52009PC0066

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 18.2.2009

KOM(2009) 66 lõplik

2009/0027 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise kohta

{SE K(2009) 153}{SEK(2009) 154}

SELETUSKIRI

1) Ettepaneku taust

- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepaneku lähtekohaks on Euroopa Liidu soov töötada välja terviklik varjupaigapoliitika. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi (edaspidi „varjupaigasüsteem”) väljatöötamist alustati kohe pärast Amsterdami lepingu jõustumist 1999. aasta mais. Aluseks võeti 1999. aasta oktoobris Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel antud suunised.

Juba 2004. aastal näitas vabaduse, turvalisuse ja õiguse edendamiseks loodud mitmeaastane Haagi programm muu hulgas, et vaja oleks luua tõhusal ja ühtsel korral põhinev ning Euroopa Liidu väärtusi ja humanitaartavasid arvestav ühine varjupaigaala. Kõnealuse valdkonna õigusloometöö toetuseks nähti Haagi programmiga ette võimalus luua Euroopa tugiamet, mille pädevuses oleks igasugune koostöö nende liikmesriikide vahel, kes on ühinenud Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga (pärast seda, kui on välja töötatud ühine varjupaigamenetlus ning hinnatud selle toimimist). Õigus- ja siseküsimuste nõukogu kutsus oma 2008. aasta aprilli järeldustes komisjoni sõnaselgelt üles esitama sellesisulisi ettepanekuid. 2008. aasta juunis vastu võetud varjupaigapoliitika kavas (KOM(2008) 360) teatas komisjon oma kavatsusest esitada õigusloomeettepanek tugiameti loomiseks. 2008. aasta septembris võttis Euroopa Ülemkogu vastu Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti, milles lepiti konkreetselt kokku kavatsuses „luua 2009. aastal Euroopa tugibüroo, mille eesmärk oleks hõlbustada teabe, analüüside ja kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel ning arendada praktilist koostööd varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutavate asutuste vahel”.

Käesolev ettepanek esitatakse vastusena nõukogu ja Euroopa Ülemkogu üleskutsetele ning on kooskõlas komisjoni 2008. aasta juunis vastu võetud varjapaigapoliitika kavaga. Komisjon teeb ettepaneku luua Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, mille institutsiooniline vorm oleks reguleeriv amet ja mille pädevuses oleks hõlbustada ja tugevdada liikmesriikide praktilist koostööd varjupaigaküsimustes ning edendada ühise varjupaigasüsteemi rakendamist. Varjupaigaküsimustega tegeleva reguleeriva ameti loomise kava on selgelt sõnastatud ka 2008. aasta märtsis vastu võetud komisjoni teatises Euroopa reguleerivate ametite kohta (KOM(2008) 135), millega peatatakse uute reguleerivate ametite loomine, kuid tehakse erand varjupaigaküsimustega tegeleva ameti loomisele.

- Üldine taust

Komisjoni 2008. juunis vastu võetud varjupaigapoliitika kavas nähakse ette praeguste Euroopa ühist varjupaigasüsteemi reguleerivate aktide täiendamine. Suuri plaane õigusloomevaldkonnas peab aga toetama tihedam praktiline koostöö varjupaigaküsimustes. Nimelt ei tulene suured menetluslikud erinevused rahvusvahelise kaitse taotluste üle otsustamisel 27 liikmesriigis mitte ainult vajadusest suurema õigusliku ühtlustamise järele. Nimetatud erinevusi põhjustavad ka muud kui õiguslikud tegurid, nagu liikmesriigiti erinevad traditsioonid ja tavad ning eelkõige erinev teave rahvusvahelise kaitse taotlejate päritoluriigi kohta. Seepärast on liikmesriikide tihedam praktiline koostöö varjupaigaküsimustes eriti oluline selleks, et ühtlustada liikmesriikide tegevust rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel. Käesoleva määruseettepaneku ettevalmistamise käigus analüüsiti nimetatud probleeme põhjalikult mõjuhinnangus, mille koostasid komisjoni talitused ning milles on arutatud eri tegevusvõimalusi ja esitatud ka sobivaimaks peetud lahendus.

- Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Käesoleva ettepaneku alusel vastu võetav määrus on osa Euroopa ühist varjupaigasüsteemi käsitlevast acquis communautaire 'ist .

- Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas komisjoni 2008. aasta juunis vastuvõetud varjupaigapoliitika kavaga, millega nähakse ette ühelt poolt varjupaigaalaste õigusaktide täiendamine, eesmärgiga luua rahvusvahelise kaitse taotlejate jaoks tõhus ja õiglane Euroopa ühine varjupaigasüsteem, ning teiselt poolt õigusloometegevuse toetamine, tihendades igakülgselt liikmesriikide praktilist koostööd varjupaigaküsimustes.

2) Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Komisjoni 2008. juunis vastuvõetud varjupaigapoliitika kava, mille kohaselt komisjon peab vastu võtma tugiameti loomist käsitleva õigusloomeettepaneku, põhineb komisjoni 2007. aasta juunis esitatud rohelisel raamatul, mille eesmärk oli kindlaks määrata võimalikud tegevussuunad Euroopa ühise varjupaigasüsteemi teises etapis. Rohelises raamatus esitati konkreetseid küsimusi varjupaigaküsimuste tugiameti võimaliku loomise kohta. Avaliku arutelu tulemusena saabus 89 vastust paljudelt varjupaigaküsimustega tegelevatelt isikutelt, kelle hulgas oli 20 liikmesriiki, piirkondlikke ja kohalike omavalitsuste asutusi, Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, ÜRO pagulaste ülemvolinik, teadlased, erakonnad ning arvukalt valitsusväliseid organisatsioone. Rohelises raamatus esitatud küsimustele antud vastused kajastasid selle valdkonna esindajate suurt toetust tihedamale praktilisele koostööle varjupaigaküsimustes ning selleks vajaliku tugistruktuuri loomisele. Varjupaigapoliitika kavas sobivaimaks peetud lahendus näeb konkreetselt ette Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomist.

2008. aastal tellis komisjon välisekspertidelt teostatavusuuringu varjupaigaküsimustes tehtavat praktilist koostööd toetava struktuuri loomise kohta. Uuring hõlmas ulatuslikke arutelusid sidusrühmadega ning selle raames teostati 10 üksikuuringut ning vesteldi rohkem kui 50 asjaosalisega. 2008. aasta aprillis ja juunis toimus kaks töökohtumist, mille raames anti asjaosalistele võimalus avaldada arvamust varjupaigaküsimuste tugistruktuuri tulevaste ülesannete ja institutsioonilise ülesehituse kohta. Uuring viidi lõpule 2008. aasta lõpuks. Käesoleva ettepaneku mõjuhinnangu koostasid komisjoni talitused. See on lisatud käesolevale ettepanekule.

3) Ettepaneku õiguslik külg

- Kavandatud meetmete kokkuvõte

Ettepanekuga nähakse ette varjupaigaküsimuste tugiameti (edaspidi „amet”) loomine reguleeriva ametina, kes on seadusandja loodud sõltumatu juriidiline isik ja kelle ülesanne on osaleda teatava valdkonna reguleerimises Euroopa Liidu tasandil ja ühenduse poliitika elluviimises. Oma ülesannete täitmise kaudu aitab amet parandada varjupaigaalaste ühenduse eeskirjade järgimist ja kohaldamist kogu ELis.

Ametil on nõuandev roll ning ta peab stimuleerivate meetmete abil toetama praktilist koostööd varjupaigaküsimustes, andes välja soovitusi, suheldes teadusasutustega, luues koostöövõrgustikke ning lähendades häid tavasid, hinnates eeskirjade kohaldamist ja järgimist jne.

Ameti tegevus keskendub põhiliselt kolmele ülesandele: varjupaigaküsimustes tehtava praktilise koostöö toetamine, abi osutamine erilise surve all olevatele liikmesriikidele ning osalemine Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamises.

Eraldi peatükis käsitletakse ameti tegevust varjupaigaekspertidest moodustatud tugirühmade töö kooskõlastamisel, et pakkuda operatiivtuge liikmesriikidele, kelle varjupaigasüsteem on sattunud erilise surve alla.

Arvestades muude osapoolte erialateadmisi varjupaigaküsimustes, on oluline, et amet teeks tihedat koostööd nimetatud osapooltega, eelkõige ÜRO pagulaste ülemvolinikuga, kes kaasatakse täiel määral ameti töösse.

Otsuse ameti asukoha kohta teevad riigipead ja valitsusjuhid[1].

Ametit juhivad liikmesriikide ja komisjoni esindajatest koosnev haldusnõukogu ning täitevkomitee. Ameti igapäevast tööd juhib selle tegevdirektor, kelle nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni ettepanekul. 0

- Õiguslik alus

Amet osaleb Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamises, edendades liikmesriikide praktilist koostööd varjupaigaküsimustes, pakkudes kõrgetasemelisi erialateadmisi ning kooskõlastades meetmeid erilise surve all olevate liikmesriikide abistamiseks varjupaigataotluste läbivaatamisel. Asjaomased õiguslikud alused on sätestatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 63 punktides 1 ja 2 ning artiklis 66. .

- Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse. Käesoleva ettepaneku eesmärke ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt hästi saavutada ja ühenduse meetmed on kõnealuste eesmärkide saavutamiseks tõhusamad mitmel põhjusel. Kui liikmesriigid tegutseksid üksi, püsiks oht, et rahvusvahelise kaitse taotlejaid koheldakse eri liikmesriikides erinevalt. Arvestades rahvusvahelise kaitsega seotud probleemistiku riigiülest iseloomu, saab amet heade tavade vahetamise ja asjakohaste koolituste korraldamise teel aidata kaasa varjupaigaküsimusi käsitlevate õigusaktide rakendamisega seotud erinevuste vähendamisele. Praeguse praktilise koostöö raames, mida on tehtud ainult riiklikul tasandil, ei ole seda eesmärki õnnestunud käegakatsutavalt ja piisavalt tõhusalt saavutada. Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

- Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna ametil on ainult nõuandev roll ning tema pädevus piirdub tegevusega, mis toetab praktilist koostööd ja varjupaigaküsimusi käsitlevate õigusaktide paremat rakendamist.

- Vahendi valik

Kavandatav vahend: määrus

Muud vahendid ei oleks asjakohased, kuna reguleerivat ametit saab luua ainult asutamismäärusega, milles on kindlaks määratud ameti pädevus ja ülesehitus.

