11.1.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 9/29

—

rõhutab, et ELi uue tööstuspoliitika edukus sõltub tõhusast poliitikast sellistes valdkondades nagu majandustingimused ja juhtimine, konkurentsivõime, investeerimine ja finantssektori struktuur, innovatsioon ja teadusuuringud, energeetika ja ressursid, digitaalarengu tegevuskava, uued oskused ja töökohad jne;

—

rõhutab, et Euroopa tööstuse ümberkujundamise puhul tuleb võimaldada ettevõtetele tööhõivestrateegiates suuremat paindlikkust vastutasuks piisava kaitstuse eest, millega kaasneb töötajate kindel valdkondades, millele muudatused tõenäoliselt mõju avaldavad, ning pakkuda ümbersuunamise ja ümberõppe võimalusi ning toetust FIEna tööle asumiseks. Elukestev õpe on otsustava tähtsusega töötajate hea tööalase konkurentsivõime tagamisel ja töötu olemise aja vähendamisel ning ettevõtetele uute oskuste pakkumisel, et nad suudaksid kiiresti turumuutustega kohaneda. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on nende meetmete kooskõlastamises oluline roll. Lisaks tuleks paremini kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi;

—

nõuab Euroopa Liidu kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele senisest suuremat rolli Euroopa 2020. aasta strateegia kavandamisel ja elluviimisel ning teatises seatud eesmärkide elluviimisel ja kordab, et Euroopa Liidu kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on tööstuspoliitika ja majandusarengu edendamisel keskne roll, sest nad teavad tänu rohujuure tasandil tegutsemisele ja kohapealse tööstusstruktuuri tundmisele ettevõtjate probleeme;

—

kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi sõlmima riigi tasandil territoriaalseid pakte, et ühiselt välja töötada ja ellu viia riiklikud reformikavad, ning hindama üheskoos oma edusamme, et kooskõlastada oma jõudpingutused ja poliitilised tegevuskavad ning suunata need Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidele, mis aitab kahtlemata oluliselt kaasa seatud sihtide saavutamisele.

Raportöör

Patxi LÓPEZ (ES/PES), Baskimaa valitsusjuht

Viitedokument

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika: jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale”

KOM(2010) 614 lõplik

1.

väljendab heameelt, et Euroopa Komisjon on võtnud ülesandeks luua Euroopas tugev, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlikule majanduskasvule suunatud tööstus, mis aitaks majandusel taastuda, nagu on sätestatud teatises „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika: jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale” (1), mis on üks Euroopa 2020. aasta strateegia seitsmest juhtalgatusest;

2.

rõhutab, et ELi uue tööstuspoliitika edukus sõltub tõhusast poliitikast sellistes valdkondades nagu majandustingimused ja juhtimine, konkurentsivõime, investeerimine ja finantssektori struktuur, innovatsioon ja teadusuuringud, energeetika ja ressursid, digitaalarengu tegevuskava, uued oskused ja töökohad jne;

3.

kutsub seetõttu üles Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatusi rohkem integreerima ja kooskõlastama;

4.

avaldab kahetsust, et seitsme juhtalgatuse ettepanekud tehti ilma, et oleks võetud arvesse nende mõju eelarvele või nende rakendamisvajadusi;

5.

rõhutab, kui oluline on globaalsetele probleemidele vastu seismisel ja Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide käsitlemisel kasutada ära Euroopa tasandi tegevuse lisaväärtust, sest nii on kooskõlastatud poliitikaga võimalik ühendada jõud ja saavutada koostoime;

6.

märgib, et maailmas toimuvad struktuurimuutused on näidanud, et teatud praegused olemuslikult ülemaailmsed probleemid ja raskused levivad kiiresti ning mõjutavad maailma avatumat ja vastastikku sõltuvamat konteksti arvestades nii riike kui ka kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. See näitab, et tuleb kasutusele võtta strateegilised tulevikku vaatavad ning tehnoloogilised vahendid, mis võimaldaksid pakkuda kiireid ja kooskõlastatud lahendusi;

7.

tuletab meelde, et konkurentsivõime uued parameetrid on seadnud kahtluse alla Euroopa Liidu majanduse rolli maailmas ja et Euroopa 2020. aasta strateegiat on vaja jõuliselt toetada, et Euroopa Liidu majandus taastaks oma positsiooni. Tööstusel peab olema selles protsessis majanduskasvu tõukejõuna keskne roll;

8.

toetab tervikliku jätkusuutlikkuse mõistet, mis hõlmab tasakaalustatult majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid muutujaid. Keskkonnakaitse ja keskkonna taastamine, energeetika, ressursside tõhus haldamine ning vananemisega ja ülalpeetavate isikute hooldamisega seotud sotsiaalsed vajadused pakuvad kõik häid võimalusi majandust elavdada. Ülemaailmselt konkurentsivõimelise tööstuse edendamine peab olema kooskõlas majandusliku ja sotsiaalse arenguga ning arvestama keskkonda;

