPst, samas kui valitsemissektori võlg peaks suurenema 39,8 %-lt SKPst 2010. aastal 43,5 %-le 2011. aastal.

Tšehhi Vabariik ei täida valitsemissektori eelarve seisundiga seotud kriteeriumi.

[pic]

Tšehhi kroon ei osale vahetuskursimehhanismis. Tšehhi Vabariik kasutab ujuvkursi süsteemi. Pärast pidevat tugevnemist alates 2004. aastast jõudis Tšehhi krooni vahetuskurss euro suhtes 2008. aasta juulis kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Ülemaailmse finantskriisi tõttu nõrgenes Tšehhi kroon peamiste valuutade suhtes 2008. aasta teisel poolel oluliselt, hoolimata lühiajaliste intressimäärade positiivsest vahest. Volatiilsema valuutaturu tingimustes tugevnes kroon osaliselt taas 2009. aastal ja 2010. aasta alguses, kajastades riskikartlikkuse vähenemist ülemaailmsel tasandil ja maksebilansi seisundi paranemist. Käesolevale hinnangule eelnenud kahe aasta jooksul tugevnes Tšehhi kroon euro suhtes 1,1%.

Tšehhi Vabariik ei täida vahetuskursi kriteeriumi.

2010. aasta märtsis oli Tšehhi Vabariigis aastane keskmine pikaajaline intressimäär 4,7 %, mis on allapool kontrollväärtust 6,0 %. Keskmised pikaajalised intressimäärad on Tšehhi Vabariigis olnud kontrollväärtusest madalamad alates ELiga ühinemisest 2004. aasta mais. Ülemaailmse finantskriisi süvenemisel 2008. aasta teisel poolel suurenes tootluse vahe euroala pikaajaliste võrdlusvõlakirjade suhtes. Sellest hoolimata mõjutas kriis Tšehhi Vabariigi võlakirjade tootlust vähem kui teiste euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide võlakirjade tootlust. Intressimäära erinevus võrreldes euroala intressimääradega vähenes 2009. aasta teisel poolel ja 2010. aasta esimeses kvartalis, kajastades peamiselt keskpanga poolseid rahapoliitiliste intressimäärade kärpeid ja riigi suhteliselt tugevaid fundamentaalnäitajaid. 2010. aasta märtsis oli intressivahe ligikaudu 40 baaspunkti.

Tšehhi Vabariik täidab pikaajaliste intressimäärade lähenemise kriteeriumi.

Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning kauba- ja finantsturgude lõimumist. Pärast puudujääki 2,6 % SKPst 2007. aastal oli maksebilanss 2008.–2009. aastal väikse ülejäägiga, kajastades nii suuremat kaubavahetuse ülejääki kui ka väiksemat tulude konto puudujääki. Tšehhi Vabariigi maksebilansi paranemine osutab, et raskused välisraha kaasamisel ei tekita suuremat probleemi. Tšehhi Vabariigi majandus on ELiga tugevalt lõimunud. Välismaised otseinvesteeringud ja kaubandussuhted teiste liikmesriikidega on laiaulatuslikud ning peamiselt tänu sellele, et paljud finantsvahendajad on välisomanduses, on oluliselt edenenud riigi finantssektori lõimumine ELi finantssektoriga laiemalt.

Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Tšehhi Vabariik ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi.

EESTI

Eesti õigusaktid on täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ning EKPSi/EKP põhikirjaga. Parlament võttis Eesti Panga muudetud seaduse vastu 22. aprillil 2010 ja muudetud kujul on see nüüd kooskõlas artiklitega 130 ja 131. Rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta tunnistati kehtetuks ja asendati Euro kasutusele võtmise seadusega, mille parlament võttis samuti vastu 22. aprillil 2010 ja mis jõustub euro kasutusele võtmise kuupäeval, st eeldatavasti 1. jaanuaril 2011. Pidades silmas keskpanga lõimumist EKPSiga euro kasutuselevõtu ajal, ei ole Eesti põhiseaduse artikkel 111 formaalselt kooskõlas ELi toimimise lepinguga ega EKPSi/EKP põhikirja nõuetega. Tänu Eesti Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. mai 2006. aasta otsusele ei ole põhiseadust siiski enam vaja muuta.

Eestis on 12 kuu keskmine inflatsioon olnud kontrollväärtusest madalam alates 2009. aasta detsembrist. 2010. aasta märtsile eelnenud 12 kuu keskmine inflatsioon oli Eestis -0,7 %, mis on allpool kontrollväärtust 1,0 %, ja see jääb tõenäoliselt sellest madalamaks ka järgnevatel kuudel.

THHI aastane inflatsioon suurenes 2007. aastal suure sisenõudluse ja kiire palgakasvu toel, mis oli tingitud suurenevatest tootmisvõimsuse piirangutest majanduses. Inflatsioon jõudis kahekohaliste näitajateni 2008. aastal ja seejärel vähenes järsult 2009. aastal. Sisenõudlusega seotud surve hakkas vähenema 2008. aasta algul seoses majandustsükli muutusega, kuigi aktsiisimaksude suurendamine ja toorainehindade tõus maailmaturul pidurdasid inflatsiooni vähenemist. Majanduslanguse ning nõudluse ja palkade vähenemise tõttu muutus aastane inflatsioonimäär alates 2009. aasta teisest poolest negatiivseks ja seejärel 2010. aasta märtsis taas positiivseks, tingituna jäikade hindade tõstmisest 2010. aasta jaanuaris ja märtsis ning energiahindade suurenemisest maailmaturul.

Komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks inflatsioonitase jääma 2010. aastal madalaks ja 2011. aastal pisut suurenema 2,0 %ni. Tõenäoliselt suureneb 2010. aastal inflatsioon peamiselt kaudsete maksude tõstmise tõttu, samas kui inflatsioonisurve jääb tagasihoidlikuks, kuna tarbimine ja nominaalpalk peaks prognooside kohaselt hakkama mõõdukalt suurenema alles alates 2011. aastast. Eesti hinnatase (2008. aastal 75 % euroala keskmisest) osutab, et pikema aja jooksul võib toimuda hinnataseme lähenemine.

Püsiv vastastikune lähenemine tähendab, et kontrollväärtuse järgimine tuleneb pigem fundamentaalsetest näitajatest, mitte ajutistest teguritest. Eesti puhul on järsk majanduslangus olnud oluline ajutine tegur, mille mõjul on 12 kuu keskmine inflatsioon jõudnud praegusele negatiivsele tasemele, ning majanduse püsival elavnemisel peaks inflatsioonitase mõõdukalt tõusma. Samal ajal osutavad inflatsioonitempo aeglustumine ja peamised riigisisesed tegurid (peamiselt ühiku tööjõukulud) üldiselt paindlikule palga- ja hinnataseme kujunemise protsessile.

Keskpika perioodi inflatsiooni väljavaated sõltuvad eelkõige palgataseme kohandumisest vastavalt tootlusnäitajatele. Jätkuvalt paindlik tööturg koos kaubaturgude konkurentsivõimelise hinnatasemega on esmatähtis hindade stabiilsuse säilitamiseks keskpikas perspektiivis. Hindade kujunemine sõltub ka ambitsioonika fiskaalpoliitilise hoiaku säilitamisest, sealhulgas avaliku sektori palkade hoidmisest mõõdukal tasemel, et hoida sisenõudlus fundamentaalsete näitajatega kooskõlas ja inflatsiooniootused madalal. Laenumahu kiiret kasvu soodustanud tegurite kombinatsioon (kuhjunud laenunõudlus, finantssektori kiirenenud areng ja integratsioon, riskivahe kiire vähenemine) ei tohiks tõenäoliselt enam korduda.

