52009PC0197

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 21.4.2009

KOM(2009) 197 lõplik

2009/0059 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega

{SEC(2009)531}

{sec(2009)532}

SELETUSKIRI

1. Välistegevuse rahastamisvahendite (2007–2013) reformi raames asendatakse üle 30 eri õigusakti seitsme uue õigusaktiga. Kõnealuse reformi osana loodi 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1905/2006 arengukoostöö rahastamisvahend piirkondlikuks koostööks Aasia, Kesk-Aasia ja Ladina-Ameerika riikidega ning Iraagi, Iraani, Jeemeni ja Lõuna-Aafrikaga.

2. Arengukoostöö rahastamisvahendi loomise peamine eesmärk on kaotada vaesus, järgides aastatuhande arengueesmärke. Seetõttu nähakse määrusega ette, et piirkondlike programmide meetmed peaksid vastama Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitees kindlaksmääratud ametliku arenguabi kriteeriumitele.

3. Koostöö selline piiratus ei soodusta suhteid oluliste partneritega, kes osalevad mitmepoolsetel foorumitel ja ülemaailmses juhtimises ning kellega ühendusel on strateegiline huvi edendada mitmekülgseid sidemeid. Ühenduse huvides on süvendada veelgi suhteid selliste riikidega nagu India, Hiina, Brasiilia ja Mehhiko, kes on maailmamajanduse mõjukad osalejad. Kesk-Aasia ja Lähis-Ida (Iraak, Iraan ja Jeemen) piirkonnas ulatub ühenduse huvi vaesuse kaotamisest kaugemale, hõlmates eelkõige energiajulgeoleku ja avaliku diplomaatia küsimusi. Lisaks sellele leidub Aasias, Ladina-Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas hulk keskmise sissetulekuga riike, kes soovivad majandus-, kaubandus-, akadeemilist, äri- ja teadusvahetust Euroopa Liiduga.

4. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku jätkata 2007. ja 2008. aasta eelarvemenetluse käigus loodud ettevalmistavate meetmete rakendamist ning esitada selliste õigusaktide ettepanekud, millega tagatakse eespool kirjeldatud koostöö ja ametliku arenguabi kriteeriumitele mittevastavate meetmete püsiv rahastamine.

5. Kuna käesolev eesmärk sarnaneb määruse (EÜ) nr 1934/2006 eesmärgiga, tehakse ettepanek laiendada määruse (EÜ) nr 1934/2006 piirkondlikku reguleerimisala arengukoostöö rahastamisvahendi määrusega hõlmatud riikidele ning lisada ajavahemikuks 2010–2013 võrdlussumma 176 miljonit eurot, mis on ette nähtud kõnealuse koostöö toetamiseks.

6. Välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise läbivaatamisel tehti kindlaks vastuolud sätetes, millega on abikõlbmatutena välja jäetud maksude, tollimaksude või muude lõivude tasumiseks tehtavad kulud. Järjepidevuse huvides tehakse ettepanek ühtlustada kõnealused sätted muude vahendite asjakohaste sätetega.

7. Käesolevale ettepanekule on lisatud mõjuhinnang, et tagada kooskõla asjaomaste ühenduse tegevuspõhimõtete vahel.

2009/0059 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 181a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Ühendus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend)[1] alusel kooskõlastanud alates 2007. aastast oma piirkondlikku koostööd Aasias, Kesk-Aasias ja Ladina-Ameerikas asuvate arengumaade ning Iraagi, Iraani, Jeemeni ja Lõuna-Aafrikaga.

(2) Määruse (EÜ) nr 1905/2006 peamine eesmärk on kaotada vaesus, järgides aastatuhande arengueesmärke. Määruse alusel arengumaades, arenevatel territooriumitel ja arenevates piirkondades rakendavate piirkondlike programmide raames toimuv koostöö on piiratud rahastamismeetmetega, mis peavad vastama Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitees kindlaksmääratud ametliku arenguabi kriteeriumitele.