9.

palub Euroopa Komisjonil pöörata suuremat tähelepanu arengutasemete erinevustele ja Elis ikka veel püsiva ebavõrduse vähendamisele, mille puhul võib ühe vahendina kasutada tööstuspoliitikat. Liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olukord seoses Euroopa 2020. aasta strateegias määratletud viie eesmärgiga on väga erinev ja kriis mõjutab neid eri määral;

10.

rõhutab, et Euroopa tööstuse ümberkujundamise puhul tuleb võimaldada ettevõtetele tööhõivestrateegiates suuremat paindlikkust vastutasuks piisava kaitstuse eest, millega kaasneb töötajate kindel valdkondades, millele muudatused tõenäoliselt mõju avaldavad, ning pakkuda ümbersuunamise ja ümberõppe võimalusi ning toetust FIEna tööle asumiseks. Elukestev õpe on otsustava tähtsusega töötajate hea tööalase konkurentsivõime tagamisel ja töötu olemise aja vähendamisel ning ettevõtetele uute oskuste pakkumisel, et nad suudaksid kiiresti turumuutustega kohaneda. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on nende meetmete kooskõlastamises oluline roll. Lisaks tuleks paremini kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi;

11.

nõuab Euroopa Liidu kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele senisest suuremat rolli Euroopa 2020. aasta strateegia kavandamisel ja elluviimisel ning teatises seatud eesmärkide elluviimisel. Mõnel kohalikul ja piirkondlikul omavalitsusel on laialdane pädevus ja tõestatud kogemus majanduse ja tööstuse arengu valdkonnas ning teistes otseselt konkurentsivõimega seotud poliitikavaldkondades. Kuna nad on otsusetegijatele ja majandustegevuses osalejatele lähedal, siis on nad avaliku sektori poliitika haldamisel tõhusamad;

12.

toetab seega piirkondade ja liikmesriikide territoriaalseid pakte, et võtta Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmiseks endale kohustusi. Tööstuspoliitika eesmärkide, ühiste strateegiate ja rahastamise ühtlustamine aitab saavutada suuremat majanduskasvu;

13.

tunnustab piirkondade ja linnadega seotud kohalikku majandustegevust edendavate asutuste rolli (2) tööstusele hoo andmisel: Nende tegevus on esmatähtis ettevõtjate, sotsiaalpartnerite ja kodanike ulatuslikumaks kaasamiseks ELi tööstuspoliitikasse;

14.

palub Euroopa Komisjonil koostada iga teatises määratletud prioriteedi jaoks eraldi ajakava, et uue tööstuspoliitika elluviimise üle oleks lihtsam järelevalvet teostada;

15.

teeb Euroopa Komisjonile ettepaneku viia koostöös Regioonide Komiteega lõpuni järelmeetmed ja tööstuspoliitika elluviimisel tehtud edusammude regulaarne hindamine, et saavutada koostoime ja jagada vahendeid ühise eesmärgi saavutamiseks. Sellega seoses soovib komitee, et töötataks välja menetlus tööstuspoliitika arengu kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks mõõtmiseks. Seejuures tuleb arvesse võtta töökohtade loomist, konkurentsivõimet, säästvat arengut ja innovatsiooni edenemist;

16.

tunneb heameelt selle üle, et algatusega antakse tööstusele ELi majanduskasvu uues mudelis otsustava majandussektorina keskne osa, arvestades selle suurt kaasatõmbavat mõjujõudu muu majandustegevuse suhtes;

17.

tunnistab, et ka tööstuse mõiste on muutunud ja alanud on majanduse faas, kus on kanda kinnitanud nn ebamäärane tööstus ehk uus tööstus, mis nõuab oma arenguks suurt lisaväärtust loovaid teenuseid;

18.

juhib tähelepanu sellele, et tööstuspoliitika peab sektoripõhisest poliitikast eemaldudes muutuma konkurentsipoliitikaks, et laiema käsitluse järgi uues tööstuse muutuste kontekstis ettevõtetele aktiivsemat toetust pakkuda;

19.

juhib tähelepanu sellele, et EL peaks investeerima suurema sotsiaal-majandusliku potentsiaaliga valdkondadesse, ja soovib, et suund võetaks üha enam teadmistele põhineva ELi majanduse arukale arendamisele ning strateegilistele investeeringutele teadus- ja arendustegevusse, teadusele ja tehnoloogiale suunatud haridusele ja mittetehnoloogilisele innovatsioonile;

20.

täheldab, et ELi tööstus sõltub suurel määral toorainest ja energiaressurssidest, mis on järjest kallimad, mida on järjest vähem ja mis sõltuvad rahvusvahelise poliitika konjunktuurist;

21.