Kõnealused kaalutlused ja asjaolu, et inflatsioon on kontrollväärtusest oluliselt madalam, toetavad seisukohta, et hindade stabiilsuse kriteerium on täidetud. Sellest hoolimata tuleb olla jätkuvalt hoolikas, et vältida sisenõudlussurve järsku suurenemist majanduse elavnemisel. Kõnealused tegurid osutavad, et madala inflatsiooni jätkusuutlikkuse väljavaated on üldiselt soodsad, tingimusel, et stabiilsusele suunatud poliitika kohaldamist jätkatakse.

Eesti täidab hindade stabiilsuse kriteeriumi.

[pic]

Eesti kohta ei ole tehtud nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Eesti valitsemissektori eelarve oli aastatel 2002–2007 ülejäägiga. Valitsemissektori eelarve puudujääk ulatus 2008. aastal 2,7 %ni SKPst ja 2009. aastal 1,7 %ni SKPst. Komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi kohaselt on puudujäägi suhe SKPsse 2010. ja 2011. aastal ligikaudu 2½ %, kui poliitikat ei muudeta. Valitsemissektori koguvõlg suurenes 2009. aastal 7,2 %ni SKPst ja peaks komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi kohaselt suurenema 2011. aastal 12,4 %ni SKPst. Tänu varasematel aastatel kogutud reservidele oli valitsemissektori netovarapositsioon 2009. aastal jätkuvalt positiivne.

Eesti täidab valitsemissektori eelarve seisundiga seotud kriteeriumi.

[pic]

Eesti kroon on osalenud vahetuskursimehhanismis ERM II alates 28. juunist 2004, st käesoleva aruande vastuvõtmise ajaks juba ligikaudu kuus aastat. Eesti on järginud valuutakomitee süsteemi alates krooni taaskasutuselevõtust 1992. aastal, kusjuures algul oli kroon seotud Saksa margaga ja hiljem euroga. Vahetuskursimehhanismiga liitumisel kohustus Eesti ühepoolselt säilitama valuutakomitee süsteemi. Täiendavad näitajad nagu lühiajaliste intressimäärade muutus, osutavad riskitaju ajutisele suurenemisele ülemaailmse finantskriisi kontekstis, samas kui 2009. aasta lõpus ja 2010. aasta algul hakkas riskitaju investorite usalduse kasvades taas vähenema. Valuutakomitee süsteemi toetab tõhusalt ametlik reserv. Finantsstabiilsuse tagamiseks tehtava piiriülese koostöö raames sõlmiti Rootsi Keskpangaga ennetav kokkulepe, mis kehtis 2009. aasta veebruarist detsembrini, kuid seda ei ole kasutatud. Kaheaastase hindamisaja jooksul ei ole Eesti kroon kaldunud kõrvale keskkursist ega kogenud suuri pingeid.

Eesti täidab vahetuskursi kriteeriumi.

Kuna Eesti valitsemissektori võlg on väga väike, ei ole võimalik pikaajaliste riigivõlakirjade või muude asjakohaste väärtpaberite alusel võrrelda püsivat vastastikust lähenemist, mida kajastab pikaajaliste intressimäärade tase. Asjakohastel turuteguritel põhinev kvalitatiivne hinnang osutab, et riskitaju Eesti suhtes suurenes kriisi süvenedes, kuid vähenes 2009. aasta lõpus oluliselt, tänu stabiliseeruvale majandusolukorrale ja kriisitingimustes rakendatud kindlale poliitikale. Üldiselt aitavad sellised tegurid nagu Eesti senine eelarvepoliitika, väike riigivõlg ja suhteliselt paindlik majandus kaasa püsivale vastastikusele lähenemisele. Sellega seoses toetavad finantsturgude näitajate suundumused vaatlusperioodil ja üldine hinnang püsiva vastastikuse lähenemise kohta seisukohta, et Eesti täidab pikaajalise intressimäära kriteeriumi.

Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning kauba- ja finantsturgude lõimumist. Pärast mitme aasta suurt puudujääki (kõrgeim tase ligikaudu 18 % SKPst 2007. aastal) oli Eesti maksebilanss 2009. aastal märkimisväärse ülejäägiga (7,4 % SKPst). Ülejääk kajastas kaubavahetuse puudujäägi järsku vähenemist, mis tulenes sisenõudluse vähenemisest, ning tulude konto seisundi paranemist. Komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks Eesti maksebilanss olema ülejäägiga ka 2010. ja 2011. aastal. Välisrahastamine vähenes kriisi ajal, kuid krediidipikendusriski vähendas suuresti välisomanduses olev pangandussüsteem ja märkimisväärsed välispuhvrid. Eesti majandus on ELiga tihedalt lõimunud. Välismaised otseinvesteeringud ja kaubandussuhted teiste liikmesriikidega on laiaulatuslikud ning peamiselt tänu sellele, et paljud finantsvahendajad on välisomanduses, on oluliselt edenenud riigi finantssektori lõimumine ELi finantssektoriga laiemalt.

Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Eesti täidab euro kasutuselevõtu tingimusi.

LÄTI

Läti õigusaktid, eelkõige Läti Panga seadus, ei ole täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ega EKPSi/EKP põhikirjaga. Ebakõlad on eelkõige seotud keskpanga ja EKPSi lõimumisega euro kasutuselevõtu ajal, keskpanga sõltumatusega ja rahastamiskeeluga. Jätkuvalt esinevad puudused, mis on seotud EKPSi eesmärkidega, maksesüsteemide sujuva toimimise edendamisega, EKP ja ELi rolliga statistiliste andmete kogumisel, välisaudiitorite määramisega, auditikomisjoni teostatava auditi ulatusega, EKP ja ELi rolliga rahvusvahelises koostöös, bilansi avaldamise eeskirjadega ja riigipanga tehingute puhul kohaldatava eurosüsteemi finantsaruandluse korraga ning Läti Panga otsuseid vastu võtvate organite liikmete isikliku sõltumatusega.

Lätis oli 12 kuu keskmine inflatsioonimäär kontrollväärtusest kõrgem 2004. aasta maist kuni 2010. aasta veebruarini. 2010. aasta märtsile eelnenud 12 kuu keskmine inflatsioonimäär oli Lätis 0,1 %, st esimest korda alates ELiga ühinemisest allpool kontrollväärtust 1,0 % ja see jääb tõenäoliselt sellest madalamaks ka järgnevatel kuudel.

2004. aasta lõpust kuni 2008. aastani oli THHI inflatsioon Lätis üks ELi kõrgemaid, ulatudes 2008. aasta keskel kahekohalise näitajani. Pärast seda on THHI inflatsioon kiiresti vähenenud, millele on kaas aidanud sisenõudluse järsk kahanemine ning palkade ja impordihindade vähenemine. Aastapõhine inflatsioonimäär muutus negatiivseks 2009. aasta oktoobris.

Komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks THHI inflatsioon jääma 2010. ja 2011. aastal negatiivseks, mis on peamiselt tingitud riigisisestest teguritest. Järsk majanduslangus, mille tagajärjel on kiiresti suurenenud töötus ja vähenenud nominaalne brutopalk, kajastub jätkuvalt vähenevates ühiku tööjõukuludes, nõrgas sisenõudluses ja piiratud koguinflatsioonis lühikeses kui ka keskpikas perspektiivis. Kuigi on veel vaja järeldada, et palga ja tootlikkuse suhe on jõudnud asjakohasele tasemele, osutab võimaliku hinna- ja palgalanguse piiratud ulatus väikses sellises avatud majandusega riigis nagu Läti, kus importkaupadel on tarbimises suur osa, koosmõjus võimaliku väljarändega, et inflatsioonimäär peaks järgmistel aastatel taas positiivseks muutuma. Läti hinnatase (2008. aastal ligikaudu 70 % euroala keskmisest) osutab, et pikema aja jooksul võib toimuda hinnataseme lähenemine.

