52009PC0508

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 29.9.2009

KOM(2009) 508 lõplik

2009/0136 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1104/2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Komisjon aitab kaasa SIS II uute funktsioonide kasutuselevõtmisele ja koos sellega õigusel, vabadusel ja turvalisuse rajaneva ala julgeoleku tagamisele. Nüüd, kui on lõppenud analüüsi- ja paranduste tegemise periood, mille käigus kõrvaldati palju probleeme ja vigu ning töötati välja ja osaliselt ka juurutati puuduste kõrvaldamise lahendused, soovib komisjon anda uut hoogu SIS II arengule.

Käesoleva ettepanekuga ja sama teemat käsitleva nõukogu otsuse ettepanekuga soovitakse vältida olukorda, kus määrus (EÜ) nr 1104/2008, millega reguleeritakse migratsiooni Schengeni infosüsteemi praegusest versioonist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), aegub enne, kui luuakse tehnilised eeldused migratsiooniks. Muudetakse paindlikumaks ka SIS II arendamise õigusraamistikku, sätestades alternatiivse tehnilise stsenaariumi (SIS 1+ RE) juhuks, kui tuleb muuta SIS II väljatöötamise arenguteed.

Lisaks luuakse programmi üldjuhtimise nõukogu (edaspidi „juhtnõukogu”) SIS II arendamise tõhustamiseks ja uue süsteemi kasutuselevõtu paremaks korraldamiseks. Juhtnõukogu on eksperdirühm, kelle eesmärk on tõhustada terve SIS II arendamise programmi ja sellega seotud meetmete juhtimist ja koordineerimist ning parandada kesksüsteemi ja liikmesriikide süsteemide arendamise sidusust. Ettepanek on kooskõlas nõukogu 4.–5. juuni 2009. aasta järeldustega, milles kutsuti komisjoni üles esitama ettepanekud SIS II projekti juhtimisstruktuuri parandamiseks vastavalt õigusraamistikule ning SIS II programmi üldjuhtimise raames saadud ja nõukogu 26.–27. veebruari järeldustes sedastatud kogemustele ja teadmistele.

Euroopa Parlamenti teavitatakse SIS II arendamise käigust aruandekohustuse kohaselt.

• Üldine taust

Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis ’ kohaldamise seisukohast on väga suur tähtsus Schengeni infosüsteemil (edaspidi „SIS”) ja selle edasiarendusel SIS 1+, mis on loodud 19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta, edaspidi „Schengeni konventsioon”) IV jaotise alusel.

Teise põlvkonna SISi (edaspidi „SIS II”) väljatöötamine on tehtud komisjoni ülesandeks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2424/2001 ja nõukogu 6. detsembri 2001. aasta otsusele 2001/886/JSK teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta. SIS II asendab süsteemi SIS 1+. SIS II väljatöötamisel arvestatakse infotehnoloogia valdkonna viimaseid arengusuundi ning see võimaldab lisada täiendavaid funktsioone.

SIS II loomist, toimimist ja kasutamist käsitlevad sätted on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1987/2006,[1] mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist, ning nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusega 2007/533/JSK,[2] mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist. Vastavalt kõnealustele õigusaktidele kohaldatakse nende sätteid süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide suhtes alles alates kuupäevadest, mis määratakse kindlaks nõukogu otsusega, mille teevad ühehäälselt süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide valitsusi esindavad liikmed. Alates nendest kuupäevadest asendatakse SIS 1+ käsitlevad Schengeni acquis ’ sätted, eelkõige Schengeni konventsiooni asjakohased sätted, nimetatud aktidega.

Enne nimetatud asendust peavad SIS 1+ kasutajad migreeruma SIS II keskkonda. SIS 1+ asemel SIS II keskkonna kasutuselevõtmiseks loodi asjakohane õigusraamistik. Teenusehäirete riski vähendamiseks migratsiooni ajal on loodud SIS 1+ ajutine tehniline arhitektuur, mis võimaldab süsteemil SIS 1+ ja SIS II teatud tehnilistel osadel toimida üleminekuperioodil samaaegselt.