kordab, et üks peamiseid eesmärke peaks olema majanduskasvu ja ressursside suurema kasutamise vahelise seose kaotamine;

22.

leiab seega, et ELi tööstuspoliitika strateegiline eesmärk peaks olema nende ressursside tõhusam haldamine, toorainete asendamine ja edusammude tegemine alternatiivse energia kinnistamisel ja kasutamisel;

23.

tuletab meelde, et demograafiline areng ja uued tarbimismudelid on omavahel seotud. Arenenud riikide elanikkonna vananemine toob kaasa uued sotsiaalhüvitiste vajadused, kuid pakub tööstuse ja teenuste jaoks ka palju võimalusi. Arengu ja innovatsiooni teisi potentsiaalseid võimalusi pakub keskklassi suurenemine kiiresti areneva majandusega riikides;

24.

tunnustab uues parajasti kujunemisel olevas geograafilis-majanduslikus olukorras kiiresti areneva majandusega riikide rolli. Nendel riikidel on uus roll, kuna tegemist on atraktiivsete, kiiresti kasvavate turgudega, kuhu suunatakse ka uute otseinvesteeringute vood ja kus suureneb järjest nõudlus tehnoloogia ning teadus- ja arendustegevuse järele;

25.

nõustub, et viivitamatult on vaja viia läbi struktuurireformid, et kohaneda ärikeskkonda mõjutavate põhjalike muutustega, mis nõuavad globaalsel tasandil uue konkurentsimudeli kasutuselevõtmist, mille puhul on otsustava tähtsusega uute kiiresti areneva majandusega riikide esilekerkimine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja nendega seotud oskused ning üleminek vähese CO2-heitega majandusele;

26.

kutsub üles kaotama ettevõtete kasvu takistavaid piiranguid, nt otsida koostööl ja ettevõtete liitudel põhinevaid lahendusi ja mudeleid. Rahvusvahelisemaks muutumise, innovatsiooni ja jätkusuutlikkusega seotud raskustele ei saa vastu seista isoleeritult ja teistega suhtlemata;

27.

rõhutab, et ettevõttele peaks looma võimalusi laienemiseks, et nad võiksid mingis nišis olla tulemuslikud. Nii saaks ELis tekkida nišiturgudel tegutsevaid rahvusvahelisi VKEsid. Spetsialiseerumine on tegelikult üks nendest strateegilistest aspektidest, millest sõltub ettevõtete konkurentsivõime. Seetõttu peavad ettevõtted arendama üha keerulisemaid tooteid ja teenuseid, mis on suunatud kitsamatele ja suuremat lisaväärtust pakkuvatele turusegmentidele;

28.

rõhutab vajadust kiiremas korras inimesi koolitada ja nende oskusi parandada, luua teadmistepõhises tööstuses töötamiseks soodsad ja atraktiivsed tingimused, võttes arvesse praeguseid raskusi täita töökohad sellistes tuleviku jaoks strateegilistes valdkondades nagu uurimistegevus ja teadus, inseneritöö, tervishoid ja matemaatika. Ka töötajate kvalifikatsiooni, oskusi ja teadmisi tuleb pidevalt ajakohastada ja kohandada paremini uute sektorite ja tehnoloogialahenduste nõuetega, et sellest saaks kasu nii tööstus kui ka töö kaotanud töötajad, nii et nad saaksid kiiresti kohaneda uue sektoriga ja uute tehnoloogiatega;

29.

märgib ka, et tuleks suurendada mitmekesisust ja multidistsiplinaarsust ning keskenduda teatud isiklike oskuste, nagu rühmatöö ja muutustega kohanemise oskuse arendamisele, mis võimaldaks tööstussektori vajadustega paremini kohaneda;

30.

peab vajalikuks, et ettevõtted mõtleksid globaalselt ja kohaneksid uue konkurentsikontekstiga, mis on juba rahvusvaheline ja oma olemuse tõttu pidevalt muutuv. Üleilmastumine on kahtlemata suurendanud konkurentsi, sest turg on avatud uutele konkurentidele, kes kasutavad ära uusi liikumis- ja teabesaamisvõimalusi;

31.

juhib tähelepanu sellele, et rahvusvaheliseks muutumine on kogu ühiskonna, mitte ainult ettevõtete ühine väljakutse. Selleks, et Euroopa ettevõtted võtaksid otsustavalt suuna rahvusvaheliseks muutumisele ja oleksid maailmaturul konkurentsivõimelised, on oluline, et inimeste, ülikoolide, koolituskeskuste ning teadus- ja tehnoloogiasüsteemi strateegiad sisaldaksid rahvusvahelist kultuuri ja mõõdet;

32.

rõhutab, et väärtusahel on killustunud, tuues esile eelised, mida konkreetne asukoht pakub konkreetse toote tootmise või teenuse osutamise käigus täidetavate ülesannete jaoks;

33.

