(1)

Nõukogu 23. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1407/2002, mis käsitleb söetööstusele antavat riigiabi, kehtivus lõpeb 31. detsembril 2010.

(1)

Nõukogu 23. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1407/2002 (mis käsitleb söetööstusele antavat riigiabi) kehtivus lõpeb 31. detsembril 2010 ning kuna puudub uus õiguslik raamistik, mille alusel oleks söetööstusele võimalik anda teatavat tüüpi riigiabi pärast seda kuupäeva, on liikmesriikidel võimalik anda abi vaid nende üldiste riigiabi eeskirjade piires, mida kohaldatakse kõikide valdkondade suhtes .

(1 a)

Sütt kasutatakse mitte ainult kütusena, vaid ka keemiatööstuse toorainena ja selle kasutusala osatähtsus tulevikus suureneb.

(1 b)

Kaevanduste sulgemise tagajärjel vähenenud liidu söetööstuse tootmisvõimsus korvatakse söeimpordiga liitu, mille tulemusel liitu varustatakse söega kolmandatest riikidest.

(2)

Subsideeritud söe väike osa üldises koguenergias ei õigusta enam sellise toetuse säilitamist eesmärgiga tagada energiavarustuskindlus ELi tasandil .

(2)

Subsideeritud söe väike osa liidu üldises koguenergias tähendab seda, et söetööstusele antav toetus saab korvata energia varustushäireid vaid piiratud ulatuses . Riigiabi söesektoris on aga vahepeal sedavõrd vähenenud, et ei põhjusta enam konkurentsimoonutusi. Minimaalne söetootmine liidus säilitaks juurdepääsu kodumaistele maardlatele strateegilise reservi loomise mõttes.

(2 a)

Määruse (EÜ) nr 1407/2002 kehtivuse lõppemine sunnib mõnda liikmesriiki oma söekaevandused lühikese aja jooksul sulgema ja toime tulema märkimisväärsete sotsiaalsete ja piirkondlike tagajärgedega.

(2 b)

Kaevanduste sulgemise äärmiselt negatiivse sotsiaal-majandusliku mõju tõttu eelkõige väheasustatud piirkondades tuleks tulevastes eelarvetes kaaluda sihtotstarbeliste toetuste eraldamist ELi struktuurifondidest, isegi kui asjaomased piirkonnad asuvad väiksemate majanduslike probleemidega liikmesriikides.

(2 c)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 194 lõikele 2 on liikmesriikidel õigus määrata kindlaks oma energiavarude kasutamise tingimused, valida erinevate energiaallikate vahel ning määrata kindlaks oma energiavarustuse üldstruktuur.

(3)

ELi poliitika ergutada energia tootmisel taastuvate ja madala süsinikusisaldusega fossiilkütuste kasutamist ei õigusta konkurentsivõimetute söekaevanduste lõputut toetamist. Seetõttu ei tuleks määrusega (EÜ) nr 1407/2002 lubatud abiliikide võimaldamist lõputult jätkata .

(3)

Seoses liidu poliitikaga aidata energia tootmisel kasutada taastuvaid ja madala süsinikusisaldusega fossiilkütuseid peaksid liikmesriigid esitama kava selliste meetmete võtmiseks, mille eesmärk on leevendada söe kasutamise keskkonnamõju, näiteks energiatõhususe, taastuvenergia või süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valdkonnas. See kehtiks kõigi söeliikide ja igasuguste ressursside kohta. Tuleks siiski tunnistada, et subsideeritud söe asendamine subsideerimata söega ei too kaasa olulist kasu keskkonnakaitse seisukohast.

(3 a)

Kuna kohalikke energiaallikaid liidus napib, on toetus söetööstusele õigustatud ELi poliitika alusel, millega ergutatakse energia tootmisel taastuvate ja madala süsinikusisaldusega fossiilkütuste kasutamist. Määrusega (EÜ) nr 1407/2002 lubatud abiliikide võimaldamist ei tuleks lõputult jätkata. Kuid igal juhul tuleks säilitada riigiabi, mis on mõeldud söe saastava mõju vähendamiseks. Sellest abi andmise tühistamisest tuleks kõrvale jätta kaevandused, mis pärast 10-aastast perioodi on konkurentsivõimelised, kuid vajavad endiselt riigiabi keskkonnatehnoloogia investeeringuteks.