(3) Ühenduse huvides on asjaomaste arengumaadega sõlmitud suhteid veelgi süvendada, kuna kõnealused riigid on olulised partnerid, kes osalevad mitmepoolsetel foorumitel ja ülemaailmses juhtimises, ning ühendusel on strateegiline huvi edendada nendega mitmekülgseid sidemeid ja toetada eelkõige majandus-, kaubandus-, akadeemilist, äri- ja teadusvahetust. Selleks on ühendusel tarvis konkreetset rahastamisvahendit, mille abil oleks võimalik rahastada meetmeid, mis ei vasta ametliku arenguabi kriteeriumitele.

(4) 2007. ja 2008. aasta eelarvemenetluse käigus loodi neli ettevalmistavat meedet kõnealuse laiendatud koostöö edendamiseks kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)[2] artikli 49 lõike 6 punktiga b. Kõnealused ettevalmistavad meetmed on järgmised: äri- ja teadusvahetus Indiaga, äri- ja teadusvahetus Hiinaga, koostöö Aasia keskmise sissetulekuga riikidega, ning koostöö Ladina-Ameerika keskmise sissetulekuga riikidega. Finantsmääruse samas artiklis on sätestatud, et ettevalmistavate meetmetega seotud seadusandlik menetlus peab lõpule jõudma enne kolmanda eelarveaasta lõppu.

(5) Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1934/2006 (millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega)[3] eesmärgid ja sätted on asjakohased laiendatud koostöö alustamiseks määrusega (EÜ) nr 1905/2006 hõlmatud riikidega. Seetõttu on vajalik laiendada määruse (EÜ) nr 1934/2006 piirkondlikku reguleerimisala ning näha ette rahalised vahendid koostööks asjaomaste arengumaadega.

(6) Välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise läbivaatamisel tehti kindlaks vastuolud sätetes, millega on abikõlbmatutena välja jäetud maksude, tollimaksude või muude lõivude tasumiseks tehtavad kulud. Järjepidevuse huvides tehakse ettepanek ühtlustada kõnealused sätted muude vahendite asjakohaste sätetega.

(7) Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1934/2006 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1934/2006 muudetakse järgmiselt.

(1) Määruse pealkiri asendatakse järgmisega:

„Nõukogu määrus (EÜ) nr 1934/2006, 21. detsember 2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega ning määrusega (EÜ) nr 1905/2006 hõlmatud arengumaadega”.

(2) Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Eesmärk

1. Ühenduse rahastamisega toetatakse majanduslikku, rahanduslikku, tehnilist ja muud ühenduse pädevusse kuuluvat koostööd tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega ning määrusega (EÜ) nr 1905/2006 hõlmatud arengumaadega.

2. Lõikes 1 nimetatud riikide ja territooriumitega tehtava koostöö esmatähtis eesmärk on konkreetne reageerimine vajadusele tugevdada nendega loodud sidemeid ning jätkata sidemete arendamist nii kahepoolsel, piirkondlikul kui ka mitmepoolsel alusel, et luua soodsam keskkond ühenduse suhete arendamiseks nende riikide ja territooriumitega ning soodustada nendega dialoogi pidamist, edendades samas ühenduse huve.”

(3) Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Koostöö on suunatud suhete arendamisele partneritega, kellel on ühendusega sarnased poliitilised, majanduslikud ja institutsioonilised struktuurid ja väärtused ning kes on olulised partnerid, kes osalevad mitmepoolsetel foorumitel ja ülemaailmses juhtimises. Koostöö hõlmab ka partnereid, kellega ühendusel on strateegiline huvi sidemeid edendada.

