18.1.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 15/51

—

leiab, et poliitiline stabiilsus, majandusareng ja Gruusia elanike kõrge elatustase on ELi jaoks äärmiselt olulised. Ent suhete tugevdamine on muutunud isegi veel olulisemaks Musta mere sünergia programmi kontekstis;

—

tervitab viisalihtsustuslepingu allakirjutamist Gruusiaga, sest see näitab ELi avatust Gruusia elanikele;

—

kutsub Gruusia valitsust üles muutma riigi õigusakte vastavalt Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale ja kujundama ümber piirkondlikku valitsemissüsteemi, et see saaks toimida arengu alusena. Eriti tähtis on õiguslikult määratleda piirkonna kui riigi territoriaalüksuse funktsioonid ning määrata kindlaks piirkondlike omavalitsuste volitused;

—

kutsub üles võimaldama Gruusia keskvalitsuse esindajate kõrval ka omavalitsuste esindajatel võimalikult varakult osaleda ELi ja Gruusia kahepoolsetel suhetel põhinevate kokkulepete, aruannete ja tegevuskavade koostamisel;

—

teeb ettepaneku arendada idapartnerluses välja tõeline territoriaalne mõõde ning kutsub seetõttu ELi liikmesriike ja partnerriike, sh Gruusiat, üles allkirjastama mitmepoolse kokkuleppe, mis võimaldaks idapartnerluse piirkonnas, sh Gruusias, luua Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusi. Sellised rühmitused saaksid tõhustada koostööd ja aidata edendada piiriüleseid suhteid, kogemustevahetust ja inimestevahelisi kontakte Gruusia ja ELi liikmesriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel.

Raportöör

:

Jacek Protas (PL/EPP), Warmia-Masuuria vojevoodkonna juht

1.

kinnitab, et ELi põhieesmärk Gruusias on edendada rahumeelset, turvalist ja stabiilset valitsemist, mille abil suudetakse tugevdada heanaaberlikke suhteid ja piirkonna stabiilsust ning ollakse valmis jagama Euroopa väärtusi ja arendama institutsionaalset ja õiguslikku koostalitlusvõimet Lõuna-Kaukaasia piirkonnas ja suhetes ELiga;

2.

kinnitab, et ELi ja Gruusia suhetes on prioriteetne toetada demokraatlikku reformi, õigusriiki ja head valitsemistava nii riiklikul kui kohalikul tasandil;

3.

leiab, et poliitiline stabiilsus, majandusareng ja Gruusia elanike kõrge elatustase on ELi jaoks äärmiselt olulised. Ent suhete tugevdamine on muutunud isegi veel olulisemaks pärast ELi hiljutist laienemist Rumeenia ja Bulgaaria võrra, kes asuvad Gruusiaga sama mere ääres, eelkõige arvestades tookord käivitatud Musta mere sünergia programmi;

4.

tervitab viisalihtsustuslepingu allakirjutamist Gruusiaga, sest see näitab ELi avatust Gruusia elanikele;

5.

tervitab Gruusia kaasamist Euroopa naabruspoliitikasse, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumenti ning Gruusia integreerimist idapartnerlusse ja märgib, et see algatus võimaldab tugevdada ELi ja Gruusia suhteid;

6.

rõhutab idapartnerluse algatuse tähtsust Euroopa naabruspoliitikas. Komitee kiidab heaks eesmärgi järgida õigusriigi, hea valitsemistava, inimõiguste austamise, vähemusrühmade austamise ja kaitse ning turumajanduse ja säästva arengu põhimõtteid;

7.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon on kutsunud Regioonide Komiteed osalema idapartnerluses, eelkõige temaatiliste platvormide töös demokraatia, hea valitsemistava ja stabiilsuse ning inimestevaheliste kontaktide valdkonnas;

8.

rõhutab, et Euroopa naabruspoliitika töötati välja eesmärgiga aidata ületada lõhesid Euroopa eri osade vahel, laiendades järk-järgult demokraatia, heaolu ja turvalisuse ala;

9.

kutsub ELi ja Gruusiat üles kasutama ära ELi uute liikmesriikide ulatuslikke teadmisi ja kogemusi, mida nad omandasid majandus- ja sotsiaalreformide ajal mestimis-, lähetus- ja teiste saadavalolevate toetusprogrammide kaudu;

