8.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 70/149

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a;

—

võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (1);

—

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (2);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3);

—

võttes arvesse oma 25. märtsi 2010. aasta resolutsiooni 2011. aasta eelarve prioriteetide kohta – III jagu – Komisjon (4);

—

võttes arvesse oma 15. juuni 2010. aasta resolutsiooni volituse kohta 2011. aasta eelarveprojekti käsitlevaks kolmepoolseks kohtumiseks (5);

—

võttes arvesse komisjoni poolt 27. aprillil 2010. aastal esitatud Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekti (KOM(2010)0300);

—

võttes arvesse nõukogu poolt 12. augustil 2010. aastal vastu võetud seisukohta Euroopa Liidu 2011. aasta eelarveprojekti kohta (12699/2010 - C7-0202/2010);

—

võttes arvesse komisjoni poolt 15. septembril 2010 esitatud kirjalikku muutmisettepanekut nr 1/2011 Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekti kohta;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 75b;

—

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0284/2010),

1.

on kindlalt veendunud, et uue Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) kohane eelarvemenetlus nõuab kõigilt asjaomastelt institutsioonidelt täielikku ja kõrgetasemelist poliitilist osalust; rõhutab, et lepitusmenetluse eesmärk on ühitada mõlema eelarvepädeva institutsiooni seisukohad, kusjuures 2011. aasta eelarvet käsitleva ühise teksti peavad endiselt heaks kiitma mõlemad institutsioonid vastavalt oma eeskirjadele ja ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikele 7;

2.

peab kirjalikku menetlust nõukogu seisukoha vastuvõtmiseks eelarvemenetluse puhul eriti kohatuks ning küsitavaks, kuna puudub nii üldsuse toetus kui ka selge poliitiline toetus nõukogus ministrite tasandil olulise ELi õigusloome osa suhtes;

3.

on ühtlasi väga mures, kuidas hinnata nõukogu seisukohta 2011. aasta eelarveprojekti kohta, sest vastuvõetud kärped ei vasta selgesõnalistele eesmärkidele, vaid neid on ilmselt valimatult ja äärmuslikult tehtud kogu eelarve lõikes; peab assigneeringute meelevaldset vähendamist usaldusväärse eelarvestamisega vastuolus olevaks;

4.

on seisukohal, et tulenevalt ELi poliitikavaldkondi tugevdava ja uusi pädevusvaldkondi (eelkõige ühise välis- ja julgeolekupoliitika, konkurentsivõime ja innovatsiooni, kosmose, energiapoliitika, turismi, kliimamuutustevastase võitluse, spordi- ja noorsoopoliitika, sotsiaalpoliitika, justiits- ja siseasjade valdkonnas) loova ELi toimimise lepingu jõustumine tähendab eelarve nn lissaboniseerimist, sellest tuleks Euroopa Liidule eraldada eesmärkide saavutamiseks vajalikud rahalised vahendid, ja eeldab seetõttu mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt sidusust ja järjepidevust seoses suurema finantssuutlikkusega;

5.

tuletab meelde, et hoolimata aluslepingute järjestikusest muutmisest ja suurema vastutuse andmisest liidu tasandile, on ELi eelarve maht tagasihoidlik 1 % RKT-st; on seepärast vastu nõukogus vastu võetud suurtele kärbetele;

6.

mõistab muret, mida mõned delegatsioonid väljendasid nõukogus selle kohta, et liikmesriikide eelarvetele avalduv surve on 2011. aastal eriti suur ja kokkuhoid on seda vajalikum, kuid peab maksete assigneeringute meelevaldset vähendamist siiski usaldusväärse eelarvedistsipliiniga vastuolus olevaks ning on ühtlasi seisukohal, et kulukohustuste meelevaldne kärpimine ohustab juba kokku lepitud liidu poliitika ja programmide täitmist;

7.

tuletab ühtlasi nii nõukogule kui ka komisjonile meelde Euroopa Liidu omavahendite tulevikku käsitlevat oma 29. märtsi 2007. aasta resolutsiooni (6), milles Euroopa Parlament rõhutas, et ELi omavahendite praegune süsteem, kus 70 % liidu tuludest tuleb otse liikmesriikide eelarvetest, muudab Euroopa Liidule tehtavad osamaksed riigieelarvetele lisakohustuseks; on sügavalt veendunud, et kõik ELi institutsioonid peaksid kokku leppima selge ja siduva ajakava uue omavahendite süsteemi kokkuleppimiseks enne järgmise, pärast 2013. aastat kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku jõustumist; väljendab valmisolekut uurida selleks kõiki võimalikke lahendusi;

8.

tuletab veel kord meelde, et ELi eelarvet ei tohiks mingil juhul näha ja hinnata selliselt, nagu oleks see lihtsalt liikmesriikide eelarvetele koormana lisatav finantsvahend, vaid seda tuleb mõista kui võimalust tugevdada neid algatusi ja investeeringuid, mis pakuvad huvi ja annavad lisandväärtust ELile tervikuna ning millest enamus võetakse vastu kaasotsustamismenetluse kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ning seeläbi seaduspärastatakse ka riiklikul tasandil; kutsub ELi institutsioone üles määrama kindlaks nõuetekohase mehhanismi ELita eksisteerimise kulude hindamiseks, mis näitaks, kui palju liikmesriikide eelarvetes vahendite ühendamisega säästetakse;

9.

kordab, et ELi eelarve on mõeldud liikmesriikide eelarvete täiendamiseks ja ELi eelarvest antavat impulssi ei tohiks ohjeldada ega piirata suvaliste kärbetega, mis on 27 liikmesriigi koondeelarvega võrreldes üliväiksed (alla 0,02 %);

10.

tuletab meelde, et Euroopa Parlament on seadnud 2010. aasta juunis vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsioonis (volituse kohta kolmepoolseks kohtumiseks) üheks 2011. aasta eelarve olulisemaks prioriteediks noorte, hariduse ja liikuvusega seotud poliitikavaldkonnad, sest need on ELi majanduse elavdamise kava ja ELi 2020. aasta strateegia olulised ja vajalikud osad; rõhutab, et teatavate eelarveridade assigneeringute kavandatud suurendamine on hea nii lühi- kui ka pikaajaliste ELi tulevikku kujundavate strateegiate seisukohalt;

