18.1.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 15/10

—

Regioonide Komitee tuleb struktureeritud viisil kaasata Euroopa 2020. aasta strateegia edasisse rakendamisse, kasutades ka Euroopa 2020. aasta strateegia järelevalveplatvormi tulemusi. Selleks tuleks kevadiseks tippkohtumiseks koostatavas Euroopa Komisjoni aruandes ette näha konkreetne peatükk kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise kohta strateegia rakendamisse;

—

ühtekuuluvuspoliitika on tarvis ka tulevikus suunata ELi lepingus sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidele, eelkõige vähendades piirkondade arengutasemete erinevusi ja kõige ebasoodsamate piirkondade mahajäämust. Sellisel juhul annab ühtekuuluvuspoliitika aktiivse panuse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse;

—

vaid ühtekuuluvuspoliitika horisontaalse lähenemisviisi kaudu on võimalik tagada ELi kõikidele piirkondadele võimalus aktiivselt osaleda Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel;

—

seda on võimalik saavutada, kasutades kohalike ja piirkondlike omavalitsustega sõlmitud territoriaalset pakti, milles määratletakse ELi institutsioonide tasandil kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasatus Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisse ning territoriaalsete paktide mudel, mis võimaldaks riiklikul tasandil struktureeritult kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastavalt nende asjaomastele pädevustele.

Pearaportöör

:

dr Michael Schneider, föderaal- ja Euroopa asjade eest vastutav riigisekretär,

Saksi-Anhalti liidumaa esindaja föderaalvalitsuses (DE/EPP)

Viitedokument

:

Eesistujariik Belgia taotlus

1.

möönab, et Euroopa Komisjoni teatis ning Euroopa Ülemkogu järeldused Euroopa 2020. aasta strateegia kohta sisaldavad olulisi otsuseid ELi meetmete tulevaseks kujundamiseks jätkusuutliku majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõive edendamiseks;

2.

rõhutab, et arutelude käigus on Euroopa institutsioonid jõudnud kokkuleppele kesksete eesmärkide ja tegevusvaldkondade osas ning järgnevate kuude jooksul on kavas neid suurprojektide ja õigusaktide ettepanekute kaudu toetada;

3.

märgib, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivne osalemine strateegia edasises kujundamises on eriti oluline, nagu ka nende rolli suurendamine strateegia rakendamisel;

4.

möönab sellega seoses, et Euroopa 2020. aasta strateegia edu võti peitub kohalike ja piirkondlike omavalitsuste potentsiaali ja ressursside sihipärases kasutamises;

5.

rõhutab olulist panust, mille ELi ühtekuuluvuspoliitika võib Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisse anda;

6.

tervitab seetõttu asjaolu, et ELi eesistujariik Belgia palus Regioonide Komiteel koostada arvamuse ühtekuuluvuspoliitika tulevase rolli kohta Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisel;

7.

tuletab meelde, et Regioonide Komitee on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud Lissaboni strateegia kujundamisega ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamisega selle rakendamisse ning on samuti väljendanud oma arvamust Euroopa 2020. aasta strateegia tulevase suuna kohta.

8.

viitab kõnealuses seoses eelkõige järgmistele dokumentidele:

9.

rõhutab, et Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisele mõju avaldava ühtekuuluvuspoliitika tulevase rolli hindamine peab lähtuma lepingulistest alustest ja ELi eri poliitikavaldkondade eesmärkidest;

10.

möönab sellega seoses, et ühtekuuluvuspoliitika panus Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisse peab teoks saama Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud eesmärkide raames ning vastavalt majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonnaülesele eesmärgile, mis lisati Lissaboni lepinguga Euroopa Liidu lepingu artiklisse 3;

11.

viitab sellele, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, et edendada ELi kui terviku harmoonilist arengut ning vähendada eri piirkondade arenguerinevusi ja kõige ebasoodsamate piirkondade mahajäämust. Seejuures tuleb erilist tähelepanu pöörata maapiirkondadele, ebasoodsate majanduslike tingimustega piirkondadele ja tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ning sellistele piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriäärsetele ja mäestikualadele. Lisaks rõhutab komitee uurimuses „Euroopa 2020. aasta” toodud väljakutseid ELi piirkondade jaoks, sh ELi välispiiril asuvate piirkondade, samuti linnapiirkondade jaoks, mille äärelinnade olukord on tihtipeale järjest raskem ning kus valitseb üha suurenev sotsiaalne ja majanduslik vaesumine. Komitee on jätkuvalt seisukohal, et kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 349 tuleb Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel arvestada ka äärepoolseimate piirkondadega;

