19.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 224/23

A.

arvestades, et energiavarustuse kindlus on terve Euroopa Liidu turvalisuse, stabiilsuse ja jõukuse oluline osa, samuti Euroopa sotsiaalse ja majandusarengu eesmärgi keskne element, millel aga seniajani puudub aluslepingutes õiguslik alus;

B.

arvestades, et tõelise ja tulemusliku ühise Euroopa välise energiavarustuse kindluse poliitika puudumine õõnestab ELi välistegevuse järjekindlust ja usaldusväärsust;

C.

arvestades, et ELi liikmesriigid sõltuvad praegu olulisel määral imporditavast energiast ja et praeguse seisuga peaks see sõltuvus prognooside kohaselt suurenema;

D.

arvestades, et vaatamata ülemaailmsest finantskriisist tingitud nafta ja maagaasi hinna langusele toovad säästvamatele kütustele ülemineku aeglus, maailma nafta- ja maagaasiväljade tootlikkuse langus (uute varude avastamisele vaatamata) ning nõudluse jätkuv kasv kriisi lõppedes vältimatult kaasa fossiilkütuse turgude uue pingestumise ja tarbijariikide impordisõltuvuse kasvu;

E.

arvestades, et mitmed liikmesriigid sõltuvad tugevalt ühest maagaasi tarnijast ja põhjendamatu tarnehäire võib tekitada tõsise kriisi, nagu näitas 2009. aasta alguses aset leidnud viimane Vene-Ukraina gaasikriis;

F.

arvestades, et mitmetel liikmesriikidel puuduvad kriisidega toimetulekuks piisavad looduslikud varud;

G.

arvestades, et praegu sõltutakse energiavarustuse osas üha enam poliitiliselt ebastabiilsetest piirkondadest, mistõttu üksnes ühe riigi tasandil tehtavad jõupingutused energiavarustuse kindluse tagamiseks on osutunud ebapiisavaks ja ei taga kõigi ELi liikmesriikide pikaajaliste huvide kaitset;

H.

arvestades, et olemasolevad varajase hoiatuse vahendid osutusid 2009. aasta jaanuari gaasikriisi prognoosimiseks ebapiisavaks;

I.

arvestades, et ettenähtavad ohud energiavarustuse kindlusele jäävad püsima seni, kuni energiatarnijad ja transiitmaad hakkavad järgima energiaharta lepingus ja transiidiprotokollis määratletud ühiseid ja läbipaistvaid eeskirju;

J.

arvestades, et energiatõhususe silmaspidamine nii kodu- kui ka välismaal ja taastuvate energiaallikate osakaalu oluline suurendamine Euroopa Liidu praeguses energiaallikate valikus vähendaks tublisti meie sõltuvust imporditavast energiast ning aitaks seeläbi ühelt poolt suurendada energiavarustuse kindlust ja teiselt poolt täita kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 20 % võrra (või ka rohkem, kui Kopenhaagenis nii kokku lepitakse);

K.

arvestades, et väga tasuv viis ELi energiasõltuvuse vähendamiseks on ergutada energiasäästu, taastuvenergia ja energiatõhususe meetmeid, mis aitab ka võidelda kliimamuutuse vastu ja liikuda ressursitõhusa majanduse poole;

L.

arvestades, et tihe koostöö energiavarustuse alal on üks tulemuslikumaid ja hädavajalikumaid usaldust suurendavaid meetmeid Euroopa Liidu ja naaberriikide vahelistes suhetes,

M.

arvestades, et mõningatest juba võetud meetmetest hoolimata tuleb luua tõeliselt ühine energiapoliitika, millega peetakse silmas siseturu korraldust – kuid mitte energiaallikate valikut, mis jääb liikmesriikide pädevusse – ja ka välisaspekte, ning mille juures arvestatakse kõigi liikmesriikide poliitiliste ja majanduslike huvidega;

N.

arvestades, et Euroopa ühise välise energiavarustuse kindluse poliitika, mis põhineb solidaarsusel, mitmekesistamisel, ühtsusel ühiste huvide kaitsmisel, tihedamal koostööl suuremate energiatootjate, transiit- ja tarbijariikidega ning säästvuse edendamisel, tekitaks sünergiat, mis tagaks Euroopa Liidule varustuskindluse, ning suurendaks ELi tugevust, suutlikkust välispoliitikas tegutseda ja usaldusväärsust ülemaailmsel areenil,

1.

ootab, et nõukogu, komisjon ja liikmesriigid etendaksid üheskoos jõulisemalt strateegilist juhtrolli tõelise Euroopa ühise välise energiavarustuse kindluse poliitika loomisel, nagu nõutakse eespoolnimetatud 26. septembri 2007. aasta resolutsioonis;

2.

tunneb heameelt komisjoni poolt teises strateegilises energiaülevaates välja pakutud mitmekesistamise ja ELi energiavarustuse kindluse suurendamise meetmete üle; on siiski seisukohal, et nende rakendamiseks on vaja selgelt määratletud prioriteete ja kiiret tegutsemist ning Euroopa Parlamenti tuleb samal ajal sellega täiel määral kursis hoida;

3.

kinnitab, et korralikult toimiv energia siseturg on eluliselt tähtis selleks, et edaspidi saaks ära hoida gaasitarnete katkestusi ja kriise ning samas mitmekesistada energiaallikaid; rõhutab seetõttu vajadust rohkem investeerida taastuvenergia ja vähese süsinikdioksiidiheitega energia tootmisse ning energiatõhususe suurendamisse, mis peaks olema 2010.–2014. aasta energia tegevuskava keskne osa;

4.

väljendab rahulolu eespoolnimetatud uute määruse ettepanekute üle, milles sätestatakse meetmed gaasivarustuse kindluse tagamiseks ja käsitletakse Euroopa Ühenduse energia infrastruktuuri investeerimisprojekte, mis aitavad suurendada gaasivarustuse kindlust Euroopa Liidus tänu ennetusmeetmete rakendamise ja kriisireguleerimismehhanismide täiustamise tagamisele liikmesriikides ning läbipaistvuse suurendamisele ja bürokraatia piiramisele;

5.

nõuab suuremaid jõupingutusi tulevikus võimalike tarnekatkestuste ennetamiseks, et vältida tulevasi häireid muuhulgas energiavarustuse kindluse kontaktisikute võrgustiku (NESCO) tõhususe suurendamise teel, ja kutsub komisjoni üles vaatama viivitamata läbi olemasolevad varajase hoiatuse mehhanismid, NESCO ja muud vahendid, mis osutusid 2009. aasta Venemaa ja Ukraina energiakriisi tingimustes ebatõhusaks;

6.

kutsub Euroopa Liitu ja selle liikmesriike üles arendama kiirtarneid võimaldavaid gaasihoidlaid;

7.

peab hädavajalikuks parandada võrkude vastastikust sidumist Euroopas, kuna siseturu tõhusaks toimimiseks ja energiaalase solidaarsuse tagamiseks on olemasolevate lünkade täitmine ülimalt oluline; sellega seoses tervitab infrastruktuuriprojektide rahastamise kokkulepet kui Euroopa majanduse taastamise kava üht osa (250 miljonit eurot) ning Euroopale uue elektri ja gaasi supervõrgu andmise ideed, kuid rõhutab, et energiavarustuse kindluse rahastamise üldine suurenemine avaliku ja erasektori allikatest on möödapääsmatu;

8.

rõhutab tungivat vajadust viia ellu energiavarustuse mitmekesistamisele suunatud strateegilised projektid, eriti nn Lõunakoridoris; õnnitleb sellega seoses Austria, Bulgaaria, Ungari, Rumeenia ja Türgi valitsust, kes 13. juulil 2009. aastal allkirjastasid valitsustevahelise kokkuleppe Nabucco gaasijuhtme projekti õigusliku raamistiku kohta, mis vähendab sõltuvust Venemaa tarnetest ning on tähtis samm selle ELi jaoks esmatähtsa projekti elluviimisel; rõhutab aga seejuures, kui tähtis on sellise, ELi uute, Lähis-Ida ja Kaspia mere piirkonna gaasiallikatega teistest firmadest või torujuhtmetest sõltumatult ühendava koridori väljaarendamise üldine kord, mille eesmärk on eelkõige nimetatud ühenduse kiire käikuandmine; nõuab tungivalt, et projektiga seotud ettevõtted ja liikmesriigid tihedas koostöös komisjoniga tagaksid eellepingute sõlmimise võimalike tulevaste gaasitarnijatega;

9.

rõhutab, et EL peaks astuma aktiivsesse dialoogi peamiste energiatarnijatega, eesmärgiga tugevdada kogu ELi vastastikust energiasõltuvust ja energiavarustuse kindlust, keskendudes eriti tõhususe tõstmisele, võrdsele turulepääsule, mittediskrimineerimisele ning läbipaistvusele;

10.

rõhutab, et energiadialoogid ei tohi mitte mingil juhul toimuda avameelsete ja tulemustele suunatud inimõigusdialoogide arvel ning et inimõiguste kaitse ja energiavarustuse kindlus peaksid olema järgmise ELi ja Venemaa tippkohtumise päevakorras esikohal ning saama uue ELi ja Venemaa vahelise lepingu lahutamatuks osaks;

11.

soovitab ELil töötada välja ühtne lähenemisviis välispartneritega transiidireeglite ja -tasude üle peetavatele läbirääkimistele ning palub liikmesriikidel teavitada üksteist ja komisjoni energeetika infrastruktuuri projekte käsitlevatest strateegilistest otsustest ja kokkulepetest;

12.

kutsub komisjoni üles võtma viivitamatult meetmeid läbipaistmatute ELi väliste organisatsioonide vaenulike katsete vastu hõivata ELi energiaturgu, ning rangelt kohaldama ELi konkurentsieeskirju; muu hulgas tunneb muret selle pärast, et Surgutneftegaz omandas hiljuti osaluse Ungari energiaettevõttes MOL, et Surgutneftegaz ei avalikusta oma omanikeringi ning oma lõppkokkuvõttes tulu saavaid omanikke, mida nõuab õiguspäraselt Ungari energiaturu reguleerija; palub komisjonil uurida selliste läbipaistmatute ELi-väliste organisatsioonide tegevust nagu CENTREX, mis hiljuti omandas 20 %lise osaluse Austria kaubandus- ja ladustusettevõttes Baumgarten;

13.

kutsub ELi liikmesriike üles tegema koostööd Põhjamere piirkonna riikidega, pidades silmas nende märkimisväärset potentsiaali energiaallikate osas eelkõige avamere tuuleenergia tootmisel;

14.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles tegema koostööd ELi Vahemere piirkonna liikmesriikide ja Põhja-Aafrika riikidega, pidades silmas nende riikide suuri energiaressursse ja nende endi jaoks olulisi arenguvõimalusi, eelkõige Barcelona protsessi raames; ergutab eelkõige päikese- ja tuuleenergia kasutamist nendes piirkondades; väljendab rahulolu tööstusalgatuse DESERTEC hiljutiste edusammude üle tohutu päikeseenergia kasutamise potentsiaali väljaarendamisel Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas; rõhutab, et ELi tegevus projekti DESERTEC suhtes peab olema sidus ja andma aktiivse panuse Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikide arengusse; seetõttu kutsub kõnealusesse projekti kaasatud äriühinguid ja liikmesriike üles edendama (tihedas koostöös komisjoniga) arengut kohalikele äriühingutele ja kodanikuühiskonnale suunatud tõelise tehnosiirde ja suutlikkuse tõstmise teel, et tagada omandiline kuuluvus ja luua pikaajaline partnerlus Vahemere piirkonna riikidega, kus DESERTECi arendama hakatakse;

15.

rõhutab Arktika piirkonna strateegilist tähtsust ELi jaoks seoses energiavarude, keskkonna, bioloogilise mitmekesisuse ja transpordi küsimuste ning Kirdeväila avanemisega;

16.

rõhutab, et Euroopa ühise energiapoliitika väljatöötamise edukus sõltub suurel määral Lissaboni lepingu jõustumisest; nõuab ELilt ja liikmesriikidelt tungivalt meetmete võtmist, et tagada Euroopa ühisele energiavarustuse ja energiavarustuse kindluse poliitikale siduv, progressiivne ja kõikehõlmav aluslepingutest tulenev õiguslik alus, nõuab, et sammuna õiges suunas ratifitseeritaks kiiresti Lissaboni leping, milles sisaldub energiaalase solidaarsuse klausel ning mille kohaselt EL ja liikmesriigid on ühiselt energiapoliitika eest vastutavad;

17.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ning parlamentidele.