18.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 67/120

—

võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis allkirjastati Cotonous 23. juunil 2000 (Cotonou leping) (1);

—

võttes arvesse nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 980/2005 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta (2);

—

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1528/2007, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus (3);

—

võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 10.–11. aprilli 2006. aasta järeldusi majanduspartnerluslepingute kohta ja 16. oktoobri 2006. aasta järeldusi kaubandusabi kohta ning Euroopa Ülemkogu 15.–16. juuni 2006. aasta järeldusi;

—

võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 15. mai 2007. aasta järeldusi majanduspartnerluslepingute kohta;

—

võttes arvesse välissuhete nõukogu 26.–27. mai 2008. aasta 2870. istungi järeldusi majanduspartnerluslepingute kohta;

—

võttes arvesse AKV-ELi ministrite nõukogu resolutsiooni, mis võeti vastu 13. juunil 2008. aastal Addis Abebas;

—

võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2006. aasta teatist AKV riikide ja piirkondadega majanduspartnerluslepingute sõlmimist käsitlevate läbirääkimissuuniste muutmise kohta (KOM(2006)0673);

—

võttes arvesse komisjoni 27. juuni 2007. aasta teatist „Kairost Lissabonini – ELi-Aafrika strateegiline partnerlus” (KOM(2007)0357);

—

võttes arvesse komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta teatist majanduspartnerluslepingute kohta (KOM(2007)0635);

—

võttes arvesse üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT), eelkõige selle XXIV artiklit;

—

võttes arvesse 8. septembri 2000. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) aastatuhande deklaratsiooni, milles sätestatakse aastatuhande arengueesmärgid kui rahvusvahelise üldsuse poolt vaesuse kõrvaldamiseks ühiselt kehtestatud kriteeriumid;

—

võttes arvesse Aafrika integratsiooniministrite teisel konverentsil 26.–27. juulil 2007. aastal vastu võetud deklaratsiooni;

—

võttes arvesse Prantsuse Rahvusassamblee liikme Christiane Taubira 16. juunil 2008. aastal esitatud aruannet „Les Accords de Partenariat Economique entre l'Union européenne et les pays ACP. Et si la Politique se mêlait enfin des affaires du monde?” („Euroopa Liidu ja AKV riikide vahelised majanduspartnerluslepingud. Ja kui poliitika viimaks sekkub maailma asjadesse?”);

—

võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 19. veebruari 2004. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingute ning nendega seotud probleemide ja väljavaadete kohta (4);

—

võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 23. novembril 2006. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingute läbirääkimiste läbivaatamise kohta (5);

—

võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarsel ühisassambleel 20. novembril 2007. aastal Kigalis vastu võetud deklaratsiooni arengusõbralike majanduspartnerluslepingute kohta (6);

—

võttes arvesse deklaratsiooni majanduspartnerluselepingute kohta, mille AKV riikide riigipead Accras 3. oktoobril 2008 vastu võtsid;

—

võttes arvesse oma 26. septembri 2002. aasta resolutsiooni, mis sisaldab Euroopa Parlamendi soovitust komisjonile AKV riikide ja piirkondadega majanduspartnerluslepingute läbirääkimiste kohta (7);

—

võttes arvesse oma 17. novembri 2005. aasta resolutsiooni Aafrika arengustrateegia kohta (8);

—

võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni majanduskoostöö lepingute (EPA) mõju kohta arengule (9);

—

võttes arvesse oma 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni tihedama ja parema arengukoostöö ning 2006. aasta ELi abi tõhususe paketi kohta (10);

—

võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni majanduskoostöölepingute kohta (11);

—

võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kaubandusabi kohta (12);

—

võttes arvesse oma 20. juuni 2007. aasta resolutsiooni aastatuhande arengueesmärkide kohta – vahekokkuvõte (13);

—

võttes arvesse oma 29. novembri 2007. aasta resolutsiooni Aafrika põllumajanduse edendamise kohta – ettepanek põllumajanduse arendamise ja toiduainetega kindlustatuse kohta Aafrikas (14);

—

võttes arvesse oma 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingute kohta (15);

—

võttes arvesse oma 22. mai 2008. aasta resolutsiooni abi tõhusust käsitleva 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni järelmeetmete kohta (16);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—

võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6-0513/2008),

A.

