25.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 76/51

A.

arvestades, et 14. veebruari 2007. aasta resolutsioonis sisaldus 46 üksikasjalikku soovitust liikmesriikidele, nõukogule ja komisjonile;

B.

arvestades, et pärast 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni vastuvõtmist on liikmesriikides toimunud rida arenguid, näiteks:

C.

arvestades, et õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste volinik teatas 3. veebruaril 2009 Euroopa Parlamendis, et on võtnud rea meetmeid Euroopa Parlamendi soovituste rakendamiseks, muu hulgas saatnud Poola ja Rumeenia ametivõimudele kirja palvega, et need selgitaksid üksikasjalikult oma seisukohta nende territooriumil salavanglate väidetava eksisteerimise kohta, ning avaldanud teatise, milles tehakse ettepanek uuteks meetmeteks tsiviillennunduse valdkonnas;

D.

arvestades, et vangide salajane kinnipidamine ja erakorralised üleviimised on vastuolus inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega, ÜRO piinamisvastase konventsiooniga, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooniga ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, ning arvestades, et USA ametivõimud tegelevad praegu selle praktika läbivaatamisega;

E.

arvestades, et USA ametivõimud on erakorraliste üleviimiste programmi raames mõnedes liikmesriikides röövitud isikud toimetanud Guantánamosse või teistesse riikidesse sõjaväe ja LKA lennukitel, mis on tihtipeale lennanud üle ELi territooriumi ning mõnel juhul teinud vahemaandumisi teatavates liikmesriikides; arvestades, et kolmandatesse riikidesse viidud isikuid on kohalikes vanglates piinatud;

F.

arvestades, et mõned liikmesriigid on pöördunud USA ametivõimude poole taotlusega vabastada ja saata kodumaale tagasi erakorraliselt üle viidud isikud, kes on nende kodanikud või kes elasid varem nende territooriumil elamisloa alusel; arvestades, et mõne liikmesriigi ametiisikud on saanud Guantánamo või teiste kinnipidamiskohtade vangidega kohtuda ning neid üle kuulata, et kontrollida süüdistusi, mida USA ametivõimud on neile esitanud, tunnistades niiviisi seaduslikuks niisuguste kinnipidamisasutuste olemasolu;

G.

arvestades, et 14. veebruari 2007. aasta resolutsioonis väideti ning järgnenud sündmused kinnitasid, et mitu ELi liikmesriiki on osalenud või aktiivselt või passiivselt koostööd teinud USA ametivõimude, LKA ja USA sõjaväe kinnipeetavate Guantánamosse ebaseaduslikul transportimisel ja/või nende kinnipidamisel Guantánamos ja nn salavanglates, mille olemasolu president Bush on tunnistanud, – mida tõendab hiljuti avalikustatud teave, et valitsused on rahuldanud USA ülelennu taotlusi, ja valitsuste teave salavanglate kohta – ja et liikmesriigid kannavad Guantánamos ja salavanglates peetud isikute transportimise ja kinnipidamise eest selget poliitilist, moraalset ja juriidilist vastutust;

H.

arvestades, et USA Senat on ratifitseerinud ELi ja USA vahelise lepingu väljaandmise ja vastastikuse õigusabi kohta, mille on ratifitseerinud kõik liikmesriigid, välja arvatud Itaalia;

I.

arvestades, et president Obama 22. jaanuari 2009. aastal antud korraldused, mis on küll suur samm edasi, ei paista täiel määral käsitlevat salajase kinnipidamise ja inimröövi või piinamise kasutamise küsimusi,

1.

mõistab hukka asjaolu, et liikmesriigid ja nõukogu ei ole seni võtnud meetmeid, et heita valgust erakorralise üleviimise programmile ja rakendada Euroopa Parlamendi soovitusi; taunib, et nõukogu ei suutnud 3. veebruaril 2009 anda Euroopa Parlamendile rahuldavaid vastuseid;

2.

kutsub liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles täielikult ellu viima soovitusi, mille Euroopa Parlament esitas 14. veebruari 2007. aasta resolutsioonis, aitama kaasa tõe väljaselgitamisele, alustades uurimisi või tehes pädevate asutustega koostööd kogu asjaomase teabe esitamise ja avalikustamisega, ning tagama salateenistuste tegevuse parlamentaarse analüüsi; palub nõukogul avaldada kogu asjaomane teave kinnipeetavate transportimise ja ebaseadusliku kinnipidamise kohta, sealhulgas rahvusvahelise avaliku õiguse töörühma (COJUR) raames; kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone tegema koostööd kõigi rahvusvaheliste pädevate organitega, sealhulgas ÜRO ja Euroopa Nõukogu organitega, ning edastama Euroopa Parlamendile igasuguse asjaomase teabe, parlamendiuurimiste aruanded või sellekohased otsused;