10.

rõhutab vajadust kooskõlastada erinevad algatused ja programmid ning siduda omavahel kõik käimasolevad projektid ja vahendid, et vältida ELi meetmete dubleerimist;

11.

väljendab heameelt edusammude üle rahvusvaheliste standardite järgmisel 2010. aasta mais toimunud kohalikel valimistel, ent märgib, et mitmed puudujäägid on veel kõrvaldamata. Kui üldiselt olid valimised korraldatud läbipaistval, kaasaval ja professionaalsel viisil ning oli tehtud märkimisväärseid edusamme, mis näitasid, et ametivõimud püüavad varasemaid puudujääke kõrvaldada, siis valmistavad jätkuvalt muret valijate mobiliseerimine, võrdsete tingimuste puudumine mõne kandidaadi puhul ning vahel ebaselge piir riigi rahastatud valitsuse tegevuse ja partei poliitilise tegevuse vahel;

12.

rõhutab, et omavalitsustel on ülioluline roll Gruusias Euroopa naabruspoliitika eesmärkide elluviimisel. See puudutab peamiselt nende panust kohalikku arengusse, kohalike majandussuhete parandamisse, inim- ja põhiõiguste järgimisse, liikuvuse soodustamisse ning vastastikuste kontaktide loomise toetamisse;

13.

soovitab sõlmida kokkuleppeid, arendada otsest koostööd, vahetada kogemusi ja edendada liikuvust liikmesriikide omavalitsuste ning Gruusia omavalitsuste vahel, et vahetada teadmisi ning abistada arengu valdkonnas kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

14.

rõhutab, et kohalike omavalitsuste tugevdamine Gruusias on prioriteetne küsimus. Komitee leiab, et kohaliku haldussuutlikkuse parandamiseks tuleks eraldada rohkem vahendeid. Seda võib saavutada idapartnerluse kaudu terviklike institutsioonide väljaarendamise programmide abil, mis hõlmavad mestimisprogramme, kõrgetasemelisi konsultatsioone, koolitust ja personalivahetust, praktikume ja kutsekoolituse stipendiume. Samuti on oluline toetada Gruusiat akadeemilise baasi loomisel territoriaalse omavalitsuse ning regionaalarengu alaseks uurimistegevuseks;

15.

soovitab Gruusial uuendada kohalike omavalitsuste haldusnorme ja suurendada nende haldussuutlikkust ELi praktilise toetuse kaudu. Seda on võimalik saavutada, kui tugevdada ja süvendada poliitilist dialoogi, inimestevahelisi kontakte ja mestimisprogramme ning kui poliitilisi ja sotsiaalseid reforme elluviivad ELi ja Gruusia partnerid tutvustavad üksteisele häid tavasid;

16.

kutsub Gruusia valitsust üles muutma riigi õigusakte vastavalt Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale ja kujundama ümber piirkondlikku valitsemissüsteemi, et see saaks toimida arengu alusena. Eriti tähtis on õiguslikult määratleda piirkonna kui riigi territoriaalüksuse funktsioonid ning määrata kindlaks piirkondlike omavalitsuste volitused;

17.

tervitab Gruusia ametivõimude märkimisväärseid edusamme, mis on saavutatud kohalike omavalitsuste uue mudeli rakendamise nelja aasta jooksul. Nad on suutnud luua tõhusama ja läbipaistvama omavalitsusüksuste rahastamise mudeli, jätkata kohaliku infrastruktuuri arendamist ja edendada kohalike kogukondade aktiivsemat osalust. Ent edusammudest hoolimata on veel palju teha;

18.

kutsub Gruusia ametivõime üles kaaluma tulevikus, kui omavalitsus muutub Gruusias tugevamaks, omavalitsuse madalama tasandi loomist või praegu olemasolevate rajoonide arvu suurendamist. Komitee leiab, et omavalitsuse tegevus madalaimal tasandil tagab kohalike probleemide tõhusama ja kiirema lahendamise, kaasab kohalikke elanikke rohkem ning suurendab ka vastutustunnet ühisprojektide eest. Samuti kutsub komitee kaaluma piirkondliku tasandi omavalitsuse loomist;

