Teisipäev, 23. november 2010
P7_TC1-COD(2009)0057

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. novembril 2010. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2011, millega kehtestatakse läänepoolse hariliku stauriidi varu ja püügi mitmeaastane kava

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

2002. aastal Johannesburgis toimunud ÜRO ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel vastu võetud rakenduskava arvesse võttes on Euroopa Liit muu hulgas võtnud kohustuse säilitada kalavarud tasemel, mis võimaldab maksimaalset jätkusuutlikku saagikust, või taastada need selle tasemeni, et saavutada kõnealused eesmärgid kahanenud varude osas kiiresti ja võimaluse korral hiljemalt 2015. aastal. Vastavalt nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (3) artiklile 2 tagab ühine kalanduspoliitika vee-elusressursside kasutamise säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes.

(2)

▐ Kõnealust läänepoolset varu käsitlevast bioloogilisest teabest ei piisa varude täielikuks hindamiseks, mis võimaldaks kehtestada maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud kalastussuremuse sihtväärtuse ja leida seosed lubatud kogupüügi ja teaduslike püügiprognooside vahel. Siiski saab kalavarude suuruse muutumisega seotud bioloogilise näitajana kasutada kalamarja tootluse indeksit, mis arvutatakse alates 1977. aastast iga kolme aasta järel läbi viidavate uuringute põhjal.

(3)	STECFi soovitused näitavad, et viimase kolme uuringu alusel arvutatud kalamarja tootluse indeksil rajanevad püügikontrollieeskirjad tagavad kalavarude säästva majandamise.

(4)

Alates 2003. aastast on teadlaste ettevaatusprintsiibil põhinevad soovitused mitmel aastal näidanud, et läänepoolse stauriidi aastane püük peaks jääma alla 150 000 tonni, eeldades, et see tagab kalavaru säästva kasutamise isegi ebaharilikult suure juurdekasvu jätkuva puudumise korral. Püügikontrollieeskirjad peavad võrdselt rajanema nii teadlaste ettevaatusprintsiibil põhinevatel soovitustel kui ka lubatud kogupüügi jätkuval rakendamisel, mida kohandatakse vastavalt kalamarja tootlikkuse suundumusi kajastavale tegurile.

(5)	Püügikontrollieeskirjades tuleb arvestada ka saagi vette tagasi laskmist, sealhulgas võrgust vette tagasi sattunud kalu, kuna olulised on kõik varude kõrvaldamise viisid. ▐

(6)	Hariliku stauriidi varud asuvad peamiselt liidu ja Norra vetes. Norra on huvitatud läänepoolse hariliku stauriidi varude kasutamisest. Kõnealuse varu ühist majandamist praegu ei toimu.

(7)

Läänepoolsed varud on majanduslikult kõige olulisemad hariliku stauriidi varud liidu vetes. Nende varude püügiga tegelevad erinevad kalalaevastikud, nii töötlevat tööstust ja väliskaubandust varustavad tööstuslikud laevastikud kui ka elanikkonda kvaliteetse värske kalaga varustavad rannalähedase püügiga tegelevad laevastikud.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete järgimise tagamiseks tuleks lisaks nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (4) ja komisjoni 20. detsembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1542/2007 (heeringa, makrelli ja stauriidi lossimise ja kaalumise korra kohta) (5) sätestatud meetmetele vastu võtta kontrolli ja järelevalve erimeetmed. Kõnealuste meetmete eesmärk on eelkõige piirkonna ja liigiga seotud valeandmete esitamise vältimine.

(9)	Asjakohane on tagada kava korrapärane hindamine ja juhul, kui kõnealune hindamine näitab, et püügikontrollieeskirjad ei taga enam ettevaatusprintsiibil põhinevat majandamist, tuleb tagada kava kohandamine.

(10)

Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) (6) artikli 21 punkti a alapunktide i ja iv kohaldamiseks peaks kava olema taastamiskava määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 tähenduses, kui kudekarja varud moodustavad hinnanguliselt vähem kui 130 % kudekarja suurusest 1982. aastal, mil kudekari tagas erakordselt suure juurdekasvu, ja peaks olema majandamiskava kõikides muudes olukordades130 %-line kudekarja varu võrreldes kudekarja 1982. aasta suurusega näitab ettevaatusprintsiibil põhinevat biomassi taset.

(11)

Püügivõimaluste kehtestamine ja jaotamine ▐ ühenduse kalanduspoliitika raames mõjutavad otseselt liikmesriikide kalalaevastike sotsiaal-majanduslikku olukorda ja seega tuleb eriti võtta arvesse värske kala müüki inimtoiduks väikesemahulise rannapüügiga tegeleva laevastiku poolt, kuna viimati nimetatu on otseselt seotud rannapiirkondadega, mis sõltuvad suures osas kalapüügist.