4) Mõju eelarvele

Ameti loomine mõjutab ühenduse eelarvet. Ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad põhinevad komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrusel (EÜ, Euratom) nr 2343/2002[2] raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002[3] artiklis 185. Ametit rahastatakse ühenduse eelarverealt. Määrusele on lisatud finantsselgitus.

Varjupaigaküsimustes tehtava praktilise koostöö toetamise kulude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning arvestades, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet võtab üle teatavad praegu Euroopa Pagulasfondist[4] (edaspidi „pagulasfond”) rahastatavad ülesanded, tuleks osa praegu ühenduse meetmete jaoks pagulasfondile eraldatud eelarvevahenditest paigutada ümber ameti eelarvereale, et vältida olukorda, kus sarnaseid varjupaigavaldkonna tegevusalasid rahastatakse korraga mitme õigusakti alusel.

Samuti kaalub komisjon varjupaigaküsimusi reguleerivate õigusaktide omavahelise kooskõla huvides võimalust muuta nõukogu 14. mai 2008. aasta otsust 2008/381/EÜ Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta[5].

5) Täiendav teave

- Ettepaneku kokkuvõte

I peatükk – EUROOPA VARJUPAIGAKÜSIMUSTE TUGIAMETI LOOMINE JA EESMÄRK

Artiklid 1 ja 2

Selles peatükis sätestatakse ameti loomine kui määruse üldeesmärk ning määratletakse üldsõnaliselt ameti eesmärgid.

II peatükk – EUROOPA VARJUPAIGAKÜSIMUSTE TUGIAMETI ÜLESANDED

Ameti ülesanded on jagatud kolmeks: varjupaigaküsimustes tehtava praktilise koostöö toetamine, abi osutamine erilise surve all olevatele liikmesriikidele ning osalemine Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamises.

1. jagu (artiklid 3–7): varjupaigaküsimustes tehtava praktilise koostöö toetamine

Nendes artiklites määratakse kindlaks ameti ülesanded valdkondades, nagu heade tavade vahetamine, päritoluriike käsitlev teave, toetus liikmesriikide koostööle Dublini määruse alusel, abi taotlejate ümberpaigutamisel, suulise ja kirjaliku tõlke ning koolituse toetamine, tehniline tugi ning välisküsimustes antav abi.

2. jagu (artiklid 8–10): Abi osutamine erilise surve all olevatele liikmesriikidele

Nendes artiklites määratletakse erilise surve mõiste ning sätestatakse teabe kogumise ja analüüsimise korraldus ning meetmed surve all olevate liikmesriikide toetamiseks (eelkõige varajase hoiatamise süsteem, varjupaigataotluste esialgne analüüsimine, asjakohaste vastuvõtutingimuste kiire loomine surve all olevas liikmesriigis ning tegevuse kooskõlastamine varjupaigatugirühmades, mille töökorraldus on sätestatud määruse 3. peatükis.

3. jagu (artiklid 11–12): Osalemine Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamises

Nendes artiklites määratakse kindlaks ameti ülesanded teabe kogumisel ja vahetamisel ning sätestatakse ameti koostatavad aruanded ja muud dokumendid (eelkõige aastaaruanne varjupaigavaldkonna olukorra kohta ELis ning varjupaigaküsimustega seotud ühenduse õigusakte käsitlevad ülddokumendid, eelkõige suunised ja rakendusalased käsiraamatud).

III peatükk – VARJUPAIGATUGIRÜHMAD

Artiklid 13–21

Amet võib korraldada erilise surve all oleva liikmesriigi või -riikide taotlusel antavat operatiiv- ja tehnilist abi ning kooskõlastada piiratud aja jooksul ühe või mitme varjupaigatugirühma kasutamist taotluse esitanud liikmesriigi territooriumil asjakohase ajavahemiku jooksul.

Varjupaigatugirühmadel on erialateadmised eelkõige suulise tõlke korraldamise, päritoluriikide ning varjupaigataotluste menetlemise ja haldamise kohta.

IV peatükk – AMETI ÜLESEHITUS

Artiklid 22–32

Nendes artiklites on sätestatud ameti institutsiooniline struktuur, tema organid ning töökorraldus. Ameti juhtimis- ja haldusstruktuur koosneb haldusnõukogust, tegevdirektorist koos personaliga, täitevkomiteest ning nõuandvast kogust.

ÜRO pagulaste ülemvolinik kaasatakse täiel määral ameti töösse tema osalemise kaudu ameti otsustus- ja tegevorganite töös.

Haldusnõukogu liikmeteks on liikmesriikide ja komisjoni esindajad. Igal liikmesriigil on üks hääl. Komisjonil on kaks häält.

V peatükk – FINANTSSÄTTED

Artiklid 33–37

Selles artiklis on esitatud ameti tegevust reguleerivad finants- ja eelarvesätted. Tegemist on reguleeriva ameti asutamisakti standardsätetega.

VI peatükk – PERSONALI KÄSITLEVAD SÄTTED

Artiklid 38–39

Nendes artiklites on esitatud ameti personali käsitlevad sätted. Tegemist on reguleeriva ameti asutamisakti standardsätetega.

VII peatükk – ÜLDSÄTTED

Artiklid 40–52

Nendes artiklites on esitatud ameti tegevust reguleerivad üldsätted. Tegemist on reguleeriva ameti asutamisakti standardsätetega.

- Hindamine

Määruse artiklis 45 on sätestatud ameti tegevuse hindamine, mis tuleb teostada hiljemalt 5 aastat pärast määruse jõustumist. Hinnatakse ameti tegevuse mõju varjupaigaküsimustes tehtavale praktilise koostööle ning Euroopa ühisele varjupaigasüsteemile. Eelkõige käsitletakse võimalikku vajadust muuta või laiendada ameti ülesandeid, sealhulgas ka ülesannete sellise muutmise või laiendamise finantstagajärgi. Samuti antakse hinnang selle kohta, kas ameti haldusstruktuur on sobiv ameti ülesannete täitmiseks. Hindamisel võetakse arvesse nii ühenduse kui ka riikliku tasandi sidusrühmade seisukohti.

2009/0027 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 punkte 1 ja 2 ning artiklit 66,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[6],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[7],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[8],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

1. Kooskõlas Haagi programmiga näeb Euroopa ühist varjupaigasüsteemi käsitlev ühenduse poliitika ette tõhusal ja ühtsel korral põhineva ning Euroopa Liidu väärtusi ja humanitaartavasid arvestava ühise varjupaigaala loomist.

2. Viimastel aastatel on Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomisel tehtud suuri edusamme tänu ühiste miinimumnõuete rakendamisele. Siiski esinevad liikmesriikide vahel suured erinevused selles, kellele ja mis vormis kaitset võimaldatakse.

3. 2008. aasta juunis vastu võetud varjupaigapoliitika kavas[9] teatas komisjon oma kavatsusest tegutseda Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamiseks järgmiselt: esiteks teha ettepanek muuta olemasolevaid õigusakte, et paremini ühtlustada kehtivaid sätteid, ning teiseks suurendada toetust liikmesriikide praktilisele koostööle, esitades muu hulgas õigusloomeettepaneku Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise kohta, eesmärgiga paremini kooskõlastada liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd ühiseeskirjade tõhusamaks rakendamiseks.

4. 2008. aasta septembris Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti[10] vastu võttes kinnitas Euroopa Ülemkogu taas kord, et kõikidel tagakiusatud välismaalastel on õigus abile ja kaitsele Euroopa Liidu territooriumil vastavalt 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonile, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga, ning muudele asjaomastele lepingutele. Samuti leppis Euroopa Ülemkogu konkreetselt kokku kavatsuses „luua 2009. aastal Euroopa tugibüroo, mille eesmärgiks oleks hõlbustada teabe, analüüside ja kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel ning arendada praktilist koostööd varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutavate asutuste vahel”.

5. Varjupaigaküsimustes tehtava praktilise koostöö eesmärk on lähendada liikmesriikide varjupaigaalaseid otsustusmenetlusi ELi õigusraamistiku kohaselt. Praktiline koostöö on viimaste aastate jooksul oluliselt laienenud: näiteks on kujundatud ühine lähenemisviis päritoluriiki käsitlevale teabele ja koostatud Euroopa ühine varjupaigaalane koolituskava.

6. Liikmesriikidele, kelle riiklik varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla, osutab amet abi, rakendades solidaarsusmehhanisme, mille eesmärk on vabatahtlikkuse ja kooskõlastatud tegevuse põhimõttel paremini suunata rahvusvahelise kaitse alla võetavate isikute jaotumist liikmesriikide vahel, jälgides samal ajal, et varjupaigasüsteemi ei kuritarvitataks.

7. Selleks et nimetatud meetmeid tõhustada ja edasi arendada, tuleks nende toetamiseks ja kooskõlastamiseks luua eristruktuur, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (edaspidi „amet”).

8. Oma kohustuste optimaalseks täitmiseks peaks amet olema tehnilistes valdkondades sõltumatu ning õigus-, haldus- ja finantsküsimustes iseseisev. Selleks peaks amet olema juriidilise isiku staatusega ühenduse asutus, kes kasutab talle käesoleva määrusega antud rakendusvolitusi.

9. Amet peaks tegutsema tihedas koostöös ÜRO pagulaste ülemvolinikuga, et ülemvolinik saaks ametiga jagada oma erialateadmisi ja pakkuda abi. Selleks tuleks ÜRO pagulaste ülemvolinikule anda ameti tegevuses ametlik roll ning ta tuleks täiel määral kaasata ameti töösse. Samuti peaks amet tegutsema tihedas koostöös liikmesriikide pädevate asutustega, kes täidavad varjupaigaküsimustega seotud ülesandeid, riiklike sisserände- ja varjupaigateenistuste ning muude teenistustega, kasutades nende võimalusi ning erialateadmisi; samuti peaks ta tegutsema tihedas koostöös komisjoniga. Liikmesriigid peaksid tegema ametiga koostööd, et tagada selle eesmärkide saavutamine.

10. Amet peaks olema Euroopa varjupaigavaldkonna ekspertkeskus, kelle ülesandeks on igakülgselt hõlbustada, kooskõlastada ja tihendada liikmesriikide praktilist koostööd varjupaigaküsimustes. Amet peaks oma tegevuses keskenduma põhiliselt kolmele ülesandele: varjupaigaküsimustes tehtava praktilise koostöö toetamine, abi osutamine erilise surve all olevatele liikmesriikidele ning osalemine Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamises.

11. Ametil ei tohiks olla otsest ega kaudset õigust osaleda konkreetseid rahvusvahelise kaitse taotlusi käsitlevate otsuste tegemisel liikmesriikide ametiasutustes.