Läti täidab hindade stabiilsuse kriteeriumi.

[pic]

Läti suhtes kohaldatakse praegu nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta (nõukogu 7. juuli 2009. aasta otsus)[8]. Nõukogu soovitas Lätil kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2012. aastaks. Valitsemissektori eelarve puudujääk jõudis Lätis 4,1 %ni SKPst 2008. aastal ja 9,0 %ni SKPst 2009. aastal. Komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi kohaselt on puudujäägi suhe SKPsse 2010. aastal 8,6 % ja 2011. aastal 9,9 %, kui poliitikat ei muudeta. Valitsemissektori koguvõlg suurenes 2009. aastal 36 %ni SKPst ja peaks prognooside kohaselt 2011. aastaks suurenema ligikaudu 57 %ni SKPst.

Läti ei täida valitsemissektori eelarve seisundiga seotud kriteeriumi.

[pic]

Läti latt on osalenud vahetuskursimehhanismis alates 2. maist 2005, st käesoleva aruande vastuvõtmise ajaks rohkem kui viis aastat. Vahetuskursimehhanismiga liitumisel kohustusid Läti ametiasutused ühepoolselt hoidma lati kursi kõrvalekaldumist keskkursist ±1 % piires. Käesolevale hinnangule eelnenud kaheaastase hindamisaja jooksul ei ole lati vahetuskurss kaldunud kõrvale keskkursist üle ±1 % . Samas oli vahetuskurss aeg-ajalt suure surve all, millele osutasid ka lisanäitajad, näiteks välisvaluutareservide ja lühiajaliste intressimäärade muutused.

Latt sattus tugeva surve alla 2008. aasta lõpus, mil märkimisväärse ja suureneva makromajandusliku tasakaalustamatuse tingimustes hakkasid turud järjest rohkem kahtlema seotud vahetuskursi jätkusuutlikkuses. Läti ametiasutuste algsed katsed stabiliseerida finantssüsteemi ei suutnud peatada kapitali väljavoolu ja Läti Pank oli sunnitud aasta lõpuni müüma valuutaturgudel ligikaudu neljandiku oma välisreservidest. 2008. aasta detsembris sõlmitud kokkulepe koordineeritud rahvusvahelise rahalise abi andmise kohta Lätile aitas survet vahetuskursile ajutiselt leevendada.

Poliitilise ebastabiilsuse ja järsult halvenevate majandusväljavaadete tõttu sattus seotud vahetuskurss 2009. aasta esimesel poolel taas surve alla. Pinged jõudsid haripunkti juunis, mil lühiajalised pankadevahelised intressimäärad tõusid ajutiselt üle 30 %, kajastades muu hulgas lati vähest likviidsust kogu süsteemis ja suurenevat ebakindlust seoses ametiasutuste suutlikkusega säilitada seotud vahetuskursi süsteem. Kuigi seotud vahetuskurssi suudeti hoida, vähenes välisvarade maht veebruari lõpust juuni lõpuni enam kui kolmandiku võrra. Tänu koordineeritud rahvusvahelise rahalise abi raames antud laenu väljamaksetele paranesid tingimused finantsturul 2009. aasta suvel märkimisväärselt. Alates 2009. aasta teisest poolest on surve vahetuskursile peaaegu kadunud.

Läti ei täida vahetuskursi kriteeriumi.

2010. aasta märtsile eelnenud aastal oli keskmine pikaajaline intressimäär Lätis 12,7 %, mis on oluliselt üle kontrollväärtuse 6,0 %. Läti keskmine pikaajaline intressimäär oli alla kontrollväärtuse 2004. aasta maist 2008. aasta lõpuni. 2008. aasta detsembris tõusis 12 kuu libisev keskmine pikaajaline intressimäär üle kontrollväärtuse ja on alates sellest pidevalt suurenenud. Läti pikaajaliste intressimäärade erinevus võrreldes euroala vastavate määradega suurenes märkimisväärselt 2008. aasta teisel poolel ja 2009. aastal, kajastades investorite ja reitinguagentuuride suhtumise ebasoodsat muutust majandus- ja finantskriisi tingimustes. Majanduse stabiliseerumise märkide ilmnemisel ja finantsturu tingimuste paranemisel vähenes tootluse vahe teataval määral. 2010. aasta märtsis oli see ligikaudu 7 protsendipunkti.

Läti ei täida pikaajaliste intressimäärade lähenemise kriteeriumi.

Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning kauba- ja finantsturgude lõimumist. Kriisieelsetel aastatel suurenes maksebilansi puudujääk majandusbuumi tingimustes oluliselt, ulatudes nii 2006. kui ka 2007. aastal üle 20 % SKPst. Majanduslangusest tingituna vähenes maksebilansi puudujääk 2008. ja 2009. aastal kiiresti. Maksebilanss oli 2009. aastal olulise ülejäägiga (ligikaudu 12 % SKPst), kajastades muu hulgas paranenud kaubandusbilanssi, mis peamiselt tulenes impordi järsust vähenemisest (import vähenes ekspordist palju kiiremini), samuti tulukonto paremaid näitajaid ja ELi struktuurifondidest tehtud ettemakseid.

Rahvusvahelise finantskriisi jõudmisel haripunkti 2008. aasta teisel poolel muutus maksebilansi puudujäägi rahastamine järjest raskemaks. Ülemaailmse likviidsuskriisi tõttu oli avalikul ja erasektoril keeruline hankida rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt välisvaluutat, mida oli vaja likviidsusprobleemide lahendamiseks pangandussüsteemis. Euroopa Liit, Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank nõustusid 2008. aasta lõpus andma kuni 2011. aastani Lätile koordineeritud rahvusvahelist rahalist abi kogusummas 7,5 miljardit eurot, millest 3,1 miljardit eurot on ELi abi maksebilansi toetuseks, kusjuures lisaks seati laiaulatuslikud majanduspoliitilised tingimused, et taastada maksebilansi jätkusuutlikkus. Enam kui pool lubatud rahalistest vahenditest maksti välja 2010. aasta märtsi lõpuks, pärast seda, kui abi järjestike osamaksetega seotud majanduspoliitilised tingimused olid täidetud.

Läti majandus on üha enam lõimunud ELi majandusega ning otseinvesteeringute maht ja kaubandussuhted ELi liikmesriikidega (eelkõige Balti naaberriikidega, kuid samuti ka teiste uute liikmesriikidega) on suurenemas. Läti finantssektor on ELi majandusega tihedalt lõimunud, peamiselt seetõttu, et suur osa finantsvahendajatest on välisomanduses.

Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Läti ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi.

LEEDU

2008. aasta lähenemisaruandes leiti, et Leedu Panga seadus ja muud Leedu Panka käsitlevad õigusaktid on ELi õigusaktidega täielikult kooskõlas. Pärast muudatuste tegemist kehtestati Leedu Panga seaduse artikliga 23 uued eeskirjad Leedu Panga kasumi jaotamise kohta ja riigikontrolli seaduse artikli 14 lõikega 4 anti riigikontrollile sõnaselgelt volitused Leedu Panga auditeerimiseks. Need on kaks keskpanga sõltumatusega seotud puudust. Leedus oli 12 kuu keskmine inflatsioon üle kontrollväärtusese 2008. ja 2009. aastal, samas lähenes see kontrollväärtusele järk-järgult. 2010. aasta märtsile eelnenud 12 kuu keskmine inflatsioon oli Leedus 2,0 %, mis on üle kontrollväärtuse 1,0 %, kuid see peaks tõenäoliselt vähenema allapoole kontrollväärtust järgnevatel kuudel.

