52009PC0439

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 1.9.2009

KOM(2009) 439 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused 2010. aastaks

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

110

- Ettepaneku eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on kindlaks määrata liikmesriikide 2010. aasta kalapüügivõimalused seoses majanduslikult kõige tähtsamate Läänemere kalavarudega.

120

- Üldine taust

Kooskõlas nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) soovitakse ühise kalanduspoliitikaga tagada vee-elusressursside kasutamine säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes. Tähtis vahend nende eesmärkide saavutamiseks on iga-aastane lubatud kogupüüki (TAC), kvoote ja püügikoormuse piiranguid hõlmav kalapüügivõimaluste kinnitamine.

Iga-aastast lubatud kogupüüki ja kvoote käsitlevate otsuste lihtsustamiseks ja selgitamiseks määrati kalapüügivõimalused Läänemeres alates 2006. aastast kindlaks järgmise eraldi määrusega: nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 52/2006, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse Läänemere suhtes.

Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) edastasid teadusnõuanded Läänemere 2010. aasta püügivõimaluste kohta vastavalt 2009. aasta mais ja juunis.

Käesolevas ettepanekus on kolm osa, mis on olulised Läänemere kalanduspiirkondade haldamisel 2010. aastal: esimeses osas sätestatakse lubatud kogupüük ja kvoodid, teises püügikoormuse piirangud ning kolmandas nendega seotud tehnilised meetmed.

- Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Kalapüügivõimalusi ja nende eraldamist liikmesriikidele reguleeritakse kord aastas. Viimati on vastu võetud nõukogu 28. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1322/2008, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning nendega seotud tingimused 2009. aastaks.

Läänemere kalapüügi haldamise seisukohast on samuti oluline nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98.

Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ning muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 779/97, on esitatud kõnealuste tursavarude taastamiseks kohaldatavad kontrolli- ja seiremeetmed. Lisaks on selles määruses sätestatud lääne- ja idaosa tursavarude lubatud kogupüükide kehtestamise eeskirjad ning asjaomased püügikoormuse piirangud.

- Kooskõla EL-i muude põhimõtete ja eesmärkidega

Esitatud meetmed on kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega ning ühenduse säästva arengu poliitikaga.

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

- Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Peamised organisatsioonid / eksperdid, kellega konsulteeriti

Teadusorganisatsioonid, kellega konsulteeriti, on Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF).

Ühendus taotleb igal aastal ICESilt ning STECFilt teadusnõuandeid tähtsate kalavarude kohta. Saadud nõuanded hõlmavad kogu Läänemere kalavaru, mille kohta esitatakse lubatud kogupüük, välja arvatud atlandi merilest ja heeringas 31. alarajoonis, mille kohta käesoleval aastal nõuandeid ei esitatud. Kavandatud lubatud kogupüük põhineb nõuannetel, kuid ei järgi neid tingimata täht-tähelt. Vastavalt komisjoni eesmärgile tagada kalavarude säästev kasutamine ja säilitada samas püügivõimaluste stabiilsus ei muutu kogupüük eelmise aastaga võrreldes üle 15 %, välja arvatud juhul, kui kalavaru olukord nõuab tõhusamaid meetmeid. Kui kalavaru suhtes kohaldatakse majandamiskava, on kavandatud lubatud kogupüük sellele vastav.

Tursavarude puhul kajastab kavandatud lubatud kogupüük Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastase kava järkjärgulist strateegiat. Kõnealuse kava peaeesmärk on püügikoormuse järkjärguline vähendamine pikas perspektiivis säästva tasemeni, mis tagab varude taastamise ning suure ja stabiilse saagi.

Läänemere lõhevarude osas on merevetes ja siseveekogudes vaja täiendavaid korraldusmeetmeid, et vajadusel võimaldada varude tõhusat taastamist. Lõhevarude majandamiskava väljatöötamine on käsil.

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Määruse osad, milles käsitletakse püügikoormuse piiranguid ning kehtestatakse asjaomased tehnilised meetmed, on kooskõlas nõukogus 2006. aasta detsembris vastu võetud otsusega nõukogu 11. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1941/2006 kohta, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse Läänemere suhtes, ning nõukogu 18. septembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1098/2007 kohta, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava. Mõlema määruse suhtes on 2005. ja 2006. aastal peetud konsultatsioone järgmiste sidusrühmadega: kalandussektor, Läänemere kalandusküsimustega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid ja asjaomased liikmesriigid.

Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoni (BSRAC) põhjalähedaste ja pelaagiliste kalavarude töörühmas ja selle täitevkomitee koosolekul peeti juunis 2009 konsultatsioone komisjoni teatise alusel, milles käsitleti kalapüügivõimalusi 2010. aastal. ICES ja STECF esitasid ettepaneku teadusliku põhjenduse. Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat tutvustas 2010. aasta lubatud kogupüügi ja kvootide määramisel poliitilise avalduse alusel rakendatavaid eeskirju. Koosolekute käigus esitatud esialgseid seisukohti ning hiljem kirjalikult esitatud soovitusi kõikide asjaomaste kalavarude kohta kaaluti ja võeti vajaduse korral ettepanekus arvesse.

Läänemere piirkondlik nõuandekomisjon toetab tursavarude mitmeaastase kava kohaldamist, kuid ei ole nõus lubatud kogupüügi kohandamisega pikaajalise säästva taseme suunas, kui kalavaru seisukord on nõuandekomisjoni arvamuse kohaselt stabiilne või kui lubatud kogupüügi säilitamine samal tasemel või suurendamine üle taseme, mis tuleneb 2010. aasta kalapüügivõimalusi käsitleva teatise püügikontrollieeskirjade kohaldamisest, võib olla kasulik asjaomasele kalavarule või muudele kalavarudele.

- Mõju hindamine

Kavandatud meetmete rakendamise korral vähenevad ühenduse laevade kalapüügivõimalused Läänemerel kõikide asjaomaste kalavarude puhul ligikaudu 10 %. Mitme heeringavaru ja kilu puhul tuleneb vähendamine sellest, et asjaomase kalavaru seisukord ei ole täpselt teada, ning varude väiksemast juurdekasvust. Kõige suuremat majanduslikku mõju avaldab Läänemere lääneosa heeringa lubatud kogupüügi vähendamine, mille põhjuseks on kalavaru ülepüük ja oodatav kiire vähenemine väikese juurdekasvu tõttu viimastel aastatel. Tursa kogupüüki Läänemere lääne- ja idaosas on mitmeaastase kava kohaselt suurendatud.

Ettepanek ei kajasta mitte ainult lühiajalisi probleeme, vaid on ka osa pikaajalisest strateegiast, mille puhul kalapüüki vähendatakse pikemas perspektiivis järk-järgult säästva tasemeni.

Ettepaneku strateegia järgimine viib seega keskmises või pikas perspektiivis väiksema püügikoormuseni, kuid pikas perspektiivis stabiilsete või suurenevate kvootideni. Seega oodatakse strateegia pikaajalise tulemusena väiksemat keskkonnamõju vähenenud püügikoormuse tulemusena, püügisektori vähenemist, kuna väheneb laevade arv ja/või keskmine püügikoormus laeva kohta, ning püsivat või kasvavat lossimismahtu. Pikas perspektiivis suureneb kalapüügitegevuse stabiilsus.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

- Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on nõukogu määrus (EÜ) nr 2371/2002, eriti selle artikkel 20, nõukogu määrus (EÜ) nr 847/1996, eriti selle artikkel 2, ning nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007, eriti selle artikkel 5 ja artikli 8 lõige 3.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

5. LISATEAVE

- Üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused 2010. aastaks

Lubatud kogupüük ja liikmesriikide vahel jaotatud kvoodid on esitatud I lisas. Esitatud arvud kajastavad teadusnõuandeid, konsulteerimist Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoniga ning lubatud kogupüügi ja kvootide kehtestamise raamistikku, mis on esitatud komisjoni teatises kalapüügivõimaluste kohta 2010. aastal. Mõlema tursavaru lubatud kogupüük ja kvoodid on tihedalt seotud II lisas sätestatud püügikoormuse piirangutega. III lisas esitatud tehnilised meetmed kujutavad endast lesta ja hariliku kammelja püügi korraldamise üleminekumeetmeid.