kutsub üles parandama laenudele juurdepääsu ja laenude kättesaadavust, toetab VKEde finantsfoorumite korraldamist ning rõhutab, kui oluline on, et pangad ja finantsasutused täidaksid oma vahendaja ülesannet vastutustundlikult ja läbipaistvalt, tagades, et finantsmajandus ja reaalmajandus oleksid senisest paremini vastavuses;

34.

kutsub samuti üles parandama finantsturgude toimimist tõhusate meetmetega ning jätkama ELi alustatud tööd finantsturgude asjakohaseks reguleerimiseks, mille abil võidelda spekulatsioonide ja pangasüsteemi haavatavusega, mille eesmärk on seista vastu süsteemsetele ohtudele, pakkudes selgemas ärikeskkonnas suuremat tasakaalu ja stabiilsust ning tagades üldsuse suurema usalduse ärikeskkonna vastu;

35.

kutsub üles tihedamale Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostööle, et teadus-, arendus- ja uuendustegevusse tehtavaid investeeringuid kohalikul ja piirkondlikul tasandil paremini toetada;

36.

teeb ettepaneku määratleda ja käivitada ELi tasandil konkurentsivõimekava, milles määratletakse ELi raamtingimused tööstuspoliitika valdkonnas;

37.

tuletab meelde, et konkurentsivõime ei ole mitte ainult ärikeskkonna, vaid kogu ühiskonna ja kõikide majandusarengus osalevate süsteemide proovikivi; konkurentsivõime avaldab mõju inimestele, ülikoolidele, tehnoloogiakeskustele, tervishoiuteenustele ning ka kõikidele sektoritele ja tootmisega seotud tegevustele;

38.

pooldab seega tööstuspoliitika sellise süstemaatilise käsitluse kasutamist, mis hõlmaks erinevaid konkurentsivõimet mõjutavaid poliitikavaldkondi. Selle käsitluse peaks üle kandma ka riigi, piirkonna ja kohalikule tasandile. Selleks, et Euroopa tööstus oleks tõhusam ja tootlikum, tuleb parandada ka ELi positsiooni transpordi, sotsiaal- ja tarbijakaitse, finantsvahenduse, energeetika, keskkonna ning ühtse turu ja kaubanduspoliitika valdkonnas ning käsitleda neid kooskõlastatult konkurentsiahelana;

39.

leiab, et uus tööstuspoliitika peab toetama sektoritevahelist käsitlust. Viimastel aastatel on levinud kõikvõimalikud ärikoostööd edendavad klastrite või klastrite rühmituste projektid, et koguda kokku ja kujundada kõiki samalaadsete algatuste väärtusahela tegevusalasid, kuna neid projekte peetakse kogu väärtusahelat katvaks tõhusaks raamistikuks, mis ei sekku ettevõtete otsustesse. Kuna klastrid on otseselt seotud alaga, kus nad tegutsevad, siis on uue tööstuspoliitika kujundamisel tähtis võtta arvesse ka klastrite märkimisväärset piirkondlikku mõõdet;

40.

kordab, et majanduskasvu ja töökohtade loomise taastamine sõltub suurel määral tootlikkuse tõhustamisest töötlevas tööstuses ja eelkõige nende ettevõtetega seotud teenuste sektoris;

41.

rõhutab VKEde olulist rolli ELis. Nende arvel on kaks kolmandikku tööstuse töökohtadest. Seetõttu tuleb Euroopa Liidus avaliku sektori poliitikas lähtuda „kõigepealt mõtle väikestele” („think small first”) põhimõttest, et vastata VKEde kui peamiste töökohti ja majanduskasvu loovate majandusosalejate erivajadustele. Euroopa on konkurentsivõimeline ainult siis, kui Euroopa VKEd on konkurentsivõimelised;

42.

palub seetõttu teatises pöörata suuremat tähelepanu Kohalike ja piirkondlike omavalitsustega seotud majandustegevust edendavate asutuste kesksele rollile, sest nad pakuvad VKEdele kohapeal peamiseid toetusteenuseid selleks, et nood saaksid edukalt konkureerida;

43.

soovitab kasutada vajalikke vahendeid, mis tagaksid, et väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act” rakendataks tõhusalt, ning rõhutab, et algatuse viimasel ülevaatamisel peetaks prioriteetseks VKEde juurdepääsu rahastamisele ja arukat reguleerimist;

44.

nõustub, et tuleks luua sellised tingimused, kus ettevõtetel oleks juurdepääs võimalikult headele teenustele, kuna neist sõltub suuresti nende toodete ja teenuste kvaliteet ning konkurentsivõime. Tuleb eelistada meetmeid, mis aitavad parandada suutlikkust ning edendada ettevõtetele teenuseid pakkuvate asutuste vahelist konkurentsi;

45.