11.

kordab oma kindlat veendumust, et rahaliste vahendite nappuse ja ülemaailmse majanduslanguse tõttu tuleks ELi poliitikavaldkondade rahastamist põhjalikumalt kontrollida, et vältida selge ja eristatava eesmärgita kulutamist, pidades silmas ELi eelarve Euroopa lisandväärtust, kuna muidu riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil hajutatud rahaliste vahendite koondamine näitab solidaarsust ja tõhusust; rõhutab samuti, et valdav osa ELi eelarvelistest kulutustest toetab ELi majanduskasvu ergutamiseks vajalikke pikaajalisi investeeringuid;

12.

juhib tähelepanu sellele, et mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud varud ei jäta tegelikku ruumi manööverdamiseks, eelkõige alamrubriikides 1a ja 3b ning rubriigis 4, ja need vähendavad ELi võimet reageerida poliitilistele muutustele ja ettenägematutele vajadustele oma prioriteetide juurde jäädes; juhib tähelepanu, et ELi ees seisvate suurte ülesannete ulatus eeldab vahendeid, mis ületavad tunduvalt mitmeaastase finantsraamistiku praegu kehtivaid ülemmäärasid; tuletab sellega seoses meelde, et eelarve tuleb tingimata põhjalikult läbi vaadata ja praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade kohene läbivaatamine, samuti eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe mõne sätte läbivaatamine on paljude probleemide ja uute prioriteetide tõttu muutunud vältimatuks;

13.

nõuab, et nõukogu võtaks täiel määral arvesse selgeid tingimusi, mis kehtestati Euroopa Parlamendi 22. septembri 2010. aasta resolutsioonis ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2007–2013 (KOM(2010)0072 – 2010/0048(APP)) (7), mille alusel parlament andis oma nõusoleku uuele mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevale määrusele, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingus;

14.

tuletab meelde, et parlamendi prioriteete ja ELi toimimise lepingu jõustumisest tulenevaid uusi poliitikavaldkondasid on võimaturahastada mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade piires; rõhutab, et 2011. aasta eelarve üle peetavate läbirääkimiste hõlbustamiseks lepituskomitees on Euroopa Parlament teinud mitmel juhul tõsisele kompromissile minnes ettepaneku nende poliitikavaldkondade rahastamiseks ülemmäärade piires; juhib siiski tähelepanu sellele, et see on võimalik ainult teiste, konkreetsete ja hoolikalt valitud eelarveridade assigneeringuid vähendades;

15.

toetab igati ELi eelarves Euroopa finantsstabiilsusmehhanismiga seotud tagatisfondi loomist; nõuab, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid kaasataks nimetatud mehhanismi kasutuselevõtmist puudutavate otsuste tegemisse; nõuab, et mehhanismiga kaasnevad eelarvevajadused täidetaks praeguse (2007-2013) mitmeaastase finantsraamistiku või 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe ad hoc läbivaatamise kaudu, et tagada eelarvepädevate institutsioonide õigeaegne ja piisav kaasamine;

16.

ei nõustu pidamast lõplikuks nõukogu seisukohta maksete assigneeringute osas, mis saadi eri eelarveridade kulude vähendamise ja suurendamise tulemusel tegelikke vajadusi põhjalikult analüüsimata;

17.

tuletab meelde, et nõukogu selline praktika võib mõjutada sama aasta kulukohustuste täitmismäära, sest see vähendab uute lepingute sõlmimist, eelkõige viimases kvartalis, ja häirib ELi programmide mitmeaastast töötsüklit;

18.

on üldiselt seisukohal, et ELi programme toetavaid halduskulusid ei tohiks kärpida, sest need kulud tagavad programmide kiire rakendamise ning kvaliteedi ja piisava järelevalve; jätab seetõttu tähelepanuta kõik kärped, mis nõukogu nende programmide halduskulude ridadel on teinud;

19.

tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi horisontaalsete prioriteetidena eeldavad noorte, hariduse ja liikuvusega seotud poliitikavaldkonnad 2011. aasta eelarves sihtotstarbelisi valdkondadevahelisi investeeringuid kui vahendit edendamaks ELi majanduskasvu ja arengut; avaldab seetõttu soovi suurendada kõigi nende prioriteetidega seotud programmide (elukestva õppe programm, programmid „Inimesed” ja „Erasmus Mundus”) assigneeringuid;

20.

on eelkõige seisukohal, et noorte töötajate liikuvus on peamine tegur Euroopa konkurentsivõimelise ja dünaamilise tööturu arengus ja seetõttu tuleb seda edendada; pooldab seetõttu Euroopa tööturuasutuste süsteemi assigneeringute suurendamist ja toetab sellega seoses igati ettevalmistava tegevuse „Sinu esimene EURESe töökoht” käivitamist, mille eesmärk on aidata noortel siseneda tööturule või pääseda eriteadmisi nõudvale töökohale mõnes teises liimesriigis, mis on esimene samm spetsiaalse noorte liikuvuse mitteakadeemilise programmi suunas;

21.

tunnistab ELi vahenditest rahastatud teadustegevuse lisandväärtust, mis lisab hoogu eri riikide jõupingutustele ja investeeringutele teadusvaldkonnas, eelkõige energeetikaga seotud teadustegevuses, sealhulgas taastuvenergia valdkonnas, ning VKEde keskset rolli Euroopa majanduskasvu ja tööhõive edendamisel; kordab sellega seoses, et toetab konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ning eelkõige ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi ja aruka energiakasutuse programmi ning suurendab teatavatel eelarveridadel kulukohustuste ja maksete assigneeringuid; märgib, et tagada tuleks teadus- ja arendustegevuse programmide sujuv rakendamine, et hoiduda eelarveperioodi lõpus assigneeringute ümberpaigutamisest kavandatud valdkonnast mujale;

22.