19.

tervitab asjaolu, et uued õiguslikud meetmed, mis jõustuvad pärast 2010. aasta kohalikke valimisi, suurendavad volikogude kui kohalikult valitud esindusorganite rolli linnapeade arvelt;

20.

kutsub Gruusia ametivõime üles parandama omavalitsuste ja riigi regionaalarengu vajaduste rahastamise mehhanismi. Komitee kutsub regionaalarengu ministeeriumit üles etendama selles mehhanismis suuremat rolli finantsministeeriumi ainupädevuse arvelt, sest viimane ei suuda piirkondade vajadustega tegeleda nii hästi nagu just sellele valdkonnale spetsialiseerunud ministeerium;

21.

rõhutab, et Gruusias tuleb rahastamismehhanisme detsentraliseerida. Enamiku omavalitsusüksuste tulud sõltuvad rohkem kui 90 % ulatuses eelarveeraldistest;

22.

julgustab Gruusia ametivõime muutma valimisseadust nii, et riigi kohalikel valimistel võiksid osaleda ka sõltumatud kandidaadid. See vähendaks Gruusia omavalitsuse politiseeritust ning annaks kohalikele juhtfiguuridele juurdepääsu omavalitsemisele;

23.

kutsub Gruusia ametivõime töötama välja mehhanisme, mis aitaksid omavalitsuste esindajatel olla rohkem kaasatud regionaalarengu strateegia ja konkreetsete rajoonide arengut käsitlevate muude riiklike dokumentide väljatöötamisse ja rakendamisse;

24.

kutsub üles võimaldama Gruusia keskvalitsuse esindajate kõrval ka omavalitsuste esindajatel võimalikult varakult osaleda ELi ja Gruusia kahepoolsetel suhetel põhinevate kokkulepete, aruannete ja tegevuskavade koostamisel, eelkõige Euroopa naabruspoliitika raames ning riikliku näidisprogrammi ettevalmistamisel ja rakendamisel;

25.

kutsub Gruusia valitsust üles looma mehhanisme dialoogiks ja konsultatsiooniks kohalike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga, kaasates nad ELiga tehtava koostöö protsessi;

26.

soovitab kaasata omavalitsusi projektide läbiviimisse neljas põhivaldkonnas, mis on kirjas piiriülese koostöö strateegiadokumendis (2007–2013):

Komitee julgustab tegutsema väiksemahuliste projektide kaudu, mille hulgast peetakse prioriteetseteks üldist elatustaset parandavaid projekte;

27.

toob esile kohalike valitsusväliste organisatsioonide ja kohaliku meedia rolli: nad tegutsevad valvurite ja kontrollijatena, jälgides, et kohalikud omavalitsused töötaksid korralikult, läbipaistvalt ja tulemuslikult. Meedial ja valitsusvälistel organisatsioonidel on ülioluline roll kohalike kogukondade ja omavalitsuste konkreetsete probleemide analüüsimisel ja sobivate lahenduste arutamisel ja ellu viimisel;

28.

kutsub ELi institutsioone üles andma rohkem toetust Gruusia kohalikele valitsusvälistele organisatsioonidele ja kohalikule meediale;

29.

väljendab heameelt, et Euroopa Komisjon on tunnustanud regionaalarengut ja põllumajanduse toetamist olulise valdkonnana, mida tuleks riikliku näidisprogrammi raames 2011–2013 jätkuvalt või isegi veelgi rohkem Gruusias toetada;

30.

väljendab heameelt selle üle, et 2009. aastal loodi Gruusias regionaalarengu ja infrastruktuuri ministeerium, kellest on saanud ELi oluline partner;

31.

tervitab asjaolu, et Gruusia ametivõimud on regionaalarengu muutnud üheks prioriteediks, et tugevdada riigi majandust. Komitee hindab Gruusia jõupingutusi ja edusamme selles valdkonnas. Samas juhib komitee tähelepanu sellele, et teha on veel palju, eelkõige seoses alt üles lähenemisviisi arendamisega;

32.