12.

möönab, et ELi struktuurifondid on andnud olulise panuse senise Lissaboni strateegia elluviimisse, ent tõdeb kahetsusega, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ei olnud piisavalt kaasatud selle rakendamisse;

13.

toetab seega Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldusi, milles rõhutatakse, kui oluline on edendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning arendada infrastruktuuri, et anda panus Euroopa 2020. aasta strateegia õnnestumisse, samas väljendab komitee kahetsust, et nimetatud järeldustes võetakse väga vähe arvesse piirkondlikku mõõdet;

14.

viitab Wim Koki aruandes toodud järeldusele kohalike ja piirkondlike omavalitsuste puuduliku kaasamise kohta Lissaboni strateegia rakendamisel ning järeldab sellest, et omavalitsuste aktiivne kaasamine kohapeal on Euroopa 2020. aasta strateegia eduka rakendamise oluline eeldus;

15.

leiab, et Euroopa 2020. aasta strateegia edukaks elluviimiseks on eriti olulised eeldused järgmised aspektid:

16.

hoiatab siiski ühtekuuluvuspoliitika halduskoormuse suurendamise eest täiendavate aruandluskohustustega, mis lähevad kaugemale olemasolevatest menetlustest;

17.

rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika peab ka tulevikus keskenduma paindlikele, kohalikule ja piirkondlikule tasandile kohandatud strateegiatele. Sellised strateegiad annavad panuse Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisse, tegeledes kohapeal kohalike ja piirkondlike omavalitsuste väga erinevate arenguvajadustega;

18.

kordab oma vastuseisu Euroopa Komisjoni 12. mai 2010. aasta teatises majandusjuhtimise edendamise kohta esitatud ettepanekule peatada struktuurifondidest abi andmine ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ja viitab oma 10. juuni 2010. aasta resolutsioonile (4);

19.

tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika on samuti otseses seoses üldhuviteenustega, kuna mõlemad poliitikad aitavad valdkonnaüleselt tugevdada nii siseturgu kui ka ühtekuuluvust Euroopas. Sellest tulenevalt leiab komitee, et üldhuviteenuseid – mis on aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu määravaks teguriks – tuleks Euroopa 2020. aasta strateegias eraldi esile tuua. Nagu soovitatakse Monti aruandes ühtse turu uue strateegia kohta (mai 2010), tuleks just üldhuviteenuste infrastruktuuride rahastamine ja sotsiaalse kaasatuse edendamise meetmed määratleda Euroopa Liidu tulevase majanduskasvu strateegia eesmärkidena;

20.

leiab, et Euroopa 2020. aasta strateegia keskne ülesanne ja oluline lisaväärtus on algatada Euroopas, sh ELi institutsioonides vajalikud struktuurireformid, et tugevdada jätkusuutlikku majanduskasvu ja innovatsiooni ning edendada tööhõivet. Kõnealused struktuurireformid on väga olulised ka ühtekuuluvuspoliitika eduka rakendamise jaoks;

21.

ei poolda meetmeid, millega piiratakse struktuurifondide kasutamise prioriteete Euroopa 2020. aasta strateegia raames tuvastatud struktuurilistele kitsaskohtadele, kui need ei ole samal ajal vastavuses ka ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidega (sisuline tingimuslikkus);

22.

näeb siiski võimalusi, kuidas kohalike ja piirkondlike omavalitsustega peetava partnerlusele toetuva dialoogi raames, mis tuleb käivitada varakult enne struktuurifondide järgmiste programmide koostamist, ja vajadusel lepingu alusel, nagu see toimub Regioonide Komitee välja pakutud territoriaalsete paktide puhul, määratleda ühised eesmärgid ja raamtingimused struktuurifondide tulevaseks kasutamiseks. Need peaksid olema kindlasti kõigi osapoolte jaoks siduvad ning andma sel moel panuse ka makromajanduslikku tingimuslikkusse;

23.