12. Kiire ja tõhusa operatiivabi andmiseks liikmesriikidele, kelle varjupaigasüsteem on sattunud suure surve alla, peaks amet kooskõlastama asjaomase valdkonna ekspertidest moodustatud varjupaigatugirühmade kasutamist seda taotlenud liikmesriikide territooriumil. Nimetatud tugirühmadel peaks olema erialateadmised eelkõige suulise tõlke korraldamise, päritoluriikide ning varjupaigataotluste menetlemise ja haldamise kohta. Varjupaigatugirühmade süsteemi toimimist peaks reguleerima käesoleva määrusega, et tagada nende kasutamise tõhusus.

13. Amet peaks täitma oma eesmärke tingimustes, mis võimaldavad tal toimida teabekeskusena, mida iseloomustavad sõltumatus, antava abi ja teabe teaduslik ja tehniline kvaliteet, menetluste ja töömeetodite läbipaistvus ning talle antud ülesannete hoolikas täitmine.

14. Ameti haldusnõukogus peaksid olema esindatud komisjon ja liikmesriigid, et tõhusalt kontrollida ameti toimimist. Võimaluse korral peaks haldusnõukogu koosnema varjupaigapoliitika eest vastutavate riiklike asutuste operatiivjuhtidest või nende esindajatest. Haldusnõukogule tuleks anda asjakohased volitused, et koostada eelarvet, kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohaseid finantseeskirju, kehtestada läbipaistev töökord ameti otsuste tegemiseks ning nimetada ametisse tegevdirektor. Selleks et ÜRO pagulaste ülemvolinik saaks täiel määral osaleda ameti töös, ning arvestades tema erialateadmisi varjupaigavaldkonnas, peaks ülemvolinik olema haldusnõukogu hääleõiguseta liige.

15. Ameti kiire ja tõhusa juhtimise tagamiseks peaks ametit abistama liikmesriikide esindajatest koosnev täitevkomitee, kelle ülesanne oleks nõustada ameti tegevdirektorit ning esitada haldusnõukogule arvamusi.

16. Ameti täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks peaks sellel olema oma eelarve, mille peamise tulu moodustab ühenduse toetus. Ühenduse eelarvemenetlust tuleks kohaldada ühenduse toetuse ja võimalike muude toetuste suhtes, mida makstakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

17. Oma eesmärgi saavutamiseks ja niivõrd, kuivõrd see on vajalik ameti ülesannete täitmiseks, peaks amet tegema koostööd muude ühenduse asutuste, eelkõige määrusega (EÜ) nr 2007/2004[11] asutatud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX) ja määrusega (EÜ) nr 168/2007[12] asutatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga. Samuti peaks amet asutamislepingu asjakohaste sätete alusel sõlmitud töökorra alusel tegema koostööd kolmandate riikide pädevate ametiasutuste, käesoleva määruse kohaldamisalas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ning kolmandate riikidega.

18. Ameti eesmärgi saavutamiseks peaksid saama tema töös osaleda riigid, kes on sõlminud Euroopa Ühendusega lepingu, mille alusel nad on vastu võtnud ning kohaldavad käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas kehtivaid ühenduse õigusakte (näiteks Taani, Norra, Island ja Šveits). Kokkuleppel komisjoniga võib amet asutamislepingu sätete alusel sõlmida töökorra ka muude riikidega kui need, kes on sõlminud Euroopa Ühendusega lepingu, mille alusel nad on vastu võtnud ja kohaldavad ühenduse õigust. Sellegipoolest ei tohiks amet ühelgi juhul välja töötada iseseisvat välispoliitikat.

19. Ameti suhtes tuleks piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta[13] ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust[14].

20. Ameti suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele[15].

21. Isikuandmete töötlemisel peaks amet kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[16].

22. Vajalikud sätted ameti tegutsemistingimuste kohta tema asukohaliikmesriigis ning ameti personali ja töötajate pereliikmete suhtes kohaldatavad erieeskirjad tuleks kindlaks määrata asukohalepingus. Lisaks peaks asukohaliikmesriik tagama ametile parimad võimalikud tegutsemistingimused, sealhulgas võimalikult hea koolihariduse lastele ning piisava transpordiühenduse, et ametil oleks võimalik valida personali võimalikult erinevatest geograafilistest piirkondadest pärit erialaspetsialistide hulgast.

23. Arvestades, et käesoleva määruse eesmärke, milleks on liikmesriikide praktilise koostöö hõlbustamine ja tugevdamine varjupaigavaldkonnas ning Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamise edendamine, ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt hästi saavutada ning seepärast saab neid paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

24. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklitega 1 ja 2 ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

25. Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid ning seda tuleb kohaldada kooskõlas harta artikliga 18 varjupaigaõiguse kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

EUROOPA VARJUPAIGAKÜSIMUSTE TUGIAMETI LOOMINE JA EESMÄRK

Artikkel 1 Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomine

Käesolevaga asutatakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (edaspidi „amet”), eesmärgiga edendada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist ja tihendada liikmesriikide praktilist koostööd varjupaigavaldkonnas.

Artikkel 2Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eesmärgid

1. Amet hõlbustab, kooskõlastab ja tihendab igakülgselt liikmesriikidevahelist praktilist koostööd varjupaigavaldkonnas, eesmärgiga edendada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist, sealhulgas selle välismõõdet.

2. Liikmesriikidele, kelle varjupaigasüsteem on sattunud suure surve alla, osutab amet operatiivabi, eelkõige kooskõlastades asjaomase valdkonna ekspertidest moodustatud varjupaigatugirühmade tööd.

3. Selleks et igati toetada varjupaigavaldkonnas tehtavat praktilist koostööd ning täita oma ülesandeid optimaalsel viisil, osutab amet teaduslikku ja tehnilist abi ühenduse poliitika ja õigusaktide väljatöötamisel kõikides valdkondades, mis otseselt või kaudselt mõjutavad varjupaigaküsimusi. Amet annab sõltumatut teavet kõikide kõnealuste valdkondadega seotud küsimuste kohta.

4. Oma eesmärke täidab amet tingimustes, mis võimaldavad tal toimida teabekeskusena, mida iseloomustavad sõltumatus, antava abi ja teabe teaduslik ja tehniline kvaliteet, menetluste ja töömeetodite läbipaistvus, talle antud ülesannete hoolikas täitmine ning infotehnoloogiline tugi, mis on vajalik tema kohustuste täitmiseks.

5. Amet täidab oma ülesandeid, ilma et see piiraks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile antud ülesannete täitmist, ning teeb tihedat koostööd nimetatud ameti ja ÜRO pagulaste ülemvolinikuga.

2. PEATÜKK

EUROOPA VARJUPAIGAKÜSIMUSTE TUGIAMETI ÜLESANDED

1. jagu Varjupaigaküsimustes tehtava praktilise koostöö toetamine

Artikkel 3 Teabe ja heade tavade vahetamine

Amet korraldab, soodustab ja kooskõlastab igasugust tegevust, mille eesmärk on liikmesriikidevaheline teabevahetus ning heade tavade kindlaksmääramine ja vahetamine varjupaigaküsimustes.

Artikkel 4Päritoluriiki käsitlev teave

Amet korraldab, soodustab ja kooskõlastab päritoluriike käsitleva teabega seotud meetmeid ning eelkõige:

26. varjupaiga või rahvusvahelise kaitse taotlejate päritoluriiki käsitleva teabe kogumist, kasutades kõiki asjakohaseid teabeallikaid nii valitsuste kui ka valitsusvälisel tasandil;

27. päritoluriike käsitlevat teavet koondava Interneti-portaali haldamist, arendamist ja hooldamist;

28. päritoluriike käsitleva teabe esitamise, kontrollimise ja kasutamise ühise vormi ja metodoloogia väljatöötamist;

29. päritoluriike käsitleva teabe analüüsimist ning nende kohta aruannete koostamist.

Artikkel 5Toetus rahvusvahelise kaitse alla võetud isikute üleviimiseks ühest liikmesriigist teise

Kui liikmesriigi riiklik varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalne surve alla, kooskõlastab amet teabevahetust ja kõiki muid meetmeid seoses õigusaktide ja mehhanismide rakendamisega, mis käsitlevad Euroopa Liidus rahvusvahelise kaitse alla võetud isikute üleandmist ühest liikmesriigist teise vabatahtlikkuse alusel.

Artikkel 6Koolituse toetamine

1. Amet määrab kindlaks ja koostab koolitusprogramme riiklike haldus- ja kohtuasutuste töötajatele ning kõikidele liikmesriikide varjupaigavaldkonnas pädevatele riigiasutustele.

2. Amet koostab ja haldab Euroopa õppekava varjupaigaküsimustes.

3. Amet võib pakkuda üld-, eri- ja temaatilist koolitust.

4. Erikoolitus käsitleb eelkõige:

30. alaealiste, kaitsetus olukorras olevate või erivajadustega isikute varjupaigataotluste menetlemisega seotud küsimusi;

31. piinamise tundemärkide ja -sümptomite tuvastamist;

32. küsitlustehnikaid;

33. arstliku ekspertiisi või juriidiliste aruannete kasutamist varjupaigamenetluses;

34. päritoluriike käsitleva teabe koostamise ja kasutamisega seotud küsimusi;

35. juriidilisi ja kohtupraktikaga seotud eriküsimusi.

5. Pakutava koolituse eesmärk on anda sihtrühmadele kvaliteetset väljaõpet ning määrata kindlaks peamised põhimõtted ja head tavad, mille abil lähendada tavasid, haldusmeetodeid ja riikide kohtupraktikat.

6. Artikli 15 lõikes 3 nimetatud varjupaigaekspertide reservnimekirjas olevate isikute jaoks korraldab amet erikoolitusi nende ülesannete ja volituste kohta ning korrapäraseid õppuseid vastavalt ameti iga-aastases töökavas sisalduvale erikoolituste ja õppuste ajakavale.

7. Koostöös liikmesriikidega võib amet korraldada koolitusüritusi liikmesriikide territooriumil.

Artikkel 7Varjupaigapoliitika välismõõtmega seotud toetus

Välisküsimustes kooskõlastab amet kokkuleppel komisjoniga teabevahetust ja kõiki muid meetmeid, mis on seotud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi välismõõdet käsitlevate õigusaktide ja mehhanismide rakendamisega.

Amet kooskõlastab teabevahetust ja kõiki muid meetmeid, mis on seotud pagulaste ümberasumisega Euroopa Liitu.