kustub Gruusia ametivõime üles jätkama enne 2008. aasta konflikti alustatud programmi „Gruusia ilma vaesuseta” ning arendama edasi vaeseimatele elanikele suunatud tervisekindlustussüsteemi. Vaesus on Gruusias jätkuvalt tõsine probleem, mis tuleb ELi abiga lahendada;

33.

julgustab Gruusia ametivõime kasutama ELi abi, et käivitada aktiivne ja otsustav võitlus töötuse vastu, mis on jätkuvalt tõsine probleem eelkõige maapiirkondades. Samuti soovitab komitee luua asutused, kelle ülesanne on uurida töötust ja selle vastu võidelda. Lahendada tuleb ka see probleem, et elanike oskused ja haridus ei vasta kaugeltki tööturu tegelikele vajadustele;

34.

juhib tähelepanu vajadusele jätkata Gruusia põllumajanduse reformimist ja arendamist. Komitee kutsub Gruusia ametivõime üles leppima kokku riigi põllumajanduse arengustrateegia lõplikus versioonis, võtma strateegia vastu, suurendama riigiasutuste investeeringuid ja innustama erasektori investeeringuid põllumajandusse. See on hädavajalik, sest just maapiirkondades on kõige rohkem Gruusia elanikke, kes elavad allpool vaesuspiiri;

35.

hindab Gruusia jõupingutusi parandada oma statistiliste uuringute kvaliteeti ning võtta vastu uus statistikaseadus, millega nähakse ette statistikaameti loomine. Komitee kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles aitama seda seadust rakendada;

36.

kustub ELi institutsioone ja ELi liikmesriike üles aitama Gruusiat statistiliste uuringute ettevalmistamisel, elluviimisel ja tulemuste töötlemisel. Tulemuslik regionaalpoliitika ja regionaalareng ei ole võimalik ilma täpsete ja faktiliste andmeteta iga piirkonna kohta;

37.

kustub ELi üles toetama Gruusia ruumilise planeerimise kava koostamist;

38.

märgib, et keskkonnakaitse on Gruusias äärmiselt oluline. Loodusressursid – vesi, mets, rannikupiirkonnad, mäed, vesi jt ressursid – on riigi majanduse seisukohast väga tähtsad. Komitee soovitab Gruusial jätkata tööd looduskeskkonna strateegiaga ja keskkonnakaitse seadustikuga. Samuti kutsub komitee Gruusiat üles arendama ELi aktiivsel toetusel keskkonnakaitse ja säästva arengu poliitikat;

39.

märgib, et Gruusia teadusuuringute ja majanduse valdkonnas tuleb toetada innovatsiooni ja kustub ELi institutsioone üles sellele tähelepanu pöörama;

40.

kutsub Gruusia ametivõime üles arendama järjekindlat poliitikat kohaliku majanduse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arendamisel piirkondlikul tasandil. Seejuures võivad abiks olla kohalikku infrastruktuuri suunatud investeeringud ja madala intressiga laenud;

41.

märgib, et piirkondlikul ja piiriülesel koostööl on keskne roll ühiste probleemide lahendamisel, näiteks veevarustuse, organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise, transpordi, välisinvesteeringute, energeetika, keskkonnakaitse ja kliimamuutuste valdkonnas;

42.

kutsub Gruusia kohalikke omavalitsusi üles võtma meetmeid, et julgustada koostööd Gruusia piirkondade vahel ja edendada nende kaasamist rahvusvahelistesse koostöövõrgustikesse. Seetõttu soovitab komitee keskvalitsusel lahendada riigi haldusjaotuse küsimused ning määratleda mõiste „piirkond” ja piirkondlike omavalitsuste volitused;

43.

tervitab Lõuna-Kaukaasia integreeritud piirihalduse käivitamist ja Kaukaasia piirkondliku keskkonnakeskuse uut juhatust. Komitee julgustab jätkama Lõuna-Kaukaasia narkovastase programmiga. Kõik need algatused on väga olulised piirkondliku koostöö ja stabiilsuse edendamiseks Lõuna-Kaukaasias;

44.