tervitab Euroopa 2020. aasta strateegia põhimõttelist suunitlust jätkusuutlikule majanduskasvule, innovatsioonile ja tööhõivele ning toetab sotsiaalse ja keskkonnamõõtme tugevamat kaasamist;

24.

leiab, et tegemist on ulatusliku arusaamaga, et konkurentsivõime peab tuginema jätkusuutlikkusele ning tugevdatud sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele;

25.

märgib, et ühtekuuluvuspoliitikal on ka varem olnud oluline roll aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tugevdamisel Euroopa Liidus. Sellise majanduskasvu tugevdamisel on keskne roll ka Euroopa 2020. aasta strateegias;

26.

rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika vahendid võivad lepingus sätestatud ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide raames anda olulise panuse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse. Oluline on säilitada tasakaal selle poliitika traditsioonilise (ja siiani aktuaalse) ülesande ning uute strateegiliste väljakutsete vahel, mis puudutavad ELi tervikuna. Sellist tasakaalu saab muu hulgas saavutada, säilitades lähenemispiirkondade eristaatuse;

27.

viitab sellele (eriti ka napiks muutuvate rahastamisvahendite taustal), et tulevase Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid ei ole suunatud esmajoones eelarvevahendite kvantitatiivsele kasutamisele, ning on seisukohal, et Euroopa 2020. aasta strateegia edukas rakendamine sõltub suurel määral kasutatavate vahendite liigist ja kvaliteedist ning nende kasutajasõbralikkusest. Komitee järeldab seega, et püüdlus kõik olemasolevad ELi rahastamisvahendid võimalikult suurel määral integreerida on õigustatud. See puudutab eelkõige vahendeid, millest rahastatakse sarnaseid tegevusi (nt ERF ja EAFRD maapiirkondade arengut käsitlevas jaotises);

28.

leiab, et ühtekuuluvuspoliitika raames on tarvis edasi arendada innovaatilisi rahastamisvahendeid, nagu nt käibefond, et sel moel jätkuvalt parandada ühtekuuluvuspoliitika võimendavat mõju Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide elluviimisele;

29.

viitab seoses tööhõive eesmärgiga (tööhõivemäära tõstmine 20–64-aastaste elanike hulgas 75 %-le ELis) asjaolule, et struktuurifondide käimasolevate programmide raames eraldatakse umbes 14 miljardi euro ulatuses vahendeid, tugevdamaks ettevõtete ja töötajate võimet muutusi ennetada ja nendega toime tulla. Sellest summast on ligikaudu 9,4 miljardit eurot ette nähtud selleks, et aidata ettevõtetel käivitada tõhusaid meetmeid töötajate arendamiseks;

30.

rõhutab seejuures, et vaja on tugevdada koostööd piirkondliku mõõtmega fondide ja eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahel, et luua uusi tööhõivevõimalusi ning suurendada koolitus- ja täiendõppe meetmete kaudu tööalast konkurentsivõimet;

31.

toetab seega ettepanekut luua ühine Euroopa strateegiline raamistik, mis hõlmaks Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Kalanduse Arendusrahastut. Seepärast kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles tagama ühtekuuluvuspoliitikat käsitleva ühise raammääruse kaudu kõnealuse koostöö Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi vahel ka järgmisel rahastamisperioodil;

32.

rõhutab teadustegevuse eesmärgile (teadus- ja arendustegevusse tehtavate ELi investeeringute suurendamine 3 %-le SKT-st) viidates asjaolu, et vastavalt komisjoni andmetele kasutatakse käesoleval rahastamisperioodil 86 miljardit eurot ehk 25 % ühtekuuluvusvahenditest teadus- ja arendustegevusele ja innovatsioonile ning seega suunatakse need teadusmaastiku arendamisele ja laiendamisele Euroopa piirkondades;

33.

juhib tähelepanu asjaolule, et piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele suunatud toetuspoliitika, nagu seda on kavandatud ühtekuuluvuspoliitikas, täiendab tipptaseme edendamist Euroopas, tagades Euroopa teadus- ja innovatsioonipoliitika piisavalt laialdase ulatuse Euroopa 2020.aasta strateegia õnnestumiseks;

34.