on väga mures, et rubriigi „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel” kesksete poliitikavaldkondade rahastamiseks ei ole piisavalt vahendeid ja et see olukord halveneb seoses tulevase ELi 2020. aasta strateegia rahastamisega veelgi; tuletab meelde, et investeerimine sellistesse poliitikavaldkondadesse nagu haridus, teadusuuringud, innovatsioon, transport (eelkõige üleeuroopalised transpordivõrgud) ja turism on väga tähtis majanduskasvu ja tööhõive edendamisel;

23.

peab äärmiselt oluliseks, et äsja finantssektoris asutatud Euroopa järelevalveasutusi rahastatakse algusest peale nõuetekohaselt ja piisavas mahus, mis võimaldab neil aidata kaasa Euroopa ning rahvusvahelise finantssüsteemi stabiilsusele;

24.

on veendunud, et Euratomi ITERi Euroopa ühisettevõtte rahastamine tuleks läbi vaadata komisjoni ettepaneku valguses, mis käsitleb ITERi rahastamist aastatel 2012 ja 2013; ei ole valmis kiitma heaks vahendite ümberpaigutamist olemasoleva teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames, et katta suurenenud rahalisi vajadusi, mis ei vasta enam esialgsele ettepanekule; on seetõttu seisukohal, et rakendamise hilinemise tõttu ja selleks et alustada nõukoguga läbirääkimisi ITERi tulevase rahastamise üle on kõige parem lahendus vähendada eelarvereal 08 20 02 nii kulukohustusi kui ka maksete assigneeringuid 47 miljoni euro võrra;

25.

toetab komisjoni ettepanekut võtta Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rubriigis kasutusele maksete assigneeringud, et lihtsustada kahe eelarvepädeva institutsiooni poolt heaks kiidetud taotlustega seotud rahastamiskorda; taastab sellest tulenevalt vaikimisi väärtuse, märkides, et see võib olla 2011. aasta vajaduste täitmiseks ebapiisav;

26.

on veendunud Euroopa energeetika olukorrale on vaja strateegilist perspektiivi; märgib, et komisjon on koostanud Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava (SET), mille rahastamistingimused ei ole veel selged; on seetõttu loonud mitu p.m. eelarverida SET-kava mitme valdkonna jaoks, kus peaks varsti tegevus algama;

27.

märgib, et nõukogu seisukoht ei muuda komisjoni ettepanekut kulukohustuste osas, ja rõhutab, et see kulukohustuste suhtes võetud seisukoht on kooskõlas mitmeaastases finantsraamisikus sätestatud summadega, võttes arvesse 2011. aasta osas tehtavat finantsraamistiku tehnilist kohandamist, nagu on ette nähtud 17. juuni 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 17;

28.

mõistab hukka nõukogu piirava lähenemise maksetele, mida kärbiti 1 075 miljardi euro võrra (sellest pool programmitöö perioodi 2006-2010 lõpetamiseks) võrreldes komisjoni prognoosiga maksete vajaduse kohta aastaks 2011; rõhutab, et Euroopa Parlament on juba varem leidnud, et maksete vajadust võidi hinnata liiga väikeseks, kusjuures nõukogu lähenemisviisi tõttu võib juhtuda, et programmide rakendamisel ei jõuta ajavahemiku 2007-2013 alguses programmide aeglase käivitamisega kaotatud aega tagasi teha, rõhutab samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel Euroopa majanduse elavdamise kava raames kokku lepitud hiljutisi seadusandlikke muudatusi;

29.

taastab seetõttu nõukogu poolt kärbitud maksete assigneeringud eelarveprojektis kavandatud summas ja jääb oma esialgse seisukoha juurde, et kui maksete assigneeringutest ei peaks vajaduste katmiseks piisama, peaksid komisjon ja nõukogu esitama ja kiiresti vastu võtma paranduseelarve; tunneb sellega seoses heameelt nõukogu avalduse üle;

30.

tuletab meelde, et Läänemere piirkonna tegevuskava ELi strateegias on sätestatud, et kavandatud meetmeid tuleks võimalikult ulatuslikult rahastada olemasolevatest allikatest, sh struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist; juhib tähelepanu, et Läänemere piirkonna tegevuskava ELi strateegiat puudutavates nõukogu järeldustes on öeldud, et strateegia põhineb olemasolevate ELi instrumentide ja rahaliste vahendite ning muude olemasolevate ressursside ja rahastamisvahendite tõhusamal kasutamisel; rõhutab, et seda strateegiat tuleb asjakohaselt tunnustada ja rahastada;

31.

juhib tähelepanu, et ühise põllumajanduspoliitika peamine eesmärk peaks olema tagada turu stabiilsus, toiduga kindlustatus, õiglane hinnatulu põllumajandustootjatele, sealhulgas keskkonna- ja maastikukaitse, ning kutsub seetõttu komisjoni üles nägema 2011. aasta eelarves turu võimaliku volatiilsuse puhuks 2011. aastal ette hõlpsasti kättesaadavate vajalike rahaliste vahenditega finantspuhver;

32.

tunnistab, et piimandussektorile 2010. aasta eelarves erandkorras eraldatud 300 miljonist eurost oli palju kasu; toetab uue eelarverea loomist piimandusfondi jaoks, mille eesmärk on toetada nüüdisajastamist, mitmekesistamist ja ümberkorraldamist ning parandada turustamist ja piimakarjakasvatajate kauplemispositsiooni, et niimoodi reageerida töötlejate ja jaemüüjate suurenevale turuvõimule toiduahelas; juhib tähelepanu sellele, et komisjon on piimandusfondi juba heaks kiitnud;

33.

on seisukohal, et veinisektori riiklik toetusprogramm tuleks alles jätta, kuigi väiksemas mahus; juhib tähelepanu asjaolule, et veinituru korralduse reformi ajal ütles komisjon selge sõnaga, et reform ei tohiks eelarvet mõjutada;

34.

tunnistab, et koolidele puuvilja ja piima jagamise programmid on väga olulised, sest need aitavad lastel tervislikumalt toituda; tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle suurendada nende kahe programmi rahalisi vahendeid ja otsustab nende assigneeringuid veelgi suurendada; rõhutab enim puudust kannatavate isikute abistamise programmi tähtsust ja otsustab selle assigneeringuid suurendada, kuid tuletab meelde, et programmi rakendamisel tuleb arvesse võtta üldkohtus käimasolevaid menetlusi;