teeb ettepaneku arendada idapartnerluses välja tõeline territoriaalne mõõde ning kutsub seetõttu ELi liikmesriike ja partnerriike, sh Gruusiat, üles allkirjastama mitmepoolse kokkuleppe, mis võimaldaks idapartnerluse piirkonnas, sh Gruusias, luua Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusi. Sellised rühmitused saaksid tõhustada koostööd ja aidata edendada piiriüleseid suhteid, kogemustevahetust ja inimestevahelisi kontakte Gruusia ja ELi liikmesriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel;

45.

võtab kooskõlas Euroopa Komisjoni soovitustega otsustavaid samme, et luua mudel korrapäraseks dialoogiks ja tihedamaks koostööks liikmesriikide ja idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel, eelkõige Euroopa Liidu ja idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste iga-aastase konverentsi korraldamise kaudu;

46.

kiidab heaks Euroopa Komisjoni üleskutse tihendada mitmepoolset koostööd, mis oleks täiendus põhjamõõtmele ja Musta mere sünergia algatusele. Komitee kutsub üles kooskõlastama Euroopa naabruspoliitika mitmepoolseid algatusi, nagu Musta mere sünergia algatus ja idapartnerlus, et arendada ELi ja Gruusia kahepoolseid suhteid;

47.

väljendab heameelt selle üle, et Gruusia ametivõimud võtsid vastu riikliku integratsioonistrateegia, mille eesmärk on muu hulgas parandada infrastruktuuri neis piirkondades, kus elavad rahvusvähemused. Komitee märgib, et neist jõupingutustest hoolimata jäävad integratsioon ja vähemuste õigused Gruusias ikka veel mureküsimusteks;

48.

tervitab Gruusia valitsuse jõupingutusi parandada vähemusrahvuste hulgas riigikeele oskust ja tõlkida ametlikku õppekavasse kuuluvad kooliõpikud Gruusia vähemuste keeltesse. See on oluline samm hariduse standardimisel kogu riigis. Meetmeid selles valdkonnas tuleb otsustavalt jätkata ja laiendada, sest gruusia keele oskuse puudumine vähemuste hulgas on jätkuvalt suur väljakutse;

49.

kutsub ELi institutsioone üles pöörama Gruusias eritähelepanu rahvusliku või usulise diskrimineerimise juhtudele ning tagama kõikvõimaliku vajaliku abi (sh tehniline, sisuline ja finantsabi), et saavutada Gruusias õiguslikud ja institutsionaalsed lahendused, mis soodustaksid vähemuste õiguste austamist ja nende integratsiooni ühiskonda ja kodanike hulka;

50.

kutsub ELi institutsioone ja teisi rahvusvahelisi organisatsioone, kes tegelevad Gruusia asjadega, üles edendama harivat teavitamist, mille abil suurendada Gruusia rahvus- ja usuvähemuste hulgas teadlikkust õiguslikest, poliitilistest ja ühiskondlikest küsimustest;

51.

kustub Gruusia keskvõime üles koostama asjakohaseid mehhanisme, mille abil vältida vähemusrühmade liikmete tõrjutust riigi ühiskondlikust, poliitilisest ja avalikust elust;

52.

kutsub Gruusia ametivõime üles töötama välja poliitikat, mille abil teha kindlaks vähemuste tegelikud probleemid ja lahendada need kiiresti ja tõhusalt kõigi huvitatud sidusrühmade aktiivsel osalusel. Need sidusrühmad hõlmaksid eelkõige keskvalitsuse, omavalitsuste ja vähemuste esindajaid, aga ka kodanikuühiskonna organisatsioone, erasektorit, kohalikke kogukondi ja rahvusvahelisi organisatsioone;

53.

rõhutab, et äärmiselt oluline on jõuda ühise vastutuseni ning ametivõimude, omavalitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide kooskõlastatud tegevuseni Gruusia rahvus- ja usuvähemuste suhtes;

54.

tervitab ELi osalemist 2008. aasta augustis toimunud Vene-Gruusia sõja lõpetamisel ja konflikti tagajärgede likvideerimisel, samuti Euroopa Liidu järelevalvemissiooni loomist Gruusias ja sõjajärgse abi andmist Gruusiale;

55.

hindab ja rõhutab ELi aktiivse osaluse tähtsust ÜRO ja OSCE kõrval Genfi läbirääkimistel, mis käivitati 2008. aastal dialoogifoorumina ja platvormina konflikti lahendamiseks;