On saanud selgeks, et migratsiooni käsitlevates õigusaktides ettenähtud ajakava, eriti aga nende kehtivuse kaotamise kuupäev (hiljemalt 30. juuni 2010) ei vasta praegusele olukorrale. Seetõttu on ettepaneku eesmärk vältida määruse (EÜ) nr 1104/2008 kehtivuse kaotamist enne, kui uus süsteem on kasutusele võetud. Juhtnõukogu ülesanne on ühitada SIS II arendamise osaliste ja sidusrühmade tegevust. Juhtnõukogu aitab komisjonil ja liikmesriikidel tervet programmi koordineerida, arvestades osalejate kohustuste ja tegevusega nii kesksüsteemi arendamisel kui ka liikmesriikide SIS II projektide elluviimisel.

Ettepanekuga muudetakse juhtimist sujuvamaks, ilma et see mõjutaks muudetavates õigusaktides ettenähtud kohustuste jaotust komisjoni, Prantsusmaa ja osalevate liikmesriikide vahel.

• Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

- Konventsioon, 19. juuni 1990, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta[3] (edaspidi „Schengeni konventsioon”);

- nõukogu määrus (EÜ) nr 2424/2001, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta,[4] muudetud nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1988/2006[5];

- nõukogu otsus 2001/886/JSK, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta,[6] muudetud nõukogu 21. detsembri 2006. aasta otsusega 2006/1007/JSK[7];

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist;

- nõukogu otsus 2007/533/JSK, 12. juuni 2007, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist;

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II)[8];

- komisjoni otsused 2007/170/EÜ ja 2007/171/EÜ, 16. märts 2007, millega nähakse ette nõuded teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi võrgule[9];

- nõukogu määrus (EÜ) nr 189/2008, 18. veebruar 2008, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) testimise kohta[10];

- nõukogu otsus 2008/173/EÜ, 18. veebruar 2008, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) testimise kohta[11];

- nõukogu määrus (EÜ) nr 1104/2008, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)[12];

- nõukogu otsus 2008/839/JSK, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)[13].

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Ei kohaldata.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

• Konsulteerimine huvitatud isikutega

Liikmesriikide eksperdid osalevad SIS II väljatöötamises eelkõige SIS-VISi komitee raames. Peale selle on SIS II väljatöötamise küsimusi arutatud nõukogu ettevalmistavates organites ja nõukogu 4. juuni 2009. aasta istungil. Nõukogu 4.–5. juuli 2009. aasta järeldustes kutsutakse komisjoni üles esitama võimalikult peatselt, kuid hiljemalt 2009. aasta oktoobriks, ettepanekud selle kohta, milliseid õigusakte on vaja vastu võtta migratsiooni käsitlevate õigusaktide muutmiseks.

• Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Käesolevas ettepanekus on võetud arvesse liikmesriikidega eelkõige artikliga 36 moodustatud komitee raames ja nõukogu 4. juuni 2009. aasta koosolekul peetud ulatuslike arutelude tulemust.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel ei kasutatud väliseksperte.

• Mõju hindamine

Käesoleva nõukogu määruse ettepaneku mõju ei ole vaja hinnata, kuna see ei kuulu komisjoni iga-aastasesse õigusloome- ja töökavva ning on tehnilise projekti järg, millel puudub selge majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju.

3. Ettepaneku õiguslik külg

• Kavandatud meetmete kokkuvõte

Käesoleva ettepaneku eesmärk on vältida määruse (EÜ) nr 1104/2008 kehtivuse kaotamist enne uuele süsteemile üleminekut, muuta paindlikuks SIS II arendamise õigusraamistik, nähes ette alternatiivse, süsteemil SIS 1+ põhineva tehnilise stsenaariumi (SIS 1+ RE) juhuks, kui tuleb muuta SIS II väljatöötamise arenguteed, ning muuta võimalikult tõhusaks SIS II arendamise ja sellele ülemineku juhtimine, eriti komisjoni ja liikmesriikide projektide koordineerimine. Viimase eesmärgi täitmiseks moodustatakse juhtnõukogu, mis koosneb ekspertidest ja kelle pädevusse kuulub kogu programmi juhtimine.

• Õiguslik alus

Käesoleva määruse õiguslik alus on EÜ asutamislepingu artikkel 66, sest selles käsitletakse meetmeid, millega tagatakse nii liikmesriikide asjaomaste valitsusasutuste vaheline kui ka selliste asutuste ja komisjoni vaheline koostöö küsimustes, mis on seotud isikute vaba liikumisega.

