2.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 104/26

—

tervitab Euroopa Komisjoni juhtalgatust „Noorte liikuvus”, mis on ambitsioonikas strateegiline raamistik Euroopa noorte liikuvuse, hariduse ja tööalase konkurentsivõime parandamiseks. Euroopa Komisjon on esimest korda töötanud noorte jaoks välja tegevuskava, mis ühendab haridusmõõtme tööhõivega;

—

märgib, et noorte liikuvuse keskmes peaks olema haridus;

—

rõhutab tihedat seost noorte viletsa õppeedukuse ja ebasoodsa sotsiaal-majandusliku olukorra vahel, mis on peamised põhjused, miks paljud noored ei tööta ega õpi. Nende väljaaitamine sellisest surnud ringist on kogu Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ülesanne, mida tuleb pidada kõnealuse algatuse prioriteediks;

—

kiidab heaks selle, et liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kasutavad noorte abistamiseks paindlikult Euroopa Sotsiaalfondi, eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisega seoses;

—

kõikide haridusalase liikuvuse programmide hindamisel, mille alusel tehakse 2011. aastal ettepanekud õigusaktide ja 2013. aastale järgneva perioodi uue finantsraamistiku kohta, on oluline võtta arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist panust õppega seotud liikuvuse edendamisse noorte seas, nagu on märgitud Regioonide Komitee arvamuses teemal „Roheline raamat „Õppega seotud liikuvuse edendamine noorte seas” ”.

Raportöör

:

Marc Schaefer (LU/PES), Viandeni volikogu liige

Viitedokument

:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Noorte liikuvus” (Algatus noorte potentsiaali vallandamiseks eesmärgiga saavutada Euroopa Liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv)

KOM(2010) 477 lõplik

1.

tervitab Euroopa Komisjoni juhtalgatust „Noorte liikuvus”, mis on ambitsioonikas strateegiline raamistik Euroopa noorte liikuvuse, hariduse ja tööalase konkurentsivõime parandamiseks. Euroopa Komisjon on esimest korda töötanud noorte jaoks välja tegevuskava, mis ühendab haridusmõõtme tööhõivega;

2.

toetab täielikult seatud eesmärki täiendada noorte teadmisi, oskusi ja kogemusi, et nad saaksid kergemini integreeruda tööturule ja oma potentsiaali täielikult ära kasutada, mis võimaldab saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid. Samas juhib komitee tähelepanu sellele, et hariduse eesmärk ei piirdu üksnes tööalase konkurentsivõime suurendamisega, vaid peab laiemalt hõlmama kogu isiksuse arendamist;

3.

väljendab kahetsust, et Euroopa Komisjon ei ole liikuvust soodustada võimaldavate meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel piisavalt arvesse võtnud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli, kuigi just nemad saavad tänu oma lähedasele positsioonile liikuvusvõimalusi kõige paremini hõlbustada. Sama kehtib noortele mõeldud programmide koostamise ja arendamise puhul, sest just omavalitsused tunnevad noortele kõige lähemal olles kõige paremini noorte tegelikku elu ja olukorda;

4.

tuletab meelde, et selle algatuse raames kavandatud meetmetes peavad saama osaleda võimalikult paljud noored, olenemata nende individuaalsest haridus- või teenistuskäigust, majanduslikust olukorrast või nende päritolupiirkonna geograafilisest asukohast, kuna mõnedel noortel, nt äärepoolseimate piirkondade või saarte noortel, ei ole samasuguseid liikumisvõimalusi kui Mandri-Euroopa noortel. Ent samas rõhutab komitee, et algatuse kaudu üksnes luuakse liikumisvõimalusi, kuid nende vahel valimine on jäetud noorte endi otsustada;

5.

tuletab meelde, et haridustee peab noortel võimaldama omandada, arendada ja täiendada oma ametis vajalikke oskusi, aga ka teadmisi, mis aitavad neil olla aktiivsed kodanikud. Samas juhib komitee tähelepanu sellele, et noorte loovusele ja uuendusmeelsusele innustamine ning vaimseks ja sotsiaalseks eneseteostuseks võimaluste loomine on kõigi haridusasutuste keskne ülesanne. Kõik need valdkonnad on noorte isikliku iseseisvumise ja ühiskonda integreerumise põhitegurid. See nõuab ka meetmeid, mis võimaldaksid noortel ühitada väljaõpet, kõrgkooliõpinguid või tööelu pereeluga;

6.

märgib, et eriti just praeguse majanduskriisi ajal tuleks innustada noori oma õpinguid lõpule viima või valima täienduskoolitusi – see tagab vajalikud pädevused parandamaks nende tööturule sisenemise võimalusi;