(12)

Bioloogiliste võrdlusaluste ja näitajate, mis moodustavad osa püügieeskirjadest, aluseks peaksid olema teadlaste viimased soovitused. Komisjonile tuleks anda volitused võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte seoses püügieeskirjades sisalduvate teatavate bioloogiliste võrdlusaluste ja näitajate muutmisega vastavalt lisas sätestatule, et reageerida kiiresti teadlaste soovitustes sisalduvatele muudatustele, mis põhinevad uuendatud teadmistel ja meetoditel. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi vastavaid konsultatsioone, kaasa arvatud ekspertide tasandil,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Määrusega kehtestatakse hariliku stauriidi läänepoolse varu kaitse ja majandamise pikaajaline kava (edaspidi „kava”).

Artikkel 2

Reguleerimisala

Kõnealust kava kohaldatakse ELi ja rahvusvaheliste vete ICESi rajoonides IIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VIIa, b, c, e, f, g, h, j, k, VIIIa, b, c, d ja e elava hariliku stauriidi varude suhtes.

Käesolevast kavast tulenevat majandamistsoonide korraldamist rakendatakse rannapüügilaevastiku suhtes, võttes arvesse kõnealuse laevastiku sektori varasemaid õigusi.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „ICES”– Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu; „ICESi rajoon” – kõnealuse organisatsiooni määratletud statistiline kalapüügipiirkond;

b)   „läänepoolne harilik stauriid”– artiklis 2 osutatud hariliku stauriidi varud;

c)   „lubatud kogupüük” (TAC)– läänepoolse hariliku stauriidi varust aastas püüda ja lossida lubatav kogus;

d)   „kogupüük”– merest püütud läänepoolse hariliku stauriidi kogus, mis hõlmab kohaldatavat lubatud kogupüüki ja asjaomasel aastal käesoleva määruse sätete alusel arvutatud vette tagasi lastud saagi hinnangulist suurust;

e)   „kalamarja tootluse indeks”– stauriidimarja hinnanguline arv, mille arvutamiseks kolme aasta tagant korraldatava Atlandi ookeani makrelli- ja stauriidimarja tootluse uuringu tulemused jagatakse 1015;

f)   „võrgust vette tagasi sattunud kalad”– kalad, mis sattuvad võrgust vette laeva pardale jõudmata.

II   PEATÜKK

PIKAAJALISE MAJANDAMISE EESMÄRK

Artikkel 4

Kava eesmärk

Kava eesmärk on hoida läänepoolse stauriidivaru biomass tasemel, mis tagaks kõnealuse stauriidivaru jätkusuutliku kasutamise ja suurima pikaajalise saagikuse. Selleks peaks püügikontrollieeskiri võrdselt rajanema nii keskmistest juurdekasvutingimustest lähtuvatel ja ettevaatusprintsiibil põhinevatel soovitustel kui ka hiljuti kindlaks määratud lubatud kogupüügil, mida kohandatakse vastavalt kalamarja tootlikkuse alusel mõõdetud kalavarude suuruse hiljutist suundumust kajastavale tegurile.

III   PEATÜKK

PÜÜGIEESKIRJAD

Artikkel 5

Lubatud kogupüügi kehtestamise menetlus

1.   Käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud eesmärgi saavutamiseks võtab nõukogu, kes tegutseb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt, pärast konsulteerimist STECFiga vastu läänepoolse hariliku stauriidi järgmise aasta lubatud kogupüüki käsitleva otsuse.

2.     Käesolevas määruses määratletud läänepoolse hariliku stauriidi lubatud kogupüügi tsoonilises jaotuses võetakse arvesse kalalaevastike omadusi ja eesmärke – on tööstuslikud laevastikud ja rannalähedase püügiga tegelevad laevastikud, mis varustavad töötlevat tööstust ja väliskaubandust ning elanikkonda kvaliteetse värske kalaga.

3.   Läänepoolse hariliku stauriidi lubatud kogupüük kehtestatakse käesoleva peatüki kohaselt.

Artikkel 6

Lubatud kogupüügi arvutamine

1.   Lubatud kogupüügi arvutamiseks lahutatakse artiklite 7 ja 8 kohaselt arvutatud kogupüügist viimase teadusliku hinnangu andmisele eelneval aastal vette tagasi lastud kogusega võrdne kalakogus, sealhulgas võrgust vette tagasi sattunud kalad, STECFi arvutuste kohaselt.