toetab selliste meetmete võtmist, mis lihtsustaksid ettevõtetes ja eelkõige VKEdes uuendustegevuse arendamist ning haldamise lihtsustamist, vähendades ettevõtete konkurentsivõimet mõjutavat haldus- ja seadusandlikku koormust, laiendades näiteks nn tervisekontrolli tööstuspoliitikale ning kasutades seda tava laiemalt ja üldisemalt ka tööstuspoliitikaga seotud teistes valdkondades;

46.

rõhutab ELi tööstuspoliitika piirkondliku mõju ja mõõtme olulisust tööstuspoliitika eesmärkide kohandamisel erinevatele lähtepositsioonidele, sest see on tasakaalustatud ja harmoonilise arengu seisukohalt esmatähtis. Komitee kutsub üles tagama vajaliku ühtsuse vaadeldava teatise ning teatistes „Regionaalpoliitika panus aruka majanduskasvu saavutamisse Euroopa 2020. aasta strateegia raames” (3) ja „Kestlikku kasvu toetav regionaalpoliitika Euroopa 2020. aasta strateegias” (4) esitatud suuniste vahel;

47.

on nõus, et tööstuse konkurentsivõime edendamiseks tuleb aruka spetsialiseerumise alal teha edusamme, ning kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles otsima innovatsioonis oma nišši. Arukas spetsialiseerumine on tööstuspoliitikat käsitleva teatise ja juhtalgatuse „Innovatiivne liit” vaheline ühenduslüli;

48.

peab oluliseks toetada Euroopa Liidus klastreid edendavate vahendite tervikuks ühendamist, võttes kasutusele üheainsa käsitluse, milles keskendutaks majanduskasvule ja konkurentsivõimele ning mis toetaks kogemuste vahetamisest kaugemale minnes ühiseid või koostööl põhinevaid konkreetseid projekte. Euroopa Liit on selles kontekstis maailmatasemel klastrite arengut hõlbustava riikidevahelise koostöö tugevdamiseks määrava tähtsusega;

49.

toob esile vajaduse arendada jätkuvalt ELi tasandil konkreetsete aspektide kohta strateegilisi projekte, millel võiks tehnosiirde ja koostoime loomise seisukohast olla suur võimendav mõju (nt „keskkonnasäästlike sõidukite”, „energiatõhusate ehitiste” ja „tuleviku tehaste” projektid). Seda tüüpi algatustega tuleb Euroopa Liidu lisaväärtusele rõhku pannes edasi liikuda ja neid pikaajalise visiooniga süvendada;

50.

leiab, et riikide valitsemissektor saaks tänu uuenduslikele riigihangetele avaldada ka märkimisväärset võimendavat mõju ettevõtete konkurentsivõimele. Avalike pakkumismenetluste nõuded, milles eelistatakse uuenduslikke ja säästvaid tooteid ning teenuseid, soodustavad töövõtjate uuendustegevust. Seeläbi paraneb ka avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. Sealjuures tuleb aga tingimata vältida täiendavat halduskoormust, kuna just väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ei ole riigihangetes osalemine siis enam atraktiivne.

51.

palub, et liikmesriigid ning pädevad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused liiguksid edasi Euroopa ühiskonnas ettevõtluskultuuri tugevdamisel, eelkõige noorte seas. Haridussüsteemides tuleks koostada õppeprogrammid, kus põhipädevuste arendamine hõlmaks ka ettevõtlikkuse edendamist, riskide ja juhtrolli võtmist ning loomingulisust.

52.

märgib, kui oluline on töötada välja üleilmastumisega seotud profiilid. kus on väga oluline keeleoskus, valmisolek rahvusvaheliseks tööalaseks liikuvuseks ning avatud suhtlemiseks erinevatest kultuuridest pärit inimestega;

53.

teeb ettepaneku käsitleda teatises ulatuslikumalt tehnoloogia- ja rahvusvaheliseks muutumise strateegiaid. Innovatsioon, tehnoloogia ja rahvusvaheliseks muutumine on kolm üksteisega seotud mõistet. Tuleks püüda kujundada neid hõlmav ühine poliitika;

54.

kutsub üles näitama VKEde rahvusvaheliseks muutumise toetamise strateegia edaspidisel ettevalmistamisel üles piisavat ambitsioonikust ja praktilisust. Kõnealuses strateegias tuleb pöörata erilist tähelepanu ettevõtete koostöö ja suhete arendamisele, nagu ka sektoritevaheliste sidemete loomisele;

55.

kutsub Euroopa Komisjoni üles tõhusalt rakendama meetmeid, mis sisaldusid teatises „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika. Kaubanduspoliitika – ELi 2020. aasta strateegia keskne teema” (5), eelkõige seoses rahvusvaheliste institutsioonide läbirääkimistekava ning strateegiliste partnerluste süvendamisega; Euroopa Liidu tegevus on selles kontekstis äärmiselt oluline, et suurendada Euroopa tööstuse mõju maailmas;