• Subsidiaarsuse põhimõte

Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele ei saa liikmesriigid üksinda saavutada kavandatava meetme peamist eesmärki, nimelt migratsiooni süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

• Proportsionaalsuse põhimõte

Käesolev ettepanek ei lähe oma eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Ettepanek vastab proportsionaalsuse põhimõttele, sest komisjoni tegevus on piiratud SIS II kesksüsteemi, koordineerimistegevuse ja sellise tehnilise vahendi (vahelüli) loomisega, mis võimaldab vahetada SIS 1+ andmeid süsteemi SIS 1+ ja süsteemi SIS II vahel. Juhtnõukogu aga juba tegutseb, olles koordineerimisega tegelev mitteametlik nõuandeorgan, mille loomine oli ette nähtud kehtivate õigusaktidega. Selleks et SIS II oleks edukas, on vaja komisjoni ja liikmesriikide tegevust koordineerida.

• Vahendi valik

Nagu märgitud juba käesoleva dokumendi alguses, saab nõukogu määruse (EÜ) nr 1104/2008 kehtivusaega pikendada vaid nõukogu määrusega. Määrus võimaldab kõige paremini täita ka muid käesolevas ettepanekus käsitletud eesmärke (SIS II arendamise ja selle kasutuselevõtu ühtsete eeskirjade ja menetluse kehtestamine). Määrus on selgelt sõnastatud ning tingimusteta ja vahetult kohaldatav ega nõua oma olemuse tõttu liikmesriikidelt meetmeid selle ülevõtmiseks siseriiklikku õigusse.

Arvestades asjaolu, et SIS II kuulub kahe samba reguleerimisalasse, lisatakse käesolevale kavandatavale nõukogu määrusele nõukogu otsus, mis tugineb Euroopa Liidu lepingu artikli 30 lõike 1 punktidele a ja b ning artikli 34 lõike 2 punktile c.

4. Mõju eelarvele

Nõukogu määruses (EÜ) nr 2424/2001 ja nõukogu otsuses 2001/886/JSK (teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta) on sätestatud, et SIS II väljatöötamisega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1987/2006 artiklile 5 ning nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsuse 533/2007 artiklile 5 kaetakse ka SIS II kesksüsteemi ja sideinfrastruktuuri sisseseadmise, toimimise ja hooldusega seotud kulud Euroopa Liidu üldeelarvest. Iga N.SIS II sisseseadmise, toimimise ja hooldusega seotud kulud kannab asjaomane liikmesriik.

Nagu eespool juba nimetatud, on vastavalt määruse (EÜ) nr 1104/2008 artiklile 15 ja nõukogu otsusele 2008/839/JSK Euroopa Liidu üldeelarves ettenähtud vahendid kesksüsteemi (SIS II kesksüsteem ja kommunikatsiooniinfrastruktuur) katsetamise, migratsiooni, hoolduse ja arendamisega seotud täiendavate kulude katmiseks. Riiklike süsteemide, sealhulgas N.SIS II katsetamise, migratsiooni, hoolduse ja arendamisega seotud kulud kannab endiselt asjaomane liikmesriik.

Käesoleva ettepanekuga ei muudeta õigusaktide peamisi koostisosi, kuid sellega pikendatakse aluseks olevate õigusaktide (määrus (EÜ) nr 1104/2008 ja nõukogu otsus 2008/839/JSK) kehtivusaega 30. juuni 2010. aasta järgsele ajale kuni migratsioonini. Lisaks nähakse ette, et käesoleva ettepaneku kohaselt moodustatava juhtnõukogu koosolekute korraldamisega, sealhulgas nõukogu liikmete ja ekspertide osalemisega seotud kulud kantakse Euroopa Liidu eelarvest. Juhtnõukogu koosolekute korraldamise kulude katmiseks kasutatakse 2010.–2013. aasta finantsplaneeringus Schengeni infosüsteemile (SIS II) eraldatud assigneeringuid

SIS 1+ tasandi tegevusega, sealhulgas liikmesriikide nimel (süsteemi SIS 1+ vallas) tegutseva Prantsusmaa täiendava tegevusega seotud kulud kaetakse ka edaspidi kooskõlas Schengeni konventsiooni artikliga 119. Selle artikliga nähakse ette, et liikmesriigid katavad ühiselt konventsiooni artikli 92 lõikes 3 osutatud süsteemi SIS 1+ tehnilise abi üksuse loomise ja kasutamise kulud, kaasa arvatud kaabelduskulud, mis kaasnevad ühenduse pidamisega Schengeni infosüsteemi riiklike osade ja tehnilise abi üksuse vahel, kuid Schengeni infosüsteemi riikliku osa moodustamise ja kasutamise kulud kannab iga liikmesriik iseseisvalt.