2.   Juhul kui STECF ei suuda arvutada viimase teadusliku hinnangu andmisele eelneval aastal vette tagasi lastud kalakogust, sealhulgas võrgust vette tagasi sattunud kalad, lahutatakse kogupüügist keskmine viimase 15 aasta jooksul esinenud ja teaduslikel hinnangutel rajanev vette tagasi lastud kalade suhteline kogus, sealhulgas võrgust vette tagasi sattunud kalad ▐.

3.   Juhul kui lubatud kogupüük arvutatakse artikli 7 lõike 3 kohaselt hinnangute alusel, kohandatakse saadud tulemus kõnealuse kogupüügi kohaldamisaasta jooksul kogupüügi lõpliku arvutamise tulemusega.

Artikkel 7

Kalamarja tootluse uuringule järgneva aasta kogupüügi arvutamine

1.   Juhul kui lubatud kogupüük kehtestatakse kalamarja tootluse uuringu läbiviimisele järgnevaks aastaks, arvutatakse kogupüük järgmiste elementide põhjal:

a)	konstantne tegur 1,07, mis kajastab matemaatiliste mudelite alusel läbi viidud simulatsiooni kohast kogupüügi lõplikku kasvu ja mille eesmärk on maksimaalse aastase saagikuse tagamine, nii et see ei ohustaks varude vähenemise ohu püsimist väga madalal tasemel;

b)	kalamarja tootluse uuringu läbiviimise aastaks kehtestatud lubatud kogupüük, edaspidi „lubatud kogupüügi võrdlusalus”;

c)	lisa kohaselt sätestatud kaalutegur, mis kajastab kalamarja tootluse indeksite alusel arvutatud kalavarude rohkuse suundumust;

d)	minimaalne kogupüük 70 000–80 000 tonni (sealhulgas vette tagasi lastud kalade hinnanguline kogus). Selle peatüki kohaselt lubatud kogupüügi kehtestamisel määrab nõukogu kindlaks ka minimaalse kogupüügi.

2.   Lõikes 1 osutatud kogupüük arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

1,07 * ( minimaalne kogupüük + (lubatud kogupüügi võrdlusalus * kaalutegur) / 2).

3.   Kui kasutada saab ainult viimase kalamarja tootluse uuringu indeksi hinnangulist arvutust, arvutatakse kogupüük vastavalt lõigetele 1 ja 2 hinnangulise indeksi alusel, mida kohandatakse asjaomasel lubatud kogupüügi kohaldamise aastal vastavalt kalamarja tootluse uuringu lõpliku tulemusele.

Artikkel 8

Kogupüügi arvutamine järgmisteks aastateks

1.   Kui lubatud kogupüük kehtestatakse muuks aastaks kui kalamarja tootluse uuringu läbiviimisele järgnev aasta, kohaldatakse sama suurt kogupüüki kui eelmisel aastal.

2.   Kui lubatud kogupüügi kehtestamise aastaks on kalamarja tootluse viimasest uuringust möödunud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kogupüüki 15 % võrra, eeldusel et STECF peab kõnealust vähendamist asjakohaseks; vastasel korral kohaldatakse sama suurt kogupüüki kui eelmisel aastal või vähendatakse kogupüüki STECFi soovituste kohaselt vähem kui 15 % võrra.

Artikkel 9

Lubatud kogupüügi kehtestamise üleminekueeskiri

1.   Kui esimene artiklite 6 ja 7 kohane lubatud kogupüük kehtestatakse mõneks muuks aastaks kui kalamarja tootluse uuringule järgnev aasta, arvutatakse lubatud kogupüük kõnealuste artiklite kohaselt nii, nagu oleks viimane kalamarja tootluse uuring toimunud eelmisel aastal.

▐

Artikkel 10

Meetmete kohandamine

Juhul kui STECF soovitab, tuginedes parematele varusid käsitlevatele teadmistele või paremale varude hindamise meetodile, et lisas sätestatud kaalutegur või kalamarja tootluse indeksi kalle tuleks kindlaks määrata või arvutada muud moodi, võib komisjon võtta delegeeritud õigusaktiga vastavalt artiklile 11 ja artiklites 12 ja 13 sätestatud tingimuste kohaselt vastu lisa muudatused, et kohandada need näitajaid teadlaste uutele soovitustele .

Artikkel 11

Delegeeritud volituste rakendamine

1.     Artiklis 10 viidatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise pädevus antakse komisjonile kolmeks aastaks alates … (7). Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne kolme-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 12 tagasi võtab.

2.     Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teavitab ta sellest üheaegselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

3.     Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 12 ja 13 sätestatud tingimusi.

Artikkel 12

Delegeerimise tagasivõtmine

1.     Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.     Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

3.     Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. See jõustub vahetult või otsuses märgitud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 13

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.     Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada ühe kuu võrra.

