25.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 76/54

A.

arvestades, et ELi välistegevuse ja eelkõige ÜVJP eesmärkideni jõudmiseks on oluline ELi ühishuvide selge määratlemine;

B.

arvestades, et alati, kui EL on kõnelenud ühehäälselt, on tal olnud oluline autoriteet, ta on saavutanud käegakatsutavaid tulemusi ning mõjutanud märkimisväärselt sündmuste kulgu vastavalt oma majanduslikule mõjuvõimule;

C.

arvestades, et ÜVJP, mis praegu toetub arvukatele erinevatele kindlatele töövahenditele, on jõudmas uude etappi, mida iseloomustab suurem rõhuasetus strateegilisele mõtlemisele ja selgelt prioritiseeritud tegevusele;

D.

arvestades, et selleks, et parandada oma meetmete tulemuslikkust ja kooskõla maailma tasandil, vajab EL eelkõige välispoliitika vahendeid, mis on sätestatud Lissaboni lepingus; arvestades, et sellele vaatamata tuleks ELi välistegevuse institutsioonilise sidususe tugevdamiseks kasutada kõiki kehtivates lepingutes pakutavaid praktilisi võimalusi koos tugeva poliitilise tahtega;

E.

arvestades, et nõukogu ja komisjon on juba teinud algatusi omavahelise suurema koostoime ja kooskõla edendamiseks; arvestades, et Euroopa Parlament peaks seetõttu tegema sarnaseid jõupingutusi, et vältida välissuhete teemalist sisemist killustumist;

1.

kordab, et ÜVJP peab toetuma ELi ja tema liikmesriikide kaitstavatele väärtustele, eriti demokraatiale, õigusriigi põhimõtetele, inimväärikuse, inimõiguste ja põhivabaduste austamisele ning rahu ja tõhusate mitmepoolsete suhete edendamisele ning nendest väärtustest juhinduma;

2.

rõhutab, et EL peab kasutama ÜVJPd, et võidelda oma kodanike ühishuvide eest, sealhulgas nende õiguse eest elada rahus ja turvaliselt puhtas keskkonnas ning omada mitmekesist juurdepääsu elutähtsatele ressurssidele, näiteks energiale;

3.

usub kindlalt, et EL saab mõju avaldada üksnes siis, kui ta kõneleb ühehäälselt, kui ta on varustatud asjakohaste vahenditega, kui ta tõhustab veelgi oma koostööd ÜROga ning kui talle on antud tugev demokraatlik legitiimsus, mis tuleneb teabel põhinevast kontrollist, mida teostavad nii Euroopa Parlament kui ka liikmesriikide parlamendid, kes tegutsevad oma vastavatel tasanditel ja vastavalt oma volitustele; usub sellega seoses, et Euroopa Parlament peaks kutsuma liikmesriikide parlamentide välis- ja kaitsekomisjonide liikmeid endaga korrapäraselt kohtuma, et arutada asjakohastele analüüsivahenditele ja metoodikale tuginedes ÜVJP peamisi arenguid; on arvamusel, et tuleks teha uusi jõupingutusi, et suurendada ELi kodanike teadlikkust ÜVJPst;

4.

on samuti arvamusel, et tuleks läbi vaadata Euroopa Parlamendi struktuur ja organisatsioon, et koondada ja kasutada paremini kõiki ÜVJP teemalisi erialateadmisi, eesmärgiga anda tõhusam ja järjekindlam panus strateegilisema ja demokraatlikuma ÜVJP väljatöötamisse;

5.

peab kahetsusväärseks ÜVJP eelarve tõsist alarahastamist ning tuletab meelde, et usaldusväärsuse tagamiseks ja ELi kodanike ootustele vastamiseks tuleb ÜVJP-le eraldada vahendid, mis on samaulatuslikud selle üld- ja erieesmärkidega;

6.