Kõigi kvoodiga hõlmatud liikide suhtes kehtestatakse valikulise püügi keeld. Valikulise püügi keelustamise üldine eesmärk on vähendada püütud kalade vette tagasi laskmist. Valikulise püügi keeld tähendab, et on keelatud vette tagasi lasta kvoodiga hõlmatud liike, mida võib ühenduse kalandusalaste õigusaktide kohaselt seaduslikult püüda ja lossida.

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused 2010. aastaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta,[1] eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 6. mai 1996. aasta määrust (EÜ) nr 847/1996, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel,[2] eriti selle artiklit 2,

võttes arvesse nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava,[3] eriti selle artiklit 5 ja artikli 8 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 4 kohaselt peab nõukogu võtma meetmeid, mis tagavad juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning säästva kalandustegevuse, pidades silmas kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee aruannet, samuti kõiki Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoni nõuandeid.

(2) Nõukogu on määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 alusel kohustatud kehtestama kalapüügivõimaluste piirangud iga kalavaru või kalavarurühma kohta ning nende kalapüügivõimaluste jaotuse liikmesriikide vahel.

(3) Selleks et tagada püügivõimaluste tõhus haldamine, tuleks kehtestada kalapüügi eritingimused.

(4) Kalavarude reguleerimise põhimõtted ja teatav kord on vaja kehtestada ühenduse tasandil, et võimaldada liikmesriikidel tagada nende lipu all sõitvate laevade haldamine.

(5) Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 on sätestatud kalapüügivõimaluste jaotamisega seotud olulised mõisted.

(6) Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 2 kohaselt tuleb kindlaks määrata, milliste kalavarude puhul kehtivad kõnealuses artiklis kindlaks määratud meetmed.

(7) Püügivõimalusi tuleks kasutada kooskõlas ühenduse õigusaktidega, eelkõige kooskõlas järgmiste määrustega: komisjoni 20. mai 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad;[4] komisjoni 22. septembri 1983. aasta määrus (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad;[5] nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem;[6] komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2244/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta;[7] nõukogu 22. septembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 2930/86 kalalaevade omaduste määratlemise kohta;[8] nõukogu 17. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3880/91 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta;[9] nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil[10] ning nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava[11].; nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks[12] .

(8) Selleks, et tagada iga-aastaste püügivõimaluste kehtestamine sellisel tasemel, mis oleks kooskõlas varude säästva kasutamisega nii keskkonna-, majanduslikust kui ka sotsiaalsest aspektist, on kogupüükide kindlaksmääramisel võetud arvesse juhtmõtteid, mida on kirjeldatud 2010. aasta kalapüügivõimalusi käsitleva komisjoni teatise[13] punktides 4, 5 ja 7–9.

(9) Selleks, et vähendada püütud kalade vette tagasi laskmist, on asjakohane kehtestada valikulise püügi keeld kõigi kvoodiga hõlmatud liikide suhtes, mida võib ühenduse kalandusalaste õigusaktide kohaselt seaduslikult püüda ja lossida.

(10) Kalavarude kaitse parandamiseks tuleks 2010. aastal rakendada teatavaid täiendavaid meetmeid püügi tehniliste tingimuste osas.

(11) Ühenduse kaluritele elatusvahendite tagamiseks on tähtis avada kõnealused püügipiirkonnad 1. jaanuaril 2010. Küsimuse kiireloomulisuse tõttu on hädavajalik teha erand kaheksa nädala pikkusest ajast, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingu ning Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu juurde kuuluva protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) I jao punktis 4,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK Reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 1 Sisu

Käesoleva määrusega määratakse 2010. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mille kohaselt tohib neid püügivõimalusi kasutada.

Artikkel 2 Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse kalalaevade (ühenduse laevad) suhtes, mis püüavad kala Läänemerel.

Artikkel 3 Mõisted

Lisaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõistetele kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

a) Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) püügipiirkonnad vastavalt määrusele (EÜ) nr 2187/2005;

b) „Läänemeri” – ICESi alarajoonid 22–32;

c) „lubatud kogupüük (TAC)” – igast kalavarust aastas lubatav püük;

d) „kvoot” – ühendusele, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

e) „sadamast äraoleku päev” – mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik või osa sellest, mille kestel laev ei ole sadamas.

II PEATÜKKKalapüügivõimalused ja seonduvad tingimused

Artikkel 4 Püügi piirnormid ja nende jaotamine

Püügipiirangud, nende jaotamine liikmesriikide vahel ning lisatingimused on vastavalt määruse (EÜ) nr 847/96 artiklile 2 esitatud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 5 Püügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

1. I lisas sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et see ei piira

a) määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b) ümberjaotamist määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 4, artikli 23 lõike 1 ja artikli 32 lõike 2 kohaselt;

c) määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

d) koguste peatamist määruse (EÜ) nr 847/96 artikliga 4 ettenähtud korras;

e) määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 23 lõike 4 ja määruse (EÜ) nr 338/2008 artikli 2 kohaseid mahaarvamisi.

2. Erandina määrusest (EÜ) nr 847/96 võib 2011. aastasse ülekantavate kvootide peatamiseks kohaldada kõnealuse määruse artikli 4 lõiget 2 kõigi kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist TACi.

Artikkel 6 Kalasaagi ja kaaspüügiga seotud tingimused

1. Pardal ei tohi hoida ega laevalt lossida kalaliike, mille suhtes on kehtestatud püügipiirangud, välja arvatud juhul, kui:

a) saagi on püüdnud sellise liikmesriigi laevad, millele on eraldatud kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud; või

b) muud liigid peale räime ja kilu on segi teiste liikidega, saak on püütud traalidega, ankurdatud põhjanootadega või muude sarnaste püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm, ning saaki ei ole sorditud pardal ega lossimisel.

2. Kõik lossimised, välja arvatud püük vastavalt lõike 1 punktile b, arvestatakse maha kvoodist või ühenduse osast, kui ühenduse osa ei ole kvoodi alusel liikmesriikide vahel ära jaotatud.

3. Kui liikmesriigile eraldatud heeringakvoot on ammendatud, ei tohi asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvad ühenduses registreeritud laevad, mis tegutsevad püügipiirkonnas, mille suhtes asjaomane kvoot kehtib, lossida sortimata ja heeringat sisaldavaid saake.

4. Kui liikmesriigile eraldatud kilukvoot on ammendatud, ei tohi asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvad ühenduses registreeritud laevad, mis tegutsevad püügipiirkonnas, mille suhtes asjaomane kvoot kehtib, lossida sortimata ja kilu sisaldavat saaki.

Artikkel 7 Valikulise püügi keeld

Kõik kvoodiga hõlmatud liigid, mis püügioperatsiooni vältel püütakse, võetakse laeva pardale ja seejärel lossitakse, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus ühenduse kalandusalastes õigusaktides, millega kehtestatakse tehnilised, kontrolli- ja kaitsemeetmed, eriti käesolevas määruses ja määrustes (EÜ) nr 2187/2005, (EMÜ) nr 2847/1993 ja (EÜ) nr 2371/2002 sätestatud kohustustega.

Artikkel 8 Püügikoormuse piirangud

1. Püügikoormuse piirangud on esitatud II lisas.

2. Kõnealuseid piiranguid kohaldatakse ICESi alarajoonide 27 ja 28.2 suhtes seni, kuni komisjon ei ole otsustanud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 29 lõikega 2 need alarajoonid kõnealuse määruse artikli 8 lõike 1 punktis b, lõigetes 3, 4 ja 5 ning artiklis 13 sätestatud piirangute kohaldamisalast välja jätta.

3. Kõnealuseid piiranguid ei kohaldata ICESi alarajooni 28.1 suhtes seni, kuni komisjon ei ole otsustanud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 29 lõikega 4, et määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 8 lõike 1 punktis b, lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud piiranguid kohaldatakse kõnealuse alarajooni suhtes.

Artikkel 9 Tehnilised üleminekumeetmed

Tehnilised üleminekumeetmed on esitatud III lisas.

III PEATÜKKLÕPPSÄTTED

Artikkel 10 Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 15 lõike 1 kohaselt andmeid kalavarude lossitud koguste kohta, tuleb kasutada käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.

Artikkel 11 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA

Ühenduse kalalaevade püügi piirnormid ja nendega seotud tingimused piirnormide ühest aastast teise ülekandmisel püügipiirangutega piirkondades kalaliikide ja piirkondade kaupa

Järgmistes tabelites sätestatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti), nende jaotus liikmesriikide vahel ning kvootide haldamisega seotud tingimused ühest aastast teise ülekandmisel.

Igas piirkonnas osutatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras. Tabelites kasutatakse eri liikide tähistamiseks järgmisi koode:

Teaduslik nimi | Kolmetäheline kood | Tavanimetus |

Clupea harengus | HER | Heeringas |

Gadus morhua | COD | Tursk |

Platichthys flesus | FLX | Lest |

Pleuronectes platessa | PLE | Merilest |

Psetta maxima | TUR | Harilik kammeljas |

Salmo salar | SAL | lõhe |

Sprattus sprattus | SPR | Kilu |

Liik: | Heeringas | Püügipiirkond: | Alarajoonid 30–31 |

Clupea harengus | HER/3D30.; HER/3D31. |

Soome | 84 721 | Analüütiline TAC. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Rootsi | 18 615 |

EÜ | 103 336 |

Lubatud kogupüük (TAC) | 103 336 |

Liik: | Heeringas | Püügipiirkond: | Alarajoonid 22-24 |

Clupea harengus | HER/3B23.; HER/3C22.; HER/3D24. |

Taani | 3 009 | Analüütiline TAC. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 11 845 |

Soome | 2 |

Poola | 2 793 |

Rootsi | 3 820 |

EÜ | 21 469 |

Lubatud kogupüük (TAC) | 21 469 |

Liik: | Heeringas | Püügipiirkond: | Alarajoonid 25–27, 28.2, 29 ja 32 |

Clupea harengus | HER/3D25.; HER/3D26.; HER/3D27.; HER/3D28.; HER/3D29.; HER/3D32. |

Taani | 2 685 | Analüütiline TAC. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 712 |

Eesti | 13 714 |

Soome | 26 769 |

Läti | 3 384 |

Leedu | 3 564 |

Poola | 30 412 |

Rootsi | 40 828 |

EÜ | 122 068 |

Lubatud kogupüük (TAC) | Ei kohaldata |

Liik: | Heeringas | Püügipiirkond: | alarajoon 28,1 |

Clupea harengus | HER/03D.RG |

Eesti | 16 809 | Analüütiline TAC. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Läti | 19 591 |

EÜ | 36 400 |

Lubatud kogupüük (TAC) | 36 400 |

Liik | Tursk | Püügipiirkond: | Alarajoonide 25-32 EÜ veed |

Gadus morhua | COD/3D25.; COD/3D26.; COD/3D27.; COD/3D28.; COD/3D29.; COD/3D30.; COD/3D31.; COD/3D32. |

Taani | 11 777 | Analüütiline TAC. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 4 685 |

Eesti | 1 148 |

Soome | 901 |

Läti | 4 379 |

Leedu | 2 885 |

Poola | 13 561 |

Rootsi | 11 932 |

EÜ | 51 267 |

Lubatud kogupüük (TAC) | Ei kohaldata |

Liik: | Tursk | Püügipiirkond: | Alarajoonide 22–24 EÜ veed |

Gadus morhua | COD/3B23.; COD/3C22.; COD/3D24. |

Taani | 7 726 | Analüütiline TAC. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 3 777 |

Eesti | 171 |

Soome | 152 |

Läti | 639 |

Leedu | 415 |

Poola | 2 067 |

Rootsi | 2 753 |

EÜ | 17 700 |

Lubatud kogupüük (TAC) | 17 700 |

Liik: | Merilest | Püügipiirkond: | Alarajoonide 22-32 EÜ veed |

Pleuronectes platessa | PLE/3B23.; PLE/3C22.; PLE/3D24.; PLE/3D25.; PLE/3D26.; PLE/3D27.; PLE/3D28.; PLE/3D29.; PLE/3D30.; PLE/3D31.; PLE/3D32. |

Taani | 2 179 | Ennetuslik TAC. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 242 |

Poola | 456 |

Rootsi | 164 |

EÜ | 3 041 |

Lubatud kogupüük (TAC) | 3 041 |

Liik: | lõhe | Püügipiirkond: | Alarajoonide 22-31 EÜ veed |

Salmo salar | SAL/3B23.; SAL/3C22.; SAL/3D24.; SAL/3D25.; SAL/3D26.; SAL/3D27.; SAL/3D28.; SAL/3D29.; SAL/3D30.; SAL/3D31. |

Taani | 54 556 | (1) | Analüütiline TAC. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 6 070 | (1) |

Eesti | 5 545 | (1) |

Soome | 68 028 | (1) |

Läti | 34 700 | (1) |

Leedu | 4 079 | (1) |

Poola | 16 550 | (1) |

Rootsi | 73 745 | (1) |

EÜ | 263 273 | (1) |

Lubatud kogupüük (TAC) | Ei kohaldata |

__________ |

(1) Väljendatakse üksikkalade arvuna. |

Liik: | lõhe | Püügipiirkond: | Alarajooni 32 EÜ veed |

Salmo salar | SAL/3D32. |

Eesti | 1 581 | (1) | Analüütiline TAC. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Soome | 13 838 | (1) |

EÜ | 15 419 | (1) |

Lubatud kogupüük (TAC) | Ei kohaldata |

_________ |

(1) Väljendatakse üksikkalade arvuna. |

Liik: | Kilu | Püügipiirkond: | Alarajoonide 22-32 EÜ veed |

Sprattus sprattus | SPR/3B23.; SPR/3C22.; SPR/3D24.; SPR/3D25.; SPR/3D26.; SPR/3D27.; SPR/3D28.; SPR/3D29.; SPR/3D30.; SPR/3D31.; SPR/3D32. |

Taani | 33 535 | Analüütiline TAC. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 21 245 |

Eesti | 38 941 |

Soome | 17 555 |

Läti | 47 032 |

Leedu | 17 013 |

Poola | 99 810 |

Rootsi | 64 829 |

EÜ | 339 960 |

Lubatud kogupüük (TAC) | Ei kohaldata |

II LISA

Püügikoormuse piirangud

1. Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvatel laevadel, kes kalastavad traalide, ankurdatud põhjanootade või muude samalaadsete püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem, seisevvõrkude, nakkevõrkude või abaratega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem, põhjapüügivahendite ja õngejadadega, v.a triivõngejadade, ridvata õngede ja taglasõngejadadega, lubatakse kalastada kuni:

a) 181 sadamast äraoleku päeva jooksul alarajoonides 22–24, välja arvatud ajavahemikul 1.–30. aprill, mil kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 8 lõike 1 punkti a, ning

b) 160 sadamast äraoleku päeva jooksul alarajoonides 25–28 ja 28.2, välja arvatud ajavahemikul 1. juuli – 31. august, mil kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 8 lõike 1 punkti b.

III LISA Tehnilised üleminekumeetmed

Lesta ja hariliku kammelja püügipiirangud

1. Järgmistel geograafilistel aladel ja ajavahemikel püütud järgmiste kalaliikide pardal hoidmine on keelatud:

Liik | Geograafiline ala | Ajavahemik |

Lest (Platichthys flesus) | Alarajoonid 26, 27, 28 ja 29 lõuna pool 59° 30′ põhjalaiusest Alarajoon 32 | 15. veebruar – 15. mai 15. veebruar – 31. mai |

Harilik kammeljas (Psetta maxima) | Alarajoonid 25, 26 ja 28 lõuna pool 56° 50′ põhjalaiusest | 1. juuni – 31. juuli |

2. Erandina punktist 1 võib kõnealuses punktis märgitud keeluaegadel traaliga, ankurdatud põhjanootadega või muude sarnaste püügivahenditega, mille võrgusilm on võrdne või suurem kui 105 mm, või seisevvõrkude, nakkevõrkude või abaratega, mille võrgusilma suurus on võrdne või suurem kui 100 mm, püütud lesta ja hariliku kammelja kaaspüüki pardale jätta ja lossida koguses, mis moodustab 10 % laeval oleva ja lossitud kogusaagi eluskaalust.

[…]

[1] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

[2] EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

[3] ELT L 248, 22.9.2007, lk 1.

[4] EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.

[5] EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1.

[6] EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

[7] ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

[8] EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1.

[9] EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1.

[10] ELT L 16, 20.1.2005, lk 184.

[11] ELT L 248, 22.9.2007, lk 1.

[12] ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

[13] KOM(2009) 224.