Komisjon koostas finantsselgituse, mis on lisatud käesolevale ettepanekule.

5. Täiendav teave

• Seniste õigusaktide muutmine

Ettepaneku vastuvõtmisega kaasneb määruse (EÜ) nr 1104/2008 muutmine.

• Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel

Ettepanek sisaldab kohandatud aegumisklauslit. Määruse kehtivuse uue lõppkuupäeva kehtestab nõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 2.

• Ajakava

Selleks et tagada ettevalmistuste jätkumine ja vajaliku tegevuse õigeaegne elluviimine, tuleb käesolev määrus võtta vastu hiljemalt juunis 2010.

2009/0136 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1104/2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 66,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[14],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[15]

ning arvestades järgmist:

(1) Teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist,[16] ning nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusega 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist[17].

(2) Süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumise tingimused, menetlused ja kohustused on kehtestatud nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1104/2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)[18] ja nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta otsusega 2008/839/JSK, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)[19]. Need õigusaktid kaotavad kehtivuse hiljemalt 30. juunil 2010.

(3) 30. juuniks 2010 ei suudeta luua migratsiooniks vajalikke tingimusi. Selleks et SIS II määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaselt kasutusele võtta, peavad määrus (EÜ) nr 1104/2008 ja otsus 2008/839/JSK kehtima migratsiooni lõpuleviimiseni.

(4) Komisjon ja liikmesriigid peaksid ka kogu migratsiooni ajal tegema tihedat koostööd, et viia protsess lõpule. Praegust organisatsioonilist struktuuri tuleks täiendada ja lisada sellesse eksperdirühm.

(5) Komisjon peaks endiselt vastutama keskse SIS II ja selle kommunikatsiooniinfrastruktuuri eest. Keskset SIS II ja selle kommunikatsiooniinfrastruktuuri on vaja hooldada ja vajaduse korral edasi arendada. Keskse SIS II edasiarendamine peaks alati hõlmama vigade parandamist. Komisjon peaks koordineerima ja toetama ühist tegevust.

(6) Vastu tuleks võtta SIS II funktsioonide väljatöötamise tehniline varukava. Sellest tulenevalt tuleks kohandada migratsiooniks vajaliku arhitektuuri tehnilisi komponente ja näha ette veel üks tehniline lahendus keskse SIS II arendamiseks.

(7) Iga liikmesriik peaks ka edaspidi vastutama siseriikliku süsteemi eest (N.SIS II). N.SIS II süsteeme on endiselt vaja hooldada ja vajaduse korral edasi arendada.

(8) Prantsusmaa peaks ka edaspidi vastutama C.SISi eest.

(9) Kuna kavandatava meetme eesmärki, nimelt migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri loomist ja andmete migratsiooni süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav Arvestades, et käesolev määrus põhineb vastavalt EÜ asutamislepingu kolmanda osa IV jaotisele Schengeni acquis ’l, peaks Taani kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt otsustama kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(11) Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes)[20]. Seetõttu ei osale Ühendkuningriik määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(12) Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes)[21]. Seetõttu ei osale Iirimaa määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(13) Käesolev määrus ei piira Ühendkuningriigi ja Iirimaa Schengeni acquis ’s osalise osalemise korra kohaldamist, mis on kindlaks määratud otsuses 2000/365/EÜ ja otsuses 2002/192/EÜ.

(14) Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis ’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises)[22] tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ[23] artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

(15) Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[24] tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ[25] (sõlmida Euroopa Ühenduse nimel nimetatud leping) artikliga 3.

(16) Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu 28. veebruari 2008. aasta otsusega 2008/261/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Ühenduse poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist[26],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1104/2008 muudetakse järgmiselt:

1) Artikli 4 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Migratsiooni tagamiseks süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II tehakse vajalikul määral kättesaadavaks järgmised komponendid:”

2) Artikli 10 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Konverter konverteerib andmeid vastavalt vajadusele kahes suunas C.SIS-i ja keskse SIS II vahel ning tagab C.SIS-i ja keskse SIS II sünkroniseerimise.”

3) Artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid, kes osalevad süsteemis SIS 1+, lähevad Prantsusmaa ja komisjoni toetusel migratsiooniks loodud ajutise arhitektuuri abil süsteemilt N.SIS üle süsteemile N.SIS II.”

4) Lisatakse artikkel 17a järgmises sõnastuses:

„Artikkel 17a

Programmi üldjuhtimise nõukogu

1. Ilma et see piiraks komisjoni, Prantsusmaa ja süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide kohustusi ja tegevust, luuakse käesoleva otsusega tehnilistest ekspertidest koosnev rühm, mida nimetatakse programmi üldjuhtimise nõukoguks (edaspidi „juhtnõukogu”). Juhtnõukogu abil koordineeritakse keskse SIS II ja siseriiklike süsteemidega seotud projekte.

2. Juhtnõukokku kuulub kuni kümme eksperti. Nõukogus tegutsevad liikmesriigid nimetavad kuni kaheksa eksperti ja sama palju asendajaid. Komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektor määrab komisjoni ametnike seast kaks eksperti ja kaks asendajat. Juhtnõukogu koosolekutel võivad osaleda teised komisjoni ametnikud, kes tunnevad menetluse vastu huvi.

3. Juhtnõukogu võib lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks kutsuda oma koosolekutele teisi eksperte.

4. Juhtnõukogu koosolekud toimuvad komisjoni ruumides. Sekretariaaditeenuste eest hoolitseb komisjon.

5. Juhtnõukogu kodukorra koostab juhtnõukogu ise. See jõustub pärast heakskiitva arvamuse saamist komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektorilt.

6. Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 2 kohaldamist, kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest need juhtnõukogu tegevusest tulenevad haldus- ja reisikulud, mida ei kaeta muudest allikatest. Nõukogus tegutsevad liikmesriikide nimetatud juhtnõukogu ekspertide ja käesoleva artikli lõike 3 alusel kutsutud ekspertide juhtnõukogu tegevuses osalemisega seotud reisikulude suhtes kohaldatakse komisjoni eeskirju väljastpoolt komisjoni koosolekutel osalema kutsutud ekspertide kulude hüvitamise kohta.”

5) Artikli 19 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Määrus kaotab kehtivuse kuupäeval, mille määrab nõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 2.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS

Käesolev selgitus on lisatud kahele õigusakti ettepanekule:

Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1104/2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)

Ettepanek: nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 2008/839/JSK, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

Jaotis 18: Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

Peatükk 18 02: Solidaarsus – Välispiirid, viisapoliitika ja isikute vaba liikumine

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised nimetused:

18 02 04 01 – Schengeni infosüsteem (SIS II)

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

Kuna nende muutvate õigusaktidega pikendatakse muudetavate õigusaktide kehtivuse aega, arvestatakse vaid kulusid, mis tulenevad arendamis- ja migratsioonietapi pikendamisest 30. juuni 2010. aasta järgsele ajale. Siia ei kuulu kuni 30. juunini 2010 võetavad kulukohustused.

Samuti ei arvestata tegevuskulusid, mis kaetakse vastavalt muudele teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist käsitlevatele õigusaktidele, eeskätt 20. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1987/2006 ja 12. juuni 2007. aasta otsusele 2007/533/JSK.

Muutvatest õigusaktidest tulenevad kulukohustuste assigneeringud nähakse ette ajavahemikuks 30. juunist 2010 kuni migratsiooni lõpuleviimiseni, millega koos kaotavad kehtivuse suurte IT-süsteemide rahastamispaketti kuuluvad rahastamisvahendid.

3.3. Eelarve tunnusjooned ( lisage vajadusel ridu ):

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsraamistiku rubriik |

18 02 04 01 | Mittekohustuslik | Liigendatud[27] | EI | EI | EI | 3a |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | 2010 | 2011 | 2012 | Kokku |

Tegevuskulud[28] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a | 6,566 | 6,284 | 0 | 12,850 |

Maksete assigneeringud | b | 4,924 | 6,355 | 1,571 | 12,850 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[29] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 6,566 | 6,284 | 12,850 |

Maksete assigneeringud | b+c | 4,924 | 6,355 | 1,571 | 12,850 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[30] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d | 2,593 | 3,890 | 6,483 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e | 0,177 | 0,241 | 0,418 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 9,336 | 10,415 | 19,751 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 7,694 | 10,486 | 1,571 | 19,751 |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu): Ei kohaldata.

- Norra ja Islandi osamaks moodustab Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis ’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises, EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36) artikli 12 lõike 1 teise lõigu kohaselt vastavalt 2,200081 % ja 0,113386 % tegevuskuludest (2007. aasta andmed).

- Šveitsi osamaks moodustab Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, ELT L 53, 27.2.2008, lk 52) artikli 11 lõike 3 teise lõigu kohaselt 2,402999 % tegevuskuludest (2007. aasta andmed).

Islandi ja Norra puhul põhinevad käesolevad ettepanekud Schengeni acquis ’l, nagu see on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis ’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) A lisas. Kõnealuse lepingu artikli 12 lõike 1 viimases lõigus on sätestatud: „Kui tegevuskulusid eraldatakse Euroopa Ühenduse üldeelarvesse, osalevad Island ja Norra nende tasumisel, makstes nimetatud eelarvesse igal aastal summa vastavalt sellele, milline on nende riikide rahvamajanduse kogutoodangu protsent kõikide osalevate riikide rahvamajanduse kogutoodangust”.

Šveitsi puhul kujutavad käesolevad ettepanekud endast Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses. Kõnealuse lepingu artikli 11 lõikes 2 on sätestatud: „Schengeni teise põlvkonna infosüsteemi (SIS II) arendamise kuludeks maksab Šveits Euroopa ühenduste üldeelarvesse alates 2002. eelarveaastast iga eelarveaasta kohta osamakse, mille suurus arvutatakse vastavalt sellele, milline on riigi sisemajanduse kogutoodangu suhe kõikide osalevate riikide sisemajanduse kogutoodangusse.”

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

( Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule. Juhtnõukogu koosolekute korraldamise kulude katmiseks kasutatakse 2010.–2013. aasta finantsplaneeringus Schengeni infosüsteemile (SIS II) eraldatud assigneeringuid

( Ettepanekuga kaasneb finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete[31] kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine)

4.1.3. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist [aasta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Töötajaid kokku | 50 | 50 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Ettepaneku eesmärk on pikendada migratsiooni aluseks olevate õigusaktide kehtivust ajani, kui luuakse tehnilised eeldused migratsiooniks, ning luua rahvusvahelisele heale juhtimistavale vastav juhtimisstruktuur. Lisaks muudetakse ettepanekuga paindlikuks SIS II funktsioonide väljatöötamiseks vajalik õigusraamistik, kuna nähakse ette ka teine, süsteemil SIS 1+ põhinev tehniline stsenaarium juhuks, kui kasutada tuleb just nimelt seda üleminekuviisi. Ettepanekuga ei muudeta ülesannete üldjaotust ega rahastamise struktuuri.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Kuna Schengeni acquis ’ kuulub Euroopa Liidu institutsioonide raamistikku ning SIS II kuulub nii ühenduse kui ka liidu pädevusse, osaleb kõnealuse suure ühise IT-süsteemi loomisel ka ühendus.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Ettepaneku peamine eesmärk on tagada, et SIS II rakenduks edukalt. Käesoleva ettepaneku oodatav tulemus on andmete sujuv migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II ning täielik üleminek süsteemile SIS II. Asjakohaseks näitajaks on see, et kõikides osalevates liikmesriikides peaks andmete ja süsteemide migratsioon olema edukas.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

( Tsentraliseeritud haldamine

( otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused: Ei kohaldata.

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Tehtud edusamme hinnatakse korrapäraselt ning tegevust mõõdetakse kehtestatud nõuete ja eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel. Selleks on sõlmitud leping kvaliteedi tagamise eest vastutava alltöövõtjaga.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Eelhinnang on esitatud SIS II edasisi arengusuundasid käsitlevas mõju hindamise ja võrdlusaruandes, mille nõukogule esitas eesistujariik ja komisjon. Selle alusel märgitakse nõukogu 4.–5. juuni 2009. aasta järeldustes, et lõppenud on SIS IIs paranduste tegemise ja selle analüüsi periood, mille käigus parandati palju probleeme ja vigu ning töötati välja ja osaliselt ka viidi ellu lahendused puuduste kõrvaldamiseks. Nõukogu jõudis järeldusele, et SIS II tuleks ka edaspidi arendada praeguse SIS II väljatöötamise projekti raames ning et SIS 1+ RE jääb varukavaks.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Arvestades kogemusi, mida on saadud SIS II arendamise juhtimisest muudetavate õigusaktidega moodustatud tööorgani kaudu, luuakse käesolevate ettepanekutega programmi üldjuhtimise nõukogu.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Edasist hindamist viiakse läbi vastavalt nõukogu 4.–5. juuni 2009. aasta järeldustega kehtestatud „poolaastatähistele”.