Oma pädevuse piires ja kooskõlas artikliga 47 võib amet teha tehnilistes küsimustes koostööd kolmandate riikidega, eelkõige nende riikide suutlikkuse suurendamiseks piirkondliku kaitse programmide raames.

2. jagu Abi osutamine erilise surve all olevatele liikmesriikidele

Artikkel 8 Eriline surve

Amet korraldab ja toetab kõiki ühismeetmeid, millega abistatakse liikmesriike, kes on sattunud erilise surve alla eelkõige nende geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu või seoses sellega, et liikmesriigi piirile saabub korraga palju kolmandate riikide kodanikke, kes võivad vajada rahvusvahelist kaitset.

Artikkel 9Teabe kogumine ja analüüsimine

1. Erilise surve all olevate liikmesriikide vajaduste adekvaatseks hindamiseks kogub amet eelkõige liikmesriikide ja ÜRO pagulaste ülemvoliniku esitatud andmete põhjal vajalikku teavet, mille alusel määrata kindlaks, valmistada ette ja kehtestada erakorralised meetmed erilise survega toimetulemiseks eelkõige vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr (…/…) EÜ, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest[17].

2. Amet registreerib ja analüüsib liikmesriikide esitatud teabe alusel süstemaatiliselt andmeid selle kohta, millised struktuurid ja personal on liikmesriikide käsutuses eelkõige kirjaliku ja suulise tõlke korraldamiseks ning milline on liikmesriikide vastuvõtusuutlikkus, eesmärgiga anda kiiret ja usaldusväärset vastastikust teavet varjupaigaküsimuste eest vastutavatele riigiasutustele.

Artikkel 10Liikmesriikide toetamine

Amet kooskõlastab meetmeid, mida võetakse erilise surve all olevate liikmesriikide toetamiseks ning eelkõige:

a) võtab kasutusele varajase hoiatamise süsteemi, mille kaudu teatada liikmesriikidele suure hulga rahvusvahelise kaitse taotlejate võimalikust saabumisest;

b) kooskõlastab meetmeid surve all olevate liikmesriikide pädevates asutustes läbivaatamisel olevate varjupaigataotluste esialgse analüüsi hõlbustamiseks;

c) kooskõlastab meetmeid, mis võimaldavad surve all olevatel liikmesriikidel kiiresti luua asjakohased vastuvõtutingimused, eelkõige tagada erakorraline majutus, transport ja arstiabi;

d) kooskõlastab tegevust varjupaigatugirühmades, mille töökorraldus on sätestatud 3. peatükis.

3. jagu Osalemine Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamises

Artikkel 11 Teabe kogumine ja vahetamine

1. Amet korraldab, kooskõlastab ja soodustab kogu varjupaigaküsimusi käsitleva acquis communautaire 'i rakendamisega seotud teabevahetust varjupaigaküsimustega tegelevate riiklike ametiasutuste vahel ning komisjoni ja nimetatud asutuste vahel. Sel eesmärgil võib amet koostada andmebaase, mis sisaldavad faktilist, juriidilist või kohtupraktikat käsitlevat teavet riiklike, ELi või rahvusvaheliste varjupaigaalaste õigusaktide kohta.

2. Eelkõige kogub amet järgmist teavet:

a) teave rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemise kohta riiklikes haldus- ja ametiasutustes;

b) teave riikide varjupaigaalaste õigusaktide ning kohtupraktika hetkeseisu ja suundumuste kohta.

Artikkel 12Ameti aruanded ja muud dokumendid

1. Amet koostab iga-aastase aruande varjupaigavaldkonna olukorra kohta Euroopa Liidus. Aruande koostamisel hindab amet, milliseid tulemusi on andnud käesoleva määruse alusel võetud meetmed ning esitab nimetatud tulemuste kohta üldise võrdlusanalüüsi, et anda liikmesriikidele parem ülevaade kasutusel olevatest headest tavadest ning parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kvaliteeti, ühtsust ja tõhusust.

2. Tihedas koostöös töörühmade ja komisjoniga võib amet koostada komisjoni taotlusel ning artiklis 30 sätestatud täitevkomitee arvamuse alusel tehnilisi dokumente, eelkõige suuniseid ja käsiraamatuid varjupaigaalaste ühenduse aktide rakendamise kohta.

3. PEATÜKK

Varjupaigatugirühmad

Artikkel 13 Kooskõlastamine

Amet võib korraldada erilise surve all oleva liikmesriigi või -riikide taotlusel antavat operatiiv- ja tehnilist abi ning kooskõlastada piiratud aja jooksul ühe või mitme varjupaigatugirühma kasutamist taotluse esitanud liikmesriigi territooriumil asjakohase ajavahemiku jooksul. Eelkõige võib amet:

a) osutada abi kahe või enama liikmesriigi tegevuse kooskõlastamisel, et lahendada tekkinud probleeme;

b) lähetada oma eksperte, et abistada asjaomase liikmesriigi või liikmesriikide pädevaid ametiasutusi asjakohase ajavahemiku jooksul.

Artikkel 14Tehniline abi

Liikmesriikide toetamisel artikli 10 kohaste meetmete raames pakuvad varjupaigatugirühmad oma erialateadmisi eelkõige suulise tõlke korraldamise, päritoluriikide ning varjupaigataotluste menetlemise ja haldamise kohta.

Artikkel 15Varjupaigaekspertide reservnimekiri

1. Ameti täitevkomitee teeb ameti tegevdirektori ettepanekul oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega otsuse varjupaigatugirühmade moodustamiseks ameti käsutusse antavatelt ekspertidelt oodatavate erialaste oskuste ja nende koguarvu kohta (edaspidi „varjupaigaekspertide reservnimekiri”). Sama menetlust kohaldatakse juhul, kui varjupaigaekspertide reservnimekirja kantavatelt ekspertidelt oodatavaid erialaseid oskusi või nende koguarvu edaspidi muudetakse.

2. Liikmesriigid osalevad varjupaigaekspertide reservnimekirjas, määrates sellesse vajalike erialaste oskustega eksperte oma riigi reservnimekirjast, mis on moodustatud ekspertidelt oodatavaid erialaseid oskusi arvestades.

Artikkel 16Varjupaigatugirühma kasutamine

1. Ameti taotluse korral teatavad liikmesriigid viivitamata, millised oma riigi reservnimekirjas olevatest ekspertidest saavad nad anda viie päeva jooksul ameti käsutusse varjupaigatugirühma liikmetena, täpsustades nimetatud ekspertide arvu, nimed ja erialased oskused. Ameti taotluse korral lähetavad liikmesriigid oma eksperdid varjupaigatugirühma koosseisu, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on riiklike ülesannete täitmist oluliselt mõjutav erakorraline olukord. Lähetav liikmesriik säilitab oma sõltumatuse personali valimisel ja selle kasutamise kestuse üle otsustamisel.

2. Moodustamisel oleva varjupaigatugirühma koosseisu määramisel võtab ameti tegevdirektor arvesse konkreetset olukorda taotluse esitanud liikmesriigis. Varjupaigatugirühm moodustatakse artikli 18 kohaselt koostatud tegevuskava alusel.

Artikkel 17Varjupaigatugirühma kasutamise üle otsustamine

1. Taotlus varjupaigatugirühma kasutamiseks vastavalt artikli 16 lõikele 1 sisaldab olukorra kirjeldust ning rühma kasutamise eesmärke ja eeldatavaid vajadusi. Vajaduse korral võib tegevdirektor lähetada ameti eksperte hindama taotluse esitanud liikmesriigi olukorda.

2. Tegevdirektor teatab varjupaigatugirühma kasutamisest viivitamata täitevkomiteele.

3. Tegevdirektor teeb otsuse varjupaigatugirühma kasutamise kohta võimalikult kiiresti ja hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Tegevdirektor teatab oma otsusest kirjalikult taotluse esitanud liikmesriigile ja täitevkomiteele üheaegselt. Otsuses esitatakse selle peapõhjused.

4. Kui tegevdirektor otsustab kasutada ühte või mitut varjupaigatugirühma, koostavad amet ja taotluse esitanud liikmesriik viivitamata tegevuskava kooskõlas artikliga 18.

5. Niipea kui tegevuskava on kokku lepitud, teatab tegevdirektor liikmesriikidele, kelle eksperte kasutatakse varjupaigatugirühmade koosseisus, ekspertide nõutava arvu ja neilt oodatavad erialased oskused. Nimetatud teave esitatakse kirjalikult artiklis 19 osutatud riiklikele kontaktisikutele ning selles täpsustatakse tugirühma kavandatava kasutamise alguskuupäev. Lisatakse ka tegevuskava koopia.

6. Kui tegevdirektor puudub või ei saa oma kohustusi täita, teeb otsuse varjupaigatugirühma kasutamise kohta tegevdirektorit asendav üksuse juht.

Artikkel 18Tegevuskava

1. Tegevdirektor ja taotluse esitanud liikmesriik lepivad kokku tegevuskava, milles määratakse kindlaks varjupaigatugirühmade kasutamise täpsed tingimused. Tegevuskava koosneb järgmistest osadest:

a) olukorra kirjeldus ning tugirühma töömeetodid ja kasutamise eesmärgid, sealhulgas tegevuseesmärk;

b) varjupaigatugirühmade kasutamise eeldatav kestus;

c) varjupaigatugirühma geograafiline vastutusala taotluse esitanud liikmesriigis, kus rühma kasutatakse;

d) varjupaigatugirühma liikmete ülesannete ja neile antavate erijuhiste kirjeldus, sealhulgas korraldused andmebaaside ning varustuse kohta, mida rühma liikmetel on lubatud kasutada vastuvõtvas liikmesriigis;

e) varjupaigatugirühma koosseis.

2. Tegevuskava muutmiseks või kohandamiseks on vaja nii tegevdirektori kui ka taotluse esitanud liikmesriigi nõusolekut. Amet saadab muudetud või kohandatud tegevuskava koopia viivitamata osalevatele liikmesriikidele.

Artikkel 19Riiklik kontaktisik

Iga liikmesriik määrab riikliku kontaktisiku, kes suhtleb ametiga kõigis varjupaigatugirühmi käsitlevates küsimustes. Riikliku kontaktisikuga peab olema võimalik igal ajal ühendust võtta.

Artikkel 20Ühenduse kontaktisik

1. Tegevdirektor määrab ühe või mitu ameti eksperti ühenduse kontaktisikuteks kooskõlastusküsimustes. Tegevdirektor teatab kontaktisiku määramisest vastuvõtvale liikmesriigile.