2. Käesolevas määruses hõlmavad tööstus- ning teised suure sissetulekuga riigid ja territooriumid I lisas loetletud riike ja territooriumeid ning arengumaad II lisas loetletud riike, edaspidi „partnerriigid”. Ent põhjendavate asjaolude esinemisel ja piirkondliku koostöö edendamiseks võib komisjon juhul, kui rakendatav projekt või programm on oma olemuselt piirkondlik või piiriülene, artiklis 6 nimetatud tegevuskavade vastuvõtmisel otsustada, et abikõlblikud on ka lisades nimetamata riigid. Asjaomased tingimused võib sätestada artiklis 5 nimetatud mitmeaastastes koostööprogrammides. Komisjon muudab I ja II lisas esitatud loetelu vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabikomitees toimuvale arenguriikide loetelu korrapärasele läbivaatamisele ja teavitab sellest ka nõukogu.”

(4) Artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„Ühenduse rahastamist ei kasutata põhimõtteliselt maksude, tollimaksude või muude lõivude tasumiseks partnerriikides.”

(5) Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Finantssätted

Käesoleva määruse rakendamise võrdlussumma ajavahemikuks 2007–2013 on 172 miljonit eurot I lisas loetletud riikide ja 176 miljonit eurot II lisas loetletud riikide puhul. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.”

(6) Lisa pealkiri asendatakse järgmisega:

„I LISA – Määrusega hõlmatud tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumite loetelu”.

(7) Lisatakse uus, II lisa, mille tekst on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

Lisa

„II LISA

Määrusega hõlmatud arengumaade loetelu

Ladina-Ameerika1.Argentina

2. Boliivia

3. Brasiilia

4. Tšiili

5. Colombia

6. Costa Rica

7. Kuuba

8. Ecuador

9. El Salvador

10. Guatemala

11. Honduras

12. Mehhiko

13. Nicaragua

14. Panama

15. Paraguay

16. Peruu

17. Uruguay

18. VenezuelaAasia

19. Afganistan

20. Bangladesh

21. Bhutan

22. Kambodža

23. Hiina

24. India

25. Indoneesia

26. Korea Rahvademokraatlik Vabariik

27. Laos

28. Malaisia

29. Maldiivid

30. Mongoolia

31. Myanmar/Birma

32. Nepal

33. Pakistan

34. Filipiinid

35. Sri Lanka

36. Tai

37. Vietnam

Kesk-Aasia

38. Kasahstan

39. Kirgiisi Vabariik

40. Tadžikistan

41. Türkmenistan

42. UsbekistanLähis-Ida

43. Iraan

44. Iraak

45. JeemenLõuna-Aafrika

46. Lõuna-Aafrika Vabariik”

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

19 09 – Suhted Ladina-Ameerika riikidega

19 10 – Suhted Aasia, Kesk-Aasia ja Lähis-Ida riikidega (Iraak, Iraan, Jeemen)

21 06 – Piirkondlik koostöö Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised nimetused:

Rubriik 4 – Välissuhted

Eelarverida 19 09 02 – Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Ladina-Ameerika)

Eelarverea nimetust tuleb 2010. aasta esialgses eelarveprojektis muuta. Selle praegune nimetus on „Ettevalmistav meede – Koostöö Ladina-Ameerika keskmise sissetulekuga riikidega”

Eelarverida 19 10 04 – Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Aasia, Kesk-Aasia, Iraan, Iraak ja Jeemen)

Uus eelarverida, mida taotleti 2010. aasta esialgses eelarveprojektis eelarveridades 19 10 01 03, 19 10 01 04 ja 19 10 01 05 kirjendatud ettevalmistavate meetmete jätkamiseks.

Eelarverida 21 06 06 – Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Lõuna-Aafrika)

Uus eelarverida, mida taotleti 2010. aasta esialgses eelarveprojektis

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

Meede on kavandatud ajavahemikuks 2010–2013.

3.3. Eelarve tunnusjooned (lisage vajadusel ridu):

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

19 09 02 | Mittekohust. | Liigendatud | JAH (ümber nimetatud) | EI | EI | Nr 4 |

19 10 04 | Mittekohust. | Liigendatud | JAH | EI | EI | Nr 4 |

21 06 06 | Mittekohust. | Liigendatud | JAH | EI | EI | Nr 4 |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

Rahastamisallikad:

1) Täiendavaid assigneeringuid taotletakse ainult ettevalmistavate meetmete jätkamiseks (1. eesmärk: majanduspartnerluse ja ärisuhete edendamine ELi huvides). Asjaomane summa on 67,5 miljonit eurot ja see eraldatakse varust, nagu nähtub allpool esitatud tabelist.