3.

kutsub Euroopa Liitu ja Ameerika Ühendriike tugevdama Atlandi-ülest dialoogi uue ühtse lähenemise kohta terrorismivastasele võitlusele, mille aluseks on selliste ühiste väärtuste nagu inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse, demokraatia ja õigusriigi austamine rahvusvahelise koostöö raamistikus;

4.

usub, et ELi ja USA vahelised väljaandmise ja vastastikuse õigusabi lepingud on asjakohaseks vahendiks juriidiliselt pädeva õiguskaitse jaoks ning õigusalase koostöö jaoks terrorismivastases võitluses; tervitab seepärast nende ratifitseerimist USA Senatis ja kutsub Itaaliat üles neid lepinguid võimalikult kiiresti ratifitseerima;

5.

tervitab president Obama kolme korraldust Guantánamo kinnipidamiskeskuse sulgemiseks, sõjaväeliste komisjonide tegevuse peatamiseks, piinamise kasutamise lõpetamiseks ja välismaal asuvate salavanglate sulgemiseks;

6.

rõhutab siiski asjaolu, et üleviimiste programmi ja salajaste kinnipidamiskeskuste piiratud alalhoidmise osas valitseb endiselt teatav ebaselgus, ning on veendunud, et tuuakse selgus kõigi teiste salajaste kinnipidamiskeskuste sulgemise või kasutamise keelamise kohta, mida otseselt või kaudselt juhivad USA ametivõimud USAs või välismaal; tuletab meelde, et salajane kinnipidamine on iseenesest elementaarsete inimõiguste tõsine rikkumine;

7.

kinnitab veel kord, et ÜRO piinamisvastase konventsiooni artikli 14 kohaselt on igal piinamise ohvril täitmisele pööratav õigus hüvitusele ning õiglasele ja küllaldasele kompensatsioonile;

8.

tervitab 16.–17. märtsil 2009. aastal toimuvat õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste voliniku, eesistujariigi Tšehhi Vabariigi esindaja ning ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori visiiti Ühendriikidesse ning kutsub ELi esindajaid üles tõstatama erakorraliste üleviimiste ja salavanglate küsimust, kuna need kujutavad endast inimõigusi käsitleva Euroopa ja rahvusvahelise õiguse jämedat rikkumist; kutsub 26. veebruaril 2009. aastal toimuvat justiits- ja siseküsimuste nõukogu asuma siin kindlale seisukohale ning arutama Guantánamo vangla sulgemise ja vangide ümberasustamise küsimust, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi 4. veebruari 2009. aasta sellekohast resolutsiooni;

9.

palub Euroopa Liidul, liikmesriikidel ja USA ametivõimudel uurida ja täielikult välja selgitada inimõigusi, põhivabadusi, piinamise ja väärkohtlemise keelamist, inimeste sunniviisilist kadumist ja õigust õiglasele kohtupidamisele käsitlevate rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide rikkumisi ja kuritarvitusi, mis on toime pandud seoses „terrorismivastase sõjaga”, et kindlaks teha, kes vastutab salavanglate, sealhulgas Guantánamo, ja erakorraliste üleviimiste programmi eest, ning tagada, et sellised rikkumised tulevikus ei korduks ja et terrorismivastases võitluses ei rikutaks inimõigusi, põhivabadusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid;

10.

palub nõukogul, komisjonil ja ELi terrorismivastase võitluse koordinaatoril pärast ELi delegatsiooni USA-visiiti anda Euroopa Parlamendile aru vastastikuse õigusabi ja isikute väljaandmise lepingute kohaldamisest ning ELi ja USA koostööst terrorismivastases võitluses, mille käigus oleks tagatud inimõiguste igakülgne austamine, nii et pädev komisjon saaks nimetatud küsimusi käsitleda raportis, mille koostamisel lähtutakse muuhulgas 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni lõikest 232;

11.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi terrorismivastase võitluse koordinaatorile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, NATO peasekretärile, Euroopa Nõukogu peasekretärile ja Parlamentaarse Assamblee presidendile, ÜRO peasekretärile ning Ameerika Ühendriikide presidendile ja kongressile.