(5)

Ilma et see piiraks üldiste riigiabi eeskirjade kohaldamist, peaks liikmesriikidel olema võimalik võtta meetmeid, millega leevendada kõnealuste kaevanduste sulgemise sotsiaalseid ja piirkondlikke tagajärgi, see tähendab nende tegevus nõuetekohaselt lõpetada kaevanduste pöördumatu sulgemise kava kontekstis ja/või rahastada erakorralisi kulusid, eelkõige varasemast tegevusest tulenevaid kohustusi.

(5)

Ilma et see piiraks üldiste riigiabi eeskirjade kohaldamist, peaks liikmesriikidel olema võimalik võtta meetmeid, millega leevendada kõnealuste kaevanduste võimaliku sulgemise sotsiaalseid ja piirkondlikke tagajärgi, see tähendab nende tegevus nõuetekohaselt lõpetada kaevanduste pöördumatu sulgemise kava kontekstis ja/või rahastada erakorralisi kulusid, eelkõige varasemast tegevusest tulenevaid kohustusi.

(5 a)

Viivitamata tuleks korraldada ümberõpe neile töötajatele, keda kaevanduste sulgemiskavad puudutavad, ja selleks tuleks uurida kõiki piirkondlikke, riiklikke ja liidu rahastamisvõimalusi.

(5 b)

Keskkonnakaitsemeetmete ja kaevanduste pikaajalise sulgemisega seotud kulude rahastamist on vaja jätkata pärast 2014. aastat. Söetööstusele antavate liikmesriikide toetuste ennatlik lõpetamine tooks asjaomastes piirkondades kaasa märkimisväärsed keskkonnaalased ja rahalised probleemid ning oleks lõppkokkuvõttes palju kulukam kui selliste toetuste järkjärguline lõpetamine.

(6)

Käesolev määrus märgib söesektori üleminekut sektorispetsiifilistelt eeskirjadelt kõigis sektorites kohaldatavatele üldistele riigiabi eeskirjadele.

(7)

Selleks et viia siseturul miinimumini abist tulenevaid konkurentsimoonutusi, peaks selline abi olema kahanev ja rangelt piirduma tootmisüksustega, mida kavatsetakse sulgeda pöördumatult.

(7)

Selleks et viia siseturul miinimumini abist tulenevaid konkurentsimoonutusi, peaks selline abi olema langustendentsiga ja piirduma tootmisüksustega, mida kavatsetakse sulgeda pöördumatult , kui need üksused ei ole kavandatud sulgemiskuupäevaks konkurentsivõimeliseks muutunud .

(7 a)

Endistes söekaevandustes keskkonna taastamine nõuab mitmeid meetmeid, näiteks tuleb kaevandusest eemaldada seadmed ning muuta kaevandus ohutuks, kaevandus korrastada ning eemaldada reovesi. Selliste taastamistööde rahastamine nõuab pikaajalist kavandamist.

(8)

Söele antava abi negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks peaksid liikmesriigid esitama kava, mis sisaldab asjakohaseid meetmeid näiteks energiatõhususe, taastuvenergia või süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valdkonnas.

(8 a)

Minimaalse söetootmistaseme tagamine ning muud meetmed, mille eesmärk on eelkõige edendada energiatootmist taastuvatest energiaallikatest, aitavad säilitada kohalike primaarenergiaallikate osakaalu, mis edendaks märkimisväärselt energiavarustuse kindlust Euroopa Liidus. Peale selle toetab kohalike primaarenergiaallikate kaasamine keskkonnaeesmärkide saavutamist säästva arengu kontekstis. Liidu kohalike energiaallikate edendamise raames, mille eesmärk on tasakaalustada liidu olulist sõltuvust impordist, tuleks kaaluda, kuidas täiendada kohalikke mittefossiilseid energiaallikaid fossiilsete energiaallikatega, süsi on mõnes liikmesriigis ainsaks kohaliku fossiilenergia allikaks.

(8 b)

Söel töötavad elektrijaamad asendaksid tõenäoliselt kodumaise söe importsöega, mis tooks kaasa suured transpordikulud ja negatiivse CO2-jalajälje, muutmata tegelikult elektri tootmisel tekkivat süsinikdioksiidiheite kogust.

(8 c)

Söekaevandamise tingimused on asukohast olenevalt geoloogilises plaanis erinevad, samuti on poliitilise olukorra tõttu erinevad sotsiaalsed, ohutus- ja keskkonnastandardid (seoses kaevandus- ja keskkonnakahjudega). Nende erinevuste tõttu tekib ebasoodne konkurentsiolukord eeskätt liidu söe ja importsöe vahel, mis on liidu söetööstuses toonud kaasa põhjalikke ümberkorraldusmeetmeid ja viimaste aastakümnete jooksul tegevuse olulise vähendamise.