Aastane THHI inflatsioon suurenes järsult 2008. aasta esimesel poolel, mis oli tingitud suurest sisenõudlusest ning kaupade kiirest hinnatõusust maailmaturul. Inflatsioon jõudis haripunkti 2008. aasta keskel ja on alates sellest pidevalt vähenenud, millele on kaasa aidanud naftahinna ja toidukaupade hindade langus ning sisenõudluse ja palkade vähenemine. Kaudsete maksude ja jäikade hindade suurenemine on ainult osaliselt leevendanud disinfatsioonisurvet. Aastane THHI inflatsioon oli 2010. aasta märtsis -0,4 %.

Komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks inflatsioon jääma 2010. aastal nulli lähedale ja 2011. aastal mõõdukalt suurenema (1,4 %-ni), kajastades nõrka sisenõudlust, vähenevaid tööjõukulusid ja olulisel määral kasutamata tootmisvõimsust. Leedu suhteliselt madal hinnatase (2008. aastal 62 % euroala keskmisest) osutab, et pikema aja jooksul võib toimuda hinnataseme lähenemine.

Leedu ei täida hindade stabiilsuse kriteeriumi.

[pic]

Leedu suhtes kohaldatakse praegu nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta (nõukogu 7. juuli 2009. aasta otsus)[9]. Nõukogu soovitas 2010. aasta veebruaris Leedul kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2012. aastaks. Pärast küllaltki mõõdukat eelarvepuudujääki aastatel 2004–2007 jõudis valitsemissektori eelarve puudujääk 2008. aastal 3,2 %ni SKPst ja oli 2009. aastal hinnanguliselt 8,9 %, hoolimata eelarve märkimisväärsest konsolideerimisest. Komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi kohaselt ulatub puudujäägi suhe SKPsse 2010. aastal ligikaudu 8,4 %ni ja 2011. aastal 8,5 %ni, kui poliitikat ei muudeta. Pärast vähenemist 15,6 %-le 2008. aastal suurenes valitsemissektori koguvõlg 2009. aastal 29,3 %ni ja peaks prognooside kohaselt suurenema 2011. aastal 45,4 %ni SKPst.

Leedu ei täida valitsemissektori eelarve seisundiga seotud kriteeriumi.

[pic]

Leedu ühines vahetuskursimehhanismiga ERM II 28. juunil 2004 ja on seega käesoleva aruande vastuvõtmise ajaks osalenud selles juba ligikaudu kuus aastat. Vahetuskursimehhanismiga liitumisel kohustusid ametiasutused ühepoolselt säilitama valuutakomitee süsteemi. Sellised lisanäitajad nagu lühiajaliste intressimäärade muutused osutavad, et riskitaju suurenes ajutiselt ülemaailmse finantskriisi kontekstis, kuid 2009. aasta lõpus tendents muutus. Valuutakomitee süsteemi toetab tõhusalt ametlik reserv. Kaheaastase hindamisaja jooksul ei ole Leedu litt kaldunud kõrvale keskkursist ega kogenud suuri pingeid.

Leedu täidab vahetuskursi kriteeriumi.

Keskmine pikaajaline intressimäär oli Leedus 2010. aasta märtsile eelnenud aastal 12,1 %, mis on üle kontrollväärtuse 6,0%. Keskmised pikaajalised intressimäärad olid Leedus kontrollväärtusest püsivalt väiksemad aastatel 2004–2008. Alates 2009. aastast on pikaajalised intressimäärad olnud kontrollväärtusest suuremad, mis on tingitud jaanuaris, riskitaju regiooni suhtes oli kõrgendatud, tehtud vähestest väiksemahulistest tehingutest. Samas järgneva 11 kuu jooksul uusi tehinguid enam ei tehtud. Uute tehingute tegemisel 2009. aasta lõpus ja 2010. aasta algul vähenes keskmise pikaajalise intressimäära erinevus võrreldes euroala intressimääradega märkimisväärselt. Leedu pikaajaliste intressimäärade vahe oli 2010. aasta märtsis ligikaudu 150 baaspunkti.

Leedu ei täida pikaajaliste intressimäärade lähenemise kriteeriumi.

Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning kauba- ja finantsturgude lõimumist. Pärast puudujääki ligikaudu 10 % SKPst 2008. aastal jõudis Leedu maksebilanss 2009. aastal ülejääki 7 % SKPst, mis oli peamiselt tingitud sisenõudluse vähenemise tõttu vähenenud kaubavahetuse puudujäägist. Komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks Leedu maksebilanss olema ülejäägiga ka 2010. ja 2011. aastal. Ülemaailmne finantskriis on raskendanud välisrahastamist, kuna erasektori kapitalivood on järsult pöördunud. Leedu majandus on väga avatud ja ELiga tihedalt lõimunud. Välismaised otseinvesteeringud ja kaubandussuhted teiste liikmesriikidega on laiaulatuslikud ning peamiselt tänu sellele, et paljud finantsvahendajad on välisomanduses, on oluliselt edenenud Leedu finantssektori lõimumine ELi finantssektoriga laiemalt.

Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Leedu ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi.

UNGARI

Ungari õigusaktid, eelkõige Ungari Riigipanga (Magyar Nemzeti Bank) seadus, Ungari Riigipanga põhikiri, Ungari põhiseadus ja krediidiasutuste seadus ei ole täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu ja EKPSi/EKP põhikirjaga. Ebakõlad on seotud keskpanga lõimumisega EKPSiga euro kasutuselevõtu ajal, keskpanga sõltumatusega ja rahastamiskeeluga. Puudused on seotud EKPSi eesmärkidega, pangatähtede ja müntide emiteerimisega, maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamisega, EKP ja ELi rolliga statistiliste andmete kogumisel, EKP rolliga rahvusvahelises koostöös, kohustuse puudumisega järgida eurosüsteemi finantsaruandluse korda, Ungari Riigipanga rahandusliku ja isikulise sõltumatuse ning rahastamiskeeluga.

Ungaris on 12 kuu keskmine inflatsioon olnud kontrollväärtusest kõrgem ELiga ühinemisest saadik. 2010. aasta märtsile eelnenud 12 kuu jooksul oli Ungari keskmine inflatsioonimäär 4,8 %, mis on kontrollväärtusest 1,0 % tunduvalt kõrgem, ning see peaks jääma kontrollväärtusest suuremaks ka järgmistel kuudel.

Energia- ja toiduhindade hindade tõusu ning kaudsete maksude ja jäikade hindade suurenemise tõttu jõudis THHI aastane inflatsioon 2007. aasta algul haripunkti. Kuna toidu- ja energiahindade inflatsioon vähenes järk-järgult ja ühekordsete meetmete inflatsiooniline mõju kadus, vähenes inflatsioon kuni 2009. aasta jaanuarini. Inflatsioon hakkas taas suurenema 2009. aasta esimesel poolel, tingituna nõrgema vahetuskursi mõjust töötlemata toiduainete ja tööstuskaupade hindadele. Kuna töötajate nominaalpalkade vähenemine ei olnud täielikult kooskõlas tööjõu tootlikkuse langusega majandussurutise ajal, jäi ühiku nominaalse tööjõukulu kasv positiivseks. Käibemaksumäära tõstmisega 2009. aasta juulis kaasnes tarbijahindade täiendav kasv. 2009. aastal oli keskmine THHI inflatsioon 4,0 %.