on seisukohal, et seoses kliima- ja energiaeesmärgiga (vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20 % võrra ning samas suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu ja energiatõhusust 20 % võrra) peab keskkonnakvaliteedi parandamine struktuurifondide programmides jääma prioriteediks kõigis liikmesriikides, ja märgib, et käimasoleval rahastamisperioodil kasutatakse ära umbes kolmandik kõigist ühtekuuluvusvahenditest (105 miljardit eurot). Lisaks juhib komitee tähelepanu sellele, et uute finantseerimisvahendite loomine kliimapoliitika valdkonnas rahvusvahelisel tasandil ei tohi kaasa tuua ühtekuuluvuspoliitika vahendite kärpimist, ning kordab oma nõudmist, et investeeringute mõjul ei tohi tekkida täiendavaid kasvuhoonegaaside heiteid;

35.

möönab, et nimetatud vahenditest panustatakse ligikaudu 48 miljardit eurot eri valdkondade meetmetesse, mis käsitlevad kliimamuutustega seonduvaid väljakutseid (nt kaitse- ja kohanemismeetmed). Siia kuuluvad ka sellised investeeringud nagu energiatõhusate ja taastuvate energiaallikate edendamine (9 miljardit eurot), aga ka kaudsed meetmed, nt jätkusuutlikud projektid linnaliikluses (6,2 miljardit eurot);

36.

viitab seoses hariduse eesmärgiga (vähendada koolist väljalangevuse määra ja suurendada kõrghariduse või samaväärse kvalifikatsiooniga 30–34-aastaste inimeste osakaalu 40 %-le) sellele, et ühtekuuluvuspoliitika annab juba käimasoleval rahastamisperioodil olulise panuse haridustee poolelijätjate arvu vähendamisse. Sealjuures tuleb arvestada erilisi väljakutseid seoses haridusasutuste kättesaadavuse ja säilitamisega hõreda asustusega piirkondades;

37.

rõhutab aga ka, et ühenduse pädevus on kõnealuses valdkonnas piiratud ning et liikmesriigid peavad tagama kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele piisavad rahalised vahendid ja otsustusõiguse ning määratlema oma riiklikud eesmärgid vastavast olukorrast ja riigi tingimustest lähtuvalt ning nimetatud keskseid eesmärke arvestades;

38.

on seoses vaesuse vähendamise eesmärgiga (vähendada ELis allpool vaesuspiiri või vaesuse ohus elavate inimeste arvu 20 miljoni võrra) seisukohal, et arvestades ühtekuuluvuspoliitika suunitlust majanduskasvule ja tööhõivele, saab see anda panuse vaesuse vastu võitlemisse Euroopa Liidus, eelkõige kohalike ja piirkondlike kaasamis- ja tööhõiveprojektide edendamise kaudu. Uute programmide raames eraldatakse umbes 19 miljardit eurot tööhõivetakistuste kõrvaldamiseks (eriti naiste, noorte, eakate või madala kvalifikatsiooniga töötajate puhul);

39.

viitab sellele, et vastavalt Euroopa Komisjoni andmetele on Euroopa Sotsiaalfondi programmid 2007. ja 2008. aastal jõudnud peaaegu 6 miljoni inimeseni (sh 52 % naised). Umbes kolmandik meetmetest olid suunatud töötajate toetamisele. Teised meetmed olid suunatud töötutele (33 % saajatest, neist 7 % pikaajalised töötud) ning sellistele eriti ohustatud elanikkonnarühmadele nagu sisserändajad ja vähemused (13 %);

40.

tõdeb sellega seoses, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 153 Euroopa Liit üksnes toetab ja täiendab liikmesriikide tegevust nimetatud valdkonnas;

41.

rõhutab, et vaja on võimaldada struktuurifondide kasutamist, et vähendada tervisealast ebavõrdsust;

42.

möönab, et Euroopa 2020. aasta strateegia raames ettenähtud suurprojektides lähtutakse eelkõige temaatilistest või valdkondlikest eesmärkidest, kuid hõlmatakse ka ühtekuuluvuspoliitika olulisi elemente;

43.

võtab teadmiseks, et komisjon on enamiku suurprojektide rakendamisel juba viidanud struktuurifondide panusele ning peab ühtekuuluvuspoliitikat ja struktuurifonde aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu oluliseks katalüsaatoriks ELi liikmesriikides ja piirkondades;

44.