56.

jagab Euroopa Komisjoni seisukohta, et konkurentsipoliitika on ELi tööstuse ja siseturul toimiva moonutamata konkurentsi jaoks strateegilise tähtsusega. Ausa konkurentsiga keskkond, mis soosib võrdseid tingimusi, innustab ettevõtteid end konkurentsi huvides arendama ja soodustab eraalgatusi. On väga oluline hoolitseda konkurentsipoliitika toimimise eest ja tagada, et liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused viivad seda asjakohaselt ellu;

57.

tuletab aga meelde avaliku sektori uut rolli: otsida uusi avaliku ja erasektori koostöövorme mahukate strateegiliste infrastruktuuride ja tootlike investeeringute rahastamiseks. Avalik ja erasektor peavad tegema koostööd ka tööstuspoliitika kujundamisel ja püüdma oma huve ühitada ning käivitada üleeuroopalisi konkreetseid projekte, mis võimaldaksid avaliku sektori kulutusi tõhusamaks muuta. Eri valitsustasandite ja avaliku sektori institutsioonide vahelise avaliku sektori koostöö abil saaks edendada poliitikavaldkondade kooskõlastamist ning vähendada ebaefektiivsust;

58.

tervitab visiooni innovatsioonist kui Euroopa 2020. aasta strateegia keskset osa ja selle strateegilist positsiooni strateegilises juhtalgatuses „Innovaatiline liit”. Aruka majanduskasvu kui prioriteedi saavutamisel keskendutakse mõistlikult teadmiste- ja innovatsioonipõhisele majanduskasvule, mis on Euroopa Liidu tulevase majanduskasvu üks kolmest tugisambast;

59.

rõhutab seda, kui oluline on laiendada ja tugevdada innovatsiooni mõistet, toonitades vajadust, et tööstus kombineeriks kogemustepõhist innovatsiooni, st „tee, kasuta ja suhtle”-lähenemisviisi (Doing, Using and Interacting) teaduse-, tehnoloogia- ja innovatsioonipõhise lähenemisega, mis tugineb reaalsel teadus- ja tehnoloogiaalasel tööl;

60.

väljendab pettumust selle üle, et teatises rõhutatakse nii vähe mittetehnoloogilise innovatsiooni kui konkurentsieelise võimalusi. Reaalsed muutused äritegevuses tulenevad sageli äritegevuse innovatsioonist ja organisatsioonilisest juhtimisest teatud valdkondades, nagu strateegia, menetlused, turundus, tootmise korraldus ja suhtlemine pakkujatega. Mittetehnoloogilise innovatsiooni toetamine on võimaldanud mitmel piirkonnal saavutada tõelisi edusamme konkurentsi alal;

61.

teeb seepärast ettepaneku kaasata mittetehnoloogilise innovatsiooni näitajad tööstuspoliitika hindamise menetlusse;

62.

leiab, et innovatsioon põhineb teadmistel ja loovusel ning et ettevõtetel peaksid olema süsteemid teadmiste ja loovuse järjepidevaks kasutamiseks ja juhtimiseks kõigis oma tegevustes;

63.

väljendab pettumust selle üle, et teatises ei rõhutata seda, et uues tööstuspoliitikas on otsustav osa inimestel, kui tõepoolest soovitakse panna alus tasakaalustatud, pikaajalisele majanduskasvule. Teadmistepõhises tööstuses saavad muutusi esile kutsuda ja ettevõtetele konkurentsieeliseid tagada ainult inimesed;

64.

leiab, et uurimistegevus ülikoolides ja tehnoloogiakeskustes peaks lisaks teoreetilistele käsitlustele olema rohkem väljapoole suunatud ning rohkem kooskõlas turu vajadustega ning et nimetatud uurimistegevuse tulemused peaksid olema praktilise väärtusega;

65.

peab vajalikuks paremat kooskõlastatust uurimistegevuse ja tööstuse vahel, et piirkonnad saaksid teha edusamme aruka spetsialiseerumise alal oluliste arengut soodustavate tehnoloogiate valdkonnas (nagu nanotehnoloogia, mikro- ja nanoelektroonika, tööstuslik biotehnoloogia, fotoonika, uudsed materjalid ja uudsed tootmissüsteemid), et saaks edendada riikidevahelisi võrgustikke ning tugevdada koostööd piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;

66.

rõhutab asjaolu, et innovatsiooni- ja teadmistepõhise Euroopa tööstuse kasv peaks andma vältimatult tulemuseks selle, et Euroopa ettevõtted saavad rohkem patente. On eriti oluline kehtestada ettevõtete ja leiutajate intellektuaalomandi õiguste tagamiseks tõhus, odavam süsteem, mis pakuks suuremat õiguslikku kaitset võltsimise ja piraatluse vastu. Seetõttu on oluline lihtsustada patendi saamise menetlusi, muuta need odavamaks ja tagada, et patendid oleksid automaatselt kehtivad kõigis liikmesriikides kooskõlas ühtse Euroopa patendi ettepanekuga;