2. Ühenduse kontaktisik tegeleb ameti nimel kõikide varjupaigatugirühmade kasutamisega seotud küsimustega. Kontaktisiku ülesanded on eelkõige järgmised:

a) pidada ühendust ameti ja vastuvõtva liikmesriigi vahel;

b) pidada ühendust ameti ja varjupaigatugirühma liikmete vahel, pakkudes ameti nimel abi kõikides rühma kasutamise tingimusi käsitlevates küsimustes;

c) kontrollida tegevuskava nõuetekohast rakendamist;

d) anda ametile aru kõikide varjupaigatugirühma kasutamisega seotud asjaolude kohta.

3. Ameti tegevdirektor võib volitada kontaktisikut kaasa aitama tegevuskava täitmise ja varjupaigatugirühma kasutamisega seotud erimeelsuste lahendamisele.

4. Oma ülesannete täitmisel järgib kontaktisik ainult ameti korraldusi.

Artikkel 21Kulud

Amet katab täielikult kõik järgmised kulud, mida kannavad liikmesriigid, kes annavad oma eksperdid ameti käsutusse varjupaigatugirühma liikmetena:

a) lähetavast liikmesriigist vastuvõtvasse liikmesriiki ning vastuvõtvast liikmesriigist lähetavasse liikmesriiki reisimisega seotud kulud;

b) vaktsineerimiskulud;

c) nõutava erikindlustusega seotud kulud;

d) tervishoiuga seotud kulud;

e) päevaraha, sealhulgas majutuskulud;

f) ameti tehnilise varustusega seotud kulud.

4. PEATÜKK

AMETI ÜLESEHITUS

Artikkel 22 Ameti organid

Ameti juhtimis- ja haldusstruktuur koosneb järgmistest osadest:

a) haldusnõukogu;

b) tegevdirektor koos personaliga;

c) täitevkomitee;

d) nõuandev kogu.

Artikkel 23Haldusnõukogu koosseis

1. Haldusnõukogusse kuulub üks liige igast liikmesriigist ja kaks liiget komisjonist.

2. Haldusnõukogu iga liiget võib esindada või saata asendusliige, kellel on hääleõigus ainult esindamise korral.

3. Haldusnõukogu liikmed nimetatakse ametisse, arvestades nende kogemust ja laialdasi erialateadmisi varjupaigaküsimustes.

4. ÜRO pagulaste ülemvolinik on haldusnõukogu hääleõiguseta liige.

5. Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on kolm aastat. Ametiaega võib pikendada. Ametiaja lõppemise või ametist lahkumise korral jäävad liikmed ametisse kuni ametiaja pikendamiseni või nende asendamiseni.

Artikkel 24Haldusnõukogu esimees

1. Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kolm aastat ning seda võib pikendada ainult ühe korra. Kui esimees või aseesimees lakkab olemast haldusnõukogu liige mis tahes ajal oma ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka tema ametiaeg esimehe või aseesimehena.

Artikkel 25Haldusnõukogu koosolekud

1. Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees. Aruteludes osaleb ameti tegevdirektor.

2. Haldusnõukogu tuleb korraliseks koosolekuks kokku vähemalt kaks korda aastas. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel. Esimees kutsub haldusnõukogu täiendavaid koosolekuid kokku vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

3. Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena isikuid, kelle seisukoht tundub talle oluline.

4. Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi oma töökorra sätete kohaselt.

5. Amet tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.

Artikkel 26Hääletamine

1. Haldusnõukogu teeb otsuseid kõikide hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Liikme puudumise korral võib tema hääleõigust kasutada tema asendaja.

2. Ameti tegevdirektor ei hääleta.

3. Esimees osaleb hääletamisel.

4. Liikmesriigid, kes ei osale täielikult varjupaigaküsimusi käsitleva acquis communautaire'i kohaldamises, ei osale hääletamisel juhul, kui haldusnõukogu teeb ameti artiklis 27 sätestatud juhtimisvolituste raames otsuseid selliste ühenduse aktide alusel, mille kohaldamises nimetatud liikmesriigid ei osale.

5. Haldusnõukogu töökorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel, ning vajaduse korral nõuded otsustusvõimelisuse kohta.

Artikkel 27Haldusnõukogu ülesanded

Haldusnõukogu tagab, et amet täidab talle antud ülesandeid. Haldusnõukogu on ameti planeerimis- ja järelevalveorgan. Haldusnõukogu:

36. võtab vastu oma töökorra;

37. nimetab artiklis 28 sätestatud tingimuste kohaselt ametisse tegevdirektori; teostab tegevdirektori suhtes distsiplinaarjärelevalvet ning vajaduse korral peatab tema volitused või vabastab ta ametist;

38. võtab vastu aasta üldaruande ameti tegevuse kohta ja edastab selle hiljemalt järgmise aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale. Üldaruanne avalikustatakse;

39. võtab igal aastal hiljemalt 30. septembriks hääleõiguslike liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega vastu ameti järgmise aasta töökava, mis on koostatud ameti tegevdirektori esitatud kavandi alusel ning komisjoni arvamust arvestades, ning edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile; töökava võetakse vastu kooskõlas ühenduse iga-aastase eelarvemenetlusega ning ühenduse õigusloome- ja tööprogrammiga varjupaigavaldkonnas;

40. täidab ameti eelarvega seotud ülesandeid 5. peatüki kohaselt;

41. võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 üksikasjalikud kohaldamiseeskirjad vastavalt käesoleva määruse artiklile 42;

42. võtab vastu eeskirjad ameti töökeelte kohta vastavalt käesoleva määruse artiklile 41;

43. kehtestab ameti organisatsioonilise struktuuri ning ameti personalipoliitika kooskõlas artikliga 38;

44. võtab vastu mitmeaastase personalipoliitika kava, olles küsinud komisjoni arvamust;

45. võtab vastu kõik otsused, mis on vajalikud ameti käesolevas määruses sätestatud volituste teostamiseks;

46. võtab vastu kõik otsused käesolevas määruses sätestatud infosüsteemide ning eelkõige artikli 4 punktis b nimetatud Interneti-portaali loomise ning vajaduse korral edasiarendamise kohta;

47. võtab vastu kõik otsused ameti sisemiste tööstruktuuride loomise ja vajaduse korral edasiarendamise kohta;

48. teostab tegevdirektori suhtes distsiplinaarjärelevalvet;

49. võtab vastu oma töökorra tegevdirektori esitatud kavandi alusel ja komisjoni arvamust arvestades.

Artikkel 28Tegevdirektori ametissenimetamine

1. Haldusnõukogu valib komisjoni esitatud nimekirjas olevate kandidaatide hulgast ameti tegevdirektori ning nimetab ta ametisse viieks aastaks. Enne ametisse nimetamist kutsutakse haldusnõukogu valitud kandidaat esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees ning vastama komisjoniliikmete küsimustele.

Tegevdirektori ametiaja viimase üheksa kuu jooksul hindab komisjon eelkõige järgmist:

- tegevdirektori saavutatud tulemusi;

- ameti eesmärke ja vajadusi järgmisteks aastateks.

2. Haldusnõukogu võib komisjoni ettepanekul ja hindamisaruannet arvesse võttes pikendada direktori ametiaega üks kord kuni kolmeks aastaks üksnes juhul, kui see on vajalik ameti eesmärke ja vajadusi arvestades.

3. Haldusnõukogu teatab oma kavatsusest direktori ametiaega pikendada Euroopa Parlamendile. Ametiaja pikendamisele eelneva kuu jooksul võidakse tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees ning vastama komisjoniliikmete küsimustele.

Artikkel 29Tegevdirektori ülesanded

1. Ametit juhib tegevdirektor, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Tegevdirektor annab oma tegevuse kohta aru haldusnõukogule.

2. Tegevdirektor ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsus- ega muult organilt, välja arvatud juhul, kui need tulenevad komisjoni või haldusnõukogu pädevusest.

3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad paluda tegevdirektoril esitada aruande oma ülesannete täitmise kohta.

4. Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

5. Tegevdirektorit võib abistada üks või mitu üksuse juhti. Kui tegevdirektor puudub või ei saa oma kohustusi täita, asendab teda üks üksuse juhtidest.

6. Tegevdirektor:

50. juhib ameti igapäevast tegevust;

51. koostab komisjoni arvamust arvestades ettepaneku ameti töökava kohta;

52. rakendab ameti töökava ja haldusnõukogu otsuseid;

53. koostab artikli 4 punktis d sätestatud aruandeid päritoluriikide kohta;

54. koostab ameti finantseeskirjade eelnõu, mille haldusnõukogu võtab vastu artikli 37 kohaselt, ning nende rakenduseeskirjad;

55. koostab ameti tulude ja kulude esialgse eelarvestuse eelprojekti ning täidab ameti eelarvet;

56. täidab artiklis 38 sätestatud ülesandeid ameti personali suhtes;

57. tegeleb kõikide personaliküsimustega; võtab vastu kõik otsused käesolevas määruses sätestatud infosüsteemide ning eelkõige artikli 4 punktis b nimetatud Interneti-portaali loomise kohta;

58. võtab vastu kõik otsused ameti sisemiste haldusstruktuuride juhtimise kohta.

Artikkel 30Täitevkomitee

1. Ameti töö tõhustamiseks ja kiirendamiseks nimetab amet haldusnõukogu liikmete hulgast kaheksaliikmelise täitevkomitee.

2. Komisjon on täitevkomitee liige automaatselt. Täitevkomitee ülejäänud liikmete ametisse nimetamise eeskirjad sätestab ameti haldusnõukogu.

3. Täitevkomitee tuleb vähemalt neli korda aastas korrapäraselt kokku tegevdirektori kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel. Täitevkomitee töökorraldus määratakse kindlaks ameti töökorras ning avalikustatakse.

4. Täitevkomitee liikmete ametiaja pikkus on võrdne haldusnõukogu liikmete ametiaja pikkusega.

5. Vajaduse korral tuleb täitevkomitee kokku eriküsimuste arutamiseks.

6. Täitevkomitee ülesanne on nõustada ameti tegevdirektorit ning esitada haldusnõukogule kas selle taotlusel või omal algatusel arvamusi ameti töökava ning kõikide ameti tegevusalade kohta, samuti olukordades, kus amet peab kiiresti vastu võtma otsuseid eelkõige vastavalt 3. peatükile, mis käsitleb varjupaigatugirühmade saatmist erilise surve all olevatesse liikmesriikidesse.