2) Ülejäänud 108,5 miljonit eurot saadakse arengukoostöö rahastamisvahendi raames geograafilistele piirkondadele eraldatud vahendite ümberjaotamisest. 2. eesmärki (ELi üliõpilaste ja õppejõudude liikuvus Erasmus Munduse programmi väliskoostöö alaprogrammi raames) ja 3. eesmärki (muud meetmed, mis ei hõlma ametlikku arenguabi) rahastatakse täielikult arengukoostöö rahastamisvahendi raames geograafilistele piirkondadele eraldatud vahendite ümberjaotamise kaudu. Arengukoostöö rahastamisvahendi määruse IV lisas esitatud soovituslike rahaeraldiste suurust ei muudeta.

Selle tulemusena on mõju eelarvele 67,5 miljonit eurot, ent rahastamispakett hõlmab kokku 176 miljonit eurot.

Allpool esitatud tabelis on näidatud ainult täiendavad assigneeringud, mida eraldatakse varust.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | n + 5 jj | Kokku |

Tegevuskulud[4] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 0 | 15,0 | 17,5 | 17,5 | 17,5 | 0 | 67,5 |

Maksete assigneeringud | b | 0 | 7,0 | 15,0 | 18,0 | 18,0 | 9,5 | 67,5 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[5] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0 | 15,0 | 17,5 | 17,5 | 17,5 | 0 | 67,5 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0 | 7,0 | 15,0 | 18,0 | 18,0 | 9,5 | 67,5 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[6] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 0 | 15,0 | 17,5 | 17,5 | 17,5 | 0 | 67,5 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 0 | 7,0 | 15,0 | 18,0 | 18,0 | 9,5 | 67,5 |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, tuleks allpool esitatud tabelis näidata, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

…………………… | f |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a + c + d + e + f |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

X Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[7] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine)

4.1.3. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

NB! Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas.

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist [aasta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

Seletuskirjas nõutakse täpsemaid andmeid ettepaneku tausta kohta. Finantsselgituse käesolevas jaos tuleks esitada järgmine lisateave:

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Õigusakti ettepanekule on lisatud mõjuhinnang, milles on kõnealust vajadust üksikasjalikult kirjeldatud.

Ettepanek kujutab endast järelmeedet 2007. ja 2008. aasta eelarvemenetluse käigus loodud ettevalmistavatele meetmetele. Selle eesmärk on kõrvaldada õiguslik lünk seoses arengukoostöö rahastamisvahendi piiratud reguleerimisalaga. Arengukoostöö rahastamisvahendiga toetatakse piirkondlikku koostööd Aasia, Kesk-Aasia ja Ladina-Ameerika riikidega ning Iraagi, Iraani, Jeemeni ja Lõuna-Aafrikaga.

Koostöö toetamiseks vajalik rahastamispakett hõlmab arvestuse kohaselt 176 miljonit eurot.

2007.–2009. aastaks kavandatud nelja ettevalmistavat meedet on eelarvepädevate institutsioonide algatusel rahastatud eelarve varust. Nende meetmete järelmeetmete raames toimuvaks tegevuseks kulub 67,5 miljonit eurot. Muud vajadused, mille katmiseks kulub 108,5 miljonit eurot, hõlmavad ELi üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust Erasmus Munduse programmi kaudu ning meetmeid, mis on ette nähtud arengukoostöö rahastamisvahendi raames, aga mis ei ole abikõlblikud, kuna arengukoostöö rahastamisvahendi määruse reguleerimisala piirdub ainult selliste meetmetega, mis vastavad ametliku arenguabi kriteeriumitele (nt nähtavuse edendamise programmid või tehnilise abi andmine energeetikaga seonduvates valdkondades).