67.

juhib tähelepanu sellele, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on muutunud peamiseks teguriks ettevõtete tootlikkuse tõstmisel ja nõustub seega, et tähtis on edendada IKT kasutamist VKE-des. IKT kohandamine ja selle kaasamine annab Euroopa ettevõtetele eelise kolmandatest riikidest pärit konkurentide ees. IKT soodustab koostööd, teabe ja ideede töötlemist ja vahetamist ning võimaldab samuti vahetumat juurdepääsu turule ja klientidele;

68.

rõhutab, et oluline on parandada suhteid eri sidusrühmade vahel ja edendada piirkondliku arengu strateegiates piirkondlike innovatsiooni „ökosüsteemide” ideed. See hõlmab võrgustike ja kanalite arendamist teadmiste vahetuseks, kindlalt kohapeal kanda kinnitanud organisatsioone ja paindlikke organisatsioonimudeleid;

69.

soovitab ELi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse järgmise raamprogrammi suhtes välja töötada lähenemisviisi, milles keskendutakse rohkem VKEde vajadustele, mis aitaks neid kaasata Euroopa ühisprojektidesse;

70.

kutsub Euroopa Komisjoni üles rohkem rõhku pöörama piirkondlikule mõõtmele teadus- ja arendustegevuse ühises strateegilises raamistikus (mis hõlmab raamprogrammi ja konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi) ning jätkama pilootprojekti „Teadmiste piirkonnad”, et suurendada Euroopa piirkondade teaduspotentsiaali riikidevaheliste klastrite kaudu;

71.

rõhutab vajadust arendada soodsat keskkonda erakapitali produktiivseteks investeeringuteks innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusse, milleks oleks tingimata vaja selliste rahastamisvormide nagu riskikapital ja erainvestorid (business angels) tugevdamist;

72.

kutsub üles kehtestama täpsemat näitajate ja eesmärkide süsteemi, millega saaks lisaks ettevõtete teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute osakaalule mõõta ka konkurentsivõime ja tootlikkuse suurendamisega seotud aspekte – teisisõnu süsteemi, millega mõõdetaks teadus- ja arendustegevuse tulemusi;

73.

on seisukohal, et EL peaks rõhutama oma tugevaid külgi, mida on arendatud Euroopa tööstuse konkurentsivõime huvides: ELil on tugev tehnoloogiline ja teaduslik alus, kõrgetasemelised ülikoolid ning kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud tööjõud; oleme loonud ühtse turu, kus kaubanduse ja töötajate vaba liikumise teelt on kõrvaldatud takistused; lisaks on loodud tugevad klastrid ja koostöövõrgustikud ning EL on olnud teerajajaks keskkonnasäästlike lahenduste juurutamisel;

74.

juhib tähelepanu sellele, et ühtse turu loomisest alates tehtud edusammudest hoolimata ei ole ikka veel täielikult kasutatud ära selle kõiki võimalusi säästva ja kaasava majanduskasvu soodustamiseks. Ühtne turg on kogu ELi majanduse tõukejõuks ning selle täielik lõpuleviimine on meie tööstuse kasvu ja konkurentsivõime toetamiseks otsustava tähtsusega;

75.

kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles kõrvaldama takistused ja puudused, mis ei lase ühtse turu kasvupotentsiaalil täiel määral realiseeruda; tunnistab sellega seoses, et tänu teenuste direktiivile on kõrvaldatud mõned ühtsel turul teenuste osutamise ja teises liikmesriigis asutamise õiguse ees seisvad takistused; Euroopa Komisjon peab selles suunas tööd jätkama ning kaasama ka kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, sest nemad on teenusteturul peamised tegutsejad;

76.

leiab, et rahvastiku vananemine, kliimamuutused ja keskkonnakaitse on kolm kõige olulisemat proovikivi, millega Euroopa Liit peab lähiaastatel toime tulema;

77.

märgib siiski, et jätkusuutlikkust tuleks käsitleda kui Euroopa tööstuse tuleviku seisukohast suurepärast võimalust, kuna see aitab kahtlemata luua rohkem ja uusi töökohti ning uuenduslikke ja konkurentsivõimelisi ettevõtteid;

78.

kiidab heaks Euroopa Komisjoni kavatsuse suurendada keskkonnakaitsenõuete ja tööstuspoliitika eesmärkide seoseid ja sidusust ning liikuda seeläbi kogu tööstuses ressursside tõhusama haldamise poole. Strateegiliste energiavarude ja tooraine nappus ning kallinemine sunnib tööstust neid üha ratsionaalsemalt kasutama, mis peaks toimuma tänu energiatarbimise tõhustamisele, ringlussevõtule ning alternatiivsete materjalidega asendamisele;