7. Amet pakub täitevkomiteele vajalikku tehnilist ja logistilist tuge ning tagab koosolekuteks sekretariaaditeenused.

8. Täitevkomitee taotlusel võivad selle töös ilma hääleõiguseta osaleda ÜRO pagulaste ülemvoliniku esindajad.

9. Täitevkomitee võib kutsuda oma koosolekutele isikuid, kelle seisukoht tundub talle oluline.

Artikkel 31Töörühmad

1. Käesolevas määruses sätestatud volituste piires võib amet moodustada töörühmi, kuhu kuuluvad liikmesriikide varjupaigavaldkonnas tegutsevate pädevate asutuste eksperdid, sealhulgas asjaomast valdkonda tundvad kohtunikud. Eksperti võib asendada asendaja, kes nimetatakse ametisse samal ajal.

2. Komisjon osaleb töörühmades automaatselt. ÜRO pagulaste ülemvoliniku esindajad võivad osaleda ameti töörühmade kõikidel koosolekutel või osadel neist, olenevalt arutlusel olevate küsimuste iseloomust.

3. Töörühmad võivad oma koosolekutele kutsuda isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv, eelkõige varjupaigavaldkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide esindajaid.

Artikkel 32Nõuandev kogu

1. Amet teeb tihedat koostööd varjupaigapoliitikas riiklikul, ELi või rahvusvahelisel tasandil tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning moodustab sellise koostöö jaoks nõuandva kogu.

2. Nõuandev kogu on vahend teabevahetuseks ja teadmiste jagamiseks. Nõuandev kogu tagab tiheda koostöö ameti ja sidusrühmade vahel ning jagab erialateadmisi ja nõuandeid varjupaigaküsimustes.

3. Nõuandev kogu on avatud kõikidele pädevatele sidusrühmadele kooskõlas lõikega 1. ÜRO pagulaste ülemvolinik on nõuandva kogu liige automaatselt.

4. Nõuandva kogu ülesanne on eelkõige:

59. anda haldusnõukogule soovitusi artikli 27 punkti d kohaselt vastu võetava iga-aastase töökava kohta;

60. anda haldusnõukogule tagasisidet ning teha ettepanekuid järelmeetmete kohta seoses artikli 27 punktis c sätestatud aastaaruandega ning artiklis 12 sätestatud aastaaruandega varjupaigavaldkonna olukorra kohta Euroopa Liidus;

61. edastada tegevdirektorile ja täitevkomiteele teavet ameti töö seisukohalt oluliste konverentside, seminaride ja kohtumiste tulemuste ja soovituste kohta.

5. Nõuandva kogu tegevuse juhtimine on tegevdirektori pädevuses.

6. Nõuandev kogu tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas.

5. PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 33 Eelarve

1. Igaks eelarveaastaks koostatakse ameti tulude ja kulude eelarvestus ja kantakse ameti eelarvesse, kusjuures eelarveaasta vastab kalendriaastale.

2. Ameti eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Lisaks muudest allikatest saadavatele tuludele koosnevad ameti tulud järgmistest vahenditest:

62. Euroopa Liidu üldeelarvesse kantud ühenduse toetus,

63. liikmesriikide vabatahtlik rahaline toetus;

64. tasu, mida amet saab väljaannete, koolituse ja muude teenuste osutamise eest.

4. Ameti kulud koosnevad eelkõige personali töötasudest, haldus- ja infrastruktuurikuludest, talituskuludest ning ameti sõlmitud lepingutest ja kokkulepetest tulenevatest kuludest.

Artikkel 34Eelarve koostamine

1. Igal aastal koostab tegevdirektor ameti järgmise aasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse eelprojekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu projekti, ning esitab selle haldusnõukogule.

2. Eelprojekti põhjal koostab haldusnõukogu ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti.

3. Ameti tulude ja kulude esialgse eelarvestuse eelprojekt esitatakse komisjonile hiljemalt 10. veebruariks. Esialgse eelarvestuse lõpliku projekti, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu projekti, edastab haldusnõukogu komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.

4. Komisjon edastab esialgse eelarvestuse projekti Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga.

5. Esialgse eelarvestuse projekti alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti eelarvestuse, mida ta peab ametikohtade loetelu ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse põhjal vajalikuks, ning esitab projekti kooskõlas asutamislepingu artikliga 272 eelarvepädevatele institutsioonidele.

6. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti toetuseks ettenähtud assigneeringud.

7. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

8. Haldusnõukogu võtab vastu ameti eelarve. Eelarve on lõplik pärast Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.

9. Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võivad olla olulised rahalised tagajärjed eelarve rahastamisele, eriti projektide puhul, mis seonduvad kinnisvaraga, nagu hoonete üürimine või ostmine. Haldusnõukogu teatab projektidest ka komisjonile.

10. Kui üks eelarvepädevatest institutsioonidest on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, edastab ta selle haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamist.

Artikkel 35Eelarve täitmine

1. Ameti eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.

2. Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele asjakohase teabe hindamismenetluse tulemuste kohta.

Artikkel 36Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmise kinnitamine

1. Hiljemalt lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks edastab ameti peaarvepidaja komisjoni peaarvepidajale esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisarvestused kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)[18] artikliga 128.

2. Hiljemalt lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja ameti esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega kontrollikojale. Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne kõnealuse eelarveaasta kohta saadetakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. Kui kontrollikoda on määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 129 kohaselt esitanud oma tähelepanekud ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab tegevdirektor omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ning esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

4. Haldusnõukogu esitab ameti lõpliku raamatupidamisaruande kohta arvamuse.

5. Tegevdirektor esitab lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 1. juulil.

6. Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

7. Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja tähelepanekute kohta hiljemalt 30. septembriks. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

8. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor parlamendile määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmise kinnitamise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

9. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal n+2 kinnituse tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

Artikkel 37Finantseeskirjad

Ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu, olles eelnevalt pidanud nõu komisjoniga. Need ei või kõrvale kalduda komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002[19] raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002[20] artiklis 185, välja arvatud juhul, kui selline kõrvalekaldumine on vajalik ameti tööks ja komisjon on selleks eelneva nõusoleku andnud.

6. PEATÜKK

PERSONALI KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 38 Personal

1. Ameti personali ja tegevdirektori suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning eeskirju, mille Euroopa Ühenduse institutsioonid on ühiselt vastu võtnud kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakendamiseks.

2. Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakenduseeskirjad vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artiklile 110.

3. Amet kasutab oma personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega ja lepinguid sõlmivale asutusele või ametiisikule Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega.

4. Haldusnõukogu võib võtta vastu sätted, mis lubavad liikmesriikide ekspertidel töötada ameti juures lähetuses.

Artikkel 39Privileegid ja immuniteedid

Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

7. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 40 Õiguslik seisund

1. Amet on ühenduse asutus. Ta on juriidiline isik.

2. Ametil on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mida selle riigi õigusaktid juriidilistele isikutele võimaldavad. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3. Ametit esindab tegevdirektor.

4. Ameti asukoht on […]. ..

Artikkel 41Töökeeled

1. Ameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled[21].

2. Ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 290 kohaselt vastu võetud otsuste kohaldamist, koostatakse artikli 27 punktis c osutatud iga-aastane üldaruanne ameti tegevuse kohta ja artikli 27 punktis d osutatud ameti iga-aastane töökava kõikides ühenduse ametlikes keeltes.

3. Ameti tööks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

4. Praktilised eeskirjad töökeelte kasutamise kohta võtab vastu haldusnõukogu.

Artikkel 42Juurdepääs dokumentidele

1. Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele[22].

2. Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakenduseeskirjad vastu kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

3. Otsuste suhtes, mille amet võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt, võib esitada kaebuse ombudsmanile või algatada menetluse Euroopa Ühenduste Kohtus vastavalt asutamislepingu artiklites 195 ja 230 sätestatud tingimustele.

4. Isikuandmete töötlemisel kohaldab amet Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[23].

Artikkel 43 Turvaeeskirjad salastatud teabe ja salastamata delikaatse teabe kaitse kohta

1. Amet kohaldab turvalisuspõhimõtteid, mis on sätestatud komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuses 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse komisjoni kodukorda. Kohaldamisele kuuluvad eelkõige sätted salastatud teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta.

2. Amet kohaldab ka salastamata delikaatse teabe töötlemist käsitlevaid turvapõhimõtteid, mille komisjon on vastu võtnud või rakendanud.

Artikkel 44Vastutuskord

1. Ameti lepingulist vastutust reguleerib kõnealuse lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Otsuste tegemine ameti sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli kohaselt kuulub Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse.

3. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet liikmesriikide õiguse ühiste üldpõhimõtete kohaselt mis tahes kahju, mida ameti talitused või personal on tekitanud oma kohustuste täitmisel.

4. Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse.

5. Teenistujate isiklikku vastutust ameti ees reguleerivad nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või teenistustingimuste sätted.

Artikkel 45Hindamine ja läbivaatamine

1. Hiljemalt kolm aastat pärast artiklis 51 sätestatud kuupäeva tellib amet oma tegevuse tulemuste sõltumatu välishindamise vastavalt volitustele, mille talle on andnud haldusnõukogu kokkuleppel komisjoniga. Hinnatakse ameti tegevuse mõju varjupaigaküsimustes tehtavale praktilise koostööle ning Euroopa ühisele varjupaigasüsteemile. Eelkõige kaalutakse vajadust muuta või laiendada ameti ülesandeid, sealhulgas ka ülesannete sellise muutmise või laiendamise finantstagajärgi. Samuti antakse hinnang selle kohta, kas ameti haldusstruktuur on sobiv ameti ülesannete täitmiseks. Hindamisel võetakse arvesse nii ühenduse kui ka riikliku tasandi sidusrühmade seisukohti.

2. Haldusnõukogu teeb kokkuleppel komisjoniga otsuse edasiste hindamiste ajakava kohta, võttes arvesse lõikes 1 nimetatud hindamisaruande tulemusi.

Artikkel 46Halduskontroll

Ameti tegevuse üle teostab järelevalvet ombudsman asutamislepingu artikli 195 sätete kohaselt.

Artikkel 47Koostöö kolmandate ja assotsieerunud riikidega

1. Ameti töös võivad osaleda riigid, kes on sõlminud Euroopa Ühendusega lepingu, mille alusel nad on vastu võtnud ja kohaldavad käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas kehtivaid ühenduse õigusakte. Kõnealuste lepingute asjaomaste sätete alusel kehtestatakse kord, millega määratakse kindlaks eelkõige nende riikide ameti töös osalemise iseloom, ulatus ja viis. Nimetatud kord sisaldab sätteid eelkõige ameti algatustes osalemise, osamaksude ja personali kohta. Personaliküsimustes peavad sõlmitud lepingud olema igal juhul kooskõlas Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega.