56.

tervitab NATO ja Gruusia jätkuvat koostööd demokraatlike, institutsiooniliste ja kaitsealaste reformide vallas, et valmistada Gruusia ette võimalikuks liitumiseks NATOga ning tugevdada piirkonna stabiilsust;

57.

rõhutab, et EL tunnustab jätkuvalt Gruusia territoriaalset terviklikkust ja Gruusia piiride puutumatust, ning väljendab tugevat toetust konfliktide rahumeelsele lahendamisele;

58.

soovitab nii Gruusiasse saadetud Euroopa Liidu järelevalvemissioonil kui ka Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud ELi eriesindajal jätkuvalt hoolikalt jälgida sündmuste kulgemist konfliktipiirkondades;

59.

toonitab, et Venemaa peaks kinni pidama tingimustest, mis sätestati 2008. aasta augustis konfliktile lõpu teinud ja Venemaa allkirjastatud kokkulepetes, ning taandaks oma sõjaväe konfliktieelsetele positsioonidele ja võimaldaks Gruusiasse saadetud Euroopa Liidu järelevalvemissioonile takistamatu juurdepääsu Abhaasia ja Lõuna-Osseetia territooriumile;

60.

väljendab heameelt, et Gruusia ametivõimud on vastu võtnud ja rakendanud riigisiseselt ümberasustatud isikutele suunatud riikliku strateegia (2009–2012), mis hõlmab kõiki riigisiseselt ümberasustatud isikuid;

61.

hindab positiivset arengut seoses sellega, et Gruusia valitsus võttis 2010. aasta jaanuaris vastu dokumendi „Okupeeritud territooriume käsitlev riiklik strateegia: pühendumine koostöö kaudu” ning kavatseb muuta okupeeritud territooriumide seadust, mille suhtes Euroopa Nõukogu on väljendanud tõsiseid reservatsioone;

62.

soovitab tungivalt jätkata hiljutisest konfliktist mõjutatud piirkondade toetamist. Komitee leiab, et lisaressursse tuleks eraldada eelkõige pagulaste ja riigisiseselt ümberasustatud isikute abistamiseks, elamute ja infrastruktuuri taastamiseks, kohalike kogukondade dialoogi toetamiseks ja usalduse taastamise meetmeteks;

63.

rõhutab, et vaid kuus aastat on möödunud roosast revolutsioonist, millega algas Gruusias muutuste- ja reformiperiood, mille jooksul on riik kannatanud sõja ja ülemaailmse majanduskriisi tagajärgede all. Hoolimata sellest lühikesest ajast ja raskustest on Gruusia suutnud teha märkimisväärseid edusamme demokraatia, turumajanduse ja arengu suunas;

64.

juhib tähelepanu sellele, et ELi toetus Gruusia kohalikele omavalitsustele ja regionaalarengule on äärmiselt tähtis, sest riik asub poliitiliselt ebastabiilses piirkonnas, kus toimuvad sageli võimuvahetused ja kus on pärast Nõukogude Liidu lagunemist toimunud vähemalt tosinajagu relvastatud või külmutatud konflikti. Gruusia asub piirkonnas, mis on etniliselt, keeleliselt, usuliselt ja ajalooliselt äärmiselt mitmekesine ning kus seni puudusid euroopalikud demokraatlikud traditsioonid. Seetõttu on investeeringud kohalike omavalitsuste ja asutuste arendamisse ja tugevdamisse ning regionaalarengusse Gruusias keskse tähtsusega nii elanike elatustaseme parandamise kui ka Gruusia demokratiseerimise vaatepunktist. Need aitavad ka edendada euroopalikke väärtusi ning suurendada Gruusia elanike usaldust ELi vastu;

65.

märgib, et Gruusia poliitiline ja majanduslik areng on Euroopa Liidu jaoks väga oluline, sest Gruusia asub ELi vahetus läheduses ja piirkonnas, mis on energiatarnemarsruutide ja poliitiliselt ebastabiilsete piirkondade läheduse tõttu strateegiliselt tähtis. Gruusia toetamine tema püüdlustes Euroopa Liidule läheneda peaks olema üks ELi prioriteet.