7.

rõhutab, kui oluline on, et noored omandaksid praeguses programmis „Noorte liikuvus” ette nähtud mitteformaalse õppimisega eluks vajalikud oskused, ning kutsub üles jätkama seda programmi ka pärast 2013. aastat, kuna need oskused täiendavad akadeemilises hariduses omandatavaid oskusi ja on esmatähtsad hoo andmiseks noorte liikuvusele ja tööalasele konkurentsivõimele tööturul;

8.

tuletab meelde oma kohustust liikuvuse suhtes, olgu see haridusalane või tööalane, sest kutsealase ja isikliku eneseteostuse olulise tegurina võimaldab see tugevdada Euroopa identiteeti, aidates kaasa ELi majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele;

9.

nõuab, et liikuvust edendavaid haridusprogramme pikendataks pikemaks perioodiks kui aastani 2013, ning palub komisjonil, nõukogul ja Euroopa Parlamendil suurendada tulevaste raamprogrammide väljatöötamiseks eraldatavaid eelarvevahendeid;

10.

rõhutab, et algatuse „Noorte liikuvus” eesmärke saab saavutada üksnes partnerluses kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, samuti teiste osalejatega, kes töötavad noorte heaks;

11.

märgib, et noorte liikuvuse keskmes peaks olema haridus. Sellepärast peab Euroopa Komisjon – aluslepingutest tulenevat pädevuste jaotumist austades – ette nägema toetusmeetmed, et tagada liikuvusvõimaluste alase teabe kättesaadavus, parandada hariduse kvaliteeti ja kaitsta tõhusalt kõikide õigust haridusele. Samuti peaks komisjon toetama liikuvusega seotud aspekte, nagu keskkooliõpilaste vahetusprogramme, õpilaste ja noorte liikuvusega tegelevate asutuste võrgustikke jne;

12.

tuletab meelde, et noorte liikuvus on rohkem takistatud nende puhul, kes ei õpi ülikoolis ja on üles kasvanud ebasoodsates ühiskonnaoludes ning kellel oma piirkonna geograafilise asukoha tõttu ei ole samasugust juurdepääsu liikuvusele. Komitee tuletab meelde, et EL peab tagama, et liikuvusprogrammid oleksid võrdsetel tingimustel avatud kõigile noortele. Seetõttu soovitab komitee toetada geograafilise eripäraga piirkondi, näiteks äärepoolseimaid piirkondi või saari, kus on liikuvuspoliitika edendamine tõsiselt raskendatud piirkonna kauguse ja geograafilise isoleerituse tõttu Mandri-Euroopast. Seepärast tuleb võtta ennetavad erimeetmed, et ka nende piirkondade noored saaksid eurooplaste liikuvuse programmidest täit kasu. See puudutab eelkõige eri sihtrühmadele kohandatud teavitusmeetmeid, aga ka vastavat finantsabi, et rahalised vahendid ei oleks enam nende rühmade liikuvusele takistuseks;

13.

nagu tuletati meelde Regioonide Komitee arvamuses teemal „Roheline raamat „Õppega seotud liikuvuse edendamine noorte seas” ”, (1) tuleb rõhutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist panust õppega seotud liikuvuse edendamisel. See on nii eelkõige teabe, nõustamise ja teadvustamise osas ning enamikul juhtudel kvaliteedi ja rahastamise tagamiseks võetud meetmete puhul;

14.

märgib, et sageli annavad määrava tähtsusega tulemusi just väikesed liikuvust edendavad projektid, mis aitavad tugevdada Euroopa vaimu, aktiivset liidu kodakondsust ja demokraatiat;

15.

toetab Euroopa Komisjoni püüet noori paremini teavitada, eelkõige sotsiaalkindlustuse kooskõlastamise lihtsustatud korra osas, milles tuleb arvesse võtta inimeste liikuvusega seotud uusi olukordi;

16.

rõhutab vajadust võtta tulevaste struktuurifondide loomisel arvesse üliõpilaste eluaseme küsimust;

17.

juhib tähelepanu seosele pensionisüsteeme käsitleva Euroopa Komisjoni rohelise raamatu teemal (2) algatatud arutelu ja Euroopa noorte liikuvuse vahel, et parandada pensionide jätkusuutlikkust ja piisavust. Seda silmas pidades on oluline, et noored töötajad leiaksid töö ja saaksid töötada sellise tööajaga, mis tagab neile õigused pensionile;

18.