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendi määruse piirkondliku reguleerimisala laiendamine võimaldaks süvendada suhteid oluliste partneritega, kes osalevad mitmepoolsetel foorumitel ja ülemaailmses juhtimises ning kellega ühendusel on strateegiline huvi edendada mitmekülgseid sidemeid. Ühenduse huvides on süvendada veelgi suhteid selliste arenevate riikidega nagu India, Hiina, Brasiilia või Lõuna-Aafrika Vabariik, kes on maailmamajanduse mõjukad osalejad. Kesk-Aasia ja Lähis-Ida piirkonnas ulatub ühenduse huvi vaesuse kaotamisest kaugemale, hõlmates eelkõige energiajulgeoleku ja avaliku diplomaatia küsimusi. Lisaks sellele leidub Aasias ja Ladina-Ameerikas ka hulk keskmise sissetulekuga riike, kes ei huvitu ainuüksi ametlikust arenguabist, vaid soovivad teha Euroopa Liiduga koostööd mitmesugustes muudes valdkondades.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Kavandatud määruse alusel rahastatakse programme ja projekte, mis täidavad järgmisi peamisi rakenduslikke eesmärke.

1. eesmärk:

- Majanduspartnerluse ja ärisuhete edendamine ELi huvides

2. eesmärk:

- Inimestevahelised sidemed / hariduskoostöö

3. eesmärk:

- Avalik diplomaatia ja teadlikkuse suurendamine

- Dialoog

- Koostööprojektid, mis ei vasta ametliku arenguabi kriteeriumitele

19 09:

- Euroopa ettevõtjatele, tööstusettevõtjatele ja teadusringkondade esindajatele parema juurdepääsu võimaldamine Ladina-Ameerika turgudele

- Euroopa tagatud osalemine Erasmus Munduse programmi väliskoostöö alaprogrammis

- ELi peamiste poliitikavaldkondade ja strateegiliste eesmärkide parem tundmine ja mõistmine

19 10

- Euroopa ettevõtjatele, tööstusettevõtjatele ja teadusringkondade esindajatele parema juurdepääsu võimaldamine Aasia turgudele, pöörates erilist tähelepanu keskkonnasäästlikele tehnoloogiatele ning keskendudes Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaubandusliku kohaloleku tugevdamisele Aasias; kaubandus- ja investeerimistingimuste parandamine

- ELi poliitika ja eesmärkide parem tundmine ja mõistmine; Euroopa tagatud ja laiem osalemine Erasmus Munduse programmi väliskoostöö alaprogrammis

- Osalemine Euroopa haridusmessidel vähemalt samal tasemel nagu seda on edukalt tehtud varem

- Energeetika valdkonna koostöö laiendamine eelkõige Kesk-Aasias

21 06

- Euroopa tagatud osalemine Erasmus Munduse programmi väliskoostöö alaprogrammis

- Koostöö laiendamine energeetika, teaduse ja tehnoloogia ning transpordi valdkonnas, sealhulgas kaubandus- ja investeerimistingimuste parandamine

miljonites eurodes | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | KOKKU |

Aasia | 16,5 | 19,5 | 20,5 | 21,0 | 77,5 |

Majanduspartnerluse ja ärisuhete edendamine ELi huvides (ettevalmistavate meetmete järelmeetmed) | 12,0 | 13,0 | 14,0 | 14,0 | 53,0 |

ELi üliõpilaste ja õppejõudude liikuvus Erasmus Munduse programmi väliskoostöö alaprogrammi raames | 3,0 | 5,0 | 5,0 | 5,5 | 18,5 |

Muud meetmed, mis ei hõlma ametlikku arenguabi | 1,5 | 1,5 | 1,5 | 1,5 | 6,0 |

Ladina-Ameerika | 11,5 | 16,0 | 16,0 | 16,0 | 59,5 |

Majanduspartnerluse ja ärisuhete edendamine ELi huvides (ettevalmistavate meetmete järelmeetmed) | 3,0 | 4,0 | 4,0 | 4,0 | 15,0 |