viitab vajadusele kooskõlastada Euroopa 2020. aasta strateegia suurprojektide raames nimetatud meetmed olemasolevate protsesside ja meetmetega, et tagada läbipaistvus ning vältida kahekordseid protsesse ja aruandekohustusi;

45.

kutsub Euroopa Komisjoni üles järgima suurprojektide edasiarendamise raames lähenemisviisi, millesse on integreeritud Euroopa erinevad toetusvahendid, ning tagama, et seejuures arvestataks ühtekuuluvuspoliitika detsentraliseeritud lähenemisviisi ning võimalusel arendataks seda ka edasi;

46.

kinnitab ühtekuuluvuspoliitika tulevikku käsitlevas arvamuses juba esitatud nõuet, et soovitatud suurprojektid ei tohi piirata Euroopa ühtekuuluvuspoliitikat. Struktuurifondid peavad jätkuvalt suutma pakkuda probleemidele piirkondlikul tasandil integreeritud lahendusi ning neid ei tohi taandada valdkondlike tingimuste täitmisele;

47.

möönab seoses suurprojektiga „Digitaalne tegevuskava”, et eelkõige ulatusliku juurdepääsu osas lairibavõrkudele maapiirkondades või seoses uute teenuste arendamisega demograafiliste muutustega toimetulekuks on olemas tihedad seosed digitaalse tegevuskava ja ühtekuuluvuspoliitika rakendamise vahel;

48.

leiab, et suurprojekt „Innovatiivne liit” annab võimaluse parandada töö- ja kohustuste jaotust Euroopa tasandil alus- ja rakendusuuringute tipptasemele suunatud toetamise ning innovatsiooni edendamise vahel detsentraliseeritud tasandil, et saavutada sel moel vajalik ulatus;

49.

viitab sellega seoses ühtekuuluvuspoliitika meetmetele piirkondlike innovatsioonisüsteemide arendamiseks, territoriaalse koostöö vahenditele, riskikapitali eraldamisele ja meetmetele innovaatiliste toodete kiiremaks kasutuselevõtuks ning majandus-, teadus- ja haldusvaldkonna asjaomaste sidusrühmade võrgustike loomisele;

50.

nõuab täiendava rollide jaotamise tugevdamist ELi vahendite vahel innovatsiooni edendamisega seotud detsentraliseeritud meetmete osas, sest innovatsiooni edendamine on juba praegu ELi struktuurifondide programmide üks alustalasid;

51.

tervitab seoses suurprojektiga „Ressursitõhus Euroopa” eesmärki kaotada tulevikus majanduskasvu ja ressursside kasutamise vaheline seos ning märgib eelkõige, et mis puutub energiatõhususse, alternatiivsetesse energiaallikatesse, ringmajanduse edendamisse ja säästlike transpordikontseptsioonide arendamisse, peaks projekti elluviimine toimuma detsentraliseeritult ning struktuurifonde ulatuslikumalt kasutades, mis muudaks selle algatuse tõhusamaks;

52.

selgitab, et erinevate üksikmeetmete puhul kõnealuses valdkonnas tuleb selgelt eristada Euroopa Liidu ja liikmesriikide pädevust ning samuti tuleb kinni pidada subsidiaarsuse põhimõttest. Lisaks sellele tuleb rohkem tähelepanu pöörata erinevate rakendatavate meetmete tõhususele;

53.

rõhutab seoses suurprojektiga „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”, et ühtekuuluvuspoliitika annab eelkõige nõrgemate piirkondade tööstusliku arengu potentsiaali tugevdamise, klastreid puudutavate algatuste toetamise, VKEde edendamise meetmete, majandusega seotud infrastruktuuri laiendamise ja tootmiskohtade mitmekesistamise toetamise kaudu olulise panuse konkurentsivõime tugevdamisse;

54.

tervitab seoses suurprojektiga „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” komisjoni jõupingutusi noorema põlvkonna toetamiseks koolitus- ja töömaailmas ning pooldab üliõpilaste ja praktikantide liikuvuse edendamist ning samuti toetusmeetmeid noorte integreerimiseks tööturule;

55.

juhib tähelepanu märkimisväärsetele kattuvustele Euroopa Sotsiaalfondi tegevusvaldkondadega ning toetab jõupingutusi kõnealuste eesmärkide tihedamaks sidumiseks vastavate Euroopa rahastamisvahenditega;