2011. aasta teisel poolel peaks inflatsioon vähenema alla 3 %. 2009. aastal võetud ühekordsete meetmete inflatsioonilise mõju kadumine peaks olema disinflatsiooni peamine tegur, samas kui märkimisväärne negatiivne SKP lõhe peaks veelgi piirama inflatsioonisurvet ja ühiku tööjõukurude suurenemist. Ungari suhteliselt madal hinnatase (2008. aastal ligikaudu 65 % euroala keskmisest) osutab, et pikema aja jooksul võib toimuda hinnataseme lähenemine.

Ungari ei täida hindade stabiilsuse kriteeriumi.

[pic]

Ungari suhtes kohaldatakse praegu nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta (nõukogu 5. juuli 2004. aasta otsus)[10]. Viimane asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohane nõukogu soovitus võeti vastu 7. juulil 2009. Nõukogu soovitas Ungaril kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2011. aastaks. Valitsemissektori eelarve puudujääk ulatus 2008. aastal 3,8 %ni SKPst ja jäi 2009. aastal üldiselt stabiilsele tasemele (4,0 % SKPst), hoolimata riigisisese majandusliku olukorra oluliselt halvenemisest. Komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi kohaselt jääb puudujäägi suhe SKPsse 2010. ja 2011. aastal üldiselt samaks, kui poliitikat ei muudeta. Valitsemissektori koguvõlg suurenes 2009. aastal ligikaudu 80 %ni SKPst ja peaks prognooside kohaselt jääma üldiselt samale tasemele kuni 2011. aastani.

Ungari ei täida valitsemissektori eelarve seisundiga seotud kriteeriumi.

[pic]

Ungari forint ei osale vahetuskursimehhanismis. 2008. aasta veebruaris võeti kasutusele ujuvkursi süsteem ja kaotati ühepoolselt euroga seotud kurss (kõikumispiiriga +/–15 %). 2008. aasta esimesel poolel tugevnes forint oluliselt, mida toetas asjaolu, et keskpank tõstis kolmel järjestikusel korral rahapoliitilisi intressimäärasid. Samas nõrgenes järgmise kolme kuu jooksul vahetuskurss märkimisväärselt, kuna ülemaailmsetel finantsturgudel puhkenud kriis muutis Ungari majanduse haavatavaks. Tänu kokkuleppele anda Ungarile koordineeritud rahvusvahelist rahalist abi ja rahapoliitika karmistamisele, stabiliseerus vahetuskurss ajutiselt, kuid vahetuskursi nõrgenemise surve tekkis taas 2009. aasta algul. Koos olukorra paranemisega ülemaailmsetel finantsturgudel hakkas forint 2009. aasta märtsi algul tugevnema ja järgis seda suundumust kuni 2009. aasta juulini. Rahapoliitika järkjärgulise leevendamise tingimustes jäi vahetuskurss seejärel suhteliselt stabiilseks. Kaheaastase hindamisaja jooksul nõrgenes forint euro suhtes ligikaudu 4,6 %.

Ungari ei täida vahetuskursi kriteeriumi.

2010. aasta märtsile eelnenud aasta jooksul oli Ungari keskmine pikaajaline intressimäär 8,4 %, mis on kõrgem kontrollväärtusest 6,0 %. Keskmised pikaajalised intressimäärad on Ungaris olnud kontrollväärtusest kõrgemad ELiga ühinemisest saadik, kajastades nõrgaks peetavatest makromajanduslikest fundamentaalnäitajatest tulenevat suurt riskipreemiat. Intressimäära erinevus võrreldes euroala pikaajaliste võrdlusvõlakirjadega, mis 2007. aasta juulis oli alla 200 baaspunkti, suurenes 2009. aasta märtsiks oluliselt ja ulatus üle 700 baaspunkti. Intressivahe suurenemine kajastas alguses rahvusvaheliste investorite väiksemat riskivalmidust tekkivatel turgudel, kuid hiljem järjest enam ka muret Ungari hapra finantsstabiilsuse pärast. Tänu olukorra paranemisele ülemaailmsetel finantsturgudel ja täiendavate eelarve konsolideerimismeetmete vastuvõtmisele vähenes intressimäära erinevus võrreldes euroalaga järk-järgult ligikaudu 350 baaspunktini 2010. aasta märtsis.

Ungari ei täida pikaajaliste intressimäärade lähenemise kriteeriumi.

Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning kauba- ja finantsturgude lõimumist. Pärast puudujääki ligikaudu 6 % SKPst 2008. aastal jõudis Ungari maksebilanss 2009. aastal ülejääki 1,6 % SKPst, mis oli peamiselt tingitud sisenõudluse vähenemise tõttu oluliselt vähenenud kaubavahetuse puudujäägist. Pärast ELiga ühinemist muutus välisrahastamise struktuur oluliselt, portfelliinvesteeringute sissevool muutus 2007. aastal negatiivseks ja maksebilansi puudujäägi katmine välismaiste otseinvesteeringutega vähenes samuti oluliselt 2008. aastal. Seetõttu muutusid muud investeeringud ja eelkõige pankade välislaenud alates 2007. aastast peamisteks välisteks rahastamisallikateks. Suur haavatavus tulenevalt välisrahastamise tingimuste muutustest põhjustas 2008. aasta sügisel maksebilansi probleeme, kuna ülemaailmse finantskriisi kontekstis vähenes välismaise erakapitali sissevool riiki. Euroopa Liit, Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank leppisid 2008. aasta oktoobris kokku rahalise abi andmises Ungarile mahus 20 miljardit eurot, millest 6,5 miljardit eurot moodustab ELi abi maksebilansi toetuseks. Enamik lubatud rahalistest vahenditest maksti välja 2008. aasta lõpus ja 2009. aastal pärast seda, kui abi järjestike osamaksetega seotud majanduspoliitilised tingimused olid täidetud.

Ungari majandus on ELiga tugevalt lõimunud. Välismaised otseinvesteeringud ja kaubandussuhted teiste liikmesriikidega on laiaulatuslikud ning peamiselt tänu sellele, et paljud finantsvahendajad on välisomanduses, on riigi finantssektor märkimisväärselt lõimunud ELi finantssektoriga laiemalt.

Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Ungari ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi.

POOLA

Poola õigusaktid, eelkõige Poola Riigipanga seadus ja Poola põhiseadus, ei ole täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ega EKPSi/EKP põhikirjaga. Ebakõlad on eelkõige seotud EKPSi eesmärkidega, keskpanga ja EKPSi lõimumisega euro kasutuselevõtu ajal, keskpanga sõltumatusega, rahastamiskeeluga ja rahapoliitika eesmärkidega. Jätkuvalt on mitmeid puudusi seoses EKPSi eesmärkidele viitamisega, EKP ja ELi rolliga statistiliste andmete kogumisel, EKP rolliga rahvusvahelises koostöös, EKP ja nõukogu rolliga välisaudiitorite määramisel, EKP rolliga toimivate maksesüsteemide tagamisel, kohustuse puudumisega järgida eurosüsteemi finantsaruandluse korda, kohustusega konsulteerida EKPga teatud toimingute tegemisel ning Poola Riigipanga otsuseid vastu võtvate organite liikmete isikulise sõltumatusega.

Poolas on 12 kuu keskmine inflatsioon olnud kontrollväärtusest kõrgem alates 2008. aasta oktoobrist. 2010. aasta märtsile eelnenud 12 kuu jooksul oli Poola keskmine inflatsioonimäär 3,9 %, mis on kontrollväärtusest 1,0 % tunduvalt kõrgem, ning see peaks jääma kontrollväärtusest suuremaks ka järgmistel kuudel.