ELi üliõpilaste ja õppejõudude liikuvus Erasmus Munduse programmi väliskoostöö alaprogrammi raames | 0,5 | 5,0 | 5,0 | 5,0 | 15,5 |

Muud meetmed, mis ei hõlma ametlikku arenguabi | 8,0 | 7,0 | 7,0 | 7,0 | 29,0 |

Kesk-Aasia | 4,0 | 6,0 | 6,0 | 6,0 | 22,0 |

Majanduspartnerluse ja ärisuhete edendamine ELi huvides (ettevalmistavate meetmete järelmeetmed) | - | - | - | - | - |

ELi üliõpilaste ja õppejõudude liikuvus Erasmus Munduse programmi väliskoostöö alaprogrammi raames | 1,0 | 2,0 | 2,0 | 2,0 | 7,0 |

Muud meetmed, mis ei hõlma ametlikku arenguabi | 3,0 | 4,0 | 4,0 | 4,0 | 15,0 |

Iraak, Iraan, Jeemen | 2,5 | 2,5 | 2,5 | 2,5 | 10,0 |

Majanduspartnerluse ja ärisuhete edendamine ELi huvides (ettevalmistavate meetmete järelmeetmed) | - | - | - | - | - |

ELi üliõpilaste ja õppejõudude liikuvus Erasmus Munduse programmi väliskoostöö alaprogrammi raames | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 2,0 |

Muud meetmed, mis ei hõlma ametlikku arenguabi | 2,0 | 2,0 | 2,0 | 2,0 | 8,0 |

Lõuna-Aafrika | - | 1,0 | 3,0 | 3,0 | 7,0 |

Majanduspartnerluse ja ärisuhete edendamine ELi huvides (ettevalmistavate meetmete järelmeetmed) | - | - | - | - | - |

ELi üliõpilaste ja õppejõudude liikuvus Erasmus Munduse programmi väliskoostöö alaprogrammi raames | - | 1,0 | 2,0 | 2,0 | 5,0 |

Muud meetmed, mis ei hõlma ametlikku arenguabi | - | - | 1,0 | 1,0 | 2,0 |

Kogusumma | 34,5 | 45,0 | 48,0 | 48,5 | 176,0 |

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

Otsene tsentraliseeritud haldamine – haldajaks on komisjon. Erasmus Munduse programmi väliskoostöö alaprogrammi ELi üliõpilaste ja õppejõudude liikuvuse komponendi puhul on haldajaks Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus.

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Programmide suhtes rakendatakse tavapärast järelevalvesüsteemi.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Enne arengukoostöö rahastamisvahendi, ettevalmistavate meetmete ja mõjuhinnangu rakendamist tuleb korraldada asjakohane eelhindamine.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Hinnatakse ettevalmistavaid meetmeid.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendi määruses nähakse ette korrapärane hindamine.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Ühenduse finantshuvide kaitsmine ning võitlus eeskirjade eiramise ja pettuste vastu moodustavad tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendi määruse lahutamatu osa.

Eelkõige pööratakse tähelepanu kulu liigile (kulu abikõlblikkus), eelarve järgimisele (tegelik kulu) ning toetava teabe ja asjakohase dokumentatsiooni kontrollimisele (kulutõendid).

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 |

Ametnikud või ajutine personal[10] (XX 01 01) | A*/AD |

B*, C*/AST |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[11] |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[12] |

KOKKU |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

(Rohkem kui ühe variandi nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga variandi puhul)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud ( XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud )

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 jj | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

sise- |

välis- |

Tehniline ja haldusabi kokku |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 jj |

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 jj | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[14] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

[1] ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.

[2] Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

[3] ELT L 405, 30.12.2006, lk 41. (Parandatud versioon: ELT L 29, 3.2.2007, lk 16.)

[4] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[5] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[6] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[7] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[8] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[9] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[10] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[11] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[12] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[13] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[14] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.