2. Kokkuleppel komisjoniga ja niivõrd, kuivõrd see on vajalik ameti ülesannete täitmiseks, hõlbustab amet Euroopa Liidu välispoliitika raames oma tegevusega seotud küsimustes operatiivkoostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel raames ning võib teha käesoleva määrusega reguleeritavates valdkondades tehnilistes küsimustes koostööd ka kolmandate riikide pädevate asutustega vastavalt töökorrale, mis on nimetatud asutustega sõlmitud kooskõlas asutamislepingu asjaomaste sätetega.

Artikkel 48Ameti koostöö ÜRO pagulaste ülemvolinikuga

Amet teeb käesoleva määrusega reguleeritud valdkondades koostööd ÜRO pagulaste ülemvolinikuga vastavalt temaga sõlmitud töökordadele.

Amet võib anda ÜRO pagulaste ülemvolinikule toetusi. Nimetatud toetuste eesmärk on rahastada meetmeid, mille kaudu amet saaks püsivalt ja pidevalt osa ÜRO pagulaste ülemvoliniku varjupaigaalastest erialateadmistest. Toetusi antakse ameti ja ülemvoliniku eriliste koostöösuhete raames, mis on sätestatud käesolevas artiklis ning artikli 2 lõikes 5, artikli 9 lõikes 1, artikli 23 lõikes 4, artikli 30 lõikes 8, artikli 31 lõikes 2 ja artikli 32 lõikes 3. Määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja selle rakenduseeskirjade asjakohaseid sätteid kohaldatakse kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikliga 75.

Artikkel 49Koostöö Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, muude ühenduse asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega

Amet teeb koostööd tema tegevusalaga seotud valdkondades tegutsevate ühenduste asutustega, eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, ning käesoleva määruse reguleerimisalas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega vastavalt töökordadele, mis on nendega sõlmitud EÜ asutamislepingu ning nende pädevust reguleerivate sätete kohaselt.

Koostöö võimaldab kõnealuste asutuste koostoimet ning vältida tarbetut kattumist töös, mida asutused teevad oma volituste alusel.

Artikkel 50Asukohaleping ja tegutsemistingimused

Vajalikud sätted tegutsemistingimuste ja vahendite kohta, mida asukohaliikmesriik peab ametile võimaldama, ning kõnealuses liikmesriigis ameti tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, personali ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavad erieeskirjad nähakse ette asukohalepingus, mille amet ja asukohaliikmesriik sõlmivad pärast haldusnõukogult saadud heakskiitu. Ameti asukohaliikmesriik tagab ametile parimad võimalikud tegutsemistingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 51Ameti tegevuse alustamine

Amet alustab tegevust hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjon vastutab ameti töö alustamise ja esialgse tegevuse eest nii kaua, kuni amet on omandanud piisava toimevõime oma eelarve täitmiseks.

Sel eesmärgil:

- võib komisjoni ametnik ajutise direktorina täita ameti tegevdirektori kohustusi, kuni selle ülesande võtab üle tegevdirektor pärast seda, kui haldusnõukogu on ta artiklis 28 sätestatud tingimuste kohaselt ametisse nimetanud;

- võivad komisjoni ametnikud täita ameti ülesandeid ajutise direktori või tegevdirektori vastutusel.

Ajutine direktor võib anda loa kõikide ameti eelarvesse kantud assigneeringutega kaetud maksete tegemiseks pärast nende kinnitamist haldusnõukogus ning võib sõlmida lepinguid, sealhulgas töölepinguid pärast ameti ametikohtade loetelu vastuvõtmist.

Artikkel 52Jõustumine

Käesolev määrus jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, …

Nõukogu nimel

eesistuja

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Nõukogu määruse ettepanek Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise kohta

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomane poliitikavaldkond: vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala (jaotis 18)

Seonduv tegevusala: rändevood, ühine sisserände- ja varjupaigapoliitika (peatükk 18 03)

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised nimetused:

Finantsraamistik 2007–2013: alamrubriik 3a

Peatükk 18 03: rändevood, ühine sisserände- ja varjupaigapoliitika:

- uus artikkel 18 03 XX – Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet

- uus punkt 18 03 XX XX – Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

- uus punkt 18 03 XX XX – Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet – Toetus jaotisele 3

Artikkel ning punktid peatüki 18 03 raames määratakse kindlaks 2010. aasta eelarvemenetluse käigus.

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

Amet luuakse kõige varem 2010. eelarveaastal.

Ameti tegevuse alustamiseks vajalikke ettevalmistustöid teeb komisjon alates 2009. aastast ning neid rahastatakse olemasolevatest rahalistest vahenditest.

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

Vaata punkt 3.1. | Mittekohustuslik | Liigendatud[24] | JAH | EI | EI | Nr 3a |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | Aasta 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

Tegevuskulud[25] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a | 5,25 | 8 | 12 | 15 | 40,25 |

Maksete assigneeringud | b | 5,25 | 8 | 12 | 15 | 40,25 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[26] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 5,25 | 8 | 12 | 15 | 40,25 |

Maksete assigneeringud | b+c | 5,25 | 8 | 12 | 15 | 40,25 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[27] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d | 0,976 | 0,976 | 0,976 | 0,610 | 3,538 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e | 0,010 | 0,025 | 0,025 | 0,025 | 0,085 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a + c + d + e | 6,236 | 9,001 | 13,001 | 15,635 | 43,873 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b + c + d + e | 6,236 | 9,001 | 13,001 | 15,635 | 43,873 |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

…………………… | f |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a + c + d + e + f |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

( Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[28] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist [aasta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku | 8 | 8 | 8 | 5 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Ameti ülesanne on hõlbustada, kooskõlastada ja tihendada igakülgselt liikmesriikidevahelist ning liikmesriikide ja komisjoni vahelist praktilist koostööd varjupaigavaldkonnas ning edendada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist, sealhulgas selle välisaspektides.

Arvestades septembris 2008 kohtunud Euroopa Ülemkogu selgelt väljendatud taotlust, peaks amet tegevust alustama 2010. aastal, kui seadusandja on ameti asutamisakti 2009. aastal vastu võtnud.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Komisjoni 2008. aasta juunis vastuvõetud varjupaigapoliitika kava näeb ette ühelt poolt varjupaigaalaste õigusaktide täiendamise, eesmärgiga luua rahvusvahelise kaitse taotlejate jaoks tõhus ja õiglane Euroopa ühine varjupaigasüsteem, ning teiselt poolt õigusloometegevuse toetamise, tihendades liikmesriikide praktilist koostööd varjupaigaküsimustes.

Ameti loomine on kooskõlas teisena nimetatud eesmärgiga ning võimaldab anda vajalikku tuge praktilise koostööle varjupaigaküsimustes.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Ettepaneku eesmärk on luua reguleeriv amet, kelle ülesanne on toetada igakülgselt praktilist koostööd varjupaigaküsimustes.

Oma ülesannete täitmise kaudu aitab amet parandada varjupaigaalaste ühenduse eeskirjade järgimist ja kohaldamist kogu ELis. Ametil on nõuandev roll ning ta toetab stimuleerivate meetmete abil praktilist koostööd varjupaigaküsimustes, andes välja soovitusi, suheldes teadusasutustega, luues koostöövõrgustikke ning lähendades häid tavasid, hinnates eeskirjade kohaldamist ja järgimist jne.

Amet keskendub oma tegevuses põhiliselt kolmele ülesandele: varjupaigaküsimustes tehtava praktilise koostöö toetamine, abi osutamine erilise surve all olevatele liikmesriikidele ning osalemine Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamises.

Määruse eraldi peatükis käsitletakse ameti tegevust varjupaigaekspertidest moodustatud varjupaigatugirühmade töö kooskõlastamisel, et pakkuda operatiivtuge liikmesriikidele, kelle varjupaigasüsteem on sattunud suure surve alla ning kes on ametile esitanud taotluse abi saamiseks.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

( Tsentraliseeritud haldamine

( otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Ameti suhtes kohaldatakse reguleeriva ameti tavalist järelevalvemenetlust.

Ametit juhib tegevdirektor, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja kes vastutab ameti jooksva haldamise eest.

Ametil on mitmesuguseid kohustusi, mille alusel hinnatakse tema tegevust igal aastal:

- amet avaldab igal aastal üldaruande oma tegevuse kohta,

- amet koostab igal aastal aruande varjupaigavaldkonna olukorra kohta Euroopa Liidus. Aruande koostamisel hindab amet, milliseid tulemusi on andnud käesoleva määruse alusel võetud meetmed ning esitab nimetatud tulemuste kohta üldise võrdlusanalüüsi, et anda liikmesriikidele parem ülevaade kasutusel olevatest headest tavadest ning parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kvaliteeti, ühtsust ja tõhusust.

Ameti tegevuse üle teostatakse järelevalvet järgmistes vormides: eelarvekontroll, siseaudit, Euroopa Kontrollikoja aastaaruanded, ühenduse üldeelarve täitmise iga-aastane kinnitamine ning juurdlused, mida viib läbi OLAF, et tagada ühenduse ametitele eraldatud vahendite nõuetekohane kasutamine.

Ombudsman teostab ameti tegevuse üle järelevalvet asutamislepingu artikli 195 sätete kohaselt. Selline halduskontroll pakub teatavaid menetluslikke tagatisi, et sidusrühmade huve võetakse arvesse ning et ameti väljund on kvaliteetne.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Eelhindamine viidi läbi mõju hindamise aruande koostamise käigus.

6.2.2. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Hiljemalt kolm aastat pärast artiklis 45 sätestatud kuupäeva tellib amet oma tegevuse tulemuste sõltumatu välishindamise vastavalt volitustele, mille talle on andnud haldusnõukogu kokkuleppel komisjoniga. Hinnatakse ameti tegevuse mõju varjupaigaküsimustes tehtavale praktilise koostööle ning Euroopa ühisele varjupaigasüsteemile. Eelkõige kaalutakse vajadust muuta või laiendada ameti ülesandeid, sealhulgas ka ülesannete sellise muutmise või laiendamise finantstagajärgi. Samuti antakse hinnang selle kohta, kas ameti haldusstruktuur on sobiv ameti ülesannete täitmiseks. Hindamisel võetakse arvesse nii ühenduse kui ka riikliku tasandi sidusrühmade seisukohti. Haldusnõukogu otsustab edasiste hindamiste ajakava kokkuleppel komisjoniga, võttes arvesse esimese hindamisaruande tulemusi.