7. Pettusevastased meetmed

Juhul kui ilmneb vajadus sõlmida uusi lepinguid, kohaldatakse komisjoni lepingute sõlmimise korda, mis tagab vastavuse riigihankelepinguid käsitlevatele ühenduse õigusaktidele.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

(Esitada eesmärkide, meetmete ja väljundite nimetused) | Väljundi liik | Keskmine kulu | 2010. aasta | 2011. aasta | KOKKU |

2010. aasta | 2011. aasta |

Ametnikud või ajutised teenistujad[32] (XX 01 01) | A*/AD | 24 | 24 |

B*, C*/AST | 9 | 9 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatavad töötajad[33] | 17 | 17 |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatavad teised töötajad[34] |

KOKKU | 50 | 50 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

- Programmi koordineerimine

- Projektijuhtimine

- Tehniline haldus

- Hindamine ja aruanded

- Hanked, lepingute haldus ja finantsjuhtimine

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisulised töötajad)( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

Ei kohaldata.

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | 2010. aasta (proportsionaalselt alates 1. juulist) | 2011. aasta (proportsionaalselt kuni migratsiooni eeldatava toimumiseni) |

Ametnikud ja ajutised teenistujad (XX 01 01) | 2,013 | 3,020 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatavad töötajad (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) (täpsustada eelarverida) | 0,580 | 0,870 |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 2,593 | 3,890 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutised töötajad |

AD/AST – 122 000 eurot aastas * 33 töötajat = 4,026 miljonit eurot |

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatavad töötajad |

Lepingulised töötajad (18 01 02 01 03) – 64 000 eurot aastast * 9 töötajat = 0,576 miljonit eurot |

Riikide lähetatud eksperdid (18 01 02 01 03) – 73 000 eurot aastast * 8 töötajat = 0,584 miljonit eurot |

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

2010. aasta | 2011. aasta | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0,082 | 0,099 | 0,181 |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | 0,095 | 0,142 | 0,237 |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) | 0,177 | 0,241 | 0,418 |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0,177 | 0,241 | 0,418 |

Lähetused hõlmavad ühe töötaja visiite 27 osalevasse riiki igal aastal ja kahe töötaja iganädalasi sõite Strasbourgi kuni migratsiooni eeldatava toimumiseni.

Personali- ja haldusressursside vajadused kaetakse vahendite piires, mis eraldatakse haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise protseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid. [pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic]

[1] ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

[2] ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.

[3] EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19, muudetud nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta otsusega 2008/839/JSK (ELT L 299, 8.11.2008, lk 43).

[4] EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4.

[5] ELT L 411, 30.12.2006, lk 1.

[6] EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1.

[7] ELT L 411, 30.12.2006, lk 78.

[8] ELT L 381, 28.12.2006, lk 1.

[9] ELT L 79, 20.3.2007, lk 20 ja ELT L 79, 20.3.2007, lk 29.

[10] ELT L 57, 1.3.2008, lk 1.

[11] ELT L 57, 1.3.2008, lk 14.

[12] ELT L 299, 8.11.2008, lk 1.

[13] ELT L 299, 8.11.2008, lk 43.

[14] ELT C […], […], lk […].

[15] ELT C […], […], lk […].

[16] ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

[17] ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.

[18] ELT L 299, 8.11.2008, lk 1.

[19] ELT L 299, 8.11.2008, lk 43.

[20] EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

[21] EÜT L 64, 7.3.2002, p. 20.

[22] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[23] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

[24] ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

[25] ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

[26] ELT L 83, 26.3.2008, lk 3.

[27] Liigendatud assigneering.

[28] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[29] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[30] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[31] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[32] Võrdlussumma EI SISALDA nende ametikohtade kulusid.

[33] Võrdlussumma EI SISALDA nende ametikohtade kulusid.

[34] Need kulud sisalduvad võrdlussummas.