2008. ja 2009. aastal oli THHI aastane inflatsioon küllaltki kõrge, ulatudes keskmiselt 4 %ni. 2008. aastal kajastas see toiduaine- ja energiahindade kiiret suurenemist maailmaturul, samuti suurt sisenõudlust ja ühiku tööjõukulude järsku suurenemist. Töötlemata toiduainete hinnatõus, jäikade hindade suurenemine (eelkõige elekter ja gaas), kõrgemad aktsiisid ning zloti järsk nõrgenemine 2008. aasta teisel poolel ja 2009. aasta algul tasakaalustasid 2009. aastal nõrga nõudluse inflatsiooni vähendava mõju. Väikse sisenõudluse inflatsiooni vähendav mõju aitas kaasa THHI inflatsiooni mõõdukale vähenemisele.

Komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks inflatsioon 2010. ja 2011. aastal vähenema keskmiselt 2,5 %-le. Prognoositav inflatsiooni vähenemine kajastab kriisist tulenevat negatiivset SKP lõhet, ühiku tööjõukulude piiratud kasvu ning toiduaine- ja energiahindade eeldatavat väiksemat tõusu. Suurema majandusaktiivsuse tingimustes peaks inflatsioon 2011. aastal pisut suurenema. Poola suhteliselt madal hinnatase (2008. aastal 66 % euroala keskmisest) osutab, et pikema aja jooksul võib toimuda hinnataseme lähenemine.

Poola ei täida hindade stabiilsuse kriteeriumi.

[pic]

Poola suhtes kohaldatakse praegu nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta (nõukogu 6. juuli 2009. aasta otsus)[11]. Nõukogu soovitas Poolal kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2012. aastaks. Valitsemissektori eelarve puudujääk ulatus Poolas 2008. aastal 3,6 %ni SKPst ja 2009. aastal 7,1 %ni SKPst . Komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi kohaselt on puudujäägi suhe SKPsse 2010. ja 2011. aastal ligikaudu 7 ½ %, kui poliitikat ei muudeta. Hoolimata suurest keskmisest SKP reaalkasvust suurenes valitsemissektori koguvõlg 2009. aastal 51 %ni SKPst ja peaks prognooside kohaselt 2011. aastal jätkuvalt suurenema ligikaudu 59 %ni SKPst.

Poola ei täida valitsemissektori eelarve seisundiga seotud kriteeriumi.

[pic]

Poola zlott ei osale vahetuskursimehhanismis. Poola kasutab ujuvkursi süsteemi. Pärast pidevat tugevnemist 2004. aastast 2008. aasta keskpaigani kaotas zlott 2008. aasta juulist 2009. aasta veebruarini euro suhtes ligikaudu 30 % oma väärtusest. Investorite riskikartlikkuse üldise suurenemise mõju finantskriisi ajal ja usalduse vähenemist tekkivate turgude vastu võimendas välisvaluuta optsioonilepingute sõlmimine. Samal ajal suurenes järsult ka kolmekuuliste intressimäärade erinevus võrreldes euroala intressimääradega, ulatudes üle 300 baaspunkti. Alates 2009. aasta märtsist on zlott üldiselt tugevnenud, millele on kaasa aidanud paranenud turuhoiak ja Rahvusvahelise Valuutafondi heakskiidetud paindlik krediidiliin, mida Poola ametiasutused siiski ei kasutanud. Kaheaastase hindamisaja jooksul tugevnes zlott euro suhtes ligikaudu 12 %.

Poola ei täida vahetuskursi kriteeriumi.

2010. aasta märtsile eelnenud aasta jooksul oli Poola keskmine pikaajaline intressimäär 6,1 %, mis on väiksem kontrollväärtusest 6,0 %. Keskmised pikaajalised intressimäärad olid Poolas kontrollväärtusest madalamad 2005. aastas novembrist 2009. aasta detsembrini, kuid on seejärel olnud kontrollväärtusest pisut kõrgemad. Suhteliselt madalalt tasemelt alla 100 baaspunkti, suurenes 2007. ja 2008. aastal võlakirjade tootluse erinevus võrreldes euroalaga, kajastades algselt veelgi karmima rahapoliitika ootusi ja alates 2008. aasta teisest poolest ka tekkivate turgude varade laiaulatuslikku müügisurvet. Võlakirjade pikaajalise tootluse erinevus võrreldes euroalaga jäi üldiselt stabiilseks ja ulatus keskmiselt 230 baaspunktini 2009. aastal ja ligikaudu 200 baaspunktini 2010. aasta märtsis.

Poola ei täida pikaajaliste intressimäärade lähenemiskriteeriumi.

Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning kauba- ja finantsturgude lõimumist. Pärast puudujääki ligikaudu 4 % SKPst 2008. aastal oli Poola maksebilanss 2009. aastal üldiselt tasakaalus, millele aitas peamiselt kaasa kaubavahetuse puudujäägi vähenemine, mida tingis vähenenud sisenõudlus ja impordi struktuuri muutus seoses hindade arenguga riigisiseselt toodetud kaupade kasuks. Välisrahastamine on jäänud üldiselt stabiilseks, kusjuures maksebilansi puudujääki rahastatakse välismaiste otseinvesteeringute sissevoolu kaudu ja järjest suuremal määral ka kontsernisiseste panga- ja ettevõttelaenudega. Poola majandus on ELiga tugevasti lõimunud. Välismaised otseinvesteeringud ja kaubandussuhted teiste liikmesriikidega on suurenemas ning peamiselt tänu sellele, et paljud finantsvahendajad on välisomanduses, on oluliselt edenenud riigi finantssektori lõimumine ELi finantssektoriga laiemalt.

Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Poola ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi.

RUMEENIA

Rumeenia õigusaktid, eelkõige Rumeenia Riigipanga seadus, ei ole täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ega EKPSi/EKP põhikirjaga. Ebakõlad on seotud keskpanga ja EKPSi lõimumisega euro kasutuselevõtu ajal, Rumeenia Riigipanga ( Banca Naţională a României ) sõltumatusega ja rahastamiskeeluga. Puudused on seotud EKPSi eesmärkidele viitamisega, institutsioonilise ja isikulise sõltumatusega, EKP õigusega olla kaasatud konsultatsioonidesse tema pädevusse jäävates valdkondades, kohustuse puudumisega järgida keskpanga tehingute puhul eurosüsteemi finantsaruandluse korda, maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamisega ning EKP ja ELi rolliga statistiliste andmete kogumisel ja välisaudiitori määramisel.

Rumeenias on 12 kuu keskmine inflatsioon olnud kontrollväärtusest kõrgem ELiga ühinemisest saadik aastal 2007. 2010. aasta märtsile eelnenud 12 kuu jooksul oli Rumeenia keskmine inflatsioonimäär 5,0 %, mis on kontrollväärtusest 1,0 % tunduvalt kõrgem, ning peaks jääma kontrollväärtusest kõrgemaks ka järgmistel kuudel.

Viimasel aastatel oli Rumeenia inflatsioon kõrge. Toiduaine- ja energiahindade suurenemise ja ühiku tööjõukulude kiire kasvu tõttu suurenes aastane inflatsioon järsult 2007. aasta teisel poolel. Inflatsioon jõudis kolme aasta kõrgeimale tasemele (9,1 %) 2008. aasta juulis. Hoolimata suurest majanduslangusest jäi inflatsioon 2009. aastal kõrgeks (keskmiselt 5,6 %). See kajastab muu hulgas aktsiiside olulist suurenemist ja püsivalt kõrget inflatsiooni teenustesektoris.