7. Pettusevastased meetmed

Pettuse, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevuse vastu võitlemisel kohaldatakse piiranguteta määruse (EÜ) nr 1073/1999 sätteid.

Amet ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ning kehtestab viivitamata asjakohased sätted, mida kohaldatakse ameti kogu personali suhtes.

Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates rakenduskokkulepetes ja dokumentides sätestatakse sõnaselgelt, et Euroopa Kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral teostada kohapealset kontrolli ameti rahastatavate isikute ning rahastamise eest vastutavate töötajate suhtes.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

aasta 2010 | aasta 2011 | aasta 2012 | aasta 2013 | aasta n+4 | aasta n+5 |

Ametnikud või ajutine personal[41] (XX 01 01) | A*/AD | 4,5 | 4,5 | 4,5 | 3,5 |

B*, C*/AST | 3,5 | 3,5 | 3,5 | 1,5 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[42] |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[43] |

KOKKU | 8 | 8 | 8 | 5 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Ameti tegevuse algusaastatel on AD ametnike ülesandeks toetada ameti töö alustamist ning osaleda vajaduse korral ameti haldusnõukogu, täitevkomitee ning töörühmade töös.

AST ametnikud pakuvad haldustuge, näiteks seoses lähetuste ja üldiste haldusküsimustega.

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks 2010 ette nähtud

X Ametikohad, mida tuleb taotleda järgmise poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

X Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

Ameti töötajate arv (tegevuse alustamine ja tegevus pärast täielikku töölehakkamist)

Allpool esitatud andmed on hinnangulised. Need põhinevad ameti loomisele eelnenud eelhindamisel, mis viidi läbi mõjuhinnangu koostamise käigus. Tuleb rõhutada, et käesolevas finantsselgituses esitatud näitajad põhinevad eelhindamise käigus kasutatud maksimaalsetel näitajatel. Seepärast on tõenäoline, et tegelikud näitajad kujunevad allpool esitatutest väiksemaks.

Personali- ja haldusvahendite vajadused kaetakse assigneeringutest, mis eraldatakse haldavale peadirektoraadile iga-aastase eelarvemenetluse käigus asjaomaseid eelarvepiiranguid arvestades.

Aasta | Järk-järgult tööle võetav personal |

2010 | 24 (ajutised teenistujad) |

2011 | 36 (18 ajutist teenistujat, 18 lepingulist töötajat) |

2012 | 20 (10 ajutist teenistujat, 10 lepingulist töötajat) |

2013 | 14 (10 ajutist teenistujat, 4 lepingulist töötajat) |

KOKKU | 94 (62 ajutist teenistujat, 32 lepingulist töötajat) |

Välistööjõu värbamist haldab amet. Ametikohtade jagunemine ajutiste teenistujate ja lepinguliste töötajate vahel on esitatud soovituslikuna.

Ameti personal koosneb ameti tegevusvaldkonnaga seotud ülesandeid täitvatest töötajatest ja haldustöötajatest, kelle koguarv võib olla kuni 94. See arv on hinnanguline. Täpsemad arvud saab esitada siis, kui on vastu võetud asutamismäärus, kus on kindlaks määratud ameti lõplikud ülesanded ning personali- ja haldusvahendite vajadused. Esialgse hinnangu kohaselt jaguneb ameti tulevane personal järgmiselt vastavalt ülesannetele, mis ametile asutamismäärusega tõenäoliselt antakse:

Varjupaigaküsimuste tugiameti hinnanguline personalivajadus

Minimaalne töötajate arv (aastast 2011 kuni täieliku töölehakkamiseni) |

Ülesanded | AD personal | AST personal |

Juhtkond ja horisontaalpersonal | 7 | 6 |

Heade tavade vahetamine[44] | 7 | 4 |

Õigusalane tugi[45] | 4 | 2 |

Ekspertide reservnimekiri[46] | 2 | 1 |

Ümberpaigutamine[47] | 1 | 2 |

Piirkondliku kaitse programmid[48] | 1 |

Ümberasustamine[49] | 1 |

Päritoluriike käsitlev teave[50] | 9 | 5 |

Koolitus[51] | 5 | 3 |

Tegevusvaldkonnaga seotud ülesandeid täitev personal kokku | 30 | 17 |

Tegevusvaldkonnaga seotud ülesandeid täitev ja horisontaalpersonal kokku | 37 | 23 |

Kokku personal AD + AST | 60 |

Maksimaalne töötajate arv |

Ülesanded | AD personal | AST personal |

Juhtkond ja horisontaalpersonal | 8 | 7 |

Heade tavade vahetamine | 12 | 7 |

Õigusalane tugi | 6 | 3 |

Ekspertide reservnimekiri | 5 | 3 |

Ümberpaigutamine | 1 | 3 |

Piirkondliku kaitse programmid | 2 |

Ümberasustamine | 2 |

Päritoluriike käsitlev teave | 11 | 7 |

Koolitus | 11 | 7 |

Tegevusvaldkonnaga seotud ülesandeid täitev personal kokku | 50 | 29 |

Tegevusvaldkonnaga seotud ülesandeid täitev ja horisontaalpersonal kokku | 58 | 36 |

Kokku personal AD + AST | 94 |

30–60 töötajat on vaja varjupaigavaldkonnas tehtava praktilise koostöö jooksvaks haldamiseks ning ülejäänud töötajad täidavad ameti tööga seotud haldusülesandeid.

Arvestus: ameti personal

24 töötajat = 2,2 miljonit eurot (2010) 60 töötajat = 4,6 miljonit eurot (2011) |

80 töötajat = 7,2 miljonit eurot (2012) |

94 töötajat = 8,8 miljonit eurot (2013) Summad põhinevad arvestusel 122 000 eurot ajutise teenistuja kohta aastas ja 64 000 eurot lepingulise töötaja kohta aastas. Aasta jooksul tööle võetavate töötajate arvu arvutatakse kuue kuu alusel, välja arvatud esimesel tegevusaastal, kus arvestuse aluseks on üheksa kuud. |

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

EI KOHALDATA

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 jj | KOKKU |

1. Tehniline ja haldusabi (sh sellega seonduvad personalikulud) |

Täitevasutused[52] |

Muu tehniline ja haldusabi |

sise- |

välis- |

Tehniline ja haldusabi kokku |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

Arvestus põhineb punktil 8.2.1

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | aasta 2010 | aasta 2011 | aasta 2012 | aasta 2013 | aasta n+4 | aasta n+5 jj |

Ametnikud ja ajutine personal (18 01 01) | 0,976 | 0,976 | 0,976 | 0,610 | 3,538 |

Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,976 | 0,976 | 0,976 | 0,610 | 3,538 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal |

AD/AST – 122 000 eurot aastas x 8 töötajat = 976 000 eurot (2010, 2011 ja 2012) AD/AST – 122 000 eurot aastas x 5 töötajat = 610 000 eurot (2013) |

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal |

Ei kohaldata |

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud Tegemist on eespool nimetatud komisjoni personaliga seotud halduskuludega, mida tuleb enne tabelisse kandmist veel täpsustada. miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

Aasta 2010 | aasta 2011 | aasta 2012 | aasta 2013 | aasta n+4 | aasta n+5 jj | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0,010 | 0,025 | 0,025 | 0,025 | 0,085 |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[53] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0,010 | 0,025 | 0,025 | 0,025 | 0,085 |

Arvestus - võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud |

Ametnike lähetuskulud haldusnõukogu ja/või täitevkomitee koosolekutel osalemiseks (tegelik maksumus sõltub ameti lõplikust asukohast). Hinnanguliselt 10 lähetust 2010. aastal ja 25 ülejäänud aastatel. |

[1] Vt ülemkogu 2008. aasta juuni järeldused (11018/1/08, REV 1), mis põhinevad 13. detsembril 2003 Brüsselis riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kohtunud liikmesriikide esindajate järeldustel (ELT L 29, 3.2.2004).

[2] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

[3] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 573/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2004/904/EÜ (ELT L 144, 6.6.2007, lk 1).

[5] EÜT L 131, 21.5.2008, lk 7.

[6] ELT C […], […], lk […].

[7] ELT C […], […], lk […].

[8] ELT C […], […], lk […].

[9] KOM(2008) 360.

[10] Nõukogu 24. septembri 2008. aasta dokument 13440/08.

[11] EÜT L 349, 25.11.2004, lk 1.

[12] EÜT L 53, 22.2.2007, lk 1.

[13] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[14] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

[15] EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

[16] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[17] KOM(2008) 820.

[18] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[19] Määrus (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72), mida on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 23).

[20] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[21] EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.

[22] EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

[23] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[24] Liigendatud assigneeringud

[25] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[26] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[27] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[28] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[29] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[30] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[31] Infotehnoloogia/andmeedastus.

[32] Riskianalüüs/vajaduste hindamine.

[33] Otsene toetus.

[34] Suutlikkuse suurendamine.

[35] Tegevuse kavandamine, uuringud.

[36] Välissuhted.

[37] Teavitamine ja teabevahetus.

[38] Üritused, koosolekud jne.

[39] Ameti inimressursid.

[40] Personalikoolitus.

[41] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[42] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[43] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[44] Teabevahetus ning varjupaigavaldkonna heade tavade kindlaksmääramine ja vahetamine liikmesriikide vahel.

[45] Toetus Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamisega seotud küsimustes.

[46] Toetus varjupaigatugirühmadele, kes moodustatakse määruse alusel eesmärgiga pakkuda operatiivtuge liikmesriikidele, kelle varjupaigasüsteem on suure surve all.

[47] Toetus rahvusvahelise kaitse alla võetud isikute üleandmiseks ühest liikmesriigist teise.

[48] Koostöö kolmandate riikidega eelkõige nende riikide suutlikkuse suurendamiseks piirkondliku kaitse programmide raames.

[49] Meetmed, mida võetakse põgenike ümberasustamiseks Euroopa Liitu.

[50] Teave varjupaiga või rahvusvahelise kaitse taotlejate päritoluriikide kohta.

[51] Koolituste väljatöötamine ja korraldamine haldus- ja kohtuasutuste ning liikmesriikide varjupaigavaldkonnas pädevate riigiasutuste töötajatele.

[52] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[53] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.