56.

märgib, et struktuuripoliitika jaoks viimaste aastate jooksul edukalt arendatud mitmetasandiline süsteem võib kohalike ja piirkondlike sidusrühmade aktiivsel kaasamisel ning kohalike tingimuste arvessevõtmise korral anda olulise panuse Euroopa 2020. aasta strateegia edukasse rakendamisse;

57.

rõhutab, et selleks on tarvis ühtekuuluvuspoliitika järgmiste elementide säilitamist või laiendamist:

58.

leiab oma seisukohale kinnitust, et ühtekuuluvuspoliitika senine suunitlus majanduskasvule ja tööhõivele on õige lähenemine ning ei näe seetõttu vajadust praeguse struktuurifondide eraldamise süsteemi tugevdamiseks. Samas peaks ühtekuuluvuspoliitika ka edaspidi tuginema kohalikele ja piirkondlikele oludele kohandatud strateegiatele, milles arvestatakse erinevaid arenguvajadusi;

59.

kutsub Euroopa institutsioone üles tagama võimalusi asjaomaste ametiasutuste demokraatlikuks ja asjakohaseks kaasamiseks Euroopa 2020. aasta strateegia ja selle ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevate seoste kiiresse rakendamisse, võimaldades näiteks piisavalt aega konsulteerimiseks ja arvamuse kujundamiseks kõigil tasanditel ning tagades otsustusprotsesside jätkuva läbipaistvuse ja selguse;

60.

märgib, et Euroopa 2020. aasta strateegia nagu ka ELi muu valdkonna poliitika rakendamisel tuleks juhinduda Euroopa Liidu lepingus sätestatud territoriaalsest ühtekuuluvusest. Mitmetasandilise valitsemise põhimõtet tuleb kohaldada strateegia rakendamise kõikides etappides;

61.

leiab aga, et samuti on tarvis parandada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkust, et nad saaksid oma olulist rolli Euroopa 2020. aasta strateegia raames ka täita;

62.

kutsub seetõttu Euroopa institutsioone ja liikmesriike üles määratlema kohalike ja piirkondlike omavalitsustega sõlmitud territoriaalse pakti raames oma kaasatuse Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisse ning kirjeldama suunistes ka suurprojektide rolli kohapeal. Soovitus sõlmida territoriaalseid pakte peaks võimaldama liikmesriikide tasandil struktureeritult kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastavalt nende asjaomastele pädevustele ja kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega;

63.

teeb ettepaneku kasutada Euroopa ühtekuuluvuspoliitikat keskse vahendina kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks kõnealuse territoriaalse pakti osana Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisse. Euroopa ühtekuuluvuspoliitika kõigis valdkondades peaks olema võimalik kaasata territoriaalsete paktide kaudu peamisi kohaliku tasandi osalejaid, et saavutada prioriteedid ning Euroopa 2020. aasta strateegia põhieesmärgid;

64.

teeb seepärast ettepaneku toetada ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide raames täiendavate eeskirjade kavandamist, mis võimaldaksid kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel oma tegevuskavade raames aktiivselt panustada Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetide ja põhieesmärkide saavutamisse majanduskasvu valdkonnas;

65.

soovitab korraldada Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames kogemuste vahetamine ning luua kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võrgustik Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetide ja põhieesmärkide saavutamiseks, kasutades selleks vajadusel Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse vahendit. Piiriülese koostöö tegevusvaldkonnas võiks ette näha täiendava rõhuasetuse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemisele Euroopa Komisjoni suurprojektide elluviimisel;

66.

kutsub üles kasutama Euroopa Komisjonile ELi fondide rakendamise kohta aru andmise süsteemi, et teha kindlaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jõupingutuste tulemused Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel. Nii oleks võimalik vältida uusi bürokraatlikke struktuure ja aruandluskohustust, samuti ei oleks vaja uusi institutsioone ega täiendavaid vahendeid;

67.

kutsub Euroopa Komisjoni üles eelnimetatud aruannete põhjal korrapäraselt teavitama Euroopa Parlamenti ja Regioonide Komiteed Euroopa 2020. aasta strateegiaga seonduvate territoriaalsete paktide rakendamise kohta ELi ühtekuuluvuspoliitika raames ning arutama kõnealuste institutsioonidega strateegilisi kohandusi;