tunneb heameelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu eesistujariigi vahel vastavalt eelnimetatud institutsioonidevahelisele kokkuleppele ÜVJP küsimustes korrapäraselt peetavate konsultatiivkohtumiste üle; rõhutab siiski, et need kohtumised peaksid andma võimaluse vahetada seisukohti tulevaste vajaduste, kavandatavate ÜVJP meetmete ja kolmandates riikides rakendatavate ELi keskpikkade ja pikaajaliste strateegiate kohta;

7.

oleks huvitatud, et nõukogu annaks rohkem teavet nõukogu eelarvest või ATHENA mehhanismi kaudu rahastatavate meetmete kohta ja eelkõige selle kohta, kuidas need assigneeringud täiendavad ÜVJP meetmetele ELi eelarvest eraldatavaid vahendeid;

8.

nõuab, et ÜVJP eelarve oleks eelarvepädevale ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile täiesti läbipaistev; väljendab veel kord muret seoses kulutamata jäänud assigneeringute ülekandmisega ÜVJP peatükis ning kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti õigeaegselt peatükisisestest ümberpaigutamistest ja seda eelkõige seetõttu, et enamik nendest ÜVJP missioonidest, eriti ELi järelevalvemissioon (EUMM) Gruusias või ELi õigusriigimissioon (EULEX) Kosovos, on poliitiliselt tundlikud ja puudutavad laialdast kajastamist leidnud kriise;

9.

märgib rahuloluga, et esimest korda on nõukogu aruandes korrapäraselt viidatud Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud resolutsioonidele; avaldab siiski kahetsust asjaolu üle, et nõukogu ei ole algatanud sisukat dialoogi Euroopa Parlamendi esitatud seisukohtade teemal ega viita kõnealustele resolutsioonidele sellistes dokumentides nagu ühismeetmed ja ühised seisukohad;

10.

on arvamusel, et elluviidud tegevuste põhjaliku loetelu esitamisega piirdumise asemel tuleks nõukogu aastaaruandes pakkuda võimalus luua Euroopa Parlamendiga dialoog, mille eesmärk on töötada välja ÜVJP suhtes strateegilisem lähenemisviis, mis põhineb peamiste probleemide kindlakstegemisel ning tulevaste meetmete prioriteetide ja eesmärkide määratlemisel;

11.

nõuab seega tungivalt, et nõukogu vaataks uuesti läbi aruande üldised aluspõhimõtted ja erivormi, et tagada asjaolu, et see sisaldaks põhjalikku hinnangut kolmandate riikide või piirkondlike blokkide suhtes rakendatava ELi poliitika kohta ning ELi reageeringu kohta humanitaar- ja julgeolekukriisidele, samuti konkreetseid ettepanekuid tulevasteks meetmeteks;

12.

usub, et järgmised kuud pakuvad ELile ainulaadset võimalust töötada koos Ameerika Ühendriikide uue valitsusega välja uus Atlandi-ülene tegevuskava, mis hõlmab ühist huvi pakkuvaid strateegilisi küsimusi, näiteks uus tugevamatele mitmepoolsetele organisatsioonidele tuginev ning kaasavam ja tulemuslikum ülemaailmne juhtimine, finantskriis, uute Euro-Atlandi asutuste ning põhjaliku ja laiaulatusliku Atlandi-ülese turu loomine, meetmed kliimamuutusega tegelemiseks, energiavarustuse kindlus, püsiva rahu saavutamine Lähis-Idas, olukord Iraanis, Iraagis ja Afganistanis, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine, tuumarelvade leviku tõkestamine ja desarmeerimine ning aastatuhande arengueesmärgid;

13.

usub, et ÜVJP peaks ka edaspidi keskenduma inimõiguste austamisele, rahu ja julgeoleku edendamisele Euroopa naabruskonnas ja kogu maailmas, tõhusate mitmepoolsete suhete toetamisele ja rahvusvahelise õiguse järgimisele, terrorismivastasele võitlusele, massihävitusrelvade leviku tõkestamisele ja desarmeerimisele, kliimamuutusele ja energiavarustuse kindlusele, kuna kõnealused küsimused on meie planeedi jaoks suurimad mureküsimused ja seega otseselt seotud Euroopa kodanike muredega;

14.