79.

kordab, et keskkonnasäästlikku majandust tuleks edendada esiteks seetõttu, et energiakasutus peab olema tõhus, ja teiseks eelkõige seetõttu, et üha rohkem teadvustatakse vajadust muuta ökoinnovatsioon ulatuslikumaks. Seepärast töötatakse vähese CO2-heitega majanduse edendamiseks välja uuenduslikke majandustegevusi, kasutades seejuures nii taastuvenergiat kui ka uusi materjale;

80.

peab sellegipoolest vajalikuks, et liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused suunaksid ka tarbijaid vastutustundlikkuse poole: et nad tarbiksid eetiliselt ja teeksid teadlikke valikuid, mis tähendab ettevõtetele kõrgemaid nõudmisi kvaliteedi, teabe ja läbipaistvuse osas. Tarbijatel on seega oluline roll ettevõtete konkurentsivõime potentsiaali toetamisel ja vastutustundliku poliitika kujundamisel;

81.

väljendab heameelt, et teatises on arvestatud ja esile toodud ettevõtete sotsiaalset vastutust kui üht tegurit, mis aitab samuti tugevdada tööstuse konkurentsivõimet ja juhtivat rolli rahvusvahelisel tasandil;

82.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tunnevad kohalikke olusid ning on pädevad levitama uusi väärtusi ja edendama ettevõtete sotsiaalset vastutust. Euroopa Komisjon peab jätkuvalt edendama sotsiaalse vastutuse mõistet ning toetuma kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kelle ülesanne on selle kohapealne elluviimine. Seetõttu on väga oluline rakendada subsidiaarsuse põhimõtet ning viia poliitikat ellu kõige tõhusamalt ja kõige kodanikulähedasemal valitsustasandil;

83.

kutsub üles võtma ettevõtetes kasutusele uued juhtimismudelid, mis suurendaksid töötajate osalust, kuna see on äärmiselt oluline, kui soovitakse parandada kõigi tootmisprotsesside tõhusust ja seega ka konkurentsivõimet ning vältida tööstuse muutuste tõttu töötingimuste ebakindlaks muutumist;

84.

märgib siiski, et samal ajal tuleb ka tööstuse sisemine töökorraldus paindlikumaks muuta. Huvigrupid peavad muutuvale majanduslikule olukorrale reageerima ja sellega kohanema, mistõttu tuleks tootmise korraldust kohandada nõudluse kõikumise ja tehnoloogia muutustega;

85.

kutsub sellega seoses üles muutma liikmesriikide tööturud paindlikumaks, tuginedes sotsiaalpartnerite dialoogile, mida peab lisaks toetama kindel sotsiaalkaitsesüsteem. See aitab rohkemate ja paremate töökohtade kaudu kaasa majanduskasvule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Tööturgude reguleerimine peaks tagama ülemineku töötuse perioodidelt töötamise perioodidele, pakkudes majandusliku kindluse tagatisi ning koolituste ja ametialase suunamise võimalusi, mis suurendavad töö saamise tõenäosust;

86.

kordab, et Euroopa Liidu kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on tööstuspoliitika ja majandusarengu edendamisel keskne roll, sest nad teavad tänu rohujuure tasandil tegutsemisele ja kohapealse tööstusstruktuuri tundmisele ettevõtjate probleeme;

87.

soovib, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid liiguksid koos kohalike ja piirkondlike omavalitsustega parema kooskõlastamise ja tervikliku käsitluse poole, et nad kujundaksid üheskoos kaugeleulatuva ja konkurentsivõimele keskenduva tööstuspoliitika, mis kasutab koostoimet teiste Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatustega;

88.

kutsub Euroopa Komisjoni üles parandama tööstuspoliitika tingimusi ja juhtimist ning andma Euroopa kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele senisest suurema rolli tööstuspoliitika kavandamisel ja elluviimisel. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on majandusarengu jaoks esmatähtsad, sest nad tunnevad ettevõtete tegelikku elu ning neil on tööstuspoliitika valdkonnas pädevus ja muu hulgas ka seadusandlik võim; seetõttu on selles valdkonnas ideaalselt sobilik liikuda alt ülespoole (bottom-up) meetodil põhineva lähenemisviisi suunas;

89.

kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi sõlmima riigi tasandil territoriaalseid pakte, et ühiselt välja töötada ja ellu viia riiklikud reformikavad, ning hindama üheskoos oma edusamme, et kooskõlastada oma jõudpingutused ja poliitilised tegevuskavad ning suunata need Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidele, mis aitab kahtlemata oluliselt kaasa seatud sihtide saavutamisele;

90.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel ning majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamisel. Nad on väga olulised rohujuure tasandi käsitluse kujundamisel, mis aitab juurutada Euroopas tööstuspoliitikat territoriaalsel tasandil.