24.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 46/26

—

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eelkõige selle sätteid, millega luuakse siseturg ning tagatakse ettevõtjatele teenuste osutamise vabadus teistes liikmesriikides;

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (1) (ebaausate kaubandustavade direktiiv);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (2) (eksitava ja võrdleva reklaami direktiiv);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta direktiivi 97/55/EÜ, millega muudetakse direktiivi 84/450/EMÜ eksitava reklaami kohta, arvates selle hulka võrdleva reklaami (3);

—

võttes arvesse nõukogu 10. septembri 1984. aasta direktiivi 84/450/EMÜ, mis käsitleb eksitava reklaamiga seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamist (4);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus) (5);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/27/EÜ tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta (6) ning komisjoni 18. novembri 2008. aasta aruannet selle direktiivi kohaldamise kohta (KOM(2008)0756);

—

võttes arvesse komisjoni 27. novembri 2008. aasta rohelist raamatut „Kollektiivse hüvitamise mehhanismid tarbija jaoks” (KOM(2008)0794);

—

võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2007. aasta teatist tarbijapoliitika strateegia kohta 2007–2013 (KOM(2007)0099);

—

võttes arvesse 24 liikmesriigilt ning 19 kolmandalt riigilt petitsioonikomisjonile laekunud rohkem kui 400 petitsiooni ärikatalooge kirjastavate äriühingute eksitava reklaami kohta;

—

võttes arvesse oma 16. detsembri 2008. aasta resolutsiooni eksitavate „kataloogiettevõtete” kohta (7);

—

võttes arvesse paremat õigusloomet käsitlevat institutsioonidevahelist kokkulepet (8);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A6-0514/2008),

A.

arvestades, et komisjoni ELi tarbijapoliitika strateegia 2007–2013 eesmärk on parem järelevalve tarbijaturgude ja riiklike tarbijapoliitikate üle ning eelkõige ebaausate kaubandustavade direktiivi õigeaegse ja ühetaolise ülevõtmise saavutamine;

B.

arvestades, et ebaausate kaubandustavade direktiiv sisaldab uut lähenemisviisi ELi tarbijaõiguse valdkonnas, sätestades maksimaalse ühtlustamise, et kaitsta tarbijaid ebaausate kaubandustavade eest;

C.

arvestades, et eksitava ja võrdleva reklaami direktiiviga kodifitseeritakse direktiiv 84/450/EMÜ, eelkõige sellesse direktiiviga 97/55/EÜ sisseviidud muudatused, ning kitsendatakse selle rakendusala ettevõtjate vahelistele tehingutele;

D.

arvestades, et ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaldamisala on piiratud ettevõtjate ja tarbijate vaheliste tehingutega ja see ei hõlma kõiki kaubandustavasid, vaid ainult neid, mida võib pidada ebaausaks; arvestades, et selles piirdutakse kaubandustavadega, mis võivad kahjustada tarbijate majandushuve, ning selle raames ei nõuta ettevõtjaid teiste ettevõtjate ebaausate kaubandustavade eest kaitsvate siseriiklike õigusaktide kohandamist;

E.

arvestades, et kolm liikmesriiki, nimelt Saksamaa, Hispaania ja Luksemburg, ei ole teatanud komisjonile ebaausate kaubandustavade direktiivi ülevõtmiseks vastuvõetud meetmetest; arvestades, et Euroopa Ühenduste Kohtusse (Euroopa Kohus) on esitatud kolm taotlust eelotsuse tegemiseks liikmesriigi meetmete kokkusobivuse kohta ebaausate kaubandustavade direktiiviga; arvestades, et komisjoni arvates võib täheldada puudulikku ülevõtmist mõnes liikmesriigis;

F.

arvestades, et ebaausate kaubandustavade ning eksitava ja võrdleva reklaami direktiivides jäetakse liikmesriikidele märkimisväärne diskretsioon heastamisvahendite ja karistuste määramisel nende direktiivide sätete rikkumise eest;

G.

arvestades, et eksitava ja võrdleva reklaami direktiivi rikkumise eest puuduvad tõhusad õiguslikud heastamisvahendid ning et samuti puuduvad direktiivi täitmise tagamise vahendid, mida muu hulgas näitab ka ärikatalooge kirjastavate äriühingute eksitav tegevus,

1.

rõhutab ebaausate kaubandustavade ning eksitava ja võrdleva reklaami direktiivide tähtsust tarbijate ja ettevõtjate enesekindluse tõstmisel piiriülestes tehingutes ja suurema õiguskindluse tagamisel ettevõtjatele seoses erinevate kaubandustavade ja reklaami lubatavusega siseturul;

2.

rõhutab ebaausate kaubandustavade direktiivi kui õigusloomealast teetähist ELi tarbijaõiguses ning et selle ülevõtmine, rakendamine ja täitmine on edasise arengu jaoks ELi tarbijaõiguses, siseturu potentsiaali täielikuks väljakujundamiseks ning piiriülese kaubanduse ja e-kaubanduse arenguks otsustava tähtsusega allikas;

3.

on kindlalt veendunud, et ebaausate kaubandustavade direktiivi ning eksitava ja võrdleva reklaami direktiivi nõuetekohane ülevõtmine, rakendamine ja täitmine on otsustava tähtsusega nende direktiivide eesmärkide saavutamisel, arvestades eelkõige erinevusi liikmesriikide täitmise tagamise süsteemides ja rakendamismeetodites, mõnede direktiivides sisalduvate õigusmõistete keerukust, paljusid ulatuslikke siseriiklikke eeskirju, millega reguleeritakse ebaausaid kaubandustavasid ja reklaami, ning nende direktiivide laia kohaldamisala;

4.

palub komisjonil ebaausate kaubandustavade direktiivi põhjendusele 8 viidates uurida väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate kaitsmise vajadust agressiivsete kaubandustavade eest ja algatada vajadusel asjakohaste järelmeetmete võtmine;

5.

tervitab komisjoni pingutusi aidata liikmesriike ebaausate kaubandustavade ning eksitava ja võrdleva reklaami direktiivide ülevõtmisel;

6.

märgib, et direktiivi 84/450/EMÜ (mida muudeti direktiiviga 97/55/EÜ) artikli 3a lõige 2, milles viidati „sooduspakkumisele viitavale võrdlusele”, on välja jäetud ega sisaldu enam ei ebaausate kaubandustavade direktiivis ega eksitava ja võrdleva reklaami direktiivis; tunneb kahetsust, et selle väljajätmise tagajärjel on tekkinud segadus seoses ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega, mis eelkõige väljendub liikmesriikide erinevas lähenemisviisis direktiiviga 97/55/EÜ muudetud direktiivi 84/450/EMÜ artikli 3a lõike 2 juba kehtivate sätete siseriiklikus õiguses säilitamisse pärast ebaausate kaubandustavade direktiivi vastuvõtmist; kutsub liikmesriike komisjoni abil seda uurima ja vajaduse korral järelmeetmeid võtma;

7.

on seisukohal, et komisjon peaks kas esitama eksitava ja võrdleva reklaami direktiivi muudatusettepaneku, et sellesse lisataks mis tahes asjaoludel eksitavaks peetavate tavade „must nimekiri”, või laiendama ebaausate kaubandustavade direktiivi, et see hõlmaks ka ettevõtjate vahelisi lepinguid, võttes eriti arvesse selle direktiivi I lisa punkti 21; nõuab, et komisjon esitaks 2009. aasta detsembriks aruande võetud meetmete kohta;

8.

märgib, et mitmed liikmesriigid on ebaausate kaubandustavade ülevõtmisel oma õigussüsteemi ja direktiivi rakendamisel jaganud direktiivi I lisas sisalduva „musta nimekirja” osadeks; on seisukohal, et musta nimekirja jagamine riigi eri õigusaktide vahel tekitab ettevõtjatele segadust ja võib tekitada moonutusi ebaausate kaubandustavade direktiivi rakendamises; palub komisjonil liikmesriikidega nende siseriiklike õigusaktide kohandamisel koostööd teha, et „mustad nimekirjad” oleksid tarbijatele võimalikult hästi nähtavad ja kasutoovad;

9.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid vaataksid oma õigussüsteemi üle, et vältida ebaausate kaubandustavade direktiivi ning eksitava ja võrdleva reklaami direktiivi ülevõtmisel vastuvõetud eeskirjade ja juba olemasolevate siseriiklike sätete võimalikku osalist kattumist, ning tagaksid seeläbi tarbijatele ja ettevõtjatele üleminekuprotsessi suhtes suurema selguse;

10.

kutsub liikmesriike üles, et nad keskendaksid oma pingutused ebaausate kaubandustavade direktiivi ning eksitava ja võrdleva reklaami direktiivi nõuetekohasele ülevõtmisele, rakendamisele ja täitmisele ning tagaksid, et järgitaks kõiki asjakohaseid liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu otsuseid;

11.

on arvamusel, et ebakorrektne või hiline direktiivide ülevõtmine liikmesriikide poolt kujutab endast piiriülestes tehingutes tarbijate ja ettevõtjate jaoks takistavat tegurit;

12.

märgib, et mõned liikmesriigid on sätestanud, et ainult teatavad reguleerivad asutused võivad jõustada ebaausate kaubandustavade direktiivi rakendamisel vastuvõetud siseriiklikke eeskirju, ega ole sätestanud otsest õigust õiguskaitsele tarbijatele, kellel ei ole seetõttu õigust esitada hagi ebaausate kaubandustavade tõttu tekitatud kahju eest hüvituse saamiseks; kutsub neid liikmesriike, kes seda veel ei ole teinud, kaaluma vajadust tagada tarbijatele otsene õigus õiguskaitsele, et kindlustada nende piisav kaitse ebaausate kaubandustavade eest;

13.

tervitab komisjoni poolt läbiviidud ELi lennuettevõtjate lauskontrolli (EU Airlines Sweep) ja ELi mobiilihelinate pakkujate lauskontrolli (EU Ringtones Sweep) tulemusi kui esimest sammu siseturgu käsitlevate õigusaktide rakendamise ja täitmise parema järelevalve suunas; rõhutab samasuguste korrapäraste laiaulatuslike kontrollimiste läbiviimise vajadust; kutsub komisjoni üles koostöös tarbijakaitse koostöövõrgustikuga koguma sarnaseid andmeid siseturgu käsitlevate õigusaktide rakendamise kohta ka teistes siseturu tähtsaimates valdkondades;

14.

innustab komisjoni välja töötama tõhusamaid rakendamise järelevalve vahendeid, näiteks lauskontrolle, et parandada tarbijakaitseõiguse täitmist; palub komisjonil kaaluda lauskontrollide kaasamise otstarbekust tarbijaturu tulemustabelite järelevalve mehhanismidesse;

15.

palub kõikidel liikmesriikidel komisjoni algatatud lauskontrollide läbiviimisel ja asjakohaste järelmeetmete võtmisel komisjoniga laiaulatuslikku koostööd teha;

16.

rõhutab õigustatud, ajakohaste ja täpsete andmete ja teabe olulisust tarbijakaubaturgude piisavaks järelevalveks; märgib, et nende andmete edastamisel täidavad keskset rolli ettevõtjate organisatsioonid ja tarbijaorganisatsioonid;

17.

rõhutab siseturu toimimiseks vajaliku piiriülese õigusaktide täitmise tähtsust; kutsub komisjoni üles edasi arendama tarbijakaitse koostöövõrgustiku kasutust, et parandada piiriülest õigusaktide täitmist; rõhutab Euroopa tarbijakaitsekeskuste võrgustiku tuntuse suurendamise vajadust;

18.

kutsub liikmesriike üles eraldama piiriülesele täitmisele piisavalt personali ja rahalisi vahendeid;

19.

kutsub liikmesriike ja siseriiklikke õigusasutusi tugevdama piiriülest koostööd eksitavate andmebaasiteenuste osas;

20.

tervitab komisjoni algatust luua avalikkusele juurdepääsetav andmebaas ebaausate kaubandustavade direktiivi ülevõtmisel vastuvõetud riiklike meetmete, nendest tulenevate kohtuotsuste ja muu asjakohase materjali kohta; palub komisjonil lisada sellesse andmepanka teaduslikud järelevalvearuanded, milles sõnastatakse andmepangas dokumenteeritud juhtumite põhjal konkreetsed soovitused edasiseks tegutsemiseks, et parandada õigusaktide rakendamist; lisaks kutsub komisjoni üles seda andmebaasi kasutama, et luua ühtse juurdepääsukohana üks veebisait, kust nii ettevõtjad kui ka tarbijad saaksid teavet liikmesriikides kehtivate õigusaktide kohta;

21.

palub komisjonil ja liikmesriikidel korraldada teavituskampaaniaid, et suurendada tarbijate teadlikkust nende õigustest, mis kaitsevad neid paremini ebaausate kaubandustavade ja eksitava võrdleva reklaami eest;

22.

märgib, et ülevõtmise, rakendamise ja täitmise järelevalve on vahenditemahukas tegevus; on seetõttu arvamusel, et komisjonile tuleks rakendamise tulemuslikumaks jälgimiseks tagada asjakohane personal;

23.

kutsub liikmesriike üles, et nad võimaldaksid ettevõtetele riiklikul tasandil piisavat nõustamist; rõhutab, et parim tava on toodud juhendis „Tarbijakaitse ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate õigusaktide kaudu: põhijuhend ettevõtetele”, mille on välja andnud Ühendkuningriigi äritegevuse, ettevõtluse ja õigusloome reformi ministeerium koostöös Ühendkuningriigi konkurentsiametiga;

24.

nõuab, et komisjon esitaks õigeaegselt 12. juuniks 2011. aastaks ebaausate kaubandustavade direktiivi artikli 18 alusel põhjaliku rakendamisaruande, mis hõlmab ka eksitava ja võrdleva reklaami direktiivist saadud kogemusi;

25.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.