2.     Kui pärast lõikes 1 viidatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning õigusakt jõustub selles sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakt avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub enne kõnealuse ajavahemiku möödumist juhul, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad teatanud komisjonile oma kavatsusest jätta vastuväited esitamata.

3.     Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväite, siis see ei jõustu. Delegeeritud õigusakti suhtes vastuväited esitanud institutsioon esitab ka nende põhjenduse.

IV   PEATÜKK

SEIRE JA JÄRELEVALVE

Artikkel 14

Kalapüügiluba

1.   Läänepoolset stauriidi püüdvatel laevadel on vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 7 väljaantud kalapüügiload.

2.   Kõigil kalalaevadel, millel ei ole kalapüügiluba, on keelatud stauriidi püüda või pardal hoida ükskõik millises koguses, kui laev on püügiretkel, mis hõlmab selle laeva viibimist mõnes artiklis 2 nimetatud ICESi rajoonis.

3.     Erandina lõikest 2 võib kalalaeva kapten, kel puudub kalapüügiluba, hoida pardal hariliku stauriidi varusid ja siseneda artiklis 2 nimetatud piirkonda eeldusel, et püügivahendid on soritud ja stoovitud vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 47 sätestatud nõuetele ja käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud tingimustele.

4.     Peale määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 sätestatud nõuete järgimist peab kalalaeva kapten, kel puudub kalapüügiluba, enne artiklis 2 nimetatud piirkonda sisenemist tegema püügipäevikusse kande ning märkima sinna viimase kalapüügi lõppemise kuupäeva ja kellaaja ning täpsustama kavandatava lossimissadama. Kuna laeva suhtes kehtivad määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 15 sätestatud nõuded, tuleb ka teave esitada selle artikli kohaselt. Pardal oleva stauriidi koguseid, mis ei ole püügipäevikusse kantud, käsitatakse kõnealuses piirkonnas püütud saagina.

5.   Iga liikmesriik koostab nimekirja laevadest, millel on kalapüügiluba, ajakohastab seda ning teeb nimekirja oma ametlikul veebilehel komisjonile ja teistele liikmesriikidele kättesaadavaks. Liikmesriigid lisavad selle nimekirja vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 114 loodud ametliku veebilehe turvalisse ossa.

6.     Piiramata nõukogu 29. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele (8) peatüki III kohaldamist, kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 1–4 ka kolmandate riikide kalalaevadele, kes kavatsevad liidu vetes läänepoolset stauriidi püüda.

Artikkel 15

Ristkontrollid

1.    Läänepoolset harilikku stauriidi puudutavate andmete kinnitamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 (kontrollimääruse) artiklile 109 pööratakse erilist tähelepanu ▐ võimalusele, et hariliku stauriidina registreeritakse muid väikeseid pelaagilisi liike, ja vastupidi.

2.   ▐ Erilist tähelepanu pööratakse ka erinevate hariliku stauriidi varude üksteisega piirnevatel aladel, nimelt ICESi rajoonides VIIIc ja IXa, IVa ja IVb, VIIe ja VIId täheldatud tegevust käsitlevate piirkondlike andmete kooskõlale.

▐

V   PEATÜKK

JÄRELMEETMED

Artikkel 16

Kava hindamine

Komisjon hindab hiljemalt käesoleva määruse kuuendal kohaldamisaastal ja seejärel selle igal kuuendal järjestikusel kohaldamisaastal STECFi arvamuse põhjal ning pärast pelaagiliste liikide piirkondliku nõuandekomisjoniga konsulteerimist kõnealuse kava mõju läänepoolsele hariliku stauriidi varule ning püügile, esitades vajaduse korral ettepanekuid kõnealuse kava muutmise meetmete kohta.

VI   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Euroopa Kalandusfondist antav abi

1.   Nendel aastatel, mil kudekarja suurus moodustab teaduslike hinnangute põhjal vähemalt 130 % kudekarja suurusest 1982. aastal, käsitatakse kava majandamiskavana määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 6 tähenduses ja määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 21 punkti a alapunkti iv kohaldamise eesmärgil.

2.   Nendel aastatel, mil kudekarja suurus moodustab teaduslike hinnangute põhjal vähem kui 130 % kudekarja suurusest 1982. aastal, käsitatakse kava taastamiskavana määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 tähenduses ja määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 21 punkti a alapunkti i kohaldamise eesmärgil.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 14 kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 7 ja 14 kohaldamise kuupäevast.

---

(1)  ELT C 354, 28.12.2010, lk 68.

(2)  Euroopa Parlamendi 23. novembri 2010. aasta seisukoht.

(3)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(4)   ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(5)  ELT L 337, 21.12.2007, lk 56.

(6)  ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

(7)   Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

(8)   ELT L 286, 29.10.2008, lk 33 .