rõhutab islami terroristide poolt röövitud ja mõrvatud pantvangide kontekstis terrorismivastases poliitikas tõhustatud koostöö ja kooskõlastamise vajadust ELi liikmesriikide, Ameerika Ühendriikide ja NATO vahel, seades eelkõige eesmärgiks pantvangide elu päästmiseks korraldavate päästeoperatsioonide tulemuslikkuse parandamise;

15.

kutsub nõukogu üles järgima otsusekindlalt Euroopa Parlamendi soovitusi töötada välja ühine Euroopa energiaalane välispoliitika, eelkõige ELi ühtekuuluvuse edendamise teel läbirääkimistel energiatarnijate ja transiitriikidega ning ELi ühishuvide kaitsmise, tulemusliku energiaalase diplomaatia ja tõhusamate kriisiolukordadele reageerimise mehhanismide väljatöötamise ning lõpetuseks energiavarustuse mitmekesistamise, säästva energiakasutuse ja taastuvenergiaallikate arendamise tagamise teel;

16.

tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa julgeolekustrateegia praegusel läbivaatamisel võetakse arvesse uusi julgeolekualaseid väljakutseid, näiteks energiavarustuse kindlust, kliimamuutust ja küberturvet, ning et selle eesmärk on parandada strateegia enda rakendamise kvaliteeti; võtab sellega seoses teadmiseks nõukogu, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide algatatud arutelu Euroopa julgeoleku tuleviku teemal; rõhutab, et kõnealused arutelud, milles osalevad EL, Venemaa, Ameerika Ühendriigid ja ELi mittekuuluvad Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liikmesriigid, ei peaks püüdlema täiesti uue ülesehituse poole, vaid tuginema ELi saavutustele ja väärtustele, nagu on esitatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 ning sätestatud Helsingi lõppaktis ja Pariisi hartas;

17.

usub samuti, et sõda Gruusias kinnitab vajadust töötada Euroopa julgeolekustrateegia läbivaatamise raames välja ELi ennetav diplomaatia, millele lisanduvad piisavad kriisi ennetamise vahendid, eelkõige stabiliseerimisvahend, kriisikavade koostamine ja kindel pikaajaline rahastamine, ning vajadust kasutada täiel määral ELi katastroofidega ja kriisidega toimetulemise suutlikkust ja kogemusi;

18.

tuletab meelde, et Kosovo tugevdamine pärast selle staatuse määratlemist on Lääne-Balkani riikides stabiilsuse saavutamiseks ülimalt oluline; tunneb seetõttu heameelt ÜRO Julgeolekunõukogus 26. novembril 2008 saavutatud üksmeele üle, mis on võimaldanud lähetada Kosovosse ELi õigusriigimissiooni (EULEX), ning nõuab tundivalt, et nõukogu töötaks koostöös ÜRO vaheadministatsiooni missiooniga Kosovos (UNMIK) selle nimel, et saavutada õigusriigi põhimõtete valdkonnas selgepiiriline töösuhe ja ülesannete üleandmine kahe missiooni vahel; kutsub EULEXi üles saavutama kiirelt tulemusi organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ja sõjakuritegudes süüdistatavate isikute kohtu alla andmise valdkonnas; avaldab lisaks toetust ELi eriesindaja tööle Kosovos ning julgustab teda jätkama oma mandaadi täitmist ning edendama pragmaatilise koostöö vaimu Priština ja Belgradi ametivõimude vahel Kosovos elavate serblaste kogukondade hüvanguks;

19.

kinnitab taas, et Bosnia ja Hertsegoviina osas on ELi eesmärk ka tulevikus tagada stabiilne, rahumeelne ja mitmerahvuseline riik, mis on pöördumatult teel ELi liikmesuse poole; julgustab Bosnia ja Hertsegoviina poliitilisi juhte rakendama 8. novembril 2008. aastal saavutatud kokkulepet, et täita kiiresti seni saavutamata eesmärgid ja tingimused, mille on kehtestanud rahu tagamise nõukogu üleminekuks kõrge esindaja büroolt ELi eriesindaja büroole 2009. aasta keskpaigaks; on mures rahvusvahelise üldsuse võimaliku taandumise pärast Bosniast ja Hertsegoviinast; usub tegelikult, et rahvusvahelise osalemise lõpetamine saab toimuda üksnes Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimude täielikul nõusolekul ning siis, kui Bosniast ja Hertsegoviinast saab lõplikult stabiilne ja hästitoimivate institutsioonidega riik;