arvestades, et Cotonou lepingu artikli 36 lõige 1 sisaldab Euroopa Liidu ja AKV riikide vahelist kokkulepet sõlmida WTO nõuetele vastavaid kaubandusleppeid, kõrvaldades järk-järgult nendevahelised kaubandustõkked ja süvendades koostööd kõikides kaubandusega seotud valdkondades;

B.

arvestades, et nõukogu võttis 12. juunil 2002. aastal vastu AKV riikidega peetavate majanduspartnerluslepingute läbirääkimiste suunised ning läbirääkimised üldist huvi pakkuvates küsimustes algasid AKV rühmaga samal aastal, millele järgnesid eraldi läbirääkimised kuue majanduspartnerluslepingu piirkonnaga (Kariibi mere, Lääne-Aafrika, Kesk-Aafrika, Ida- ja Lõuna-Aafrika, Lõuna-Aafrika Arengunõukogu (SADC miinus) ja Vaikse ookeani piirkond);

C.

arvestades, et Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide Kariibi foorumi (CARIFORUM) 15 liikmeriiki parafeerisid 16. detsembril 2007. aastal ELi ja selle liikmesriikidega majanduspartnerluslepingu;

D.

arvestades CARIFORUMiga sõlmitud majanduspartnerluslepingu artiklit 231, millega luuakse CARIFORUMi ja EÜ parlamentaarne komitee;

E.

arvestades, et 18 Aafrika riiki, kellest kaheksa on vähim arenenud riigid, parafeerisid 2007. aasta novembris ja detsembris vahepealsed majanduspartnerluslepingud, samas kui teised 29 Aafrika AKV riiki, kellest kolm ei kuulu vähim arenenud riikide hulka, ei parafeerinud ühtegi majanduspartnerluslepingut, ning arvestades, et Lõuna-Aafrika Vabariik oli juba sõlminud Euroopa Liiduga WTO tingimustele vastava kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu (TDCA);

F.

arvestades, et Paapua Uus-Guinea ja Fidži, kes kumbki ei kuulu vähim arenenud AKV riikide hulka, parafeerisid 23. novembril 2007. aastal vahepealse majanduspartnerluslepingu, samas kui ülejäänud Vaikse Ookeani piirkonna AKV riigid (kuus vähim arenenud riiki ja seitse mitte vähim arenenud riiki) majanduspartnerluslepingut ei parafeerinud;

G.

arvestades, et ühtki 2007. aastal parafeeritud lepingut ei ole veel allkirjastatud, kuid kõik kavatsetakse allkirjastada enne 2008. aasta lõppu;

H.

arvestades, et EL on alates 1. jaanuarist 2008 kohaldanud majanduspartnerluslepingud või vahepealsed majanduspartnerluslepingud parafeerinud AKV riikidest pärit toodete suhtes impordikorda vastavalt kõnealuste lepingute sätetele (17);

I.

arvestades, et Aafrika ja Vaikse Ookeani piirkonnad jätkavad läbirääkimisi komisjoniga täielike majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks;

J.

arvestades, et kõik pooled on korduvalt kinnitanud, eelkõige Euroopa Parlamendi resolutsioonide, kuid ka nõukogu ja komisjoni dokumentide kaudu, et majanduspartnerluslepingud peavad arengut soodustava vahendina edendama säästvat arengut, piirkondlikku integratsiooni ja vaesuse vähendamist AKV riikides;

K.

arvestades, et majanduspartnerluslepingutest tulenevatel kohandumiskuludel on märkimisväärne negatiivne mõju AKV riikide arengule ning see mõju, mis on küll keeruliselt prognoositav, jaguneb otseseks mõjuks tollimaksude kaotamise kaudu ja kuludeks, mis tulenevad õigusaktide reformimisest ja jõustamisest, et järgida majanduspartnerluslepingutes määratletud paljusid õigusakte, ja kaudseks mõjuks tööhõive, oskuste parandamise, tootmise, ekspordi mitmekesistamise ja riikliku finantsjuhtimise reformimise valdkonnas kohanemiseks ja sotsiaalse toetuseks vajalike kulude kaudu;

L.

arvestades, et 21 AKV riiki, kellest mõned ei ole veel majanduspartnerluslepingut sõlminud, on Kümnenda Euroopa Arengufondi riiklikes näidisprogrammides planeerinud erisummad majanduspartnerluslepingutega kaasnevate meetmete jaoks;

M.

arvestades, et kõikides riiklikes näidisprogrammides spetsiaalselt majanduspartnerluslepingutega seotud meetmete jaoks kindlaks määratud summad moodustavad vaid 0,9 % riiklike näidisprogrammide kogusummast (A-assigneeringud); arvestades, et lisaks sellele on olemas olulised kaudselt majanduspartnerluslepinguid toetavad meetmed, näiteks mis on seotud piirkondliku integratsiooni ja infrastruktuuri ning kaubandusabiga;

N.

arvestades, et majanduspartnerluslepingute mõju arengule tuleneb nende mõjust järgmistele aspektidele:

O.

arvestades, et on äärmiselt oluline edendada ja toetada AKV piirkondade sisesest ja nende piirkondade vahelist ning AKV riikide ja muude arenguriikide (lõuna-lõuna suunaline) vahelist kaubandust, millel on märkimisväärselt positiivne mõju AKV riikide arengule ja mis vähendab nende sõltuvust;

P.

arvestades, et eespool nimetatud üldasjade ja välissuhete nõukogu 26.–27. mai 2008. aasta järeldustes rõhutati paindliku lähenemise vajadust samas asjakohast edasiminekut tagades ning kutsuti komisjoni üles kasutama kõiki WTO nõuetele vastavaid paindlikkuse ja asümmeetria vahendeid, et võtta arvesse AKV riikide ning piirkondade erinevaid vajadusi ning arengutaset;

Q.

arvestades, et ülemaailmne finants- ja toidukriis mõjutab kõige rohkem AKV riikide elanikke, ähvardades muuta olematuks need minimaalsed edusammud, mis aastatuhande arengueesmärkide osas on saavutatud,

1.

nõuab tungivalt, et nõukogu, komisjon ja ELi liikmesriikide ning AKV riikide valitsused teeksid kõik võimaliku usaldusliku õhkkonna ja konstruktiivse dialoogi taastamiseks, kuivõrd see on saanud läbirääkimiste käigus kahjustada, ja et nad tunnustaksid AKV riike läbirääkimiste ja rakendamisprotsessis võrdsete partneritena;

2.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid peaksid ka praegusel ülemaailmse finantskriisi ajal kinni oma kohustustest suurendada ametlikku arenguabi, mis võimaldab kaubandusabi suurendamist, ja kehtestaksid piirkondlike kaubandusabi pakettide kujul kõrvalmeetmed majanduspartnerluslepingute rakendamiseks, suurendades majanduspartnerluslepingute positiivset mõju arengule; rõhutab, et majanduspartnerluslepingule alla kirjutamine ei ole kaubandusabiks reserveeritud toetuse saamise eeltingimus;

3.

toonitab, et majanduspartnerluslepingud on arengu vahend, mis peaks kajastama AKV maade riiklikke ja piirkondlikke huvisid ning vajadusi, et vähendada vaesust, saavutada aastatuhande arengueesmärgid ja austada põhilisi inimõigusi, nagu õigus toidule või õigus kasutada põhilisi avalikke teenuseid;

4.

tuletab nõukogule ja komisjonile meelde, et majanduspartnerluslepingu sõlmimine või sellest loobumine ei tohiks viia olukorrani, kus AKV riik leiab end ebasoodsamas olukorras kui ta oli Cotonou lepingu kaubandussätete kohaselt;

5.

nõuab tungivalt, et komisjon ja AKV riigid kasutaksid parimal viisil kaubandusabiks olemasolevaid rahastamisvahendeid, et toetada reformiprotsessi majandusarengu seisukohast olulistes valdkondades; parandaksid infrastruktuuri, kus see vajalik on, kuna majanduspartnerluslepingutes pakutavaid võimalusi on võimalik ainult siis igakülgselt ära kasutada, kui AKV riikide suhtes kehtestatakse tugevad kaasnevad meetmed, hüvitaksid tollitulude netokahjumi ja julgustaksid maksureformi, et ei väheneks avaliku sektori investeeringud sotsiaalvaldkondadesse; investeeriksid tootmisahelasse eksporttoodangu mitmekesistamiseks; toodaksid suurema lisandväärtusega eksportkaupu; ning investeeriksid väiketootjate ja eksportööride koolitusse ning toetamisse, et nad suudaksid täita ELi sanitaar- ja fütosanitaarstandardeid;

6.

rõhutab, et majanduspartnerluslepingute sõlmimine üksikute AKV riikidega või riikide rühmaga, millesse ei kuulu kõik ühe piirkonna riigid, võib tuua kaasa ohu, et sellega kahjustatakse piirkondlikku integratsiooni; kutsub komisjoni üles vaatama läbi oma lähenemisviis seda ohtu arvestades ja tagada, et selliste majanduspartnerluslepingute sõlmimine ei ohustaks piirkondlikku integratsiooni;

7.

rõhutab, et liikmesriikide lubatud ametliku arenguabi suurendamist tuleks esmajärjekorras kasutada jõupingutuste kahekordistamiseks, et saavutada aastatuhande arengueesmärgid neis AKV riikides, mis on kõige enam mõjutatud ülemaailmse finants- ja toidukriisi tagajärgedest, mis ohustas ja jätkuvalt ohustab nende eesmärkide poole liikumisel saavutatud edu;

8.

rõhutab ühtlasi, et kõikides lepingutes tuleb pidada kinni asümmeetriast AKV riikide kasuks nii lepingu objektiks oleva tootevaliku kui üleminekuperioodide osas, kusjuures majanduspartnerluslepingud peavad andma kindlad tagatised nende sektorite kaitseks, mille AKV riigid tundlikena määratlevad;

9.

rõhutab, et majanduspartnerluslepingutega seotud toetusmeetmetes tuleb arvesse võtta, et piirkondlik integratsioon ja majandussuhted teiste arenguriikidega on olulised AKV riikide arengule;

10.

nõuab tungivalt, et komisjon annaks AKV läbirääkijatele piisavalt aega lepingu hindamiseks ja ettepanekute tegemiseks enne sobiva lepingu sõlmimist, võttes arvesse WTO ajakava;

11.

rõhutab, et majanduspartnerluslepingutes peaks sisalduma läbivaatamisklausel, millega sätestatakse lepingu läbivaatamine 5 aastat pärast sellele alla kirjutamist, kusjuures läbivaatamisse tuleb ametlikult kaasata riikide parlamendid, Euroopa Parlament ja kodanikuühiskond; rõhutab samuti, et see periood peab võimaldama üksikasjalikult hinnata majanduspartnerluslepingute mõju AKV riikide majandusele ja piirkondlikule integratsioonile ning teha asjakohaseid muudatusi;

12.

on seisukohal, et kõik elanikkonna elatusvahendeid puudutavad AKV ja ELi vahelised kaubanduslepingud peaksid sündima avatud ja avaliku arutelu tulemusel AKV riikide parlamentide igakülgsel osalemisel;

13.

nõuab tungivalt, et AKV riikide valitsused rakendaksid vajalikke reforme hea valitsemistava elluviimiseks, eelkõige avaliku halduse alal, näiteks avaliku sektori finantshalduses, tollimaksude kogumises, maksutulude süsteemis ning korruptsiooni ja halva juhtimise vastases võitluses;

14.

rõhutab, et majanduspartnerluslepingud peavad sisaldama tugevamaid järelevalve- ja hindamissätteid, millega määratakse kindlaks mitte ainult majanduspartnerluslepingule vastavuse tase, vaid ka majanduspartnerluslepingu mõju riigi ja piirkonna arengu ning vaesuse vähendamise eesmärkidele;

15.

rõhutab vajadust muuta läbirääkimised ja nende tulemused läbipaistvamaks, et võimaldada poliitikakujundajatel, parlamendi liikmetel ja kodanikuühiskonna esindajatel seda protsessi avalikult kontrollida;

16.

on seisukohal, et Euroopa Arengufondi piirkondlikud strateegiadokumendid ja piirkondlikud näidisprogrammid peaksid sisaldama olulist, süstemaatilist ja põhjalikult kaalutletud toetust majanduspartnerluslepingute rakendamisele, võttes arvesse vajalikku reformiprotsessi, mis tagaks majanduspartnerluslepingute edukuse;

17.

nõuab komisjonilt koostöös AKV riikidega arengunäitajate kaasamist majanduspartnerluslepingutesse ja vahelepingutesse, et mõõta majanduspartnerluslepingute sotsiaalmajanduslikku mõju tähtsamatele majandussektoritele, mis määratletakse vastavalt iga piirkonna poolt määratud prioriteetidele ja ajavahemikele;

18.

rõhutab, et on oluline mitte seada ohtu metsi, bioloogilist mitmekesisust ja põlisrahvaid või metsast sõltuvaid rahvaid; rõhutab sellega seoses, et AKV riikidel peaks olema lubatud rakendada eeskirju, millega piiratakse puidu või muu töötlemata tooraine eksporti, ja kasutada neid seadusi metsade, eluslooduse ja kodumaise tööstuse kaitsmiseks;

19.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja AKV riikide valitsustele, AKV–ELi nõukogule ning AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele.