52009PC0344

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 10.9.2009

KOM(2009) 344 lõplik

2009/0130 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks EURODAC-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil

{KOM(2009) 342 lõplik}{SEK(2009) 936}{SEK(2009) 937}

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Teave ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide kodanike kohta on nii liikmesriikides kui ka ELi tasandil kättesaadav mitmel viisil ja mitmes süsteemis. Siseriiklike ja ELi vahenditega on ette nähtud eeskirjad ja tingimused, mille kohaselt õiguskaitseasutustel on oma seaduslike ülesannete täitmiseks juurdepääs kõnealusele teabele. Sõrmejälgede andmed sisaldavad õiguskaitse tagamiseks väga tähtsat teavet, sest need on olulised isiku täpseks tuvastamiseks. Sõrmejälgede andmebaasi kasulikkus kuritegevusega võitlemisel on korduvalt kinnitust leidnud tõsiasi. Varjupaigataotlejate sõrmejälgede andmeid kogutakse ja säilitatakse liikmesriigis, kus varjupaigataotlus esitati, ja ka EURODAC-süsteemis. Kõikides komisjoni talituste küsimustikule vastanud liikmesriikides oli õiguskaitseasutustel otsene või kaudne juurdepääs liikmesriigi andmebaasidele, mis sisaldavad kuritegevusega võitlemiseks varjupaigataotlejate sõrmejälgi. Ekspertidega toimunud arutelude käigus selgus, et need liikmesriikide õiguskaitseasutused, kes kasutavad eeluurimise käigus varjupaigataotlejate sõrmejälgi sisaldavaid liikmesriigi andmebaase, peavad tulemuslike otsingute arvu märkimisväärseks. Liikmesriikidel on küll olemas juurdepääs varjupaigataotlejate sõrmejälgedele riiklikul tasandil, kuid juurdepääs varjupaigataotlejate sõrmejälgede andmebaasidele mõnes teises liikmesriigis tundub olevat keerulisem. Põhjuseks on andmebaasi struktuuris esinevad puudused teabe võrdlemisel ja isiku tuvastamisel, sest praegu ei ole olemas ühtegi süsteemi, millele õiguskaitseasutustel oleks juurdepääs ja mis võimaldaks määrata kindlaks liikmesriigi, kellel on teavet asjaomase varjupaigataotleja kohta. Kui mõne liikmesriigi automaatse sõrmejälgede tuvastamise süsteemi poolt nõukogu otsuse 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (Prümi otsus)) kohaselt, mille liikmesriigid peavad rakendama 2011. aasta juuniks, tehtud päring ei anna tulemusi, ei ole kindel, et asjaomast teavet ei ole ühelgi liikmesriigil. Seetõttu jäävad õiguskaitseasutused teadmatusse nii selle suhtes, kas asjaomane teave on olemas ja millisel liikmesriigil see teave on, kui ka selle suhtes, kas teave on sama isiku kohta. Õiguskaitseametnik saab teabe olemasolust mõne teise liikmesriigi andmebaasis teada ainult siis, kui õiguskaitseasutus esitab kõnealusele liikmesriigile vastastikuse õigusabi taotluse sooritada oma andmebaasides päring ja edastada asjaomane teave. |

120 | Üldine taust Haagi programmis on märgitud, et turvalisuse tugevdamiseks tuleks teabevahetust parandada. Muu hulgas sisaldub programmis mõte täielikult kasutada uut tehnoloogiat ning võimaldada vajaduse korral õiguskaitseasutustele, kaasa arvatud Europolile, otsene (on-line) juurdepääs ELi kesksetele andmebaasidele. Justiits- ja siseküsimuste segakomitee 12.–13. juuni 2007. aasta järeldustes märgiti, et turvalisuse parandamise ja terrorismivastase võitluse edendamise eesmärgi täielikuks saavutamiseks tuleks liikmesriikide politsei- ja õiguskaitseasutustele ja Europolile anda teatavatel tingimustel juurdepääs EURODAC-süsteemile, kui nad täidavad oma kohustusi, mis on seotud terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimisega. Seetõttu kutsus komitee komisjoni üles võimalikult kiiresti esitama vajalikud ettepanekud kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. Õiguskaitseasutuste juurdepääsu puudumist EURODAC-süsteemi andmetele, et võidelda terrorismi ja muude raskete kuritegudega, nimetati ühe puudujäägina ka komisjoni 24. novembri 2005. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile justiits- ja siseküsimuste valdkonna Euroopa andmebaaside suurema tõhususe, tugevdatud koostalitusvõime ja koostoime kohta. Õiguskaitsealase teabe vahetamise vahendid ei võimalda õigeaegselt piisavalt kindlalt välja selgitada, kas mõnel liikmesriigil on varjupaigataotleja sõrmejälgede andmeid. Kui ELi tasandil meetmeid ei võeta, jäävad õiguskaitseasutused seega teadmatusse nii selle suhtes, kas asjaomane teave on olemas ja millisel liikmesriigil see teave on, kui ka selle suhtes, kas teave on sama isiku kohta. Kui puuduvad tõhusad ja usaldusväärsed vahendid, et määrata kindlaks, kas mõnel teisel liikmesriigil on teavet, muutub ametiasutuste tegevus lubamatult kulukaks või takistab oluliselt õigusaktide kohaldamist, sest ei ole võimalik võtta tulemuslikke ja mõistlikke lisameetmeid isiku tuvastamiseks. |

130 | Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Nõukogu 11. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2725/2000 kehtestati Dublini konventsiooni tõhusaks kohaldamiseks sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteem (EURODACi määrus). 3. detsembril 2008 võttis komisjon vastu ettepaneku muuta EURODACi määrust, et EURODAC-süsteemi saaks tõhusamalt kasutada. Teatavate ELi vahenditega võimaldatakse praegu liikmesriigil teostada päringuid sõrmejälgede ja muude õiguskaitsega seotud andmete kohta, mis on teise liikmesriigi andmebaasis. Päringud sõrmejälgede kohta tehakse tõenäoliselt eelkõige Prümi otsuse kohaselt. Kõnealuse nõukogu otsuse alusel võimaldavad liikmesriigid üksteisele automaatse juurdepääsu muu hulgas riiklikule automaatsele sõrmejälgede tuvastamise süsteemile vastavalt taotlusele kokkulangevuse või selle puudumise kindlakstegemiseks. Kui Prümi otsuse kohaselt esitatud päring on tulemuslik, võib liikmesriigilt, kelle automaatses sõrmejälgede tuvastamise süsteemis sõrmejäljed on salvestatud, saada täiendavaid isikuandmeid vastavalt siseriiklikule õigusele, sealhulgas vastastikuse õigusabi eeskirjadele. Kõnealune menetlus võib osutuda edukaks liikmesriikide jaoks, kes säilitavad riiklikus automaatses sõrmejälgede tuvastamise süsteemis nii varjupaigataotlejate sõrmejälgi kui ka õiguskaitseasutuste kogutud muid sõrmejälgi, kuid see ei anna soovitud tulemusi nende liikmesriikide puhul, kes säilitavad riiklikus automaatses sõrmejälgede tuvastamise süsteemis varjupaigataotlejate sõrmejälgi ainult siis, kui asjaomane isik on seotud kuritegevusega. Päringuid sõrmejälgede kohta võib teha ka nõukogu raamotsuse 2006/960/JSK (õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta) alusel. Kõnealuse raamotsusega hõlbustatakse sellise teabe vahetamist (nii sõrmejälgede andmete kui ka asjaomase lisateabe vahetamist), mis on mõne liikmesriigi õiguskaitseasutuse andmebaasis või millele sellel asutusel on juurdepääs. Kõnealust raamotsust kohaldatakse alates 18. detsembrist 2008. Veel ühe vahendina võib liikmesriik kasutada vastastikust õigusabi, mille kohaselt liikmesriigi õigusasutus võib taotleda kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsiooni alusel juurdepääsu kurjategijatelt ja muudelt isikutelt kogutud sõrmejälgedele, sealhulgas varjupaigataotlejate sõrmejälgedele. Kaht viimati nimetatud vahendit ei saa kasutada, kui sõrmejälgede andmeid omav liikmesriik ei ole teada. Praegu puudub võimalus, et selline liikmesriik kindlaks teha. |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas üldise eesmärgiga luua Euroopas vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Nagu selgub käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangust, kontrolliti ettepanekut põhjalikult, et teha kindlaks, kas selle sätted on täielikus kooskõlas põhiõigustega ning eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 18 sätestatud varjupaigaõigusega ja artiklis 8 sätestatud õigusega isikuandmete kaitsele. Rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute eriolukorra suhtes väljendati muret, et õiguskaitse eesmärgil EURODAC-süsteemist saadud andmed võivad sattuda selle riigi kätte, kust taotleja põgenes ja kelle poolt ta kardab tagakiusamist. See võib kahjustada nii taotlejat kui ka tema sugulasi ja sõpru ning seega heidutada pagulasi rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel. Kõnealuse kontrolli tulemusel keelatakse ettepanekuga käesoleva ettepaneku kohaselt saadud isikuandmete jagamine kolmandate riikide, organisatsioonide või üksustega. Lisaks sellele on ette nähtud ulatuslik ettepaneku järelevalve- ja hindamismehhanism. Hindamise käigus hinnatakse muu hulgas seda, kas otsuse kohaldamine on põhjustanud rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute häbimärgistamist. Et isikuandmete kaitse õigust kasutataks ainult õiguspäraselt ja proportsionaalselt, nähakse ette ranged juurdepääsutingimused, millega välistatakse korrapäraste otsingute sooritamine EURODACi sõrmejälgede andmebaasis. Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas andmekaitse põhimõtetega, sest selle suhtes kohaldatakse nõukogu raamotsust 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta. Kõnealuse raamotsusega nähakse ette põhimõtted, mida liikmesriik peab järgima mõnest ELi andmebaasist, näiteks EURODAC-süsteemist, saadud andmete töötlemisel, ning nõutakse, et liikmesriik kohaldaks andmekaitse põhimõtete rikkumise korral tõhusaid karistusi. |

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

211 | Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Komisjon konsulteeris Dublini õigustikku kohaldavate riikide – liikmesriikide, Islandi, Norra ja Šveitsiga – ning Europoliga. Konsultatsioonide läbiviimiseks kasutati kaht küsimustikku ning 25.–26. septembrini 2007 toimus Brüsselis ekspertide kohtumine, kus ekspertidel oli võimalik selgitada küsimustiku vastuseid ja esitada täiendavaid seisukohti. Komisjon konsulteeris 8. oktoobril 2007. aastal Brüsselis toimunud kohtumisel ka valitsusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide ning teiste teadusekspertidega, kes töötavad varjupaigaõiguse/-poliitika, põhiõiguste ja isikuandmete kaitse alal. Kohtumisel osalesid ka Euroopa Parlamendi liikmed Cavada, Klamt ja Ludford. Lisaks sellele konsulteeris komisjon 11. oktoobril 2007. aastal Brüsselis toimunud kohtumisel ka Dublini õigustikku kohaldavate riikide andmekaitseasutuste esindajatega ning Europoli ühise järelevalveasutuse ja Euroopa andmekaitseinspektoriga. |

212 | Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Konsultatsioonidel oli suur mõju õigusakti ettepaneku väljatöötamisele. Täpsemalt mõjutas see õigusakti valikut ja selle sisu. Konsultatsioonide käigus selgus, et liikmesriigid pooldasid võimalust võrrelda õiguskaitse eesmärgil sõrmejälgi EURODAC-süsteemi andmetega, kuid kodanikuvabaduste ja varjupaigaküsimustega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid ei suhtunud sellesse võimalusse nii positiivselt. Ettepanekus on võrdselt arvestatud erinevate huvirühmade sisukohtadega ning see sisaldab mitut tagatist ja piirangut. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

229 | Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

230 | Mõju hindamine Mõju hindamise käigus käsitleti kolme võimalust ja eri lahendusi nende raames. Kaalutud võimalused olid järgmised: meetmete võtmata jätmine; õigusakt, mis võimaldaks taotleda andmete võrdlemist EURODAC-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil, ning õigusakt, mis võimaldaks taotleda andmete võrdlemist EURODAC-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ja samal ajal reguleeriks EURODAC-süsteemis tehtud tulemusliku päringuga kaasneva lisateabe vahetamist. Algselt kaaluti ka neljandat võimalust, kuid sellest loobuti liigsete kulude tõttu. Võrreldes meetmete võtmatajätmisega on õigusakti ettepaneku esitamisel selged eelised. Õiguskaitseasutuste juurdepääs EURODAC-süsteemi andmetele on ainuke ajakohane, täpne, turvaline ja kulusäästlik võimalus kindlaks teha, kas mõnel liikmesriigil on andmeid varjupaigataotlejate kohta ja millisel liikmesriigil kõnealused andmed on. EURODAC-süsteemil puudub varjupaigataotleja isiku tuvastamiseks mõistlik ja tõhus alternatiiv, mis võimaldaks õiguskaitseasutustel jõuda sama tulemuseni. Kõnealune ainulaadne tuvastamisvõimalus on õiguskaitseasutuste jaoks tähtis kolmandate riikide kodanikega seotud terrorismi ja raskete kuritegude vältimiseks ja nendega võitlemiseks ning terrorismi ja raskete kuritegude ohvrite kaitsmiseks. EURODAC-süsteemile juurdepääsu ei saa pidada ebaproportsionaalseks saavutatava eesmärgiga. Mõlemad võimalused, millega kaasneb õigusakti vastuvõtmine, omavad ühesugust mõju põhiõigustele. Kolmanda võimalusega muutuks lisateave varjupaigataotlejate kohta liikmesriikidele kättesaadavaks tänu asjaomase taotluse korral võimalikule erimenetlusele, teise võimaluse korral kasutataks aga kõnealusele lisateabele juurdepääsu lihtsustamiseks olemasolevaid vahendeid. Kuigi eesmärk oleks tulemuslikumalt võimalik saavutada kolmanda võimaluse abil, ollakse seisukohal, et selle võimaluse rakendamise kulud on teise võimalusega kaasnevatest kuludest suuremad. Lisaks ei viita praegu miski sellele, et olemasolevad õiguskaitsealase teabe vahetamise vahendid ei ole lisateabe vahetamiseks piisavad. |

231 | Komisjon korraldas tööprogrammis nimetatud mõju hindamise SEK(2009) 936. |

3. Ettepaneku õiguslik külg |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte Kavandatud meetmega luuakse alus liikmesriikide ja Europoli õigusele taotleda sõrmejälgede või latentsete sõrmejälgede andmete võrdlemist EURODAC-süsteemi andmetega. Kui võrdlemine on tulemuslik, tuvastatakse kokkulangevus EURODAC-süsteemi andmetega ning esitatakse kõik nimetatud süsteemis leiduvad andmed asjaomaste sõrmejälgede kohta. Tulemusliku päringuga kaasnevaid lisateabe taotlusi ei käsitletaks käesolevas nõukogu otsuse ettepanekus, vaid neid reguleeriksid pigem olemasolevad õiguskaitsealase teabe vahetamise vahendid. Ettepaneku kohaldamisala on võitlus terroriaktide ja raskete kuritegude vastu, näiteks inimkaubanduse ja narkootikumidega kauplemise vastu. Kuigi EURODAC-süsteem ei võimalda praegu otsingut latentsete sõrmejälgede alusel, saab kõnealuse otsinguvõimaluse EURODAC-süsteemi lisada biomeetrilise tuvastussüsteemi projekti raames. Kõnealune otsinguvõimalus on väga tähtis õiguskaitse seisukohast, sest enamasti leitakse uurimise käigus kuriteopaigalt ainult latentseid sõrmejälgi. |

310 | Õiguslik alus Euroopa Liidu leping, eriti selle artikli 30 lõike 1 punkt b ja artikli 34 lõike 2 punkt c. |

320 | Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse. |

Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke täielikult saavutada järgmis(t)el põhjus(t)el. |

321 | Kavandatavad meetmed nõuavad EURODACi määruse muutmist, et lisada sellese veel üks eesmärk: EURODAC-süsteemi andmete kasutamine terrorismi ja kuritegevuse vastases võitluses. Ettepaneku kõnealuse muudatuse kohta võib teha ainult komisjon. Kõnealuse muudatuseta ei ole liikmesriikidel õigust meetmeid võtta. |

323 | Kõik meetmed, mida võtaksid liikmesriigid üksinda, oleksid tõenäoliselt lubamatult kulukad ja ebaproportsionaalsed. |

Ühenduse meetmega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmis(t)el põhjus(t)el. |

324 | Õigus teostada päring EURODAC-süsteemis on kõige lihtsam, proportsionaalsem ja vähem kulukas võimalus, et kõrvaldada puudused teabe võrdlemisel. |

327 | Kavandatavate meetmetega ainult võimaldatakse esitada taotlus EURODAC-süsteemi andmete võrdlemiseks. Edasine koostöö ja teabevahetus toimuvad olemasolevate vahendite alusel ning selle eest vastutavad liikmesriigid. |

Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmis(t)el põhjus(t)el. |

331 | Õiguskaitseasutuste juurdepääs EURODAC-süsteemi andmetele on ainuke ajakohane, täpne, turvaline ja kulusäästlik võimalus kindlaks teha, kas mõnel liikmesriigil on andmeid varjupaigataotlejate kohta ja millisel liikmesriigil kõnealused andmed on. EURODAC-süsteemil puudub varjupaigataotleja isiku tuvastamiseks mõistlik ja tõhus alternatiiv, mis võimaldaks õiguskaitseasutustel jõuda sama tulemuseni. Kavandatavad meetmed keskenduvad süsteemis päringu teostamiseks olulistele üksikasjadele ja ei lähe proportsionaalsetest meetmetest kaugemale. |

332 | Kavandatava meetmega kaasnevad ühendusele ja liikmesriikidele kõige väiksemad kulud, sest kasutatakse olemasolevaid andmebaase ja teabevahetusstruktuure ega kavatseta luua uusi samalaadseid süsteeme. |

Vahendi valik |

341 | Kavandatav vahend: muu. |

342 | Muud vahendid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el: Kuna ettepanekus käsitletakse põhiõigusi, ei oleks asjakohane ükski muu õiguslik vahend peale otsuse Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel. |

4. Mõju eelarvele |

401 | Ettepanekuga kaasnevad tehnilised muudatused EURODAC-süsteemis, et sõrmejälgi oleks võimalik võrrelda latentsete sõrmejälgede alusel. |

5. TÄIENDAV TEAVE |

Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel |

531 | Ettepanek sisaldab ülevaatamisklauslit. |

2009/0130 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks EURODAC-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõike 1 punkti b ja artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[1]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Nõukogu 4. novembril 2004 vastu võetud Haagi programmis (vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamine Euroopa Liidus) taotleti piiriülese andmevahetuse parandamist ja muu hulgas ka ulatuslikumat juurdepääsu Euroopa Liidu andmekogumissüsteemidele.

(2) Võitluses terroriaktide ja muude raskete kuritegude vastu on oluline, et õiguskaitseasutustel oleks oma ülesannete täitmiseks kõige täielikum ja ajakohasem teave. Nõukogu määrusega (EÜ) nr …/… [ uus EURODACi määrus ][2] loodud EURODAC-süsteemis sisalduv teave on vajalik terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimiseks, avastamiseks ja uurimiseks. Seepärast peaks EURODAC-süsteemi andmed olema kättesaadavad käesolevas otsuses sätestatud tingimuste kohaselt, et neid oleks võimalik võrrelda liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli andmetega.

(3) Komisjon toonitas oma 24. novembri 2005. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile (justiits- ja siseküsimuste valdkonna Euroopa andmebaaside suurema tõhususe, tugevdatud koostalitusvõime ja koostoime kohta),[3] et sisejulgeoleku eest vastutavatel ametiasutustel võiks olla juurdepääs EURODAC-süsteemile täpselt määratletud juhtumitel, kui põhjendatult kahtlustatakse, et varjupaigataotluse on esitanud terroriakti või raske kuriteo toimepanija. Kõnealuses teatises leidis komisjon samuti, et proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et EURODAC-süsteemi kasutataks kõnealusel eesmärgil ainult suure ohu korral riigi julgeolekule ehk kui tegu, mille pani toime tuvastatav kurjategija või terrorist, on nii vägivaldne, et see õigustab sellise andmebaasi kasutamist, milles muidu on registreeritud kohtulikult karistamata isikud, ning komisjon järeldas, et EURODAC-süsteemi kasutamise lävitase peaks sisejulgeoleku eest vastutavate ametiasutuste jaoks olema märkimisväärselt kõrgem kui lävitase kriminaalõiguslike andmebaaside kasutamiseks.

(4) Lisaks sellele on Europolil keskne roll koostöös liikmesriikide ametiasutuste vahel, kes tegelevad piiriülese kuritegevuse uurimisega, kuna ta toetab kuritegevuse vältimist, analüüsimist ja uurimist terves Euroopa Liidus. Seega peaks ka Europolil oma ülesannete raames ja kooskõlas otsusega, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) nr (2009/371/JSK)[4] olema juurdepääs EURODAC-süsteemi andmetele.

(5) Otsus täiendab määrust (EÜ) nr […/…] [uus EURODACi määrus] , kuivõrd ka sellega nähakse ette õiguslik alus Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel, et võimaldada liikmesriikide ametiasutustel ja Europolil esitada taotlusi andmete võrdlemiseks EURODAC-süsteemi andmetega.

(6) Kuna EURODAC-süsteem loodi Dublini määruse kohaldamise lihtsustamiseks, tähendab terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimiseks, avastamiseks ja uurimiseks antav juurdepääs EURODAC-süsteemile kõnealuse süsteemi algse eesmärgi muutmist, mis on vastuolus nende inimeste õigusega eraelu puutumatusele, kelle andmeid EURODAC-süsteemis töödeldakse. Kõik sellised piirangud peavad olema kooskõlas õigusnormidega, mis tuleb sõnastada piisavalt täpselt, et isikud saaksid kohandada oma käitumist, ning need normid peavad kaitsma isikuid omavoli eest ja määrama piisavalt täpselt kindlaks pädevate asutuste otsustusõiguse ja selle kasutamise korra. Demokraatlikus ühiskonnas peavad kõik sellised piirangud olema vajalikud õigustatud ja proportsionaalse huvi seisukohalt ning proportsionaalsed õiguspärase eesmärgiga, mida nendega tahetakse saavutada.

(7) Kuigi EURODAC-süsteemi loomise esialgne eesmärk ei hõlmanud võimalust taotleda andmete võrdlemist andmebaasis olevate andmetega latentsete sõrmejälgede ehk kuriteopaigalt leitavate daktüloskoopiliste andmete alusel, on kõnealune võimalus politseikoostöö valdkonnas keskse tähtsusega. Võimalusega võrrelda latentseid sõrmejälgi EURODAC-süsteemi andmetega luuakse liikmesriikide määratud ametiasutuste jaoks väga väärtuslik vahend terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimiseks, avastamiseks ja uurimiseks näiteks juhul, kui kuriteopaigalt leitavad ainsad tõendid on latentsed sõrmejäljed.

(8) Otsuses sätestatakse tingimused, mille kohaselt tuleks lubada esitada taotlus sõrmejälgede andmete võrdlemiseks EURODAC-süsteemi andmetega terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise või uurimise eesmärgil ning vajalikud turvameetmed, et tagada nende inimeste põhiõigus eraelu puutumatusele, kelle andmeid EURODAC-süsteemis töödeldakse.

(9) On vaja määrata liikmesriikide pädevad ametiasutused ja riiklik keskne juurdepääsupunkt, mille kaudu esitatakse taotlus andmete võrdlemiseks EURODAC-süsteemi andmetega, ning koostada nimekiri määratud ametiasutuste üksustest, kellel on õigus esitada kõnealune taotlus nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuses 2002/475/JSK (terrorismivastase võitluse kohta)[5] osutatud terroriaktide ja nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuses 2002/584/JSK (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta)[6] osutatud muude raskete kuritegude vältimiseks, avastamiseks ja uurimiseks.

(10) Põhjendatud taotluse riiklikule juurdepääsupunktile sõrmejälgede andmete võrdlemiseks EURODACi keskandmebaasi andmetega esitab määratud ametiasutuse üksus kontrolliasutuse kaudu. Kontrolliasutus peaks tagama käesolevas otsuses sätestatud juurdepääsutingimuste range täitmise. Pärast kõikide juurdepääsutingimuste täitmise kontrollimist peaks kontrolliasutus edastama sõrmejälgede võrdlemise taotluse riikliku juurdepääsupunkti kaudu EURODAC-süsteemi kesksüsteemile. Kiireloomulistel erandjuhtudel peaks kontrolliasutus töötlema taotlust viivitamata ning teostama kontrolli alles tagantjärele.

(11) Et tagada isikuandmete kaitse ja välistada eelkõige taotluste massiline esitamine, mis peaks olema keelatud, tuleks EURODAC-süsteemi andmeid töödelda ainult juhtumipõhiselt ning kui see on vajalik terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimiseks, avastamiseks ja uurimiseks. Juurdepääs tuleks võimaldada ainult siis, kui võrdlus liikmesriigi andmebaaside ja teiste liikmesriikide automaatsete sõrmejälgede andmebaasidega nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsuse 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (Prümi otsus))[7] alusel ei ole tulemuslik. Niisuguse juhtumiga on eelkõige tegemist siis, kui sõrmejälgede võrdlemise taotluse aluseks on terroriakti või raske kuriteoga seotud spetsiifiline ja konkreetne olukord või spetsiifiline ja konkreetne oht või teatavad isikud, kelle kohta on põhjendatud alust arvata, et ta paneb toime või on toime pannud terroriakti või muu raske kuriteo. Niisuguse juhtumiga on tegemist ka siis, kui sõrmejälgede võrdlemise taotlus on seotud isikuga, kes on terroriakti või muu raske kuriteo ohver. Määratud ametiasutused ja Europol peaksid seega taotlema andmete võrdlemist EURODAC-süsteemi andmetega üksnes siis, kui neil on piisavalt alust arvata, et sellise võrdluse tulemusena saadakse teavet, mis sisuliselt aitab kaasa terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimisele, avastamisele või uurimisele.

(12) Käesoleva otsuse kohaselt töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse 27. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta[8].

(13) Käesoleva otsuse kohaselt saadud andmete edastamine kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele või eraõiguslikele üksustele peaks olema keelatud, et tagada varjupaigaõigus ja kaitsta rahvusvahelise kaitse taotlejaid nende andmete avalikustamise eest kolmandatele riikidele. Selleks et tagada liikmesriikidele võimalus teha käesoleva otsuse kohaldamisel koostööd kolmandate riikidega, kelle suhtes kohaldatakse Dublini määrust, ei piira see keeld liikmesriigi õigust edastada kõnealuseid andmeid sellistele kolmandatele riikidele.

(14) Isikuandmete töötlemise järelevalvega tegelevad liikmesriigi pädevad asutused peaksid jälgima, kas liikmesriik töötleb isikuandmeid õiguspäraselt, ning Europoli otsusega loodud ühine järelevalveasutus peaks jälgima, kas Europol töötleb isikuandmeid õiguspäraselt.

(15) Ühenduse institutsioonid ja asutused kohaldavad isikuandmete töötlemise suhtes oma ülesannete täitmisel EURODAC-süsteemi operatiivjuhtimise raames Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta),[9] eriti selle artikleid 21 ja 22, mis käsitlevad töötlemise konfidentsiaalsust ja turvalisust, kui kõnealuseid andmeid töödeldakse täielikult või osaliselt ühenduse õigusaktidega hõlmatud toimingute teostamiseks.

(16) Käesoleva otsuse tulemuslikku kohaldamist tuleks hinnata korrapäraste ajavahemike tagant.

(17) Kuna liikmesriigid ei suuda täiel määral saavutada käesoleva otsuse eesmärke, nimelt luua tingimusi, et liikmesriigi määratud asutused ja Europol saaksid esitada taotluse andmete võrdlemiseks EURODAC-süsteemi keskandmebaasis sisalduvate andmetega, ning mis seetõttu on meetme ulatuse ja mõju tõttu saavutatavad ainult Euroopa Liidu tasandil, võib nõukogu võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ning mis on määratletud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5. Kooskõlas nimetatud artiklites sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev otsus kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18) Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 47 ei mõjuta käesolev otsus Euroopa Ühenduse pädevusi, eelkõige seoses määrusega (EÜ) nr […/…] [ uus EURODACi määrus ][10] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)[11].

(19) Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid, eriti neid, mis käsitlevad õigust isikuandmete kaitsele ja varjupaigaõigust. Käesolevat otsust tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1 Sisu ja reguleerimisala

Käesolevas otsuses sätestatakse tingimused, mille kohaselt liikmesriikide määratud ametiasutused ja Euroopa Politseiamet (Europol) võivad taotleda sõrmejälgede andmete võrdlemist EURODAC-süsteemi keskandmebaasi andmetega terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil.

Artikkel 2 Mõisted

1. Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid.

a) „EURODAC-süsteem” – määrusega (EÜ) nr …/… [ uus EURODACi määrus ] loodud andmebaas;

b) „Europol” – nõukogu otsusega […/…./JSK] loodud Euroopa Politseiamet;

c) „EURODAC-süsteemi andmed” – [ uue EURODACi määruse ] artikli 9 ja artikli 14 lõike 2 kohaselt keskandmebaasis talletatud sõrmejälgede andmed;

d) „terroriakt” – siseriikliku õiguse rikkumine, mis vastab nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK artiklites 1–4 viidatud õigusrikkumistele või on nendega samaväärne;

e) „rasked kuriteod” – kuriteo liigid, mis vastavad raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud kuritegudele või on nendega samaväärsed ning on siseriikliku õiguse kohaselt karistatavad vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat;

f) „sõrmejälgede andmed” – andmed kõikide sõrmede või vähemalt nimetissõrmede sõrmejälgede kohta, või kui need puuduvad, siis kõikide teiste sõrmede sõrmejäljed või latentsed sõrmejäljed;

g) „riiklik juurdepääsupunkt” – [ uue EURODACi määruse ] artikli 4 lõikes 2 osutatud määratud riiklik süsteem, mis peab sidet kesksüsteemiga;

h) „korraldusasutus” – EURODAC-süsteemi operatiivjuhtimise eest vastutav asutus, millele viidatakse [ uue EURODACi määruse ] artiklis 5.

2. Samuti kohaldatakse määruses (EÜ) nr […/…] [ uus EURODACi määrus ] sisalduvaid mõisteid.

Artikkel 3 Määratud asutused

1. Liikmesriik määrab asutused, kellel on käesoleva otsuse kohaselt EURODAC-süsteemile juurdepääsu õigus. Määratud asutus on liikmesriigi ametiasutus, kes vastutab terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eest. Määratud asutuste hulka ei kuulu ametid ja üksused, mis tegelevad ainult riikliku julgeoleku küsimustega.

2. Iga liikmesriik peab määratud ametiasutuste nimekirja.

3. Riiklikul tasandil peab iga liikmesriik nimekirja määratud ametiasutuste üksustest, kellel on õigus esitada riikliku juurdepääsupunkti kaudu taotlus andmete võrdlemiseks EURODAC-süsteemi andmetega.

Artikkel 4 Kontrolliasutused

1. Iga liikmesriik määrab kontrolliasutuseks ühe riikliku asutuse. Kontrolliasutus on liikmesriigi ametiasutus, kes vastutab terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eest. Kontrolliasutuste hulka ei kuulu ametid ja üksused, mis tegelevad ainult riikliku julgeoleku küsimustega.

2. Kontrolliasutus tagab, et taotluse esitamise tingimused sõrmejälgede andmete võrdlemiseks EURODAC-süsteemi andmetega on täidetud.

3. Ainult kontrolliasutusel on õigus edastada sõrmejälgede võrdlemise taotlus riiklikule juurdepääsupunktile, kes peab sidet kesksüsteemiga.

Artikkel 5 Europol

1. Europol määrab oma kontrolliasutuseks nõuetekohaste volitustega Europoli ametnikest koosneva eriüksuse ning kokkuleppel mis tahes liikmesriigiga asjaomase riigi riikliku juurdepääsupunkti, kes edastab kesksüsteemile liikmesriigi taotlused sõrmejälgede andmete võrdlemiseks.

2. Europol määrab üksuse, kellel on õigus esitada tema määratud riikliku juurdepääsupunkti kaudu taotlus andmete võrdlemiseks EURODAC-süsteemi andmetega.

II PEATÜKK

ANDMETE VÕRDLEMISE JA EDASTAMISE KORD

Artikkel 6 Sõrmejälgede andmete võrdlemise kord EURODAC-süsteemi andmetega

1. Artikli 3 lõikes 1 osutatud määratud asutused ja Europol võivad esitada kontrolliasutusele põhjendatud elektroonilise taotluse, et võrreldavad sõrmejälgede andmed edastataks riikliku juurdepääsupunkti kaudu EURODAC-süsteemi kesksüsteemile. Kontrolliasutus kontrollib kõnealuse taotluse saamise korral, kas artiklis 7 või 8 sätestatud tingimused andmete võrdlemise taotlemiseks on täidetud.

2. Kui kõik tingimused andmete võrdlemise taotlemiseks on täidetud, edastab kontrolliasutus andmete võrdlemise taotluse riiklikule juurdepääsupunktile, kes omakorda edastab selle EURODAC-süsteemi kesksüsteemile andmete võrdlemiseks kõikide EURODAC-süsteemi andmetega.

3. Kiireloomulistel erandjuhtudel võib kontrolliasutus edastada sõrmejälgede andmed võrdlemiseks riiklikule juurdepääsupunktile kohe pärast määratud asutuselt taotluse saamist ning tagantjärele kontrollida, kas artiklis 7 või 8 sätestatud tingimused on täidetud ja kas tegelikult oli tegemist kiireloomulise erandjuhtumiga. Järelkontroll tehakse liigse viivituseta pärast taotluse töötlemist.

4. Kui järelkontrolli käigus tehakse kindlaks, et juurdepääs ei olnud õigustatud, hävitavad kõik juurdepääsu omanud asutused EURODAC-süsteemist saadud teabe ja teavitavad kõnealusest hävitamisest kontrolliasutust.

Artikkel 7 Määratud asutuste juurdepääsu tingimused EURODAC-süsteemi andmetele

1. Määratud asutused võivad oma volituste piires taotleda sõrmejälgede andmete võrdlemist EURODAC-süsteemi keskandmebaasi andmetega ainult siis, kui võrdlus liikmesriigi andmebaaside ja teiste liikmesriikide automaatsete sõrmejälgede andmebaasidega nõukogu otsuse 2008/615/JSK[12] alusel ei ole tulemuslik ning kui:

a) võrdlemine on vajalik terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil;

b) võrdlemine on vajalik konkreetse juhtumi korral;

c) kui on piisavalt alust arvata, et võrdlus EURODAC-süsteemi andmetega aitab oluliselt kaasa mõne kõnealuse kuriteo vältimisele, avastamisele või uurimisele.

2. Taotlus andmete võrdlemiseks EURODAC-süsteemi andmetega piirdub sõrmejälgede andmete võrdlemisega.

Artikkel 8 Europoli juurdepääsu tingimused EURODAC-süsteemi andmetele

1. Europoli esitab taotluse andmete võrdlemiseks EURODAC-süsteemi andmetega oma volituste piires ja kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks Europoli otsuse kohaselt ning erianalüüsi või strateegilist laadi üldanalüüsi tegemiseks.

2. Taotlus andmete võrdlemiseks EURODAC-süsteemi andmetega piirdub sõrmejälgede andmete võrdlemisega.

3. Liikmesriik, kellelt on pärit teave, mille Europol sai tänu võrdlusele EURODAC-süsteemi andmetega, peab andma loa kõnealuse teabe töötlemiseks. See nõusolek tuleb taotleda Europoli vastavas liikmesriigis asuva siseriikliku üksuse kaudu.

Artikkel 9 Kontrolliasutuste ja riiklike juurdepääsupunktide vaheline teabevahetus

1. EURODAC-süsteemi sideinfrastruktuuri kasutatakse andmete edastamiseks liikmesriigi ja Europoli kontrolliasutuselt riiklikele juurdepääsupunktidele ja vastupidi. Sidet peetakse elektrooniliselt.

2. Liikmesriik töötleb sõrmejälgi digitaalselt ja edastab need määruse (EÜ) nr […/…] [ uus EURODACi määrus ] I lisas osutatud andmevormingus, et võimaldada andmeid võrrelda sõrmejälgede tuvastamise elektroonilise süsteemi abil.

III PEATÜKK

ISIKUANDMETE KAITSE

Artikkel 10 Isikuandmete kaitse

1. Isikuandmete töötlemisel käesoleva otsuse alusel kohaldatakse raamotsust 2008/977/JSK.

2. Käesoleva otsuse kohaselt töötleb Europol isikuandmeid vastavalt [Europoli] otsusele […/…/JSK] ja selle rakendamiseks vastuvõetud eeskirjadele ning seda kontrollib otsuse artikli 34 alusel asutatud sõltumatu ühine järelevalveasutus.

3. Käesoleva otsuse kohaselt EURODAC-süsteemist saadud isikuandmeid töödeldakse üksnes terroriaktide või muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil.

4. Isiklikud andmed, mis liikmesriik või Europol saab EURODAC-süsteemist käesoleva otsuse kohaselt, kustutatakse liikmesriigi ja Europoli failidest pärast ühe kuu möödumist, kui liikmesriik või Europol ei vaja kõnealuseid andmeid poolelioleva eeluurimise jaoks.

5. Järelevalvet selle üle, et liikmesriik töötleks käesoleva otsuse alusel isikuandmeid õiguspäraselt, sealhulgas edastaks neid EURODAC-süsteemi ja EURODAC-süsteemist, teostab raamotsuse 2008/977/JSK kohaselt määratud liikmesriigi pädev asutus.

Artikkel 11 Andmete turvalisus

1. Andmete edastamise ajal käesoleva otsuse alusel tagab vastutav liikmesriik määratud ametiasutustele saadetavate ning neilt saadavate andmete turvalisuse.

2. Iga liikmesriik võtab seoses oma riikliku süsteemiga vastu vajalikud meetmed, sealhulgas turvakava, et:

a) füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades situatsiooniplaanid elutähtsa infrastruktuuri kaitseks;

b) hoida ära loata isikute juurdepääs ametiasutuste ruumidele, kus liikmesriik teostab EURODAC-süsteemi eesmärkidega seotud toiminguid (sissepääsukontroll);

c) hoida ära andmekandjate loata lugemine, kopeerimine, muutmine või eemaldamine (andmekandjate turvamine);

d) hoida ära andmete sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma vastava loata (säilitamise kontroll);

e) hoida ära andmete volitamata töötlemine EURODAC-süsteemis ja EURODAC-süsteemis töödeldavate andmete mis tahes volitamata muutmine või kustutamine (andmetöötluse kontroll);

f) tagada, et EURODAC-süsteemi kasutamiseks volitatud isikutel oleks juurdepääs üksnes nende pädevusse kuuluvatele andmetele, kasutades eranditult individuaalseid ja kordumatuid kasutajatunnuseid ning konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (andmetele juurdepääsu kontroll);

g) tagada, et kõik asutused, kellel on õigus esitada taotlus andmete võrdlemiseks EURODAC-süsteemi andmetega, loovad isikute jaoks, kellel on õigus andmetele juurde pääseda, andmeid sisestada, ajakohastada, kustutada ja neis otsingut teha, vastavad profiilid, mis kirjeldavad nende isikute ülesandeid ja vastutust, ning teevad need profiilid raamotsuse 2008/977/JSK artikli 25 alusel määratud riiklikele järelevalveasutustele nende nõudmise korral viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);

h) tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid edastada andmesidevahendite abil (andmeside kontroll);

i) tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, missuguseid andmeid on EURODAC-süsteemis töödeldud, ning millal, kes ja millisel eesmärgil seda on teinud (andmesalvestuse kontroll);

j) hoida eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete EURODAC-süsteemi või EURODAC-süsteemist edastamise ajal või andmekandjate transportimise ajal (transpordikontroll);

k) kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tõhusust ja võtta vajalikke korralduslikke meetmeid seoses sisemise kontrollimisega, et tagada vastavus käesolevale otsusele (sisekontroll).

Artikkel 12 Keeld edastada andmeid kolmandatele riikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele või eraõiguslikele üksustele

Isiklikke andmeid, mis liikmesriik või Europol saab EURODAC-süsteemi kesksüsteemist käesoleva otsuse kohaselt, ei edastata ega tehta kättesaadavaks ühelegi kolmandale riigile või Euroopa Liidus või väljaspool seda loodud rahvusvahelisele organisatsioonile või eraõiguslikule üksusele. Kõnealune keeld ei piira liikmesriigi õigust edastada nimetatud andmeid kolmandatele riikidele, kelle suhtes kohaldatakse Dublini määrust, tingimusel et raamotsuse 2008/977/JSK artikli 13 tingimused on täidetud.