toetab Euroopa 2020. aasta strateegias seatud eesmärki viia kõrghariduse saanud noorte osakaal vähemalt 40 %-ni, aga rõhutab, et selleks tuleb demokratiseerida pääs ülikoolidesse, kuhu peab olema võimalik pääseda suuremal arvul inimestel. Lisaks tuleb nii ELi tasandil kui ka liikmesriikides jätkata ja laiendada meetmeid oskuste ja töökohtade paremasse vastavusse viimiseks, keskendudes eelkõige koostoimele kahe juhtalgatuse – „Noorte liikuvus” ning „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” – elluviimisel;

19.

märgib, et sel põhjusel ei tohiks ülikoolide sissetulekuallikate mitmekesistamine piirduda üksnes võimaliku õppemaksu tõstmisega, mis võiks eelnimetatud demokratiseerimise ohtu seada;

20.

võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni soovituse luua koostöös Euroopa Investeerimispangaga Euroopa õppelaenusüsteem, et täiendada liikmesriikides olemas olevaid süsteeme, ning rõhutab asjaolu, et need laenud ei tohi muuta liikuvusvõimalusi kaubaks;

21.

kiidab heaks Euroopa Komisjoni algatuse luua rahvusvaheline ülikoolide edetabel. Hindamiskriteeriumides tuleks muu hulgas arvesse võtta õpetamise kvaliteeti, uuenduslikkust, osalemist kohalikus ja piirkondlikus elus, rahvusvahelisust, aga ka üliõpilaste mitmekesisust, soolist võrdõiguslikkust, sotsiaalset ja geograafilist päritolu ning rahulolutaset;

22.

toetab Euroopa Komisjoni soovi pakkuda noorteadlastele ahvatlevaid töötingimusi. Selleks on vaja luua piirkondlike ja Euroopa rahaliste vahendite koostoime, et võimaldada nendel noortel, kes seda soovivad, rahastada oma doktoriõpinguid;

23.

mõistab, et kõrghariduse eesmärgiks peavad olema üliõpilaste tööhõive võimalused, kuid rõhutab, et kõrgharidus peab stimuleerima üliõpilaste loovust ja uuendusvõimet ning samuti soodustama nende intellektuaalset ja sotsiaalset eneseteostust;

24.

rõhutab tihedat seost noorte viletsa õppeedukuse ja ebasoodsa sotsiaal-majandusliku olukorra vahel, mis on peamised põhjused, miks paljud noored ei tööta ega õpi. Nende väljaaitamine sellisest surnud ringist on kogu Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ülesanne, mida tuleb pidada kõnealuse algatuse prioriteediks;

25.

toetab Euroopa Komisjoni soovi tagada kõikidele noortele piisava sotsiaalkaitse süsteem. Ükski noor ei tohiks, olenemata oma tööalasest hetkeolukorrast, sotsiaalkaitsest ilma jääda;

26.

soovitab Euroopa Komisjonil luua veebiportaali, kus saaks vastastikku tutvustada näiteid kohaliku ja piirkondliku tasandi headest tavadest noorte integreerimisel tööturule;

27.

märgib, et mõeldes neile noortele, kes ei tööta, ei õpi või ei läbi koolituskursusi, peab Euroopa Liit välja töötama süstemaatilised järelmeetmed, tehes koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, kellel on kõige paremad võimalused raskustesse sattunud noorte olukorra jälgimiseks ja järelmeetmete elluviimiseks;

28.

toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut julgustada liikmesriike looma nn noortegarantii, mille kohaselt pakutakse kõikidele noortele nelja kuu jooksul pärast koolist lahkumist nende individuaalse hariduskäigu analüüsi põhjal tööd, kutsekoolitust või akadeemilist kursust;

29.

toetab Euroopa Komisjoni ametipraktika kvaliteediraamistiku loomises, mis võib olla määrav liikumapanev jõud noorte tööalases konkurentsivõimes. Niivõrd, kuivõrd see on võimalik, tuleks vältida tasustamata või alatasustatud ametipraktikaid. Euroopa raamistikus tuleks kehtestada rahaline tasustamine ja sotsiaalkaitse, mis võimaldab noortel praktikantidel ühiskonda integreeruda; samuti peaks raamistik reguleerima noorte praktikantide ning ametipraktikat pakkuvate ettevõtete õigusi ja kohustusi;

30.

märgib, et 2011. aasta kui Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta algatus annab võimaluse a) näidata muude positiivsete aspektide hulgas noortele vabatahtliku tegevuse väärtust nende karjääri kujundamisel, b) võidelda vabatahtliku tegevuse takistuste vastu ja käsitleda vajadust sobiva õigusraamistiku järele, et kaitsta vabatahtlike õigusi;