20.

kinnitab oma veendumust, et on vajalik suurendada Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele suunatud stiimuleid reformide teostamiseks, ning on arvamusel, et hiljutine kriis Lõuna-Kaukaasias näitas selgelt, kui vajalik on ELi tugevam kohalolek idapoolsetes naaberriikides; toetab seega komisjoni 3. detsembri 2008. aasta idapartnerlust käsitlevas teatises (KOM(2008)0823) taotletud lähenemisviisi, mille eesmärk on luua põhjalik ja terviklik vabakaubanduspiirkond, kaotada järk-järgult kõik takistused isikute vabale liikumisele (sh lõpuks viisavaba reisimine) ning teha koostööd kõigis julgeolekuga seotud valdkondades, eriti energiavarustuse kindluse osas; on arvamusel, et idapartnerlus ja Musta mere koostöö peaksid teineteist tugevdama ja looma rahul, julgeolekul, stabiilsusel ja territoriaalse terviklikkuse austamisel põhineva ala; on arvamusel, et partnerlusele peaks lisanduma ELi rahalise abi kahekordistamine ning tugev poliitiline mõõde, mille lahutamatu osa peaks moodustama EURONEST – väljapakutud parlamentaarne ühisassamblee, mis koosneb Euroopa Parlamendi ja naaberriikide parlamentide liikmetest;

21.

toetab nõukogu otsust hakata Valgevene ametivõimudega suhteid taastama ning jätkata samal ajal dialoogi kõikide demokraatlike jõududega riigis eeldusel, et Valgevene ametivõimud reageerivad kõnealusele pakkumisele positiivselt käegakatsutavate edusammude tegemisega demokraatlike väärtuste, õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamise osas; on arvamusel, et sellel alusel tuleks välja töötada järkjärguline tingimuste rangel täitmisel põhinev koostöö, millega kaasatakse Valgevene järk-järgult idapartnerlusse; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu astuksid täiendavate viivitusteta tulemuslikke samme, et lihtsustada viisamenetlusi Valgevene kodanike puhul, mis hõlmab ka nende Schengeni piirkonda sisenemise kulude alandamist;

22.

kiidab nõukogu eesistujariiki Prantsusmaad tagamise eest, et EL etendas keskset rolli sõja lõpetamisel Gruusias; kutsub ELi ning eelkõige selle Gruusia kriisi eriesindajat üles toetama Gruusia territoriaalse terviklikkuse põhimõtet ja vähemuste austamist ning püüdlema samal ajal niisugusele kokkuleppele jõudmise poole, milles sätestatakse tõhusad mehhanismid riigi sees ümberasustatud isikute ja pagulaste ohutuks tagasipöördumiseks ning piirkonna julgeoleku tulemuslikuks järelevalveks;

23.

nõuab tungivalt, et nõukogu nõuaks kindlalt relvarahukokkuleppe täieulatuslikku rakendamist ning tagaks, et ELi järelevalvajatele oleks vastavalt ELi järelevalvemissiooni mandaadile tagatud täielik juurdepääs kõikidele konfliktiga seotud aladele; omistab suurt tähtsust sellele, et teda teavitataks korrapäraselt ja täies ulatuses ELi järelevalvemissiooni koostatud aruannetest;

24.

on arvamusel, et EL peaks tähelepanelikult jälgima muid võimalikke konflikte ELi naabruskonna kõnealuses osas ning võtma endale kohustuse aidata kaasa nende lahendamisele, muu hulgas luues kontakte ja avades suhtluskanaleid kõigi asjaomaste piirkondlike asjaosalistega; rõhutab sellega seoses, et tuleks luua tihe koostöö Türgiga;

25.

usub, et ELi partnerlus Venemaaga peab põhinema sidusal strateegial ning mõlema poole selgel kohustusel toimida viisil, mis austab täielikult rahvusvahelist õigust ning asjaomaseid kahepoolseid ja mitmepoolseid lepinguid; rõhutab kooskõlas 1. septembri ning 15.-16. oktoobri 2008. aasta Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldustega, et Venemaa peab täitma 12. augustil ja 8. septembril 2008. aastal sõlmitud lepingute raames võetud kohustusi; on seega veendunud, et ELi ja Venemaa vaheliste suhete normaliseerumiseks on vajalik Venemaa nõusolek võimaldada rahvusvahelistel vaatlejatel jälgida olukorda Lõuna-Osseetias ja Abhaasias ning asjaolu, et ta järgiks täies ulatuses kuuest punktist koosnevas kavas sisalduvaid tingimusi; on samuti arvamusel, et strateegiline partnerlus ei ole võimalik juhul, kui niisugused väärtused nagu demokraatia, inimõiguste austamine ning õigusriigi põhimõtted ei ole kõigile ühised ning neid ei austata täies ulatuses; kutsub nõukogu üles seadma kõnealused väärtused uut partnerlus- ja koostöölepingut Venemaaga käsitlevate kestvate läbirääkimiste keskmesse;

26.

peab kahetsusväärseks olukorra halvenemist Lähis-Idas ja suurt inimelude kaotust, mis on tingitud relvakonfliktist Gaza sektoris, mida süvendab veelgi edusammude puudumine rahu saavutamisel; hoiatab Annapolise konverentsil 2007. aastal kokkulepitud tähtaja möödumise eest ning on veendunud, et tugevdatud Atlandi-ülene koostöö võib anda Annapolise protsessile lisandväärtust; usub, et EL peaks kõnealuses piirkonnas võtma enda kanda tugeva ja nähtava poliitilise rolli, mis vastab tema antud rahalistele vahenditele, eelkõige tõsise humanitaarkriisi lahendamisel Gaza sektoris; kutsub nõukogu üles jätkama pingutusi püsiva relvarahu saavutamiseks Gaza sektoris, kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1860 (2009), et Iisrael ja Palestiina rahvas saaksid alustada rahukõnelusi koostöös teiste piirkondlike asjaosalistega; nõuab tungivalt, et nõukogu kasutaks piirkonnas püsiva rahu saavutamiseks kõiki vahendeid, sealhulgas Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika missiooni saatmist piirkonda;

27.

tunneb heameelt nõukogu kavatsuse üle pikendada ELi politseimissiooni Palestiina aladel ning usub, et endiselt on vajalik tugevamalt toetada õigusriigi põhimõtete ja politsei suutlikkuse arendamist; võtab lisaks teadmiseks nõukogu otsuse ELi piiriabimissiooni mandaadi pikendamise kohta Rafah's ning tema otsuse ja valmisoleku see missioon taaskäivitada; usub, et kõnealuse otsuse tulemuseks peaksid olema konkreetsed algatused, mille eesmärk on taastada liikumisvabadus Palestiina aladel;

28.

on rahul 3. ja 4. novembril 2008. aastal Marseille's toimunud Euroopa-Vahemere piirkonna ministrite kohtumisel saavutatud edusammudega Vahemere Liidu institutsioonilise raamistiku täiendaval määratlemisel; on seisukohal, et Vahemere piirkonna inimõiguste, rahu, julgeoleku ja arenguga seotud küsimusi ei saa käsitleda eraldatult; rõhutab, et poliitiline ja kultuurialane dialoog, majandussuhted, rändevoogude juhtimine, keskkonnapoliitika ja julgeolek, sealhulgas terrorismivastane võitlus, peavad hõlmama olulise osa Euroopa - Vahemere piirkonna tegevuskavast; kutsub nõukogu ja komisjoni üles määrama Türgile Vahemere Liidus olulist ja asjakohast rolli; on seisukohal, et Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee integreerimisel Vahemere Liidu struktuuri on oluline tähtsus selle parlamentaarse mõõtme tagamiseks;

29.

usub, et EL peaks tugevdama oma tegevust Iraagis, toetama koostöös Iraagi valitsuse ja ÜROga tegevust, mille eesmärk on demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi arendamine ja inimõiguste austamine, ning edendama lepitust mitte üksnes Iraagis, vaid ka Iraagi ja tema naabrite vahel; tunneb heameelt ELi integreeritud õigusriigimissiooni Iraagis (EUJUST LEX) laiendamise ning esimese ELi ja Iraagi vahelise kaubandus- ja koostöökokkuleppe ettevalmistamisel tehtud edusammude üle;

30.

kutsub ELi üles kujundama Iraaniga välja tulemuslikumat ja kõikehõlmavamat suhet, mis peaks lisaks tuumaküsimusega tegelemisele hõlmama ka kaubandus- ja energialast koostööd, piirkondlikku stabiilsust ning samuti head valitsemistava ja inimõiguste austamist;

31.

on seisukohal, et EL peaks Afganistani suhtes edendama uut lähenemisviisi, mis tuleks kooskõlastada Ameerika Ühendriikide uue valitsusega ja millega avatakse uks läbirääkimistele Afganistani valitsuse ja niisuguste rühmituste vahel, kes on valmis aktsepteerima põhiseadust ja loobuma vägivallast; märgib, et abi peaks rohkem keskenduma õigusriigi põhimõtetele, heale valitsemistavale, põhiteenuste pakkumisele, mille puhul pööratakse erilist tähelepanu tervishoiule, ning majandusarengule ja maaelu arengule, kaasa arvatud oopiumitootmisele tõeliste alternatiivide pakkumise abil;

32.

tunneb muret julgeolekuolukorra halvenemise pärast Afganistanis; kordab tungivat vajadust ületada institutsioonilised takistused ja parandada ELi ja NATO vahelist koostööd, et lihtsustada Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL) tegevust Afganistanis; usub, et EL ja Ameerika Ühendriigid peaksid oma vastavaid algatusi politseireformi valdkonnas paremini kooskõlastama; tunneb heameelt liikmesriikide võetud kohustuse üle suurendada EUPOLi isikkoosseisu ning nõuab kõnealuste isikute kiiret lähetamist; on veendunud, et operatsiooni edul on suur tähtsus Atlandi-ülese liidu tuleviku jaoks ning kõik liikmesriigid peaksid seda silmas pidades võtma Afganistani stabiilsuse saavutamiseks suuremaid kohustusi;

33.

kutsub nõukogu üles lisama Aafrikat puudutavasse tegevuskavasse suuremat arvu poliitikavaldkondi ning seadma Aafrikat ELi välistegevuse prioriteediks;

34.

usub, et ELi toetus ÜRO-le Tšaadi idaosas on tähtis ka tulevikus, kuna see on osa kogu piirkonda hõlmavast lahendusest Dārfūri jaoks; võtab teadmiseks, et ELi relvajõud Tšaadis (EUFOR Chad) viiakse lõpule plaanipäraselt ning selle operatsioonid antakse üle ÜRO juhitavale missioonile; kutsub nõukogu üles võimaldama sujuvat üleminekut ning kaaluma kooskõlastatult, kuidas EL saaks aidata praegu ülekoormatud ÜRO rahuvalveoperatsioonide osakonda ÜRO missiooni lähetamisel;

35.

tunneb sügavalt muret väga halva humanitaarolukorra pärast Somaalias; kutsub ELi üles kaaluma, kuidas ta saaks tihedas koostöös Aafrika Liiduga aidata ÜROd kõnealuse julgeolekualase, poliitilise ja humanitaarprobleemi kiirel lahendamisel; juhib tähelepanu Somaalia rannikul esinevast piraatlusest tulenevatele suurenevatele ohtudele ning tunneb sellega seoses heameelt ELi langetatud otsuse üle käivitada Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) mereoperatsioon;

36.

tunneb muret vägivalla ja konflikti suurenemise pärast Kongo Demokraatlikus Vabariigis, mille tulemuseks võib olla suur humanitaarkriis; kutsub kõiki osalisi, kaasa arvatud valitsusvägesid, üles tegema lõppu valimatule vägivallale ning inimõiguste rikkumistele, mida pannakse toime tsiviilelanike suhtes, osalema taas Gomas ja Nairobis käivitatud rahuläbirääkimistel ning kiitma heaks Kongo Demokraatliku Vabariigi Rahvusassamblee vastuvõetud programmi; usub, et ELi tegevus Kongo Demokraatlikus Vabariigis peab väljuma julgeolekusektori reformi alase ELi toetusmissiooni (EUSEC RD Congo) ja ELi politseimissiooni (EUPOL RD Congo) raames antava tehnilise abi raamidest ning et selle tulemusel tuleb konkreetselt toetada ÜRO rahuvalvemissiooni, mis ei ole seni suutnud vägivalda peatada;

37.

tunneb heameelt pingete märkimisväärse vähenemise üle Taiwani väina piirkonnas ning kestva dialoogi üle Pekingi ja Taibei vahel kahepoolsete interaktsioonide osas ning Taiwani tähendusrikka osaluse üle rahvusvahelistes organisatsioonides; toetab tugevalt nõukogu 19. septembri 2008. aasta deklaratsiooni, milles korratakse oma toetust Taiwani osalusele mitmepoolsetel valdkondlikel foorumitel, mis hõlmab ka vaatleja staatuse andmist, kui Taiwani liikmesus ei ole võimalik;

38.

võtab teadmiseks asjaolu, et ELi ja Hiina majandussuhted on pidevalt kasvanud ning et inimestevaheliste kontaktide ulatus ja maht on suurenenud; tunneb samal ajal jätkuvalt tugevalt muret Hiina ametivõimude valmiduse puudumise pärast võidelda inimõiguste arvukate rikkumiste vastu ning tagada inimestele põhiõigused ja -vabadused; väljendab sellega seoses oma sügavat pettumust põhjuste üle, mis esitati Hiina ametivõimude otsuse kohta lükata edasi üheteistkümnes ELi-Hiina tippkohtumine; märgib, et uut ELi-Hiina tippkohtumist kavandatakse 2009. aasta esimesel poolel ja avaldab lootust, et selle sündmuse raames tehakse edusamme kõigis koostöövaldkondades;

39.

peab kahetsusväärseks Hiina ametivõimude otsust lõpetada kõnelused dalai-laama esindajatega ning tuletab neile meelde kohustusi, mis võeti pärast 2008. aasta märtsis toimunud traagilisi sündmusi olümpiamängude eel; kutsub taas nõukogu üles määrama ametisse Tiibeti küsimuste erisaadiku, et jälgida olukorda lähedalt ning lihtsustada dialoogi taasalustamist osaliste vahel;

40.

tuletab meelde oma 15. novembri 2001. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhteid puudutava ühise strateegia ning globaalse partnerluse kohta (6) esitatud ettepanekut, mida on hiljem korratud 27. aprilli 2006. aasta resolutsioonis (7) ja 24. aprilli 2008. aasta resolutsioonis (8), mis võeti vastavalt vastu Viinis ja Limas toimunud ELi–Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna tippkohtumisi silmas pidades, koostada Euroopa – Ladina-Ameerika rahu- ja julgeolekuharta, mis ÜRO hartast lähtudes võimaldaks ühiseid poliitilisi, strateegilisi ja julgeolekualaseid meetmeid ja algatusi; kutsub nõukogu ja komisjoni üles astuma aktiivseid samme kõnealuse ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks;

41.

tunneb heameelt pingutuste üle sõlmida kahe piirkonna vahelised assotsiatsioonilepingud Ladina-Ameerika riikidega, mis on esimesed sedalaadi lepingud, mida EL kavatseb sõlmida;

42.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, NATO peasekretärile, OSCE eesistujale, OSCE Parlamentaarse Assamblee presidendile, Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistujale ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee presidendile.