68.

kutsub Euroopa Komisjoni üles majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitleva viienda aruande raames kirjeldama oma nägemust tulevastest seostest ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamise vahel;

69.

loodab, et 2010. aasta novembri alguses avaldatav viies ühtekuuluvuse aruanne peaks käivitama kogu ELi hõlmava arutelu ühtekuuluvuspoliitika tulevaste suuniste üle Euroopa 2020. aasta strateegia valguses, kaasates kohalikku ja piirkondlikku tasandit, et kõnealused suunised pärast konsulteerimise ja koostöö etappi õigeaegselt enne uue rahastamisperioodi algust vastu võtta;

70.

leiab lisaks sellele, et Regioonide Komiteetuleks struktureeritult kaasata Euroopa 2020. aasta strateegia edasisse rakendamisse, ning teeb sellega seoses ettepaneku lisada Euroopa Komisjoni poolt kevadise tippkohtumise jaoks koostatavasse aastaaruandesse konkreetne peatükk kohalike ja piirkondlike omavalitsuste strateegiasse kaasamise kohta;

71.

tõstab esile Euroopa 2020. aasta strateegia järelevalveplatvormi kaudu pakutavaid kohaliku ja piirkondliku tasandi ekspertteadmisi Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamise järelevalve ja Regioonide Komitee töö korraldamisel;

72.

ühtekuuluvuspoliitika tuleb ka tulevikus suunata ELi lepingus sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidele, eelkõige vähendades piirkondade arengutasemete erinevusi ja kõige ebasoodsamate piirkondade mahajäämust;

73.

sellisel juhul annab ühtekuuluvuspoliitika aktiivse panuse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse;

74.

see õnnestub aga vaid siis, kui ühtekuuluvuspoliitika suunatakse ka tulevikus ELi kõikidele piirkondadele;

75.

vaid ühtekuuluvuspoliitika horisontaalse lähenemisviisi kaudu on võimalik tagada ELi kõikidele piirkondadele võimalus aktiivselt osaleda Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel;

76.

seda on võimalik saavutada, kasutades kohalike ja piirkondlike omavalitsustega sõlmitud territoriaalset pakti, milles määratletakse ELi institutsioonide tasandil kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasatus Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisse ning territoriaalsete paktide mudel, mis võimaldaks riiklikul tasandil struktureeritult kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastavalt nende asjaomastele pädevustele;

77.

seejuures peab ühtekuuluvuspoliitika toetuse raskuskese olema jätkuvalt suunatud kõige nõrgematele ja probleemsematele piirkondadele ning piirkondadele, mis pärast 2013. aastat ei saa enam kõige kõrgemat toetust (sealhulgas nn statistilisest efektist mõjutatud piirkonnad), tuleb olemasolevaid probleeme arvestades leida sobivad ja õiglased üleminekutingimused, et kindlustada toetusest ilma jäänud piirkondadele juba saavutatud edusammud jätkusuutlikkuse tagamiseks;

78.

samal ajal tuleb jätkuvalt toetada piirkondi, mis juba praegu annavad olulise panuse ELi konkurentsivõimesse. Lisaks sellele on ka majanduslikult tugevates piirkondades struktuuriliselt nõrgemaid alasid, mis vajavad samuti toetust;

79.

territoriaalne ühtekuuluvus võib piiriülese, riikide- ja piirkondadevahelise koostöö raames anda olulise panuse Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisse;

80.

Euroopa Sotsiaalfond peab ka tulevikus jääma ühtekuuluvuspoliitika osaks ning see tuleb tagada ühise raammääruse abil;

81.

Regioonide Komitee tuleb struktureeritud viisil kaasata Euroopa 2020. aasta strateegia edasisse rakendamisse, kasutades ka Euroopa 2020. aasta strateegia järelevalveplatvormi tulemusi. Selleks tuleks kevadiseks tippkohtumiseks koostatavas Euroopa Komisjoni aruandes ette näha konkreetne peatükk kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise kohta strateegia rakendamisse;

82.

ELi kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on valmis andma Euroopa tulevase ühtekuuluvuspoliitika rakendamise raames oma panuse Euroopa 2020. aasta strateegia õnnestumisse!