31.

kahtleb selles, kas Euroopa Komisjoni kava kehtestada üks tähtajatu leping on tõhus, ning palub selgitusi konkreetselt noortele ette nähtud katseaja kestuse ja miinimumtasu kohta. Seda tüüpi leping, mille kasu noorte tööalase konkurentsivõime seisukohast on ebakindel, võib hoopis muuta nende tööellu asumise juhutöödepõhiseks ja luua nn kahekihilise tööturu;

32.

toetab Euroopa Komisjoni algatust „Sinu esimene EURESi töökoht” katseprojektina, mis võimaldab noortel leida tööd ühes 27 liikmesriigist. Sellesse algatusse tuleks kaasata noorte tööturule integreerimisega tegelevad ühendused ja piirkondlikud omavalitsused;

33.

väljendab heameelt prioriteetsete meetmete hulgas kirjaoskamatuse vastu võitlemiseks kõrgetasemelise eksperdirühma loomise üle. Sellesse rühma peaksid kuuluma kohalikud ja piirkondlikud eksperdid, kes võiksid jagada oma vahetuid kogemusi. Nagu märgib Regioonide Komitee oma omaalgatuslikus arvamuses kirjaoskamatuse kohta, (3) on oluline vastastikku tutvustada Euroopa tasandil häid tavasid, eelkõige nende kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel, kes on välja töötanud kirjaoskamatuse vastu võitlemise strateegiaid;

34.

kiidab heaks selle, et liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kasutavad noorte abistamiseks paindlikult Euroopa Sotsiaalfondi, eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisega seoses. Euroopa Sotsiaalfondi potentsiaali tuleks maksimaalselt ära kasutada ja jälgida, et selle pakutavad võimalused oleksid laiemalt tuntud. Lisaks tuleks teised, mitte (esmajärjekorras) tööalasele konkurentsivõimele suunatud ELi toetusprogrammid (nagu elukestva õppe programm) säilitada muutmata kujul algatuses seatud eesmärkide saavutamiseks, kuna hariduse eesmärk ei piirdu üksnes tööalase konkurentsivõime suurendamisega;

35.

märgib, et noorte liikuvuse soodustamiseks on olemas palju Euroopa programme (elukestva õppe programm, „Erasmus Mundus”, „Aktiivsed noored”, „Kodanike Euroopa”). Nende programmide sihtrühma võiksid kuuluda ka õpetajad, kasvatajad ja sotsiaaltöötajad, kes on sageli oma vastutusalasse kuuluvate noorte liikuvuse käimapanevaks jõuks;

36.

kõikide haridusalase liikuvuse programmide hindamisel, mille alusel tehakse 2011. aastal ettepanekud õigusaktide ja 2013. aastale järgneva perioodi uue finantsraamistiku kohta, on oluline võtta arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist panust õppega seotud liikuvuse edendamisse noorte seas, nagu on märgitud Regioonide Komitee arvamuses teemal „Roheline raamat „Õppega seotud liikuvuse edendamine noorte seas” ”. Nimelt toimivad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused sageli teabe edastajate ja nõustajatena ning hõlbustavad liikuvusvõimalustest teavitamist. Omavalitsused eraldavad ka asjaomaseid rahalisi toetusi. Samuti tuleks vähendada nende programmide haldusnõudeid;

37.

kiidab heaks Euroopa noorte liikuvuse kaardi loomise. Seda tüüpi sümboolne tegevus võib aidata leida algatusele tervikuna rahva seas poolehoidu ja tugevdada Euroopa Liitu kuuluvuse tunnet. Selle kaardiga tuleks siiski siduda reaalsed eelised ja see kaart ei tohiks konkureerida olemasolevate kaartidega, nt ISIC-kaardiga (rahvusvaheline üliõpilaspilet) või Euroopa Noortekaardi Assotsiatsiooni (EYCA) väljaantava Euroopa noortekaardiga, mida võiks kasutada uue kaardi põhjana. Noorte liikuvuse edendamiseks võiks teha suuri hinnasoodustusi noorte reisimisel ja majutusel Euroopa Liidus;

38.

rõhutab asjaolu, et tulevasse Euroopa oskuste passi on vaja integreerida mitmesugused olemasolevad algatused, nagu Europass (Euroopa CV vorm). Nende algatuste hajutatus töötab eelkõige vastu eesmärgile soodustada liikuvust, mis hõlbustab oskuste tunnustamist liikmesriikide vahel.