(8 d)

Minimaalse söetootmise toetamine aitab ühtlasi säilitada liidu söekaevandamistehnoloogia ja puhta söepõletustehnoloogia olulist positsiooni ning võimaldab seda tehnoloogiat üle viia peamistesse söetootmispiirkondadesse kolmandates riikides ja kaasa aidata saasteainete ja kasvuhoonegaaside heite märkimisväärsele vähendamisele kogu maailmas.

(8 e)

Sütt kasutatakse liidus peamiselt elektri tootmiseks ja väiksemal määral terasetööstuses vajaliku koksisöe tootmiseks. Keskkonnakaitse põhjustel tuleks võimalikult kiiresti lõpetada söe abil elektri tootmine säästva elektritootmise kasuks. Terasetööstuses seevastu ei ole ilmselt lähitulevikus veel võimalik söeta hakkama saada. Naftavarude kahanemist silmas pidades (nn naftatootmise tipp) tuleb lähtuda söe tähtsuse suurenemisest keemiatööstuse asendustoorainena. Seepärast ei tohiks pikas perspektiivis välistada juurdepääsu säilitamist liidu söemaardlatele eesmärgiga jätkata tehnilistel põhjustel minimaalset söetootmist, mis ei moonuta konkurentsi, isegi juhul, kui selleks on vaja pikema aja jooksul riigiabi.

(9 a)

Ettevõtetele tuleks kooskõlas „saastaja maksab” põhimõttega ja väliskulude kajastamise vajaduse tõttu kehtestada kohustus katta nende tegevusest põhjustatud lühi- ja pikaajalise keskkonnakahju heastamise kulud.

(10)

Selle ülesande täitmisel peaks Euroopa Komisjon tagama normaalsete konkurentsitingimuste loomise, säilitamise ja järgimise. Eelkõige elektriturgu silmas pidades ei tohiks söetööstusele antav abi mõjutada elektritootjatele kättesaadavat primaarenergia allikate valikut. Seetõttu peaksid lepinguosalised söehindades ja -kogustes vabalt kokku leppima, võttes arvesse maailmaturul valitsevaid tingimusi.

(10)

Selle ülesande täitmisel peaks komisjon tagama normaalsete konkurentsitingimuste loomise, säilitamise ja järgimise. Eelkõige elektriturgu silmas pidades ei tohiks söetööstusele antav abi mõjutada elektritootjatele kättesaadavat primaarenergia allikate valikut. Seetõttu peaksid lepinguosalised söehindades ja -kogustes vabalt kokku leppima, võttes arvesse maailmaturul valitsevaid tingimusi. Energiahindade tõenäolist tõusu silmas pidades peaks komisjon korrapäraselt läbi vaatama liidu söe potentsiaalse panuse energiajulgeolekusse.

a)

asjaomaste tootmisüksuste tegevus peab moodustama osa sulgemiskavast, mille tähtpäev on hiljemalt 1. oktoober 2014 ;

a)

asjaomaste tootmisüksuste tegevus peab moodustama osa sulgemiskavast, mille tähtaeg on hiljemalt 31. detsember 2018 .

b)

asjaomased tootmisüksused tuleb sulgemiskava kohaselt lõplikult sulgeda;

b)

asjaomased tootmisüksused tuleb sulgemiskava kohaselt lõplikult sulgeda, välja arvatud juhul, kui nad on kavas ettenähtud tähtajaks muutunud konkurentsivõimeliseks ja ELi energianõudlus nõuab nende tegevuse jätkamist ;

f)

liikmesriigi poolt ettevõttele antava sulgemisabi kogusumma peab kahanema , kusjuures kahanemine teineteisele järgnevate viieteistkuuliste ajavahemike kohta ei või olla väiksem kui 33 % sulgemiskava esimesel viieteistkuulisel ajavahemikul antud abist ;

f)

liikmesriigi poolt antava sulgemisabi kogusumma peab kahanema;

h)

liikmesriik peab esitama kava selliste meetmete võtmiseks, mille eesmärk on leevendada söe kasutamise keskkonnamõju, näiteks energiatõhususe, taastuvenergia või süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valdkonnas. Kõnealusesse kavasse selliste meetmete lisamine, mis kujutavad endast riigiabi artikli 107 lõike 1 tähenduses, ei piira liikmesriigi suhtes kohaldatavat teatamis- ja ooteaja kohustust, mis tuleneb sellistele meetmetele ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikest 3 ega kõnealuste meetmete siseturuga kooskõlas olemise nõuet.