Artikkel 13 Registreerimine ja dokumenteerimine

1. Liikmesriigid ja Europol tagavad, et kõik andmetöötlustoimingud, mis tehakse käesoleva otsuse kohaselt esitatud taotluse alusel sõrmejälgede andmete võrdlemiseks EURODAC-süsteemi andmetega, registreeritakse või dokumenteeritakse taotluse lubatavuse kontrollimiseks, andmete töötlemise õiguspärasuse jälgimiseks ning nende tervikluse ja turvalisuse tagamiseks, aga ka sisekontrolli eesmärgil.

2. Logi või dokumendid peaksid igal juhul sisaldama järgmisi andmeid:

a) võrdlemise taotluse täpne eesmärk, sealhulgas andmed asjaomase terroriakti või muu raske kuriteo kohta, ning Europoli puhul võrdlemise taotluse täpne eesmärk;

b) vastavate siseriiklike andmefailide viited;

c) riikliku juurdepääsupunkti EURODAC-süsteemi kesksüsteemile esitatud võrdlemise taotluse kuupäev ja täpne kellaaeg;

d) andmete võrdlemise eesmärgil juurdepääsu taotlenud asutuse nimi ja vastutav isik, kes esitas taotluse ja edastas andmed;

e) vajaduse korral teave artikli 6 lõikes 3 osutatud kiirmenetluse kasutamise ja järelkontrolli käigus tehtud otsuse kohta;

f) võrdluse tegemiseks kasutatud andmed;

g) kooskõlas siseriiklike või Europoli otsuses sätestatud eeskirjadega otsingu teostanud ametniku ja otsingu teostamiseks või andmete esitamiseks korralduse andnud ametniku identifitseerimistunnus.

3. Kõnealuseid logisid või dokumente kasutatakse ainult andmetöötluse õiguspärasuse kontrollimiseks seoses andmekaitsega ja andmeturbe tagamiseks. Artiklis 17 osutatud jälgimiseks ja hindamiseks võib kasutada üksnes logisid, mis ei sisalda isikuandmeid. Pädevatel riiklikel järelevalveasutustel, kes vastutavad taotluse lubatavuse kontrollimise, andmete töötlemise õiguspärasuse järelevalve ning nende tervikluse ja turvalisuse tagamise eest, on oma ülesannete täitmiseks asjakohase taotluse esitamise korral juurdepääs kõnealustele logidele.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14 Kulud

Kõik liikmesriigid ja Europol loovad oma kuludega käesoleva otsuse rakendamiseks vajaliku tehnilise infrastruktuuri ja hooldavad seda ning on kohustatud kandma kulud, mis kaasnevad käesoleva otsuse kohaldamisel andmete võrdlemiseks EURODAC-süsteemi andmetega esitatava taotlusega.

Artikkel 15 Karistused

Liikmesriigid ja Europol võtavad vajalikud meetmed, et tagada EURODAC-süsteemi andmete väärkasutuse karistatavus, sealhulgas siseriikliku õiguse kohaste tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja/või kriminaalkaristuste kohaldamine.

Artikkel 16 Määratud asutuste ja kontrolliasutuste teavitamine

1. Hiljemalt [kolm kuud pärast käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva] edastab iga liikmesriik komisjonile ja nõukogu peasekretariaadile oma määratud asutuste nimekirja ning teavitab viivitamata selles tehtud muudatustest.

2. Hiljemalt [kolm kuud pärast käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva] teavitab iga liikmesriik komisjoni ja nõukogu peasekretariaati oma kontrolliasutuse määramisest ning teavitab viivitamata selle muutmisest.

3. Hiljemalt [kolm kuud pärast käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva] teavitab Europol komisjoni ja nõukogu peasekretariaati oma kontrolliasutuse ja riikliku juurdepääsupunkti määramisest ning teavitab viivitamata nende muutmisest.

4. Komisjon avaldab lõigetes 1–3 osutatud teabe igal aastal Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 17 Järelevalve ja hindamine

1. Kõik liikmesriigid ja Europol koostavad sõrmejälgede andmete võrdlemise tõhususest EURODAC-süsteemi andmetega aastaaruande, mis sisaldab teavet ja statistikat võrdlemise täpse eesmärgi kohta, sealhulgas terroriakti või raske kuriteo liiki, esitatud taotluste arvu, selliste juhtumite arvu ja liiki, kus isik oli võimalik tuvastada, ning andmed kiireloomuliste erandjuhtumite vajaduse ja kasutamise kohta, aga ka selliste juhtumite kohta, kus kontrolliasutus ei pidanud järelkontrolli käigus kiireloomulise menetluse kohaldamist õigustatuks. Kõnealused aruanded edastatakse komisjonile.

2. Kolm aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist ning seejärel iga nelja aasta tagant esitab komisjon üldhinnangu käesoleva otsuse kohta. Hinnangus tuleks võrrelda saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega ja hinnata aluspõhimõtete kehtivust ning esitada vajalikke soovitusi. Komisjon esitab hindamisaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. Korraldusasutus, liikmesriigid ja Europol annavad komisjonile lõikes 2 osutatud üldhinnangu koostamiseks vajalikku teavet. Nimetatud teave ei tohi kahjustada töömeetodeid ega sisaldada andmeid, mis paljastaks määratud ametiasutuste teabeallikate, töötajate või uurimistega seotud teavet.

Artikkel 18 Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

1. Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

2. Käesolevat otsust kohaldatakse alates määruse […] [uus EURODACi määrus] artikli 33 lõikes 2 osutatud kuupäevast.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] ELT C , , lk .

[2] ELT L , , lk .

[3] KOM(2005) 597, 24.11.2005.

[4] ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.

[5] EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3.

[6] EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1.

[7] ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.

[8] ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.

[9] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[10] …………..

[11] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[12] ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.