35.

toetab vastavalt oma prioriteetidele ettepanekut luua katseprojekt, mille eesmärk on edendada heade tavade vahetamist noorte põllumajandustootjate vahel, eelkõige seoses Euroopa põllumajandussektoris valitsevate probleemidega;

36.

on veendunud, et „ LIFE+” (keskkonna rahastamisvahend aastateks 2007-2013) tuleks veelgi tugevdada, et see oleks lisameetmetega kooskõlas; rõhutab, et keskkonnaprobleemid on keskkonna- ja põllumajanduspoliitika prioriteet ning rahaliste vahendite suurendamine on looduse ja bioloogilise mitmekesisuse hoidmisel otsustava tähtsusega; on seisukohal, et „LIFE+” kõrval tuleks säästva arengu kriteeriumeid süvalaiendada kõigile asjaomastele ELi vahenditele;

37.

peab mitmeid programme ja vahendeid (nagu programm „Terrorismi ärahoidmine, valmisolek selleks ning selle tagajärgede likvideerimine”) Stockholmi programmi elluviimisel väga tähtsaks ja kordab, et toetab vägivallavastase võitluse programmi „Daphne” (mille raames ei ole rahastamist väärivaid programme assigneeringute nappuse tõttu võimalik rahastada) ning programmi „Uimastiennetus- ja teavitustegevus”; rõhutab sellega seoses eriti võitlust naiste vastu suunatud vägivalla, sealhulgas sundabordi, naiste suguelundite moonutamise, sundsteriliseerimise või muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise vastu;

38.

tulenevalt puudulikust teabest, mis parlamendile SIS II järgmiste sammude kohta on antud, peab vajalike paranduste kohta nõutava teabe saamiseks kõige paremaks lahenduseks assigneeringute paigutamist reservi;

39.

on seisukohal, et komisjoni talituste 21. septembri 2010. aasta töödokumendis esitatud kavandamine ei ole piisav, et täita Euroopa Parlamendi nõudmisi, mis puudutavad vajalikke parandusi ja täielikku ülevaadet SIS II eelarvestamise kohta;

40.

tuletab meelde, et rubriik 3b hõlmab poliitikavaldkondi, millel on otsene mõju Euroopa kodanike igapäevaelule, ja on täiesti veendunud, et selle rubriigi tegelikku potentsiaali ei ole võimalik praegu kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud piiratud varu tõttu ära kasutada; rõhutab, et nõukogu ettepanek nende vahendite rahastamiseks ei vasta selle rubriigiga hõlmatud põhiprioriteetidele, ja rõhutab eelkõige, et noortega seotud programmide senine ülikõrge täitmismäär näitab, et need vajavad oluliselt suuremaid investeeringuid;

41.

kordab, et kavatseb suurendada programmi „Aktiivsed noored”, eriolümpia ülemaailmsete suvemängude, eelarverea „Infopunktid” ja spordivaldkonnas käimasoleva ettevalmistava tegevuse assigneeringuid; võtab teadmiseks nõukogu algatuse esitada uus, Euroopa mälestuspaikasid puudutav ettevalmistav tegevus ja on seisukohal, et see ettevalmistav tegevus võiks edendada ELi kodakondsust, sest tegevuse eesmärk on säilitada ja hõlbustada juurdepääsu Euroopa ühise mäluga seotud ajaloolistele paikadele;

42.

peab vajalikuks, et komisjon esitaks kõikehõlmava strateegia ELi kodanike teavitamise parandamiseks ja Euroopa avaliku ruumi loomiseks vastavalt 2008. aasta oktoobris vastu võetud institutsioonidevahelisele ühisavaldusele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel”;

43.

on täiesti veendunud, et ELi rolli ülemaailmse partnerina ei ole võimalik mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud varude piires asjakohaselt rahastada ja et vahendite nappust ei tohiks lahendada mõlema eelarvepädeva asutuse viimasel minutil tehtud kompromissiga keskpika perioodi vajadusi arvestamata; tuletab meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmine ja rubriigi 4 ülemmäära läbivaatamine, et võtta arvesse vajadusi, mis on praeguseks tekkinud ja mida ei saanud ette näha 2006. aastal, on selle rubriigi hallatavuse ja jätkusuutlikkuse vältimatu eeltingimus;

44.

on seisukohal, et kõnealuses rubriigis jäetud erakordselt väikese manööverdusruumi tõttu ja nõukogu algatatud kokkuhoiu poole püüdlemisel on võimalik prioriteete rahastada ainult teatavate hoolikalt valitud eelarveridade assigneeringuid vähendades; on seisukohal, et Afganistani taastamise toetamiseks ja makromajanduslikuks finantsabiks kavandatud assigneeringuid võiks osaliselt vähendada, ilma et see avaldaks sellele tegevusele väga kahjulikku mõju; sellega seoses otsustab taastada ühise välis- ja julgeolekupoliitika assigneeringud 2010. aasta eelarve tasemel, nagu on lubatud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 42;

45.

kordab lubadust mitte vähendada meelevaldselt assigneeringuid eelarvereal „Toetus Palestiinale, rahuprotsessile ja Palestiina pagulasi Lähis-Idas toetavale ÜRO abiorganisatsioonile (UNRWA)”; kordab siiski oma kindlat veendumust, et erinevus ülemaailmses plaanis antava ELi rahalise abi - EL tervikuna on kõige suurem abiandja - ja rahuprotsessis omatava piiratud mõju vahel ei ole põhjendatud ega arusaadav ning seda küsimust tuleb põhjalikult käsitleda, eelkõige hiljuti loodud Euroopa välisteenistuse raames;

46.

kordab, et on kindlalt vastu mitmete vahendite ja programmide assigneeringute kavandatud ümberpaigutamisele banaanisektori ümberkorraldamisega kaasnevatesse meetmetesse ja tööstusriikidega koostööks ette nähtud rahastamisvahendisse (ICI+), mille rahastamist ei olnud praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise ajal ette nähtud, kuid kordab siiski oma toetust nendele vahenditele; rõhutab, et arengukoostöö rahastamisvahend ei ole fond, mida võib kasutada igasuguste uute rubriigi 4 vajaduste rahastamiseks, vaid see võeti kasutusele ja loodi seoses mitme konkreetse eesmärgiga, mida EL on endale eri asjaoludel seadnud; kutsub seetõttu nõukogu üles nõustuma nende meetmete mitmeaastase rahastamisega kõigi institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud vahenditega;