Tagasihoidliku majandusaktiivsuse ja aktsiiside tõstmisega seotud hinnatõusu vaibumise tõttu peaks inflatsioon 2010. ja 2011. aastal aeglustuma. Komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks THHI aastane inflatsioon olema 2010. aastal keskmiselt 4,3 % ja 2011. aastal 3,0 %. Rumeenia suhteliselt madal hinnatase (2008. aastal ligikaudu 58 % euroala keskmisest) osutab, et pikema aja jooksul võib toimuda hinnataseme oluline lähenemine.

Rumeenia ei täida hindade stabiilsuse kriteeriumi.

[pic]

Rumeenia suhtes kohaldatakse praegu nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta (nõukogu 7. juuli 2009. aasta otsus)[12]. Nõukogu soovitas 2010. aasta veebruaris Rumeenial kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2012. aastaks. Rumeenia valitsemissektori eelarve puudujääk ületas 2008. aastal kontrollväärtuse 3 %, ulatudes 5,4 %ni SKPst, ning suurenes 2009. aastal 8,3 %ni SKPst. Vastavalt komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosile, mis põhineb eeldusel, et poliitikat ei muudeta, on eelarvepuudujäägi suhe SKPsse 2010. aastal 8,0 % ja väheneb 2011. aastal 7,4 %ni SKPst, samas kui valitsemissektori võlg peaks suurenema 30,5 %-lt SKPst 2010. aastal 35,8 %-le 2011. aastal.

Rumeenia ei täida valitsemissektori eelarve seisundiga seotud kriteeriumi.

[pic]

Rumeenia leu ei osale vahetuskursimehhanismis. Rumeenia kasutab ujuvkursi süsteemi. Pärast tugevnemist 2004. aasta lõpust 2007. aasta keskpaigani, hakkas leu vahetuskurss pärast finantsturu vapustuste algust 2007. aasta teisel poolel oluliselt nõrgenema. Surve leu vahetuskursi nõrgenemisele suurenes taas oluliselt 2008. aasta sügisel, tingituna ülemaailmse finantskriisi intensiivistumisest ja suurest riigisisesest makromajanduslikust tasakaalustamatusest. Lühiajaliste intressimäärade erinevus võrreldes euroala intressimääradega hakkas suurenema 2008. aasta lõpus, kuna likviidsuse puudumise tõttu suurenesid Rumeenia lühiajalised intressimäärad, kajastades finantsasutuste suurenenud riskikartlikkust. Tänu 2009. aasta algul sõlmitud kokkuleppele koordineeritud rahvusvahelise rahalise abi andmise kohta Rumeeniale, vähenes surve finantsturgudel teataval määral ning Rumeenia leu vahetuskurss üldiselt stabiliseerus 2009. aastal ja 2010. aasta algul. Lühiajaliste intressimäärade erinevus võrreldes euroalaga vähenes 2009. aastal ja 2010. aasta algul, kajastades peamiselt paranenud tingimusi rahaturul, Rumeenia Riigipanga rahapoliitiliste intressimäärade langetamist ja usalduse suurenemist seoses rahvusvahelise rahalise abi väljamaksmisega. Käesolevale hinnangule eelnenud kahe aasta jooksul tugevnes leu euro suhtes 12,9 %.

Rumeenia ei täida vahetuskursi kriteeriumi.

Keskmised pikaajalised intressimäärad on Rumeenias olnud kontrollväärtusest suuremad ELiga ühinemisest saadik. 2010. aasta märtsile eelnenud aasta jooksul oli Rumeenia keskmine pikaajaline intressimäär 9,4 %, mis on kõrgem kontrollväärtusest 6,0 %. Ülemaailmse finantskriisi ja riigisisese tasakaalustamatuse tõttu suurenes intressimäärade erinevus võrreldes euroala intressimääradega 2007. aasta teisel poolel ja 2008. aastal. Suurenenud volatiilsuse tõttu jäid pikaajalised intressimäärad Rumeenias kõrgeks 2009. aastal ja vähenesid pisut 2010. aasta algul, kuna olukord siseturul näitas paranemise märke. Intressimäära erinevus võrreldes euroalaga oli 2010. aasta märtsis ligikaudu 350 baaspunkti.

Rumeenia ei täida pikaajaliste intressimäärade vastastikuse lähenemise kriteeriumi.

Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning kauba- ja finantsturgude lõimumist. Rumeenia maksebilansi puudujääk jõudis haripunkti 2007.–2008. aastal, ulatudes keskmiselt 12 %ni SKPst. See kajastas peamiselt kaubavahetuse puudujäägi suurenemist, kuna sisenõudluse kiire kasv soodustas impordi järsku suurenemist. Rumeenia maksebilansi puudujääk vähenes 2009. aastal järsult 4 %-le SKPst, millele aitas kaasa kaubavahetuse puudujäägi vähenemine, mis oli tingitud sisenõudluse järsust vähenemisest ning riigis toodetud kaupade ja importkaupade hinnasuhte muutusest. Maksebilansi suur puudujääk tõstatas probleeme seoses välisvõlaga seotud riskidega, kuna ägeneva finantskriisi kontekstis halvenesid välisrahastamise tingimused. Kuna ka valitsusel oli järjest raskem rahuldada kasvavaid rahastamisvajadusi, leppisid Euroopa Liit, Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank 2009. aasta algul kokku koordineeritud rahvusvahelise rahalise abi andmises Rumeeniale. Abi antakse 2012. aastani kuni 20 miljardit eurot, millest 5 miljardit eurot moodustab ELi abi maksebilansi toetuseks. Pärast rahvusvahelise rahalise abi andmist vähenesid välisrahastamisega seotud pinged teataval määral 2009. aasta lõpus ja 2010. aasta alguses, kooskõlas maksebilansi seisundi kiire paranemisega ja riigi finantsturgude teatava stabiliseerumisega. Enam kui pool lubatud rahalistest vahenditest maksti välja 2010. aasta märtsiks, pärast seda, kui abi järjestike osamaksetega seotud majanduspoliitilised tingimused olid täidetud.

Rumeenia majandus on ELiga tugevasti lõimunud. Välismaised otseinvesteeringud ja kaubandussuhted teiste liikmesriikidega on suurenemas ning peamiselt tänu sellele, et paljud finantsvahendajad on välisomanduses, on oluliselt edenenud riigi finantssektori lõimumine ELi finantssektoriga laiemalt.

Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Rumeenia ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi.

ROOTSI

Rootsi õigusaktid, eelkõige Rootsi Riigipanga seadus, valitsusvormi käsitlev seadus (Rootsi põhiseaduse osa) ja vahetuskursipoliitika seadus ei ole täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ning EKPSi/EKP põhikirjaga. Ebakõlad on seotud rahastamiskeeluga, keskpanga sõltumatusega ja keskpanga lõimumisega EKPSiga euro kasutuselevõtu ajal. Esineb mitmeid puudusi seoses keskpanga eesmärkidega, maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamisega, rahastamiskeeluga, EKP rolliga maksesüsteemide toimimises ja rahvusvahelises koostöös, EKP ja ELi rolliga statistiliste andmete kogumisel ning EKP ja nõukogu rolliga välisaudiitorite määramisel.

Rootsi 12 kuu keskmine inflatsioon ületas kontrollväärtuse 2009. aasta juulis, s.o esimest korda alates 1996. aasta detsembrist. 2010. aasta märtsile eelnenud 12 kuu keskmine inflatsioon oli Rootsis 2,1 %, mis on üle kontrollväärtuse 1,0 %, kuid see peaks tõenäoliselt vähenema allapoole kontrollväärtust järgmistel kuudel.

2008. aastal oli THHI aastane inflatsioon küllaltki kõrge, ulatudes keskmiselt 3,3 %ni. See kajastas toiduaine- ja energiahindade kiiret suurenemist maailmaturul, samuti ühiku tööjõukulude suurenemist ja nõrgema krooni mõju. Majandusaktiivsuse järsu aeglustumise ning toiduaine- ja energiahindade vähenemise tõttu hakkas inflatsioon 2008. aasta lõpus kiiresti vähenema. 2009. aastal oli keskmine inflatsioon 1,9 %.

Komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks inflatsioon jääma 2010. ja 2011. aastal mõõdukale tasemele (keskmiselt 1,7 %), kuna olulisel määral kasutamata tootmisvõimsus peaks piirama hinnatõusu ja ühiku tööjõukulude kasvu.

Rootsi ei täida hindade stabiilsuse kriteeriumi.

[pic]

Rootsi suhtes ei kohaldata praegu nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Aastatel 2002–2007 paranes valitsemissektori eelarve seisund pidevalt ja suurim eelarveülejääk 3,8 % SKPst saavutati 2007. aastal. Kriisi puhkedes eelarveseisund halvenes, st eelarveülejääk vähenes 2008. aastal 2,5 %-le SKPst ja muutus 2009. aastal puudujäägiks 0,8 % SKPst. Komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi kohaselt ulatub puudujäägi suhe SKPsse 2010. aastal 2,1 %ni ja 2011. aastal 1,6 %ni, kui poliitikat ei muudeta. Valitsemissektori koguvõlg suurenes 2009. aastal 42,8 %ni SKPst ja peaks prognooside kohaselt 2010. ja 2011. aastal suurenema ligikaudu 46 %ni SKPst.

Rootsi täidab valitsemissektori eelarve seisundiga seotud kriteeriumi.

[pic]

Rootsi kroon ei osale vahetuskursimehhanismis. Rootsis on alates 1990. aastate algusest olnud kasutusel ujuvkurss ja inflatsiooni kontrollimise süsteem. Finantskriisi süvenemisel 2008. aasta septembris nõrgenes kroon järsult, kuna investorite riskikartlikus suurenes. 2008. aasta augustist 2009. aasta märtsini nõrgenes kroon euro suhtes peaaegu 20 %, mis oli osaliselt tingitud lühiajaliste intressimäärade negatiivsest vahest euroala intressimäärade suhtes. Tänu finantsturgude stabiliseerumisele ja paranevatele majandusväljavaadetele kogu maailmas on kroon olulise osa oma kaotatud väärtusest nüüdseks taastanud. Kaheaastase hindamisaja jooksul nõrgenes kroon euro suhtes 3 %.

Rootsi ei täida vahetuskursi kriteeriumi.

2010. aasta märtsile eelnenud aasta jooksul oli Rootsi keskmine pikaajaline intressimäär 3,3 %, mis on allpool kontrollväärtust 6,0 %. Keskmised pikaajalised intressimäärad on olnud kontrollväärtusest madalamad alates ELiga liitumisest 2005. aastal. Tootluse vahe euroala pikaajaliste võrdlusvõlakirjade suhtes muutus negatiivseks 2008. aastal ja ulatus miinus 100 baaspunktini 2008./2009. aasta vahetusel. Seejärel negatiivne tootluse vahe vähenes, kuid on jätkuvalt ligikaudu miinus 45 baaspunkti.

Rootsi täidab pikaajaliste intressimäärade vastastikuse lähenemise kriteeriumi.

Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning kauba- ja finantsturgude lõimumist. Rootsis on alates 1990. aastate keskpaigast olnud kaupade ja hiljem ka teenuste suure netoekspordi tõttu maksebilansi ülejääk. Maksebilansi ülejääk on suurenenud ligikaudu 4 %-lt SKPst 2000. aastate alguses ligikaudu 7–8 %-le alates 2003. aastast. Rootsi majandus on avatud ja ELiga tugevasti lõimunud; ELi sisene kaubavahetus on oluliselt üle ELi keskmise ja ELi siseste otseinvesteeringute osakaal on suurenemas. Rootsi finantssektor on tugevasti lõimunud ELi finantssektoriga laiemalt, kusjuures eriti tugevad on sidemed teiste põhjamaade ja Balti riikidega. Rootsi finantssektor on väga arenenud nii suuruse kui ka keerukuse seisukohast ja vastab Rootsi majanduse kõrgele arengutasemele.

Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal leiab komisjon, et Rootsi ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi.

[1] Hindade stabiilsuse kriteeriumi kohaldamisel mõõdetakse inflatsiooni tarbijahindade harmoneeritud indeksiga (THHI), mis on määratletud nõukogu määruses (EÜ) nr 2494/95, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 596/2009.

[2] Kõik inflatsiooni ja muid tegureid käsitlevad prognoosid pärinevad komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosist. Komisjoni talituste prognoosid põhinevad välistegureid käsitlevatel üldistel eeldustel ja eeldusel, et poliitikat ei muudeta, ning nende puhul võetakse arvesse meetmeid, mille kohta on piisavalt üksikasjalikku teavet. Kontrollväärtuse prognoosimine on seotud märkimisväärse ebakindlusega, kuna arvutamisel lähtutakse nende kolme riigi inflatsiooni prognoosist, kellel eeldatavalt peaksid asjaomasel perioodil olema parimad näitajad hindade stabiilsuse osas, suurendades sedasi võimaliku vea ülemmäära.

[3] Käesolevas aruandes on kasutatud 2010. aasta 23. aprillile eelnenud andmeid.

[4] Leedu 12 kuu keskmine inflatsioonimäär oli 2,3 protsendipunkti võrra madalam euroala vastavast näitajast ja seetõttu arvati Leedu parimate tulemustega riikide hulgast välja.

[5] Vahetuskursi kriteeriumile vastavuse hindamisel uurib komisjon, kas vahetuskurss on jäänud vahetuskursimehhanismi keskmise määra lähedale; samas võib 5. aprillil 2003 ECOFINi mitteametlikul kohtumisel vastuvõetud ühinejariikide ja vahetuskursimehhanismi liikmesriikide ühisavalduse kohaselt arvesse võtta kursi tugevnemise põhjuseid.

[6] Eestil, kes oli 2010. aasta märtsis üks kolmest hindade stabiilsuse osas parimate näitajatega liikmesriigist, ei ole ühtlustatud võrdlusalusena kasutatavaid pikaajalisi riigivõlakirju või võrreldavaid väärtpabereid, mida saaks kasutada kontrollväärtuse arvutamisel. Seepärast arvutatakse 2010. aasta märtsi kontrollväärtust kooskõlas lähenemiskriteeriumide protokolli artikliga 4 (milles osutatakse kolmele kõige paremaid tulemusi saavutavale liikmesriigile) kahe ülejäänud hindade stabiilsuse osas parimaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmiste pikaajaliste intressimäärade (Portugal 4,2 % ja Belgia 3,8 %) keskmisena, millele lisatakse 2 protsendipunkti.

[7] Riigi pikaajaliste intressimäärade erinevus võrreldes euroala pikaajaliste võrdlusvõlakirjadega arvutatakse andmete alusel, mida Eurostat avaldab igal kuul dokumendis „Majandus- ja rahaliidu lähenemiskriteerium – võlakirjade tootlus”. Kõnealused andmed avaldab ka Euroopa Keskpank dokumendis „ Long-term interest rate for convergence purposes ”.

[8] 2009/591/EÜ, ELT L 202, 4.8.2009, lk 50.

[9] 2009/588/EÜ, ELT L 202, 4.8.2009, lk 44–45.

[10] 2004/918/EÜ, ELT L 389, 30.12.2004, lk 27.

[11] 2009/589/EÜ, ELT L 202, 4.8.2009, lk 46.

[12] 2009/589/EÜ, ELT L 202, 4.8.2009, lk 46.