47.

otsustab paigutada osa keskkonnale ja maavarade säästlikule haldamisele (sealhulgas energeetika valdkonnas) mõeldud assigneeringutest reservi, kuni komisjon esitab poliitiliselt siduva dokumendi, milles näidatakse, et kiirelt algatatud kliimamuutustevastaste meetmete rahastamise pakett on tõepoolest täiendav, et partnerpiirkondadele eraldatakse sellega ELi vahendeid geograafiliselt tasakaalustatult ning see ei toimu pooleliolevate arengukoostöö programmide arvelt, samuti tuleb esitada selge teave abisaajate valimise kriteeriumite kohta ning arengumaadega sõlmitavate kokkulepete üksikasjad;

48.

algatab õiglasele kaubandusele mõeldud ELi toetuste arvesse võtmise kõigis eelarvejaotistes;

49.

on seisukohal, et vastavalt Euroopa Välisteenistuse loomist puudutavate neljapoolsetele läbirääkimistele tuleks suurema läbipaistvuse ja eelarvest parema ülevaate saamise huvides püüda ÜVJP ja ÜJKP missioone paremini määratleda; otsustab sellega seoses eelarveread 19 03 01, 19 03 03 ja 19 03 07 lahku lüüa ja luua eraldi eelarveread missioonide EUMM Georgia, EULEX Kosovo and EUPOL Afganistan jaoks, mis on peamised 2011. aastal ÜVJP/ÜJKP raames läbiviidavad missioonid;

50.

avaldab imestust, miks tehakse endiselt makseid komisjonist lahkunud volinikele, kui neil on juba teine töökoht; nõuab, et komisjon vaataks praegu kehtiva korra üksikasjalikult läbi ja esitaks Euroopa Parlamendile 30. aprilliks 2011 üksikasjaliku aruande;

51.

on kooskõlas oma resolutsioonidega Atlandi-üleste suhete kohta seisukohal, et ELi ja USA strateegiline partnerlus tuleks selgelt piiritleda konkreetse eelarverea „Koostöö Ameerika Ühendriikidega” loomise abil;

52.

on veendunud, et Küprose türgi kogukonna toetamiseks mõeldud rahastamispaketi täiendav suurendamine on vajalik, et tagada Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni töö ning kultuuripärandit käsitleva tehnilise komisjoni taastusprojektide piisav rahastamine; peab mõlema komisjoni tööd Küprose mõlema kogukonna jaoks väga oluliseks;

53.

lükkab tagasi nõukogu üldise seisukoha kärpida rubriigi 5 kulusid kokku rohkem kui 115 miljoni euro ulatuses, mis tähendab palkade ja pensionide 1,85 % suuruseks korrigeerimiseks ette nähtud summa väljajätmist eelarvest, Euroopa koolide eelarveridade üldist kärpimist, mis on vastuolus parlamendi prioriteetidega (noored, haridus, liikuvus);

54.

rõhutab, et sellise piirava lähenemisviisiga saavutatakse küll ELi eelarves ja liikmesriikides lühiajaline kokkuhoid, kuid see seab ohtu ELi poliitika ja programmide rakendamise; rõhutab lisaks, et institutsioonidele tuleks anda ülesannete täitmiseks piisavad vahendeid, eelkõige pärast ELi toimimise lepingu jõustumist;

55.

jätab seetõttu tähelepanuta kõik nõukogu tehtud kärped ning paigutab palkade 1,85 %-lisele korrigeerimisele vastava summa reservi, kuni Euroopa Liidu Kohus teeb selles küsimuses otsuse; on seisukohal, et selliste kulude eelarvesse kandmine vastab usaldusväärse ja mõistliku eelarvestamise põhimõttele;

56.

taastab kõigi ülalnimetatud kärbete asemel komisjoni kavandatud eelarveprojekti summad, v.a konverentse, koosolekuid ja komisjone puudutava kärpe puhul; on seisukohal, et Euroopa koolide eelarvetes tehtud kärped on kohatud; imestab ka, kuidas on võimalik, et nõukogu suudab komisjoni talituste võimalikku töötajate arvu täpsemini hinnata kui komisjon ise;

57.

palub nõukogul võtta kiiresti vastu kirjalik muutmisettepanek nr 1/2011, et Euroopa välisteenistus saaks alustada tegevust piisavate ressurssidega kohe 2011. aasta alguses, kuid otsustab assigneeringud reservi paigutada, kuni komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja peab parlamendi asjaomaste organitega edasisi konsultatsioone prioriteetide osas, mis tuleb saavutada komisjoni ja nõukogu praeguste struktuuride ühendamise tulemusel vabanevate vahenditega;

58.

moodustab teatud halduskulude eelarveridadele reservid, kuni komisjon võtab konkreetseid meetmeid, jätkumeetmeid või esitab ettepanekud või täiendavat teavet; nõuab eelkõige volinike käitumisjuhendi läbivaatamist ja selle ranget kohaldamist seoses endiste liikmete pensionideks eraldiste moodustamise meetoditega eesmärgiga vabastada teatud osa neist summadest reservist;

59.

kinnitab üldjuhul komisjoni hinnangu ametite eelarvevajaduste kohta ja lükkab tagasi põhimõtted, millel põhines nõukogu seisukoht ELi detsentraliseeritud asutuste eelarvete osas 2010. aastaga võrreldes, st:

60.

on siiski seisukohal, et piisava eelarvealase paindlikkuse tagamiseks ei tohiks lõivusid koguvatele ametitele eraldatavat ELi toetust kogutavate lõivude kõikumist silmas pidades vähendada sihtotstarbelise tulu summa võrra;

61.

otsustab ühtlasi kooskõlas nõukoguga peetavate läbirääkimiste tulemuse hinnangulise eelarvemõjuga suurendada 2011. aasta eelarves kolmele uuele finantsjärelevalveasutusele eraldatavat summat, luua Euroopa Politseikolledži jaoks kuni 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tulemuste selgumiseni reserv ja suurendada parlamendi prioriteetide kohaselt Euroopa Koolitusfondile eraldatavaid ELi vahendeid, samuti suurendada kalanduskontrolli agentuuri assigneeringuid, et agentuur saaks täita oma kontrollikohustust rahvusvahelistes vetes;

62.

rõhutab, et piiratud arvul vastu võetud katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on põhjalikult läbi kaalutud ja hinnatud, arvestades seejuures komisjoni 2010. aasta juulis antud kasulikku ja konstruktiivset esimest hinnangut, et hoiduda olemasolevate ELi programmidega juba kaetud meetmete dubleerimisest; tuletab meelde, et katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete eesmärk on kujundada poliitilised prioriteedid ja juurutada uusi algatusi, mis võiksid kujuneda tulevasteks ELi meetmeteks ja programmideks;

63.

tuletab meelde, et institutsioonid peaksid oma eelarved koostama usaldusväärsele ja tõhusale juhtimisele tuginedes ning praeguse majanduskriisi mõjusid arvesse võttes tegema vajalikke jõupingutusi ressursside tõhusaks kasutamiseks, et nad suudaksid täita Lissaboni lepingust tulenevaid kohustusi, kuid leida ka võimalikult palju kokkuhoiuvõimalusi;

64.

juhib tähelepanu komisjoni poolt Euroopa Liidu Kohtus algatatud palkade korrigeerimist puudutavale käimasolevale kohtuasjale ning otsustas paigutada assigneeringud eelarve konservatiivsuse põhimõtte alusel reservi, millest kaetaks 2011. aastal tekkivad kulud, kui kohus peaks tegema kõnealuse palkade 1,85 %-lise korrigeerimise küsimuses otsuse komisjoni kasuks;

65.

märgib, et nõukogu kärpis Horvaatiaga seotud assigneeringuid, sest kasutas komisjonist erinevat tööhüpoteesi Horvaatia ühinemise kuupäeva kohta; leiab, et hetkel puuduvad asjaolud, mis õigustaksid muudatuste tegemist, ja otsustab järgida komisjoni lähenemisviisi;

66.

otsustas pärast kõikide institutsioonide taotluste hindamist jätta tähelepanuta osa nõukogu poolt institutsioonide eelarves tehtud kärbetest - juhtudel, kus institutsiooni konkreetne taotlus on täielikult õigustatud;

67.

rõhutab, et kuna nõukogu ei ole seni suutnud võtta seisukohta Regioonide Komiteed ja Majandus- ja Sotsiaalkomiteed puudutava paranduseelarve nr 2/2010 projekti suhtes, ei ole muud võimalust, kui võtta paranduseelarve projekti sisu 2011. aasta eelarvet puudutavatel läbirääkimistel arutluse alla;

68.

rõhutab, et läbirääkimised leidsid aset kahel lepitusprotsessi eelsel koosolekul 2010. aasta märtsis ja aprillis ning paljude küsimuste puhul jõuti selgele tulemusele eelarvestuse koostamise ajal; tunneb heameelt hea tahte ja nende koosolekute konstruktiivse laadi üle; tunneb heameelt, et 2010. aasta septembris juhatuse poolt vastu võetud kirjalik muutmisettepanek ei too eelarvestusse olulisi muudatusi;

69.

on teadlik, et see on väga raske, kuid on siiski seisukohal, et tuleb saavutada rahuldav tasakaal vajaduste vahel, mis tulenevad Lissaboni lepingus sätestatud parlamendi ülesannete täielikust täitmisest (mis tingib vahendite suurendamise), ja usaldusväärse eelarvestamise põhimõtete kohaldamise ning finantskriisist tingitud piirangute vahel; analüüsis seetõttu põhjalikult eri eelarveridasid ja tegi eelarvestusse kantud assigneeringutes mõningaid muudatusi;

70.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendi eelarve üldmaht on 1 700 349 283 eurot, mis moodustab mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 (halduskulude assigneeringud) kuludest 20,21 %, mis on kooskõlas varasemates resolutsioonidega selle kohta, et kulud peaksid jääma umbes 20 % juurde;

71.

juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et sellesse summasse on sisse arvestatud Lissaboni lepingust tulenev oluline pädevuse suurenemine ja sellega seotud personali- ja muude ressursside vajadus;

72.

märgib, et eelarvepädevate institutsioonide otsustatud lõplik summa on 6 198 071 eurot väiksem kui eelarveprojektis sisaldunud summa ja 25 029 014 eurot väiksem kui esialgsetes eelarveettepanekutes sisaldunud summa enne lepituskohtumist juhatusega;

73.

on endiselt seisukohal, et kokkuhoiuvõimaluste selgitamine ja olemasolevate ressursside jätkuv ümberkorraldamine ja ümberpaigutamine kuulub igal juhul parlamendi eelarvepoliitika oluliste põhimõtete hulka, eelkõige praeguse majanduskriisi ajal;

74.

märgib, et parlamendi juhatuse kavandatud ja eelarvekomisjonis heaks kiidetud parlamendiliikmete kaudsele abistamisele pannakse suurt rõhku ning selleks tugevdatakse selgelt valdkondi, nagu parlamendi uurimistegevuse ja poliitilise analüüsi võime, raamatukogu, poliitikaosakonnad ja sellega seotud valdkonnad; tuletab meelde, et see on parlamendi uuest ja suuremast rollist tulenev täiendus otsese abistamise meetmetele, mida on juba tugevdatud 2010. aasta eelarves ja paranduseelarves nr 1/2010;

75.

tuletab meelde oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi eelarveaasta 2011 tulude ja kulude eelarvestuse kohta (8) ja kaasnevat ametikohtade loetelu; otsustab nüüd teha korrektsioone, mida on kirjeldatud järgnevates lõigetes;

76.

tuletab meelde oma otsust suurendada raamatukogu suutlikkust, kinnitades sellega seoses 2011. aastaks 15 uut ametikohta ja muutes 13 lepingulist ametikohta alalisteks ametikohtadeks; otsustab vähendada neist 8 ametikohaga seotud assigneeringuid, pidades silmas töölevõtmise teostamist järk-järguliselt kahe aasta jooksul;

77.

otsustas jätta reservi 30 „muude valdkondade” ametikohaga (kuus AD5 ja kakskümmend neli AST1) seotud assigneeringud kuni taotletud üksikasjalikuma teabe saamiseni;

78.

otsustas kiita heaks akrediteerimisüksuse koosseisuliseks muutmise, nagu kirjalikus muutmisettepanekus soovitati, ja luua selle tulemusel ametikohtade loetelus 16 uut ametikohta (üks AD5 ja viisteist AST1) ning teha vastavad assigneeringud kättesaadavaks;

79.

kiidab kirjaliku muutmisettepaneku põhjal heaks järgmised meetmed, mis eelarvele mõju ei avalda:

80.

vabastas reservist 3 miljoni euro väärtuses Horvaatiaga seotud assigneeringuid vastavalt oma eelnenud ümberpaigutamise otsusele C1/2010; kandis need rahalised vahendid üle lepinguliste töötajate töölevõtmiseks mõeldud eelarvereale;

81.

tulenevalt assisteerimistoetust puudutavast varasemast põhjalikust arutelust seoses paranduseelarvega nr 1/2010 ja juhatuse ettepanekutest 2011. aastal assisteerimistoetuse teistkordse suurendamise kohta, otsustab jätta need assigneeringud reservi; võtab teadmiseks administratsiooni saadud vastused, kuid ei pea neid piisavalt veenvaks, et õigustada kulude edasist suurendamist selles etapis; tuletab meelde Euroopa Parlamendi 25. märtsil 2010. aastal heaks kiidetud resolutsioonis (2011. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta) sisaldunud teabenõuet (9);

82.

lükkab tagasi juhatuse taotluse viia kvestorite assistendid palgaastmelt AST4 astmele AST8;

83.

muutis eelarvepunkti 2008 pealkirja (rubriiki), et suurendada eri kinnisvaraprojektide läbipaistvust;

84.

soovib saada regulaarselt teavet suure eelarvemõjuga kinnisvaraprojektide (nagu KADi hoone) hiljutisest arengust ja ootab vastust võimalike samaaegsete Brüsseli kinnisvaraprojektide eelarvemõju kohta;

85.

võtab teadmiseks teadmushalduse süsteemi praeguse seisu kohta antud vastuse, kuid märgib, et projekti praeguses etapis ei saa siiski veel hinnata, kas projekt vastab ootustele; rõhutab, et selle süsteemi rakendamiseks on vaja ajakava; tuletab meelde suuniseid käsitlevas resolutsioonis sisalduvat parlamendi nõudmist, et selline süsteem tuleks muuta Euroopa kodanikele interneti kaudu kergesti kättesaadavaks; taotleb teavet võimalike säästuvõimaluste kohta seoses teadmushalduse süsteemi rakendamisega;

86.

märgib, et märkimisväärselt suur osa parlamendiliikmetest on tõstatanud küsimusi seoses infotehnoloogilise liikuvuse projekti sisu ja praeguse seisuga, mistõttu tuleb võib-olla korraldada põhjalikum analüüs ja arutelu; otsustas arutelu ja analüüsi võimaldamiseks selle projektiga seotud assigneeringud praegu reservi paigutada;

87.

palub end hoida kursis parlamendi Web TV arenguga ja otsustab kanda 1 miljon eurot reservi;

88.

kordab, et toetab konkreetsete algatuste ja meetmete tulemuslikku teostamist, et nende abil suurendada ja tõhustada lennukitest ja autodest vähem saastavate transpordivahendite, nagu ühissõidukite ja jalgrataste kasutamist, mis võib sellistel eelarveridadel nagu „Sõidukid” samuti aidata tulevikus kulusid kokku hoida;

89.

rõhutab sellega seoses vajadust töötada välja täiendavad meetmed ressursside kasutamise tõhususe parandamiseks nii eelarve kui keskkonna osas;

90.

on rahul, et parlamendiliikmete sõidukulude eelarvepunkti ja energiatarbimise eelarvepunkti kulusid on võimalik veelgi rohkem kokku hoida, kokku 4 miljonit eurot;

91.

otsustab kanda Euroopa Ajaloo Majaga seoses täiendavateks uuringuteks taotletud 2,5 miljonit eurot reservi; märgib, et kuni arhitektide ettepanekute hindamiseni puudub endiselt ülevaade olemasoleva projekti kogukuludest; viitab ka muudele parlamendi eri resolutsioonides esitatud nõudmistele, mille kohta ei ole seni vastust saadud, kuid mis puudutasid võimalikku koostööd teiste institutsioonidega ja võimalike asjast huvitatud partneritega;

92.

otsustab korrigeerida veel mitme eelarvepunkti assigneeringuid ja luua mõned reservid eelarvepunktides, kus assigneeringute täpset vajadust on raske prognoosida ja kus võib aasta jooksul tekkida täiendavaid vajadusi või kus võidakse hoopis saavutada kokkuhoid;

93.

tuletab meelde, et eelarvestuse etapis ja eelarvekomisjoni ning juhatuse vahelise eelarvemenetluse käigus vähendati tulenevalt juhatuse otsusest hakata eriülesannete täitmise eest tasu maksma selleks kavandatud 1,2 miljonit eurot 400 000 eurole; tuletab ühtlasi meelde, et eriülesannete täitmisega seotud kulusid võib hüvitada ainult selliseid kulusid nõuetekohaselt õigustavate tõendavate dokumentide esitamisel; juhib tähelepanu asjaolule, et muu kasv 2010. aastaga võrreldes tuleneb peamiselt esinduskohustustega seoses kingitavate esemete varude uuendamisest protokolliteenistuses; on seisukohal, et kui neid varusid uuendatakse sellel aastal, võib selle punktiga seotud kulusid eelolevatel aastatel tõenäoliselt vähendada; juhib tähelepanu vajadusele pidada kinni eelarve konservatiivsuse põhimõttest seoses taotlustega missioonideks parlamendi töökohtade vahel ja muude missioonidega, samuti seada endale äärmised piirangud seoses esinduskuludega praegusel majanduskriisi ajal; tunneks seetõttu suurt heameelt, kui need kulud väheneksid aasta jooksul prognoositud algsete vajadustega võrreldes;

94.

otsustab luua 29 uut ametikohta (39-st taotletud ametikohast) peamiselt seepärast, et kohtuasjade arv on märkimisväärselt suurenenud ja sellest tuleneva töökoormuse tõttu on vaja rohkem jurist-lingviste ja tõlkijaid (sellega on seotud 24 ametikohta), ning veidi on õigustatud vajadused suurenenud ka muudel põhjustel;

95.

märgib, et lugemise käigus tegi nõukogu selle eelarvepunki assigneeringutes kärpeid, võtmata nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu Kohtu poolt 2009. aastal ja 2010. aasta esimesel poolel saavutatud töökohtade kõrget täitumusmäära; otsustas seetõttu, et nõukogu kavandatud 3 %-list kärbet (ekvivalent, mis vastab üldise vähendusmäära suurendamisele 2,5 %-lt 5,5 %-le) tuleb ametikohtade loeteluga seotud vajaduste täitmiseks ja Euroopa Liidu Kohtul oma ülesannete täitmise võimaldamiseks vähendada 1 %-ni;

96.

soovib mitme toetuskulu eelarvereal rakendada kompromissi, mis tähendab nõukogu kavandatust suuremate, kuid eelarveprojektist väiksemate assigneeringute eelarvesse kandmist; teeb erandi mõnele infotehnoloogiaga seotud kulule, mille puhul on kogusumma välisauditi soovituste kohaselt kantud kahele eelarvereale;

97.

märgib, et nõukogu muutis kontrollikoja eelarveprojekti ainult väheolulisel määral ja et üldiselt võib assigneeringud heaks kiita; märgib, et kuna viimasel kahel aastal loodi 32 uut audiitori ametikohta, siis enesele seatud piirangute tõttu erinevalt algselt plaanitust uusi lisatöökohti ei taotletud;

98.

tunneb heameelt, et kontrollikoda on võtnud oma kohuseks haldustoetuskulude järjepideva vähendamise ja eelarvealaste siseauditite läbiviimise; soovib lähemalt uurida, millisel määral saaksid teised institutsioonid kontrollikoja ekspertteadmisi selles vallas ära kasutada;

99.

otsustab Lissaboni lepinguga seoses taotletud uute ametikohtade puhul luua eesistujariigi Hispaania poolt juba sel suvel kavandatud ettepanekut järgides suuremate ülesannete ja suurema töökoormusega toimetulemiseks kompromisslahendusena järgmised 11 uut ametikohta: kuus AD5 ametikohta, kolm ajutist AD9 ametikohta ja kaks AST3 ametikohta;

100.

märgib, et need ametikohad on muu hulgas mõeldud komitee suutlikkuse suurendamiseks nõustamistöö, programmitöö ning komitee ja kodanikuühiskonna vaheliste suhete valdkonnas ja et need kujutavad endast vastuvõetavat kompromissi komitee esialgse taotluse ja nõukogu eelarveprojekti vahel;

101.

võtnud teadmiseks praeguse täitmata ametikohtade määra ja konsulteerinud antud küsimuses komiteega, otsustab kohaldada nõukogu kavandatud 5,5 %-lise üldise vähendusmäära asemel 4,5 %-list määra, et mitte takistada täitmata ametikohtade tõhusat täitmist;

102.

rõhutab, et viivitamatult tuleb ellu viia komitee põhimõtteline otsus hüvitada oma liikmetele sõidupiletid tegelike kulude alusel ja loobuda praegusest võimalusest kasutada kindlasummalist süsteemi; tunneb põhimõttelise otsuse üle heameelt, tegi süsteemi muutmiseks vajaliku assigneeringud kättesaadavaks ja jääb ka edaspidi seda teemat jälgima;

103.

nõustub mitme toetuskulude rea assigneeringute mõningase suurendamisega nõukogu lugemisega võrreldes, kuid jätab summad eelarveprojekti summadest siiski madalamale tasemele;

104.

otsustab Lissaboni lepinguga seoses taotletud uute ametikohtade puhul luua eesistujariigi Hispaania poolt juba sel suvel kavandatud ettepanekut järgides kasvanud pädevuste ja suurema töökoormusega toimetulemiseks kompromisslahendusena järgmised 18 uut ametikohta: kaks AD9, viis AD7, seitse AD5, kaks AST3 ja kaks AST1 ametikohta;

105.

märgib, et need ametikohad on muu hulgas ette nähtud komitee suutlikkuse suurendamiseks subsidiaarsuse, territoriaalse ühtekuuluvuse, mõjuhinnangute, nõustamistöö ja laiendatud piirkondadevahelise tegevuse valdkonnas;

106.

otsustab pärast Regioonide Komitee argumentide ärakuulamist töölevõtmise määra ja täitmata ametikohtade asjus rakendada üldist 5 %-list vähendusmäära;

107.

näeb mitmel toetuskulude real ette assigneeringud, mis kujutavad endast komitee taotluste ja nõukogu kärbete vahelist kompromissi;

108.

on seisukohal, et selle institutsiooni eelarveprojekt on suures osas rahuldav, ja märgib ka, et nõukogu tegi eelarveprojekti väga vähe muudatusi;

109.

rõhutab siiski, et on nõukogust erineval seisukohal ühe ajutise ametikoha loomise suhtes, mis ei mõjuta eelarvet, sest sama kulu tekib praegu lepingute alusel, ja seetõttu otsustab selle heaks kiita;

110.

võttes arvesse selle institutsiooni töökoormust, mis tuleneb institutsiooni varasemate kohustuste ja Lissaboni lepinguga lisanduvate uute kohustuste ühendamisest, mis suurendab konsulteerimiste arvu andmekaitset mõjutavate õigusaktide osas, otsustas luua 2011. aastaks kaks uut ametikohta (üks AD6 ja üks AD9 ametikoht);

111.

soovib piirata teistel eelarveridadel taotletud assigneeringute suurendamist ja palub andmekaitseinspektoril katta need vajadused sisemiste ressurssidega olemasolevate eelarvevahendite raames;

112.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning muudele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele.